Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria (2)

Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised)
Infosüsteemide valdkond
Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab:

• probleemide lahendamist
  
• otsuste vastuvõtmist
  
• vajalike tegevuste sooritamist
  
• arusaamise/mõistmise loomist
  

Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise , kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks.
Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised

• ärialased teadmised
  
• infotehnoloogia- alased teadmised
  
• analüütiline ja kriitiline mõtlemine
  
• suhtlus, meeskonnatöö oskused
  

Kokku võetuna – infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised
Infotehnoloogia (IT) definitsioon
Infotehnoloogia (IT) üks võimalikke definitsioone
Set of tools , processes, and methodologies (such as coding/programming, data communications, data conversion, storage and retrieval , systems analysis and design, systems control ) and associated equipment employed to collect, process , and present information. In broad terms, IT also includes office automation, multimedia, and telecommunications (The Business Dictionary)
IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende
IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi
IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi:

• Süsteemiadministraator - IS/IT toimimise käigushoidmine organisatsioonis
  
• Süsteemiarhitekt ja –disainer - IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine
  
• Süsteemiarendaja (analüütik, programmeerija , testija) - IS/IT süsteemide arendamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine
  

IS/IT juhte ja nende vastutusi
IS/IT juhte ja nende põhivastutusi:

• Infosüsteemi juht ( Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine
  
• infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager ) - IT strateegia väljatöötamine
  
• IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine
  

Süsteemina käsitlemine
Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking )
Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega.
Süsteemina mõtlemine üritab näidata, et:

• keerulistes süsteemides üks väike sündmus võib põhjustada suuri muutusi
  
• süsteemi ühe osa paremaks tegemine võib ebasoodsalt mõjutada süsteemi teisi osi
  

Süsteem (tõekspidamisi süsteemi kohta, süsteemi käitumise üldine mudel)
Süsteem
on igasugune vastastikku sõltuvate ja ( ajutiselt ) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet - süsteem omab ülesehitust (struktuuri)
omavahel mitteseotud osad ei moodusta süsteemi
süsteemi osad ise võivad olla samuti süsteemid koosnedes omakorda osadest (alamsüsteemidest) - süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust
süsteem ise võib olla osaks (alamsüsteemiks) teise süsteemi koosseisus
on igasugune vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet. Süsteem omab ülesehitust (struktuuri). Osad ise võivad olla samuti süsteemid koosnedes omakorda osadest (=süsteemidest). Süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust.
Igal süsteemil ja selle koosseisu kuuluval osal on oma eesmärk/funktsioon/ülesanne - kui mingi osa süsteemist ära võtta (ei täida oma ülesannet), siis süsteem tervikuna enam ei toimi (ei täida enam oma ülesannet/eesmärki).
Süsteem paikneb seda ümbritsevas keskkonnas saades sisendeid ja andes tagasi väljundeid. Süsteem omab piire ja seda on võimalik piiritleda sellega, et need osad, mis täidavad oma ülesannet (teevad tööd) süsteemi kui terviku eesmärgi täitmiseks, jäävad süsteemi piiride sisse ja ülejäänud jäävad süsteemi piiridest välja moodustades süsteemi keskkonna.
Süsteemi moodustavate osade vahel liigub energia, materjal ja informatsioon. Samuti liigub nii energia, materjal kui informatsioon süsteemi keskkonnast süsteemi ja süsteemist keskkonda.
Piltlikult väljendatuna: Organisatsiooni ja tema tegutsemise olemus (SIS 2. loeng) idu3350/ idu3530 © Karin Rava 2
Joonis 1. Süsteemi struktuur ja keskkond
Nii süsteemi kui terviku kui iga selle koosseisu kuuluva osa ülesande/funktsiooni/eesmärgi täitmine toimub läbi sisendite teisendamise väljundi(te)ks. Seda nimetatakse süsteemi või selle osa käitumiseks (toimimiseks, tegutsemiseks, opereerimiseks). Ühe süsteemi (või selle osa) käitumise väljund on teise süsteemi või sama süsteemi teise osa sisendiks – koostegutsemine (-töö). Koostöö lõpptulemuseks on süsteemi väljund - algsisendi teisendamine /töötlemine sellisele kujule ; sellele sellise väärtuse loomine, mis täidab süsteemi eesmärki, süsteemile püstitatud ülesannet.
Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet – informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta
Süsteemi käitumise üldine mudel piltlikult:
Joonis 2. Süsteemi käitumise üldine mudel Organisatsiooni ja tema tegutsemise olemus (SIS 2. loeng)
Organisatsioon (definitsioon, mõte, huvigrupid , väärtus kliendi jaoks)
organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke
Organisatsiooni kui toimimissüsteemi mudel (käitumine/tegutsemine, üldine ülesehitus ja keskkond)
Organisatsioon kui toimimissüsteem (business system) või töösüsteem ( work system). Inimesed on organisatsiooni osad, kes täidavad oma ülesannet/ülesandeid teisendades sisendeid väljunditeks. Inimeste omavaheline koostöö seisneb energia, materjali ja sõnumite vahetamises sellise väljundi saamiseks, mis võimaldab rahuldada organisatsiooni kui terviku eesmärki/eesmärke
Sarnaste või ühiste ülesannete täitmiseks võivad inimestest olla moodustatud koostöögrupid – organisatsiooni (funktsionaalsed) allsüsteemid (FAS)
Organisatsiooni käitumise/tegutsemise üldine mudel piltlikult:
Organisatsiooni üldise ülesehituse ja keskkonna näide:
Organisatsiooni eesmärkide täitmine
Organisatsiooni mõte ja eesmärk on huvigruppide vajaduste rahuldamine
Huvigrupid

• omanikud – raha vm mõõdetava väärtuse teenimine
  
• kliendid – vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise
  
• juhid – minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine
  
• töötajad – turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond
  

Klientide vajaduste rahuldamine toimub läbi väärtus(t)e loomise:

• läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus jne
  
• läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla , vangla jne
  

Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud – klient , kes on valmis selle eest maksma
Kliendi jaoks võib väärtusena pidada:

• kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv ( vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine)
  
• kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv
  
• kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine
  
• innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
  
• suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise
  

Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud või poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum.
Organisatsioonis teostatavad protsessid
Protsessid jagunevad üldiselt:

• põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine
  
• tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine , toodete/teenuste disain , infosüsteemi haldamine jne
  
• juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine , eelarvestamine jne
  

Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse:

• sisemine logistika
  

o algmaterjali vastuvõtmine ( ladustamine )
o algmaterjali kontroll

• opereerimine
  

o tootmine
o pakendamine
o tootekontroll
o hooldamine

• välislogistika
  

o lõpptoodete arvestus
o tellimuste täitmise haldamine
o kohaletoimetamine

• müük ja turundus
  

o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt
o reklaamikampaaniate korraldamine
o turu-uuringute tegemine

• teenindus
  

o hooldus
o koolitamine
Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse:

• infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine ; finantsjuhtimine
  
• inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine
  
• toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine , uuringud ja arendus
  
• hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud
  

Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse:

• planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda
  
• organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine
  
• mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine
  
• eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda tegema
  
• järelvalve või jälgimine - edenemise kontrollimine plaanide suhtes ja tagasiside alusel võimalik muutmine
  
• motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine
  

Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad
Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain )
Väärtusahel
Väärtusahel (Value Chain)
Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine , toote levitamine või teenuse pakkumine
Väärtusahela eesmärk on hinnata ja parendada organisatsooni tegutsemise viise analüüsides protsesse:

• kui efektiivselt liigub informatsioon protsesside sees ja vahel
  
• kui efektiivselt kasutatakse informatsiooni iga tegevuse jaoks protsessides
  
• kuidas tegevusi ja protsesse omavahel siduda kulude vähendamiseks ja võimaluste suurendamiseks
  
• kuidas tugiprotsessid ja –tegevused saaksid põhiprotsesse paremini teenindada
  

Väärtusahel piltlikult:
Organisatsiooni toimimisviis (ärimudel)
Organisatsiooni toimimisviis (ärimudel) on lugu sellest, kuidas organisatsioon tegutseb ja kuidas organisatsioon tulevikus toimib luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub (tarnijad, koostööpartnerid jne)
Kõik uued toimimisviisid on kõigi tegutsemiste aluseks oleva universaalse väärtusahela variatsioonid.
organisatsioonid on paremad (saavutavad paremaid tulemusi) - kui nad on unikaalsed . Kui nad teevad midagi, mida keegi teine ei tee ja sellisel viisil, mida keegi teine ei suuda järele teha
See omakorda tähendab valikuid : milliseid kliente ja turge teenindada; milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning millist väärtust luua
Informatsiooni vajalikkus organisatsioonis
Informatsiooni on organisatsioonis vaja, et näiteks:

• määratleda kasumlikkus ja jälgida eesmärkide täidetust
  
• luua ja toimetada kätte keerulisi tooteid ja teenuseid
  
• vältida pettust ja kuritarvitust
  
• optimeerida ebapiisavate ressursside kasutust
  
• juhtida efektiivselt inimesi ja nende gruppe ning kasvatada nende võimeid ja väljavaateid
  
• tegutseda edukalt koos tarnijate, klientide ja koostööpartneritega
  

Teiste sõnadega - vastavalt oma vastutusalale on informatsiooni vaja:

• sisendina oma töö tegemiseks
  
• sisendite, protsesside ja väljundite planeerimiseks ja organiseerimiseks
  
• organisatsiooni huvirühmade vajaduste ja nende täitmise juhtimiseks
  

Erinevad vastutusalad vajavad erinevatele nõuetele vastavat informatsiooni
Andmed
Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed ) sündmuste, inimeste, ressursside, tingimuste jne kohta, millel ei ole eraldivõetuna tähendust.
Andmed esitatakse numbriliselt, tekstina, pildina, helina jne
Informatsioon
Andmetele tähenduse andmine - kirjeldamine (informeerimisvõime andmine).
Andmete omavaheline seostamine, töötlemine, konteksti panemine
Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis kui need omavad tähendust vastuvõtja jaoks

• fakt peab olema oluline vastuvõtjale
  
• faktiga peab saama midagi peale hakata
  

Informatsioon pakub vastuvõtjale alust mõistmiseks, järelduse tegemiseks, otsustamiseks
Informatsiooni loomine on inimtegevus - ainult inimene on võimeline andmetele tähendust omistama
Organisatsiooni juhtimise jaoks vajalik informatsioon
Väljendub eelkõige arvudes - suhtarvud ja trende väljendavad arvud
Suhtarvud võrdlevad üht sooritust mingi kindla etaloniga, n: millegi kasv
Trende väljendavad arvud on perioodiliselt saadavad suhtarvud, n: kasvutempo
Selleks, et mingist andmehulgast sisu kätte saada, tuleb see konteksti panna (siduda teiste andmetega )
See, milliseid suhtarve (või trende) vaadata, sõltub sellest, kes neid vaatab ja mida ta teada tahab, n: investor on huvitatud nendest näitajatest, mis kirjeldavad võimet laenu tagasi maksta; kõnekeskuse juhile pakuvad huvi need näitajad, mis aitavad vähendada klientide ooteaega
Teadmine/teadmus
Teadmine/teadmus ( knowledge )
Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine.
Informatsiooni töötlemine selliselt , et väljendada mõistmist, kogemust, õppimist
Teadmus on vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel töödelda
Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga
Teadmus sisaldab reegleid tegutsemiseks, nö käitumismustrit
Juhtimistasemed (-struktuur) või vastutusalad
Eristuvad üksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust võib eristada:

• andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks
  
• aja järgi, mille vältel andmed ja nende pealt saadav on veel aktuaalne (“värske”)
  

Täpsemalt:

• millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale
  
• milline on ajavahemik , mil peetakse andmeid ja infot kõlbulikuks otsuste tegemisel
  
• milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mõju)
  

Traditsiooniline juhtimishierarhia
Esimese astme juhid
Vastutavad organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi. Nende teenistuses olev info on saadav töötlemata kujul faktidelt. Need faktid laekuvad tavaliselt väljastpoolt organisatsiooni piire (n: tellimuse andmed klientidelt)
Selliselt saadud info omab väärtust ainult suhteliselt lühikest aega mõõdetuna tundides või päevades ning tehtava otsuse mõju on lühiajaline. Infovajaduste näiteid:

• tellimuse sisu, täitmata tellimused
  
• väljakutse sündmuskohale
  
• konkreetse semestri ainele deklareerinud tudengid
  

Keskastme juhid
Tegelevad organisatsiooni tegutsemise jälgimise, eelarvete täitmise kontrollimise, ressursside hankimise ja poliitika loomisega , st taktikaga
Taktikalisel tasemel tehtud otsused puudutavad keskmise ulatusega (0,5 – 1 aasta) eesmärke, mis on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsioonile püstitatud eesmärke kõige paremini ellu viia). Infovajaduste näiteid:

• millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga?
  
• milline on tööjõu voolavuse näitaja?
  
• ülikooli lõpetanute arv võrrelduna sisseastunute arvuga või teiste kõrgkoolidega?
  

Kõrgema astme (tipp-) juhtkond
Jälgib pikaajalist perspektiivi planeerides järgmisteks aastateks. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust pikema perioodi vältel (1-st 5 aastani või rohkem)
Kõrgema astme otsustamine nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi. Infovajaduse näiteid:

• millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma , juurde tooma )?
  
• täielik üleminek e-õppele?
  

Andmete liikumine organisatsioonis ( formaalne ja mitteformaalne suhtlus)
Inimgruppides tegutsevate inimeste koostöö seisneb nii oma töö tulemuste kui andmete (mis võib samuti olla töö tulemuseks) vahetamises. Andmed liiguvad ametikohtade (rollide), täpsemalt nende täitjate vahel. Andmete liikumise vormid:

• formaalne suhtlus - aruanded, raamatupidamislikud andmed jne
  
• mitteformaalne suhtlus - vestlus , kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne
  

Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel. Memode, aruannete ja teiste dokumentide jaoks kasutatakse vastavaid malle (template). Andmed omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju
Puudusena:

• kehtestatud struktuur on staatiline
  
• taustainfo võib kaduma minna (arvamusavaldused jne)
  

Andmete formaalse liikumise näide tellimuse täitmise protsessis:
Mitteformaalne suhtlus on eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust
Puudusena

• võimetus hakkama saada suurte infohulkadega
  
• suhteliselt aeglane ja ebaefektiivne
  

Kuigi on teada, et andmed on organisatsioonis olemas, siis 80% ajast ei ole need teada sellele inimesele, kellel neid informatsiooni jaoks vaja on
Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsiooni liige vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele ligi. Peab olema paika pandud andmetega tehtava töö korraldus
Nõuded andmetele-informatsioonile
Nõuded andmetele-informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või –mõõde.
Ajamõõde
Kirjeldab ajaperioodi, millal informatsiooni jaoks andmeid kasutatakse ja selle vastuvõtmise sagedust

• andmed peavad olema protsesside jaoks aktuaalsed
  
• andmeid peab edastatama õigeaegselt
  
• andmed peavad olema kättesaadavad nii tihti kui vaja
  

andmed peavad katma korrektset ajaperioodi
Sisumõõde
Kirjeldab andmete skoopi (ulatust) ja sisu
Andmed peavad olema informatsiooni jaoks:

• korrektsed
  
• täielikud
  
• asjakohased ja sisukad
  
• usaldusväärsed
  
• kontrollitavad
  

Vormimõõde
Kirjeldab, millises vormis andmeid informatsiooni jaoks vastuvõtjale esitatakse
Andmed peavad olema informeerimise eesmärgi jaoks:

• esitatud selgelt ja sobival kujul
  
• õige detailsusastmega
  
• pakutud õiges järjekorras
  
• andmete edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat
  

Vastavalt infovajadustele on vaja organiseerida infotöökorraldus või –protsessid ning organiseerida infotööprotsesside jaoks vajalikud andmed ja nende paiknemine andmehoidlates. Organisatsioonis peab olema süsteem, mille eesmärkideks on:

• pakkuda kvaliteetseid andmeid kvaliteetse informatsiooni jaoks organisatsiooni liikmetele ja temaga suhtlejatele, et toetada neid otsuste tegemisel
  
• rahuldada ettevõtte iga (juhtimis-)taseme (töötaja/keskastme juht/tippjuht) infovajadusi nende kohustuste täitmisel (otsuste elluviimisel) organisatsioonis
  

Sellist süsteemi nimetatakse infosüsteemiks.
Infosüsteem (IS) (infotöö, süsteemitöö)
Organisatsiooni info- ja süsteemitöökorraldus koos vastavate reeglite ja infotehnoloogiliste vahenditega
Infotöö on töö, mille käigus toimub andmete:

• omandamine – organisatsiooni välis- või sisekeskkonnast visuaalse vaatluse või laekuvate sõnumitega või mõõtmise tulemusena või muul viisil saadavate andmete kättesaamine
  
• hoiustamine – informatsiooni loomise jaoks kasutatavate andmete meeldejätmine (pähe õppimine), kirjapanek (n: paberile) või salvestamine (elektrooniliste andmete puhul)
  
• töötlemine – sorteerimine, grupeerimine, matemaatiliste operatsioonide rakendamine
  
• edastamine – saatmine
  

Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi loomine või muutmine
Info- ja süsteemitöökorraldus on koostööreeglid, kuidas info- ja süsteemitööd organisatsioonis läbi viia

• kes, millal, kuidas, milliseid vahendeid kasutades millist infotöötegevust peab teostama
  
• kes, millal, kuidas, milliste vahenditega peab infosüsteemi looma/muutma
  

IS-i üldine mudel
IS-i koostisosad
Karin Rava 7 Joonis 5. Sisesuhtluse näide
Või selliselt esitatuna (parem andmelised sisendid , vasakul muud tüüpi sisendid):
Joonis 6. Sisendite liikumise näide organisatsiooni ja selle sees
Infosüsteemi (IS) koostisosad

• infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri
  

• infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis
  
• andme-(info) ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks ( sisend )
  
• infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja süsteemitöö jaoks
  

Infosüsteemis tegutseja nö arvutitöökoht
Rakendussüsteemide liigid (operatsioonilised süsteemid, juhtimist toetavad süsteemid)
Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad:

• operatsioonilised (käitus-)süsteemid igapäevatöö tegemiseks ja juhtimiseks
  
• administreerimis-/ juhtimissüsteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks
  

Mitteformaalset suhtlust toetavad:
teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tõstmiseks

• uute teenuste ja toodete loomiseks
  
• klienditeeninduse taseme tõstmiseks
  
• klientide kaasamiseks toodete arendusse
  
• tarnijate kaasamiseks tööprotsessidesse
  

Operatsioonilised (käitus-) süsteemid
On vajalikud organisatsiooni igapäevase tegevuse juhtimiseks

• toodete tegemiseks ja jaotamiseks
  
• teenuste planeerimiseks ja osutamiseks
  

Seda tüüpi süsteemide alla kuuluvad:

• transaktsioonide töötlussüsteemid (Transaction Processing Systems)
  
• protsesside juhtimissüsteemid (Process Control Systems)
  
• kontori automatiseerimissüsteemid (Office Automation Systems) või kontori infosüsteemid (Office Information Systems)
  
• spetsiifilised (professionaalsed) tugisüsteemid (Professional Support Systems)
  

Transaktsioonide (tehingute) töötlussüsteemid teenindavad operatiivse juhtimise taset võimaldades korduvalt ja rutiinselt salvestada ja töödelda nii organisatsioonis endas kui väljaspool seda toimuvaid sündmusi ja fakte

• klientide tellimused
  
• pakkumised hankijatele
  
• müügifaktid
  
• inventari liikumine
  
• palgad
  
• arved, maksed jne
  

Kontori automatiseerimissüsteemid on (kontori)töötajate töö efektiivsuse tõstmiseks

• grupitöövahendid (e-mail, dokumentide juhtimine, kalender jne)
  
• töövoogude juhtimissüsteemid (ülesannete täitmise juhtimine, projektijuhtimispaketid)
  
• üldised rakendused (tekstitöötlus, tabelarvutus jne)
  

Juhtimist toetavad süsteemid
Võimaldavad tagasisidet organisatsioonis toimuvate protsesside, nende sisendite ja väljundite kohta
Seda tüüpi süsteemid toetavad otsuste vastuvõtmist ja teadmise loomist ja siia alla kuuluvad:

• aruandlussüsteemid (Information Reporting Systems) või ( Management Reporting Systems)
  
• otsustamise toetussüsteemid ( Decision Support Systems (DSS))
  
• juhtkonna (täidesaatva võimu) rakendused (Executive Information Systems (EIS))
  

Andmehoidlad ( andmebaas , andmevaramu )
Kohti, kus hoitakse informatsiooni jaoks vajalikke andmeid, nimetatakse andmehoidlateks (repository)
Andmehoidlatesse kogutakse ja neis hoitakse süstematiseeritult andmeid, mis on olulised organisatsiooni töö ja selle juhtimise jaoks
Struktureeritud andmed hoitakse kirjetena (record) – omavahel seotud väljade (field) kogumid, mis iseloomustavad organisatsiooni tegutsemise objekti (business object ) või tegevust
Informatsiooni loomine toimub väljade pealt päringute tegemisega (n: anna kõik nimekirjas olevate tudengite andmed, kelle perekonnanime esitäht on „A“)
Struktureerimata andmed on terviktekstid, pildid jne.
Informatsiooni loomine toimub läbi märksõnade järgi otsimise (n: otsi tekstist sõna „aga“)
Andmehoidlatüüpide kasutus rakendussüsteemides
Andmebaas (database)
Infosüsteemi “tuum”, milles organiseeritakse infosüsteemis kasutatavad andmed. Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga
Andmebaasis on organisatsiooni seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab organisatsiooni ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid)
Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tüübile kas tabelina, dokumendina või muu objektina
Andmevaramu (-ait) (data warehouse)
Eri tüüpi andmebaas, milles hoitakse vanu, ajaloolisi (mittevärskeid) andmeid ja seda kasutatakse andmete analüüsimiseks.
Andmevaramu näol on tegemist organisatsiooni erinevatest andmebaasidest koondatud (puhastatud ja töödeldud) andmete kogumiga. Puhastatud andmed tähendavad, et ei ole samade andmete kordumist , ei ole tegemist puudulike või ebatäpsete andmetega. Töödeldud andmed tähistavad juba matemaatiliste operatsioonide rakendamise tulemusi (n: toodete müükide summad kuude lõikes vms)
Andmevaramu on infoallikaks organisatsiooni taktikalisele ja strateegilisele juhtimisele
Viisi, kuidas andmeid analüüsitakse, nimetatakse andmekaevanduseks (data mining ) ja see seisneb andmete omavaheliste (varjatud) seoste väljatoomises, n: mitu protsenti klientidest ostavad leiba ja õlut koos?
Kokkuvõtteks
Juhtimise jaoks on vaja informatsiooni, informatsiooni jaoks andmeid. Informatsioon ja selle aluseks olevad andmed peavad vastama nõuetele ning vastavad nõuded püstitavad infovajajad ehk organisatsioonis tegutsejad ja sellega suhtlejad. Vajadus informatsiooni järele tuleneb organisatsiooni liikmete töökohustustest organisatsioonis asetleidvates tööprotsessides ja organisatsiooniga suhtlejate vajadustest /soovidest.
Infosüsteemi väärtusahel
Infosüsteemi (IS) poolt loodavaks väärtuseks saab pidada kvaliteetset, nõuetele vastavat informatsiooni, mis rahuldab infovajajate vajadusi informatsiooni järele. Väärtusahela eesmärgiks on anda alus väärtusahela protsesside organiseerimiseks selliselt, et loodav väärtus oleks suurem kui väärtuse loomiseks tehtavad kulutused.
IS väärtusahelas põhiprotsessid oleksid järgmised:

• IS sisemine logistika, mis oleks andmete “ladustamine” nii info- kui süsteemitöö jaoks
  
• IS opereerimine, mis oleks infotöö kontekstis andmetöötlus ja andmeanalüüs; süsteemitöö kontekstis infosüsteemi loomiseks või muutmiseks infosüsteemile esitatavate nõuete modelleerimine
  
• IS väline logistika oleks informatsiooni jaoks vormi saanud andmetöötlus- ja –analüüsitulemuste „ladustamine“; süsteemitöö puhul infosüsteemi erinevatest vaadetest esitavate mudelite „ladustamine“
  
• IS turundus ja müük oleks organisatsiooni kontekstis kahtlane kuivõrd informatsioonivajajad (organisatsioonis tegutsejad) ei maksa informatsiooni saamise eest. Organisatsiooniväliste suhtlejate jaoks andmete müük informatsiooniks oleks omal kohal. Sama puudutab ka turundust.
  
• IS teenindus oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis informatsiooni kättesaamise kui kasutamisega seotud probleemide haldus
  

Infosüsteemi väärtusahela tugiprotsessid oleksid järgmised:

• IS infrastruktuur , mis tegeleks informatsiooni loomise jaoks IT varade haldamise ja info- ja süsteemitööprotsesside juhtimisega (planeerimine, organiseerimine, kontroll jm)
  
• IS inimressursside juhtimine oleks info- ja süsteemitööd oskavate töötajate juhtimine
  
• IS toote- ja tehnoloogia arendus oleks süsteemitöö – tegevustik infosüsteemi loomiseks/muutmiseks. Täpsemalt infotöö automatiseerimiseks, organisatsiooni protsesside ümberkorraldamiseks; informatsiooni väärtuse tõstmiseks, uue informatsiooni loomiseks. Informatsiooni tõstetud väärtuse all tuleb siinkohal mõista enamat vastavust informatsioonile esitatavatele nõuetele.
  
• IS hankimine oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis IT varade hankimine
  

Analoogne lähenemine on esitatud informatsiooni väärtusahelana ja selle aluseks oleva informatsiooni juhtimise protsessimudelina, mis väljendab informatsiooni elutsükliga seotud põhi- ja tugiprotsesse.
IT ressursid
Kasutatavate mõistete kokkuvõtteks selle aine (ja loengu) kontekstis:

• Inforessursid = andmed
  
• IS protsess = käsitsitehtavate + poolautomatiseeritud + automatiseeritud info- ja süsteemitöötegevuste kogum
  
• Rakendus = automatiseeritust toetav tarkvara
  
• IT spetsialist = süsteemitöö tegija või juht
  
• IT ressursid = IS protsessid + rakendused + andmed + IT varad + IT spetsialistid
  
• IT juhtimine = IT varade juhtimine
  
• IT ressursside juhtimine = IS protsesside juhtimine + inforessursside juhtimine + IT juhtimine + IT spetsialistide juhtimine
  
• IS juhtimine = IT ressursside juhtimine
  

IS/IT juhtimine
IS/IT juhtimine IT juhi kodulehe järgi on juhtimisvahendid ja tegevused, et panna oma IT teenima ettevõtte strateegilisi eesmärke selle parimal ja efektiivseimal moel [15]. IS/IT juhtimine sisaldab järgmisi protsesse:

• IT arendustööde planeerimine
  
• Äri- ja IT-protsesside kaardistamine (IS arhitektuuri loomine) - fokuseeritud detailne analüüs omavahel seotud äri- ja IT-protsessidest
  
• Hangete korraldamine - lähteülesande püstitamine, läbirääkimiste korraldamine, lepingute sõlmimine
  
• IT arendusprojektide juhtimine
  
• IT personali juhtimine (vajadus, oskused, motivatsioon )
  
• IT infrastruktuuri haldamine - IT teenuste juhtimine
  
• Kasutajatoe ja koolitusvajaduste juhtimine
  
• Infosüsteemide monitooring (audit) - vajaduste ja mõõdikute määratlemine infosüsteemidele ja antud nõuetele vastava monitooringusüsteemi valimine ning juurutamine
  
• Infoturbe juhtimine
  

Infotehnoloogia juhi V taseme kutsestandardi järgi on IT juhi töö eesmärgiks on ettevõtte infotehnoloogilise ja sidekontseptsiooni loomine ning konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IT- ja sidealaste lahenduste väljatöötamise ning juurutamise juhtimine pidevalt muutuvas ja kõrge konkurentsiga keskkonnas [16]. Ta vastutab ettevõtte IT strateegia ja äristrateegia kooskõlla viimise , infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni õigsuse ja turbe ning nendest tulenevate tööülesannete tulemusliku täitmise eest
Täpsemalt:

• Ettevõtte äristrateegia väljatöötamisega seonduvad ülesanded
  

o ettevõtte arengukavade väljatöötamisel osalemine
o IT vahendite parema rakendamise abil ettevõtte efektiivsuse suurendamise võimaluste selgitamine koostöös teiste juhtidega ja ettevõtte klientide ning partneritega
o juhtkonnale asjakohaste ettepanekute tegemine

• IT strateegilise juhtimisega seonduvad ülesanded
  

o IT turul toimuvate muutuste ja trendide kohta info hankimine ja analüüsimine
o IT strateegia väljatöötamine ja sõnastamine lähtuvalt IT võimalustest ja ettevõtte äristrateegiast tulenevatest vajadustest ning võimalustest
o IT eelarve koostamine ja täitmise jälgimine

• IT arendustegevusega seonduvad ülesanded
  

o IT-arendustegevuse planeerimine;
o IT valdkonna projektijuhtimise korraldamine;
o projektülesande püstitamise juhtimine koostöös vastava valdkonna ärijuhiga;
o projekteerimise ja rakenduse valiku juhtimine;
o uute IT-rakenduste koolituse organiseerimine;
o IT infrastruktuuri planeerimine

• IT kasutamise ja ülalpidamisega seonduvad ülesanded
  

o arvuti- ja kommunikatsioonivõrgu administreerimise ja andmeturbe korraldamine;
o kasutajatoe olemasolu ja toimimise tagamine;
o riist - ja tarkvara ning IT-tarvikute ostusüsteemi korraldamine;
o IT ressursside haldus;
o tarkvara litsenseerituse tagamine.

• Meeskonna juhtimisega seonduvad ülesanded
  

o IT-organisatsiooni juhtimine;
o IT-organisatsiooni mehitamise juhtimine;
o IT osakonna töötajate motiveerituse tagamine;
o tööülesannete ja eesmärkide kokkuleppimine;
o töötulemuste ja töötajate hindamine;
o koostöö korraldamine teiste allüksustega.
Kokkuvõtteks on IS juhtimisprotsessid järgmised:

• IS planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda
  
• IS organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine
  
• IS mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine
  
• IS järelvalve või jälgimine - edenemise kontrollimine plaanide suhtes ja tagasiside alusel võimalik muutmine
  
• IS eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda tegema
  
• IS motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine
  

IS-i arendamine (põhitegevused, IS-i arendamisega seotud inimesed, mudel ja modelleerimine)
Infosüsteemi arendamine [1]

• organisatsioonis infotehnoloogia kasutuselevõtmine
  
• selle abil organisatsiooni juhtimisliku ülesehituse ja organisatsioonisiseste ja –väliste tegutsejate infotöökorralduse muutmine
  
• selle jaoks infosüsteemi arhitektuuri (ülesehituse) kujundamine
  
• vastavalt arhitektuurile rakendussüsteemide ja andmehoidlate loomine ja kasutuselevõtmine
  

Eesmärgiga tõsta infosüsteemi võimet rahuldada organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi
Infosüsteemi arendamisega seotud inimesed

• organisatsiooni töötajad - rakendussüsteemide lõppkasutajad, infotöötegevuste tegijad
  
• organisatsiooni juhtpositsioonil olevad inimesed (juhid) - omavad kontrolli (või vähemalt mõju) arendamise käivitamise, suunamise või kulgemise üle
  
• professionaalid - süsteemi tegijad - vastutavad kvaliteetse infosüsteemi kvaliteetse arendamise eest
  

Infosüsteemi arendamisel osalejate vastutusi ja omavahelist seotust väljendab järgnev joonis [2]:
Mudel
Uurimisobjekti (siin organisatsiooni ja infosüsteemi) kirjeldus mingist kindlast vaatenurgast, mis väljendab uurimisobjekti reaalsust ja visiooni. Tegemist on küll selle lihtsustusega. Ühest ja samast uurimisobjektist võib olla mitu erinevat vaadet sõltuvalt huvidest, mida üks või teine sellest huvitatu omab.
Piltlikult väljendudes [1]:
Mudelite koostamise ehk modelleerimise eesmärgid infosüsteemi kontekstis on järgmised:

• paremini mõista olemasolevat ja loodavat süsteemi
  
• kooskõlastada süsteemi muutmisega seotud osapooltega infosüsteemi puudutavaid nõudmisi
  
• üldiselt - juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega
  

Infosüsteemi kontekstis väljendatakse mudelitega organisatsiooni ja selle infosüsteemi ülesehitust ehk arhitektuuri. Sõltuvalt arendamise osapoolte huvidest (infovajadustest) kirjeldatakse arhitektuuri erinevate vaadetena erineva andmelise täpsusega. Näiteks programmeerijad , kes vastutavad infosüsteemi osade realiseerimise eest, vajavad infosüsteemi tehnilisi mudeleid , mis väljendavad tulevast süsteemi kõige täpsemini. Organisatsiooni juhtide jaoks, kelle ülesandeks on arendamise aja- ja rahahulga üle otsustamine, on piisav parendamisele minevate protsesside, tegevuste ja andmeobjektide kogus. Tavaliselt on infosüsteemi arhitektuuri väljendavad vaated, arendamise osapooled ja nende spetsiifilised huvid ning sammud olemasolevast infosüsteemist tulevase infosüsteemini jõudmiseks määratletud arhitektuuriraamistikes.
Arhitektuur ja selle raamistik
Arhitektuuriraamistik määratleb huvigrupid ja nende huvid. See koosneb arhitektuurilistest vaatenurkadest, mis piiritlevad (raamivad) huvigruppide huvid ja kooskõlareeglitest. Juhtimispraktikate kogum, mille kasutamise eesmärk on parendada ettevõtte tegutsemist ja sellega aidata paremini täita tema eesmärke. Arhitektuuriraamistikuga pannakse paika juhised, kuidas kirjeldada ettevõtte infosüsteemi olemasolevat ja tulevast seisu. Lisaks võib sisaldada juhiseid, kuidas praegusest olukorrast liikuda soovitud tuleviku suunas. Arhitektuuriraamistik on loogiline struktuur organisatsiooni esitavate mudelite liigitamiseks. Organisatsiooni süsteemi defineerib tema arhitektuur, mis on raamistiku esitus. Arhitektuuriline kirjeldus sisaldab vaateid, mida kasutatakse arhitektuuri kirjeldamiseks. Vaated esitavad organisatsiooni erinevate huvigruppide nõudeid ja koosnevad mudelitest, mis on andmete, funktsioonide, inimeste, sündmuste jne esitused. Mudelid omakorda koosnevad töötoodetest, mis on arhitektuurilise kirjelduse põhielemendid.
John Zachman -i ettevõtte IS-i arhitektuuriraamistik (aspektid, huvigrupid ja nende vaated)
Organisatsiooni juhtimiseks ja tema infosüsteemi arendamiseks oluliste mudelite liigitamise ja organiseerimise loogiline struktuur, mis võimaldab infosüsteemi loomisel ja muutmisel osalevatel erinevatel osapooltel omavahel suhelda ja ühist arusaamist luua. Ettevõte ja tema infosüsteemi arhitektuur on jagatud 6 osaks ehk aspektiks andes 5-le infosüsteemi muutmise osapoolele nende jaoks vajaliku täpsusega andmeid ühe või teise aspekti kohta moodustades vaate esitatuna vastava mudelina.

• organisatsiooni juhtkonna vaade - muudetava osa suurus, seosed ümbrusega, toimimise eesmärgid ja strateegia – annab teiste huvirühmade vaadetele nö „mängumaa“
  
• organisatsiooni liikmete vaade - organisatsiooni ja tema infosüsteemi toimimise ülesehitus
  
• disaineri (arhitekti) vaade - kuidas infosüsteem sõltumatult lahenduse spetsiifikast organisatsiooni infovajadusi rahuldab
  
• süsteemi ehitaja vaade - tehniline nägemus realiseeritavatest rakendussüsteemidest ja tehnoloogiatest ehk kuidas süsteem realiseeritakse; annab spetsiifilised lahendused ja tehnoloogiad ning näitab konkreetsete toodete piirangud
  
• alltöövõtja vaade - detailne spetsifikatsioon realiseeritava süsteemi osast
  

Protsessi definitsioone
Inseneriasjanduse kontekstis - sündmuste jada, kus kasutatakse sisendeid väljundite loomiseks
Organisatsiooni tegutsemise kontekstis

• koordineeritud ja standardiseeritud tegevuste voog , mida teostatakse inimeste või masinate poolt, et saavutada tegutsemise eesmärki luues väärtust kas organisatsioonisisestele või –välistele klientidele
  
• töötegevuste (või ressursside) spetsiifiline järjekord üle aja ja ruumi, millel on algus ja lõpp ning selgelt defineeritud sisendid ja väljundid
  
• tegevuste hulk (töövoog - workflow), mille tulemusena antakse “käegakatsutav” väärtus välisele tegutsejale (business actor )
  

Miks on tähelepanu all protsessid?
Protsessidega toimub väärtuse loomine. Halbadel majanduslikel aegadel otsivad ettevõtted võimalusi protsesside tõhustamiseks. Headel majanduslikel aegadel otsivad ettevõtted võimalusi laienemiseks, tootmise suurendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks
Organisatsiooni protsesside muutmine (olemus, võimalused)
On protsesside parendamine organisatsiooni eesmärkide (paremaks) täitmiseks. Vastavalt väärtusahela põhimõttele peavad protsessid lisama väärtust ja ei tohi sisaldada mittevajalikke tegevusi, mis tähendab ka seda, et protsessid peavad olema koordineeritud ja standardiseeritud
Hästi kujundatud toimimisprotsessi väljunditeks on:

• suurenenud efektiivsus (effectiveness) – väärtus kliendile
  
• suurenenud tõhusus (efficiency) – toimimise madalamad kulud
  

Organisatsiooni protsesside muutmisvõimalused

• protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside toimimise põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel
  
• protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö määratluse muutmise või automatiseerimisega
  
• protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tõstmine
  

Protsesside muutmine põhineb protsessianalüüsil
Protsessianalüüs ja modelleerimine (eesmärgid, sammud, viisid)
Eesmärgid

• saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas
  
• leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks
  
• kaaluda protsesside ümberkorraldamist
  

Tulemuseks protsessivaade

• annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab
  
• loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub
  
• annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks
  

Protsessivaade näitab:

• ressursse, kes/mis omavahel koostööd teevad
  
• väärtust, mida protsessi tulemusena saavutatakse
  
• toimimise sündmusi, mis protsessi ja selles sisalduvaid tegevusi käivitavad ja lõpetavad
  
• sisendobjekte: materjale või andmeid
  
• väljundobjekte: protsessi tulemust – sisesele või välisele kliendile pakutavat väärtust
  

Protsessianalüüsi sammud

• organisatsiooni eesmärkide määratlemine
  
• organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine
  
• ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine (“mida” pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö “suure pildi” organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast
  
• protsesside sammude määratlemine (“kuidas” pool) - organisatsiooni jaoks oluliste objektide elutsükli ja elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine
  
• protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine
  

o olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine
o soovitud parameetrite määratlemine
o protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine
Samad sammud vastavad DMAIC metodoloogia sammudele [6]
Objekti elutsükli modelleerimine
Tarkvarasüsteemi kasutuslugude modelleerimine
Esitab tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutuslugude mudeli loomiseks on vaja:

• defineerida tarkvarasüsteemi ulatus ( skoop )
  
• määratleda tegutsejad (süsteemi kasutajad)
  
• määratleda kasutuslood
  
• kirjeldada need
  
• defineerida kasutuslugude omavahelised seosed
  

Tegutseja (Actor) - keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab süsteemi poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi - inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis)
Kasutuslugu (Use Case ) - lugu, kuidas süsteemi mingil viisil kasutades tehakse midagi kasulikku : ainus eesmärk on anda tegutsejale mingit väärtust
Kasutusloo eesmärgi täitmisele orienteeritud süsteemi ja selle kasutaja omavaheline koostöö - üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida süsteem teostab , et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks (tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega)
Kasutusloo omadused:

• käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil
  
• pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik
  

Infosüsteemi kontekstis on kasutuslugudeks infotöötegevused - pool- või täisautomaatselt tehtavad:

• andmete registreerimine või sisestamine
  
• andmete muutmine
  
• andmete vaatamine
  
• andmete kustutamine
  
• andmete arhiveerimine
  

Kasutatakse ka üldnimetust “haldamine” - n: tellimuse haldamine sisaldab kõiki tellimuse andmetega tehtavaid tegevusi
Tööde juhtimisprotsessi kasutuslugude diagrammi näide
Kasutuslugude kirjeldamine

• mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk?
  
• kes tegutsejatest käivitavad kasutusloo?
  
• milliseid objekte süsteemis kasutatakse või muudetakse?
  
• millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad ), mis on seotud “väärtusliku asjaga”, mida süsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?
  
• milliseid sõnumeid tegutseja ja süsteem omavahel vahetavad?
  
• millal kasutuslugu loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?
  

Kokkuvõte

• protsesside analüüs ja modelleerimise annab aluse otsustamiseks, mida, millises ulatuses ja kuidas organisatsiooni toimimises muuta
  
• protsesside analüüsiks kasutatakse nii protsesside kirjeldamist tegevusdiagrammidega kui objekti elutsükli esitamist seisundidiagrammina
  
• kasutuslugude modelleerimine on tarkvarasüsteemi funktsionaalsete nõudmiste kirjeldamise tehnika
  
• infosüsteemi analüüsimisel on vaja kätte saada tööprotsessides infotöötegevustena määratletavad kasutuslood
  

Toimimisobjektide (mõistete – kontseptide) modelleerimine (eesmärgid, tulemused)
Toimimisobjektide modelleerimise eesmärgid:

• anda arusaam “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida
  
• määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara)
  
• anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide määratlemiseks
  
• Toimimisobjektide modelleerimise tulemused:
  
• toimimissüsteemi mõisteid ja nende omavahelisi seoseid kajastav kontseptuaalmudel
  
• mõistete kirjeldus-seletus
  

Kasutatavaid definitsioone:
Objekt (entity, concept , object) - probleemvaldkonna ”asi”, kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast
Toimimis- või äriobjekt (business entity, business object) - mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad:

• elus (klient, töötaja)
  
• elutu (toode, vahend)
  
• dokumendipõhine (tellimus, saateleht , arve, pakkumine, töökäsk)
  
• abstraktne (projekt, probleem, eesmärk)
  

Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine
Lausendi konstruktsioon : “alus-öeldis-sihitis”

• valida teatav hulk organisatsiooni ja selle protsesse kirjeldavaid lausendeid
  
• otsida ja üldistada mõisted
  
• sidestada mõisted lausendite järgi (läbi verbide )
  

Andmete modelleerimine (eesmärgid, tulemused, piirangud)
Andmete modelleerimise eesmärk on fikseerida infosüsteemis kasutatavad andmed objektitüüpidena (olemitüüpidena-andmeobjektidena) ja nendevaheliste seoste tüüpidena
Objektitüüp (olemitüüp, andmeobjekt, andmeklass)

• esitab reaalse maailma - organisatsiooni kontekstis tema toimimiseks vajalike - objektide hulka, mille/kelle kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada
  
• tähistab kontseptuaalmudelil esitatud sellist mõistet, mille/kelle kohta käivaid andmeid on vaja infosüsteemis hallata
  

Objektitüüp esitab objektide ehk eksemplaride hulka, mis peavad olema üksteisest eristatavad
Piirangud andmete modelleerimises
Vastavalt analüüsitavas organisatsioonis kehtestatud reeglitele võivad eksemplaride, seoste ja omaduste juures eksisteerida piirangud

• kardinaalsus (cardinality) määratledes seoste hulka objekti (eksemplari) kohta
  
• sõltuvus (dependency) (seose tugevus) määratledes ühe objektitüübi objekti olemasolu sõltuvuse teise objektitüübi objektist
  
• liigitus (categorization) määratledes sõltuvalt objekti liigist erinevat liiki seose omamise
  

Objektitüübi omaduste (atribuutide) määramine (normaliseerimisreeglid)
Objektitüübi omaduste (atribuutide) määramine

• määrates omadust, kas see omadus iseloomustab just seda objektitüüpi?
  
• milliseid väärtusi see võib omada?
  
• kas väärtuste taga ei peitu iseseisev objektitüüp?
  

o kui JAH, modelleeri seoseobjektitüübina (uus objektitüüp)
o kui EI, jääb omaduseks

• füüsilistel objektidel on omaduseks AEG (seisundi algus, lõpp)
  
• tegevustel on kindlasti omaduseks AEG (algus, lõpp)
  
• kontrolli, kas omaduste väärtuste uuendamiseks on leitud sündmused ja kasutuslood
  

Andmete normaliseerimisreegleid

• määratle igale objektitüübile võtmeomadus, mille väärtus on igal sellesse objektitüüpi kuuluval eksemplaril unikaalne
  

o n: tellimuse nr, dokumendi nr, arve nr jne

• kui objektitüübi omadus saab samal ajahetkel omada mitut väärtust, siis vii see omadus selle objektitüübiga 1:M seoses oleva „mitu poole“ objektitüübi omaduseks
  

o objektitüübis “TELLIMUS” omadus “toote nimetus” omab samaaegselt mitut väärtust (1 tellimusega võib tellida mitut nimetust toodet)

• kui objektitüübi omaduse väärtus ei sõltu võtmeomaduse väärtusest, siis vii see omadus selle objektitüübiga 1:M seoses oleva „1 poole“ objektitüübi omaduseks
  

o objektitüübis TELLIMUS omadus “kliendi nimi” jääb samaks sõltumata sellest, millist väärtust omab TELLIMUS võtmeomadus “tellimuse number”
Kokkuvõte
toimimisobjektide modelleerimisega näidatakse ära mõisted, millega toimimisprotsessides opereeritakse andes aluse otsustamaks, milliste toimimisobjektide kohta milliseid andmeid on vaja informatsiooni jaoks koguda
andmed ja nende omavahelised seosed esitatakse andmemudelil, mis on aluseks andmebaasi loomisele
hea andmemudeli alusel tehtud andmebaas täidab andmetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ja võimaldab hoida kokku tarkvara arenduskulusid
IS-i loomis - ja muutmistegevused

• analüüsitegevused - määratlemine, milles seisnevad probleemid olemasolevas infosüsteemis ja mida muudetud (parendatud) infosüsteemis peab olema võimalik teha (millistele nõuetele infosüsteem peab vastama)
  
• disainitegevused - määratlemine, kuidas parimal viisil infosüsteemis analüüsiga paikapandud nõudeid täita
  
• ehitustegevused - disainilahendus(t)e elluviimine
  
• rakendamistegevused - lahenduste kättetoimetamine organisatsioonis tegutsejatele ja nende töökorralduse muutmine
  

Süsteemianalüüs (eesmärk, protsess, lähteandmed, meetodid)
Analüüs tähendab lahtilõhkumist. Süsteemianalüüs vastab küsimustele: mis on olemasolevas süsteemis ja mida on vaja uue/muudetud süsteemi jaoks. Süsteemianalüüs on protsess, mille tulemusena määratletakse süsteem ja sellele esitatavad nõuded erinevate vaadete lõikes. Süsteemianalüüs annab lähteinfo infosüsteemi lahenduste arhitektuuri loomiseks
Süsteemianalüüsi eesmärk on süsteemi mitmevaateline määratlemine – modelleerimine:

• organisatsiooni objektiivsete infovajaduste ja –soovide selgitamiseks
  
• infosüsteemi komponentide maksumuse ja nendele kuluva aja hindamiseks
  
• infosüsteemi disaini ettevalmistamiseks
  

Vaateid testitakse :

• formaalsete kriteeriumite järgi
  
• organisatsiooni liikmete soovide ja nõuete järgi
  

Süsteemianalüüs on protsess, mis koosneb kahest põhisammust, kus mõlemal sammul teostatakse tsükliliselt 2 tegevust:

• faktide kogumine
  
• saadud info dokumenteerimine - kaardistamine – modelleerimine - analüüs
  

Samm 1 - süsteemianalüütik koostab esialgsed mudelid "iseenda tarkusest― kasutades

• dokumente
  
• varasemaid süsteemianalüütilisi töid
  
• tellija poolt formuleeritud põhiprobleeme, nõudeid või lausendeid süsteemi objektide, protsesside, asukohtade, tegijate määratlemiseks
  

Süsteemianalüüsi lähteandmed:

• varasemad teadmised analüüsitavast süsteemist
  

o varasemad süsteemianalüüsiaruanded
o projektipakkumises esitatud dokumendid ja nõuete/vajaduste loendid
o organisatsiooni varasemad mudelite- või tarkvarasüsteemid

• organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon
  

o asutuste ja struktuuriüksuste põhimäärused või töökorralduslikud dokumendid
o ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused

• süsteemianalüütiku enda nö ―ajalooline mälu‖, mida ta hoiab mudelitena, koostatud aruannetena (või selle osadena) kasutades CASE vahendeid
  

Samm 2 - lähtemudelite parandamine. Kasutatavad meetodid [3]:
taustaanalüüs

• küsitlused, intervjuud
  
• toimimise vaatlemine
  
• olemasolevate dokumentide/aruandevormide analüüs
  
• ankeetküsitluse kasutamine
  
• mingi situatsiooni/nägemuse pakkumine tulevastele kasutajatele ja selle analüüs koos kasutajatega
  
• konkreetse meetodi õpetamine kasutajale ja temaga koos osaprojekti tegemine
  
• analüüsiülesannete kasutamine täiendkoolituses
  

Süsteemianalüüsiprotsess lõpeb infosüsteemi erinevatest aspektidest iseloomustavate mudelitega, kus esitatakse nõuded tulevasele infosüsteemile. Mudelite täpsus sõltub analüüsi eesmärgist, selle kasust:

• annab tervikliku pildi süsteemi subjektidest (organisatsioonist), protsessidest ja objektidest (andmetest)
  
• selgitab objektiivsed infovajadused
  
• loob tervikliku vaate arvutustehnika rakendamiseks vajalikest ressurssidest
  
• loob lähtematerjali ( projektid ) tarkvarasüsteemide tegijatele
  
• aitab organisatsiooni juhtkonnal paremini mõista süsteemi, milles nad toimivad
  
• sisuliselt pannakse süsteemianalüüsi tulemusena paika (muudetava) infosüsteemi loogiline arhitektuur
  

Disain (põhitegevused)
Infosüsteemis kasutatava infotehnoloogilise infrastruktuuri, rakendussüsteemide ja andmebaaside kujundamine - projekteerimine piisava detailsuseni ehitamise (realiseerimise - programmeerimise) alustamiseks. Täpsemalt - analüüsiga saadud tulemuste ja väljatoodud nõudmiste jaoks parimate tehnoloogiliste lahenduste leidmine; kasutatava tehnilise keskkonna ( riistvara , tarkvara) tingimustes. Disaini tulemuseks on tulevase infosüsteemi arhitektuuri kirjeldav mudel esitatuna disaini täpsusega
Disaini põhitegevused

• infosüsteemi ülesehitust puudutavate nõudmiste paikapanemine
  
• infosüsteemi (terviksüsteemi) infrastruktuuri ja rakendussüsteemide arhitektuuri kujundamine
  
• rakendussüsteemide komponentide (süsteemi osade) ja nende omavaheliste liideste kujundamine
  
• kasutajaliidese (ekraanivormide) kujundamine
  
• andmehalduse ja andmebaasi(de) projekteerimine
  

Ehitus (konstrueerimine) (tegevused ja tulemused)
Disaini tulemusena loodud mudelite (määratluste) alusel töötavate, kasulike rakendussüsteemide ja andmebaaside loomine - disainitulemuste realiseerimine. Lisaks realiseeritud rakendussüsteemide tervikuks integreerimine - süsteemidevaheliste liideste loomine. Kolmas põhitegevus on (integreerimis)tulemuste testimine
Ehituse tegevused

• programmikoodi kirjutamine/genereerimine
  
• andmebaasi(de) loomine (genereerimine) ja optimeerimine (denormaliseerimine, indeksid …)
  
• ligipääsuõiguste kirjeldamine
  
• erinevate komponentide (andmebaasi(de)/rakenduste) integreerimine tervikuks (vaheliideste loomine)
  
• programmide (tarkvara) testimine
  
• lõpp-kasutaja keskkonna ettevalmistamine ehitustulemuste rakendamiseks
  

Rakendamine (tegevused ja tulemused, üleminekustrateegiad)
Projekteeritud ja ehitatud andmebaasi(de) ja rakendussüsteemide viimine kasutajakeskkonda (organisatsiooni töökeskkonda) või kasutajakeskkonnas kättesaadavaks tegemine. Lisaks kasutajate poolt tulemuste hindamine ja süsteemi hoolduskeskkonna seadistamine
Rakendamise tegevused

• töökeskkonna muutuste ettevalmistamine
  
• tööprotseduuride kavandamine
  
• ametijuhendite/kasutajajuhendite loomine
  
• kasutajate koolitus
  
• andmete siirdamise ettevalmistamine ja läbiviimine
  
• uuele süsteemile ülemineku ettevalmistamine ja teostamine
  
• aktsepteerimistestimise (kasutajatepoolse vastuvõtmise) ettevalmistamine ja läbiviimine
  
• rakendusjärgse ülevaatuse teostamine
  
• hoolduse seadistamine
  

Üleminekustrateegiad muudetud infosüsteemile

• täielik üleminek
  
• paralleelne toimimine
  
• etapiline üleminek
  
• pilootprojekt
  

Rakendamise tulemused

• testitud ja hinnatud andmebaas(id) ja rakendustarkvara
  
• süsteemi lõplik dokumentatsioon
  
• lõpp-kasutajatele kasutusjuhendid
  
• hoolduskeskkond
  

Hooldus

• infosüsteemi muudatuste rakendamisjärgne tegevustik
  
• arendamistegevuste ja -tulemuste läbivaatamine ja järelduste tegemine
  
• taaskasutatavate komponentide täpsustamine
  
• rakendussüsteemide vigade parandus
  
• nõuete/muudatuste haldamine
  
• kasutajatugi (helpdesk)
  

IS arendusmetodoloogia (-metoodika) (metodoloogia elemendid, valiku kriteeriumid)
Kogu infosüsteemi muutmise elutsüklit kattev kogum soovituslikest sammudest, lähenemistest, reeglitest, protsessidest, dokumentidest, kontrolliprotseduuridest, meetoditest, tehnikatest ja vahenditest defineerides kes, millal, mida ja kuidas peab infosüsteemi muutmise juures tegema
Struktureerib süsteemiarendusprotsessi sisaldades etappide , alametappide, protsesside, etappide sisendite ja väljundite (oodatavate tulemuste), protseduuride, tehnikate, vahendite ja loodava dokumentatsiooni kirjeldusi
Metodoloogia elemendid [4]
Metodoloogia kasutamise miinused

• ennemini vähendavad kui suurendavad sisulise töö tegemise tõhusust ja seda tänu nõutavale liigsele bürokraatiale
  
• põhinevad kindlatel jäikadel eeldustel ja üldistustel arvestamata erandeid
  
• ei arvestata tööjõu voolavust või nende kogenematust
  
• põhinevad liigselt tehnilisel poolel, aga mitte sotsiaalsetel aspektidel
  

Metodoloogia kasutamise plussid

• pakub süsteemi disaini-, arendus- ja realiseerimisprotseduuride standardiseeritust
  
• kindlustab tulemuste kvaliteeti
  
• võimaldab juhtida muudatusi
  
• kindlustab realiseeritud komponentide taaskasutust samas või teistes süsteemides
  
• võimaldab arendusprotsessi ja kasutatavaid ressursse paremini juhtida
  
• võimaldab saadud teadmisi ja kogemusi paremini hallata
  

Klassikaline lähenemine
Kose metoodika nõrkused [6]

• annab vaid ühekordse tulemuse
  
• lükkab riskid ajas edasi, mil on kulukas parandada eelmistes etappides tehtud vigu
  
• välistab varast süsteemi rakendamist
  
• mõõdab edukust tehtud tööde, mitte saavutatud tulemuste järgi
  

Kose metoodika tugevused

• ideaalne toetamaks vähekogenud projektimeeskondi ja projektijuhte või kui meeskonnaliikmed vahetuvad
  

• tänu kindlalt paikapandud arendussammude järjekorrale ning tugevale dokumentatsioonile vastavuse kontrollile võimaldab kindlustada loodava süsteemi kvaliteeti, usaldatavust ja hooldatavust
  
• süsteemi arenduse kulgemist on võimalik lihtsalt mõõta
  

Iteratiivne ja inkrementaalne lähenemine
Teostatakse korduvalt nö mini-Kose metoodikat. Kõiki Kose metoodika etappe viiakse läbi väikese osa peal terviksüsteemist kuni terviksüsteemi valmissaamiseni või eelnevalt pannakse paika kõik süsteemile esitatavad nõuded, mille järel teostatakse kasvatavalt ülejäänud mini-Kose metoodikat või eelnevalt teostatakse süsteemi nõuete analüüsi ja arhitektuuri disaini ning prototüüpimist, mis lõpeb töötava süsteemiga.
Agiilne lähenemine

• madal kriitilisus
  
• vanad arendajad
  
• nõuded muutuvad väga sageli
  
• arendajate hulk väike
  
• kaosega toimetulev kultuur
  

IS-i arendamise juhtimine organisatsioonis (tegevused, tulemused)
Infosüsteemi arendamise juhtimine organisatsioonis on tegevustik organisatsiooni infotöökorralduse muutmise reglementeeritud (paikapandud töökorraldusega) läbiviimiseks. Kasutades süsteemimudeli analoogi paikneb infosüsteemi arendamise juhtimine mudelis selliselt nagu näha alljärgneval joonisel:
Nii nagu organisatsiooni juhtimise kontekstis sisaldab ka infosüsteemi arendamise juhtimine planeerimist, organiseerimist ja kontrolli. Täpsemalt on infosüsteemi arendamise juhtimise tasemed , vastavad põhitegevused ja nende tulemused esitatud alljärgnevas tabelis:
Strateegia definitsioone (organisatsiooni, IS-I ja IT strateegia)

• eesmärkide, otsuste, põhimõtete ja aktsioonide süsteemne kogum, mis määratleb, mida organisatsioon endast kujutab, mida ta teeb ja miks ta seda teeb
  
• alternatiiv , mis on valitud soovitud tuleviku saamiseks – eesmärgi saavutamine või lahendus probleemile
  
• ressursside planeerimise ja juhtimise kunst ja teadus nende kõige efektiivsemaks ja tõhusamaks kasutamiseks
  

Erinevate definitsioonide järgi sisaldab strateegia nii tuleviku muutmisplaani kui selle plaani elluviimisprotsessi. Strateegiat võib organisatsiooni kontekstis jagada kolmeks: organisatsiooni strateegia, organisatsiooni strateegia elluviimist toetava infosüsteemi strateegia ja infosüsteemi strateegia elluviimist võimaldav IT strateegia
Organisatsiooni strateegia
Kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele: „kus on organisatsioon praegu?“; „milline tahab organisatsioon olla 3-5 aasta pärast?“; „millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?“
või
omavahel seotud tegevuste kogum, mille eesmärk on ettevõtte pikaajalise heaolu ja tugevuse saavutamine pannes paika, millises suunas organisatsioon liigub ja miks
Strateegia puudutab alati muutmist - ilma muutmisvajaduseta ei ole vaja ka strateegiat
Infosüsteemi strateegia
Defineerib organisatsiooni vajaduse või “nõudmise” info ja infotehnoloogiliste süsteemide järele, et toetada organisatsiooni üleüldist strateegiat
Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud
Defineeritakse ja prioritiseeritakse investeeringud, mis on vajalikud nö “ideaalse” rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks – infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks
Võimalike kasude näidete puhul on tegemist nö strateegilise infosüsteemiga, mille eesmärgiks on organisatsiooni jaoks konkurentsieelise loomine:

• infosüsteem, kus vahetatakse infot klientide/tarbijate ja/või pakkujatega muutes sellega suhete olemust
  
• infosüsteem, kus luuakse efektiivsemat andmekasutust ja seeläbi koostoimimist organisatsiooni väärtust lisavates protsessides
  
• infosüsteem, mille vahendusel on võimalik luua, turustada ja kätte toimetada infol põhinevaid uusi või täiustatud tooteid või teenuseid
  
• infosüsteem, kus pakutakse tippjuhtidele infot organisatsiooni strateegia loomiseks ja rakendamiseks
  

IT strateegia
Visioon , kuidas organisatsiooni nõudmist info ja IT-süsteemide järele infotehnoloogiliselt toetatakse – “IT pakkumine” ja kuidas organisatsiooni IT võimaluste ja ressursside (riistvara, tarkvara ja telekommunikatsioon ) ning teenustega (süsteemiarendus, kasutajatugi jne) varustatakse
Põhitähelepanu tehnoloogiale tehtavate kulutuste optimeerimisel ja kuidas organisatsiooni kliendid ja töötajad võiksid kasutada tehnoloogiat, et luua organisatsioonile väärtust
Organisatsiooni, IS-i ja IT strateegia omavaheline seos on esitatud järgmisel joonisel [2]:
Strateegiline planeerimine (IS-i arenduse kontseptsioon ; strateegia loomise vahendeid)
Strateegiline juhtimise põhisammudeks on strateegiline planeerimine, mis sisaldab strateegilist analüüsi ja vastava valiku tegemist, ning tehtud valiku või otsus(t)e elluviimine
Strateegiline planeerimine on protsess, mille käigus organisatsioon loob pildi enda (muudetud, seega paremast ) tulevikust ja koostab vajalikud sammud selleni jõudmiseks. Täpsemalt toimub planeerimise käigus:

• juba toimunud tegevuste ja hetkeseisu hindamine
  
• hinnangute põhjal järelduste tegemine
  
• uute eesmärkide formuleerimine
  
• eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine
  
• nende eesmärkide saavutamiseks vajalike praktiliste meetmete/abinõude väljatöötamine
  

Strateegilise planeerimise tulemuseks on strateegiline plaan
Strateegiline planeerimist saab võtta strateegiliste otsuste tegemisena, mis puudutavad järgmisi aspekte [7]:

• kuhu organisatsioon tahab pikaajalises perspektiivis välja jõuda (suund)?
  
• milliste turgude pärast tahetakse võistelda ja millised tegevused nendel turgudel toimuvad (turud, skoop)?
  
• kuidas organisatsioon saaks konkurentidega võrreldes nendel turgudel paremini tegutseda (eelised)?
  
• milliste ressurssidega (oskused, varad, finantsid , suhted, tehniline kompetentsus) on võimalik võistelda (ressursid)?
  
• millised välised keskkondlikud tegurid mõjutavad organisatsiooni konkureerimisvõimet (keskkond)?
  

• millised on nende väärtushinnangud ja ootused, kes omavad mõju organisatsiooni üle (huvirühmad)?
  

Strateegiline plaan sisaldab:

• oodatavat tulevikuseisu
  
• hetkeseisu
  
• liikumisplaani hetkeseisust tulevikuseisu
  

IS/IT seisukohalt on strateegilise plaani puhul tegemist arenduse kontseptsiooniga - põhikirjaga infosüsteemi reglementeeritud arendamiseks [9]
IS arenduse kontseptsioon on osa organisatsiooni strateegilisest plaanist sisaldades järgmisi osi:

• taust - infosüsteemi praeguse olukorra kirjeldus, muudatusvajadus ja võime arendust teostada
  
• arendatav objekt - kirjeldab loodava/muudetava infosüsteemi visiooni esitatuna mudelitena
  
• arenduse üldised eesmärgid seotuna organisatsiooni eesmärkidega - mis kasu toob infotehnoloogia rakendamine organisatsioonile selle sisuliste eesmärkide täitmisel
  
• arenduse konkreetsed eesmärgid - kirjeldab infosüsteemi ja infotehnoloogia mõistete abil eesmärke, vajadusi ja nõudeid
  
• arenduse eesmärkgrupid - fikseerib infosüsteemis tegutsejate/ tarkvarasüsteemi tulevaste kasutajate grupid, keda muudatus puudutab
  
• arenduse taktika - kuidas muudatus ellu viia ja millised sammud selleks teha (arendusprojektide organiseeritus)
  
• arendamise finantsid - kui palju ja millele raha kulub (kulutused tehnikale, tarkvaralitsentsidele, arendusvahenditele, töötajatele, koolitusele ja projektijuhtimisele)
  
• arendamise riskid - teatava tõenäosusega arenduse käigus asetleidvad negatiivset mõju avaldavad sündmused
  

Organisatsiooni ja infosüsteemi strateegia loomise vahendeid

• SWOT analüüs
  
• Väärtusahela analüüs
  
• Porter ja Millar 5 “jõu” mudel
  
• McFarlan strateegiline raamistik (McFarlan Strategic Grid)
  
• Tasakaalustatud tulemuskaart (Balanced Scorecard)
  

Projektimeetod (omadused, võrdlus igapäevatööga)
Kui tahta midagi sihipäraselt (juhitavalt) saavutada, siis põhimeetodiks on projekti kasutamine ükskõik millise valdkonna probleemi lahendamisel, eriti muudatuste elluviimisel
Organisatsiooni kontekstis on vahendiks strateegiliste muudatuste elluviimiseks ja tegevuste organiseerimiseks, mida ei ole võimalik teostada organisatsiooni igapäevatöö raames
Organisatsiooni infosüsteemi kontekstis on projektimeetod vahend infotööd ja/või süsteemitööd puudutavate muudatuste elluviimise juhtimiseks.
Projekti definitsioone

• ajutine ettevõtmine/üritus, mille eesmärk on luua unikaalset toodet, teenust või saavutada soovitud seisu või tulemust ( Project Management Institute) [4]
  
• ajutine organisatsioon, kellele on omistatud töö tegemiseks inim-, materjali- ja finantsressursid, et luua kasulikku muudatust – materiaalset, mittemateriaalset või abstraktset (J. Rodney Turner ) [5]. Materiaalne ehk käega katsutav – konstruktsioon; mittemateriaalne - sotsiaalne konstruktsioon, n: organisatsiooniline muudatus. Abstraktne – koolitatud juhid
  
• töösüsteem, mis luuakse toote loomiseks ja pärast loodud toodet lõpetab oma eksistentsi (Steven Alter ) [6]. Töösüsteem – süsteem, kus inimesed ja/või masinad teevad tööd kasutades infot, tehnoloogiaid ja teisi ressursse toote või teenuse loomiseks sisestele või välistele klientidele
  

Tabel 1. Projekti- ja operatsioonilise töö omavaheline võrdlus Projektitöö
Operatsiooniline töö
Erinevused
ajutine
pidev
unikaalne väljund (tulemus)
korduv väljund (tulemus)
eesmärgiks sellele püstitatud eesmärkide saavutamine ja tegevuse lõpetamine
eesmärgiks äri jätkusuutlikkus
täpsustub edenedes
arusaadav juba alguses
Sarnasused
inimesed teevad
inimesed teevad
piiratud ressursid
piiratud ressursid
juhitav
juhitav
Projektijuhtimine (põhitegevused, huvigrupid, projektorganisatsioon ja selle koosseis)
Projektitöö jaoks teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine, et vastata projekti (huvigruppide) nõudmistele (PMI)
Vahendid, meetodid, mille abil toimub ajutisele organisatsioonile omistatud ressursside juhtimine eesmärgiga luua omaniku jaoks kasulikku muudatust (Turner)
Projektijuhtimine sisaldab (nii nagu organisatsioonigi juhtimine):

• planeerimist
  
• organiseerimist
  
• elluviimist
  
• järelvalvet
  

Projektijuhtimine sisaldab muuhulgas:

• projektist arusaamist
  
• selgete ja saavutatavate eesmärkide paikapanemist
  
• kvaliteeti, skoopi, aega ning kulusid puudutavate omavahel konkureerivate nõuete tasakaalustamist
  
• mitmete huvigruppide erinevate huvide ja ootuste suhtes määratluste, plaanide ja lähenemiste kohandamist
  
• riskide juhtimist
  

Projekti huvigrupid
Isikud ja organisatsioonid, kes on aktiivselt projektiga seotud või kelle huve projekti teostamisel või lõpetamisel mõjutatakse. Projektis osalemisel omavad erineva tasemega vastutust ja volitusi, mis võivad projekti jooksul muutuda
Eristuvad positiivsed ja negatiivsed huvigrupid:

• positiivsed on need, kes saavad projekti väljunditest mingit kasu
  
• negatiivsed on need, kes näevad projekti edukusest negatiivseid väljundeid
  

Projektorganisatsioon
Ajutine, mingi projekti lahendamiseks (elluviimiseks) asutatud ühendus, mille ülesehitus ei järgi organisatsiooni tavapärast struktuuri. Projektorganisatsiooni ülesehitus sõltub projekti suurusest ja olemusest. Tegemist projekti juhtimisstruktuuriga, kus on paikapandud rollid, nende vastutused ja aruandlusseosed. Tavaliselt väljendatakse organisatsioonikaardiga
IT teenus ja teenuste käitlemise protsessid
IT teenus (IT service) - IT teenuseosutaja poolt ühele või mitmele kliendile osutatav teenus [1,2]. Väärtuse pakkumine klientidele võimaldades neil saavutada lõpptulemusi ilma kaasnevaid kulusid ja riske kandmata. IT teenus kasutab infotehnoloogiat ning toetab kliendi äriprotsesse. IT teenuse moodustavad inimeste, protsesside ja tehnoloogia kombinatsioon ning see peab olema kirjeldatud teenustaseme leppes.
Teenuste käitlemise põhieesmärgid on järgmised [5,6]:

• Koordineerida ja teha kättesaadavaks põhitegevused ja protsessid, mis on vajalikud teenuste osutamiseks kokkulepitud tingimustel organisatsiooni, kliendi ja lõppkasutajatega.
  
• Hallata tehnoloogiat ja vahendeid, mida teenuste tarneks ja toetamiseks kasutatakse
  
• Hallata, mõõta, kontrollida täiustusettepanekuid ning anda nende kohta tagasisidet
  
• Jälgida opereerimist, mõõta ning koguda andmeid, mis oleksid sisendiks teenuste halduse elutsükli järgmisele etapile – teenuse pideva täiustamise etapile.
  

Teenuste käitlemise protsessid [5]

• Sündmuste haldus (Event management)
  
• Intsidentide haldus (Incident management teenuste kasutamine ja IT varade haldus organisatsioonis (SIS 12. loeng) idu3350 © Karin Rava 4
  
• Probleemide haldus (Problem management)
  
• Taotluste täitmine (Request fulfillment)
  
• Ligipääsuhaldus ( Access management)
  

IT vara ja selle haldus organisatsioonis (eesmärgid, elutsükkel)
(IT) vara (IT asset) – Igasugune ressurss või võime [2,3]. Teenuse osutaja varad sisaldavad kõike, mida saab kasutada teenuste osutamiseks. Varade põhiliigid on: juhtimine, organisatsioon, protsess, teadmised, inimesed, informatsioon, rakendused, infrastruktuur ja finantskapital.
Infotehnoloogia (IT) varade haldus on organisatsiooni IT varade - riistvara, tarkvara ja nendega seotud teenuslepingute haldamine ja jälgimine läbi nende elutsükli [7]. See hõlmab kõiki IT füüsilisi, finantsilisi ja lepingulisi aspekte läbi nende elutsükli IT vara elutsükkel üldiselt on esitatud järgmisel joonisel [8]:
IT varade halduse eesmärgid [10]:

• Soetada nõuetekohaseid IT varasid minimaalsete kulude ja maksimaalse kasuteguriga
  
• Optimeerida IT varasid kui need ei too enam kasu võrreldes nende haldamiseks vajaminevate kuludega ehk on amortiseerunud
  
• Optimeerida IT varade kasutust läbi nende elutsükli.
  
• Sisemistele ja välimistele huvigruppidele informatsiooni pakkumine, näiteks:
  

o eeskirjade järgimine,
o litsentside uuendamine,
o tarnijatega läbirääkimised,
o lepingute koostamine ja uuendamine
Põhieesmärgiks on suurendada infotehnoloogia investeeringutest tagasisaadavat tulu
IT ressursside turvamisega seotud mõisteid ( haavatavus , oht, risk)
Infosüsteemi turvamise jaoks on vaja: 1. määratleda kaitstavad varad ja 2. hinnata nende haavatavust ja turvalisustaset
Haavatavus ( Vulnerability )
Haavatavus on andmete ja infosüsteemi nõrkus, mis võib viia rünnakuteni ja kahjustusteni – ohuni. Infosüsteemi nõrgad kohad on andmete turvalisuse rikkumise algpõhjused, mis võivad endaga kaasa tuua:

• finantspettusi;
  
• brändinimede ja –märkide kahjustumist;
  
• klientide ja partnerite usalduse kaotust;
  
• organisatsiooni tegutsemise lakkamist.
  

Oht ( Threat )
Märk kättejõudvast kahjust. Nõrkuse tingimus (eeldus), mis ohustab IT varade ja andmete turvalisust. Oht kasutab ära nõrkust, et teha kahju. Ohud võivad olla inimtegevusest või keskkonnast tulenevad. Inimtegevusest tingitud ohud võivad omakorda olla tahtlikult või tahtmatult põhjustatud. Ohtude näiteid:

• purustus (Destruction) - pahatahtliku kavatsuse tulemusena hävitatakse andmed, riist- või tarkvara
  
• avalikustamine (Disclosure) - volitamata kasutajatel on ligipääs andmetele ja salastatud andmeid avalikustatakse
  
• muutmine (Modification) - volitamata kasutajad muudavad andmeid
  
• katkestamine (Interruption) - arvutivõrk ei tööta ja teenuseid ei saa kasutada
  
• infopüüdmine (Interception) - volitamata kasutajad kopeerivad ülekantavaid andmeid, nö “kuulavad pealt”
  

Risk (Risk) [2]
Tõenäosus, et teatud tingimustel saab antud ohuallikas potentsiaalset nõrka kohta ära kasutada ja mõjutada negatiivselt infosüsteemi vara, teenust, tehnoloogiat, võtmeprotsessi või koguni tervet organisatsiooni. Riski saab väljendada järgmise funktsioonina :
Risk = F (vara, oht, haavatavus)
Infosüsteemidega seotud riskide näiteid [4]:

• tõenäosus, et tundlik info klientide kohta satub konkurentide või kurjategijate kätte
  
• tõenäosus, et toimuvad pettused oma töötajate poolt kasu saamise eesmärgil
  
• tõenäosus, et leiavad aset tahtmatud eksimused oma töötajate poolt
  
• tõenäosus, et organisatsiooni tegevus katkeb kuna info pole kättesaadav
  
• tõenäosus, et andmetes on vead (n: raamatupidamises)
  
• tõenäosus, et juhtimisotsused põhinevad vääradel, ebatäpsetel või vananenud andmetel
  
• tõenäosus, et infosüsteemi arendusprojekt ei anna soovitud tulemusi
  

IT-alaste riskide määratlemise, hindamise ja nendele vastamisega tegeleb IT riskide juhtimine.
IT riskide juhtimine (sammud; vastamise strateegiad)
Infosüsteemi usaldusväärsuse, täitmise lubamise, salastatuse, terviklikkuse või kättesaadavuse tõrgete arusaamise ja nendele vastamise protsess. IT riskide juhtimise kasud:

• võimaldab juhtkonnal kindlustada, et ettevõtete, klientide, hankijate ja partnerite vahel liikuvad andmed on usaldusväärsed (authenticity and non-repudiation)
  
• kindlustab IT – teenuste kättesaadavuse ja kasutatavuse ning on võimeline takistama ning taastuma vigadest, ettekavatsetud rünnakutest või hävingust (availability)
  
• kindlustab andmete kaitstuse autoriseerimata muutmisele või vigadele nii, et on täidetud korrektsuse, täielikkuse ja usaldusväärsuse nõuded ( integrity ),
  
• kindlustab kriitilistele ja salajastele andmetele mittevolitatud ligipääsu mahasurumise (confidentiality).
  

IT riskide juhtimissammud:
1. IT riskide määratlemine ja liigitamine (identification and classification )
2. IT riskide hindamine (toimimise mõju analüüs) ja tähtsuse järjekorda panemine ( assessment (Business Impact Analysis) and priority determination)
3. IT riskide vastamise strateegiate – IT ohjade (vastumeetmete) määratlemine ( responses strategies – identification of IT controls),
4. valitud vastumeetmete elluviimine ja dokumenteerimine (implementation and documentation of selected countermeasures (IT controls))
5. IT riskidele portfellimeetodi rakendamine ning kooskõlastamine organisatsiooni strateegiaga ( portfolio approach to IT risks and alignment with business strategy )
6. IT riskide taseme pidev jälgimine ja järelevalve (constant monitoring of IT risks level and auditing )
IT riskide hindamissammud:
1. määratletud IT riskide haavatavuse hindamine (evaluation of the vulnerabilities to identified IT risks)
2. IT riskide ilmnemise tõenäosuse (sageduse) määratlemine (determination of the IT risks probability of occurrence ( frequency ))
3. IT riskide ilmnemisel toimimisele mõju suuruse hindamine (tõsiduse määratlemine) (evaluation of the business impact of IT risks occurrence (severity))
4. IT riski taseme määramine (analysis of the IT risks frequency and IT risks ranking)
5. IT riski oodatava väärtuse kalkuleerimine (calculation of the IT risks ‘gravity’ and expected value of
IT risks)
IT riskidele vastamise strateegiad [2]

• aktsepteerimine – organisatsioon aktsepteerib riski ning jälgib pidevalt selle taset (acceptance – the organization chooses to live with the risk and to constantly monitor its level (gravity and impact on the business and business processes))
  
• vähendamine (taandamine) – organisatsioon astub samme riskide mõju või ilmnemise tõenäosuse vähendamiseks (reduction – the organization takes steps to reduce the impact (gravity) or the probability of the risk occurrence)
  
• vältimine – organisatsioon hoidub riskist täielikult või osaliselt (avoidance – the organization chooses to fully or partially avoid the risk)
  
• jagamine – organisatsioon kannab riski üle kolmandale osapoolele (sharing – the organization transfers the risk by, for example, purchasing insurance , outsourcing risk management services , or engaging in partnership(s) regarding the risk management process to fully or partly cover risk exposure (especially in business continuity and disaster recovery plans ))
  

Vastamisstrateegiad kujutavad endast spetsiifiliste IT ohjade (vastumeetmete) elluviimist ning nende efektiivsuse pidevat seiret. Ohje tegevused on paikapandud poliitika ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide täitmise võimaldamiseks ja riskide pehmendamise strateegiate elluviimiseks.
Vastu- või turvameetmed on organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine infosüsteemide andmete ja muu IT vara turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks ning turvariskide vähendamiseks ning nende ennetamiseks.
Infoturva-ala korraldamine (infoturva võtmerollid)
Üldine infoturvapoliitika paikapanek organisatsioonis:

• näitab ettevõtte juhtkonna tuge ja kaasabi
  
• defineerib infoturva-ala olulisuse
  
• defineerib rollid ja ülesanded
  
• määrab kindlaks vastutuse
  

Infosüsteemi turvamise võtmerollid

• Infoturvajuht - vastutab infoturva korralduse eest. Info/(andme)turbe spetsialist, kellel on juhtkonda nõustav funktsioon
  
• Infovarade omanik - kas andmete, süsteemide omanik. Vastutus infosüsteemi toimimise eest, peab suutma defineerida nõudeid andmete kättesaadavusele ja määrama kasutusõigused
  
• Infosüsteemi administraator - viib omaniku otsused täide
  
• Kasutaja - vastutab oma tegude eest
  
• Seiraja - vaatab eksperdina asjad üle ja raporteerib tulemustest juhtkonnale. Ta omab tööplaani ja kontrollib infoturvapoliitika rakendamist
  

ISKE
Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mille eesmärk on infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisuse tagamine.
Vastav turbetase määratakse andmetele turvaosaklasside määramise kaudu
Turvaklassid (-tasemed) on „kõrge“ (H), „keskmine“ (M) ja „madal“ (L)
Konkreetsetele andmetele omistatakse nii konfidentsiaalsus -, käideldavus- (aegkriitilisus ja hilinemise tagajärgede kaalukus) kui ka terviklusnõuded
IS võimekuse tõdemus (IS kompetentsus; IS võimekus; ressursside, kompetentsuste ja võimekuse omavaheline seotus)
Tõdemus
Kuigi organisatsioon võib läbi tehnoloogia rakendamise saada mõningast “esimese sammu astuja” eelist, siis tehnoloogia rakendamist saab üsna kiiresti kopeerida ja seega eelis ei ole enam jätkusuutlik. Teadusliku analüüsi tulemusena on leitud, et tehnoloogia iseenesest ei oma väärtust ja ainult seda ei saa võtta jätkusuutliku konkurentsieelise allikana . IT-alastest investeeringutest saab ainult siis ärilist väärtust kui seda kasutada organisatsiooni toimimise/äri muutmiseks ja innovatsiooniks:

• toote/teenuse innovatsiooniks
  
• uueks ärimudeliks
  
• protsessi muutmiseks
  

Et ärilist väärtust saada, peab organisatsioon muudatuse ka tegelikult ellu viima
Väidetavalt on jätkusuutliku konkurentsieelise saavutamise võimalikuks allikaks infosüsteemi juhtimisoskused . Nende oskuste all mõistetakse:

• võimet mõista ja tunnustada organisatsiooni vajadusi;
  
• võimet töötada koos funktsionaalsete juhtidega;
  
• võimet koordineerida infosüsteemi tegevusi sellisel viisil, et need toetaksid teisi funktsionaalseid juhte;
  
• võimet ennetada tuleviku vajadusi.
  

Otsides jätkusuutliku konkurentsieelise allikat infosüsteemi juhtimisest, peavad organisatsioonid vähem pöörama tähelepanu IT-le ja rohkem informatsiooni, süsteemide ja tehnoloogia juhtimisprotsessile ettevõttes.
Järeldus
Organisatsioonid ei saa jätkusuutlikku konkurentsieelist “osta” turult. See on vaja üles leida haruldastest, mittetäielikult mobiilsetest ja asendamatutest ressurssidest, mida juba kontrollitakse ettevõtte poolt. Tulutoov strateegiline juhtimine nõuab arusaamist nii organisatsiooni ressurssidest ja kompetentsustest kui sellest, kuidas need saavad anda oma panust organisatsiooni tugevuse paikapanemisel ja konkurentsieelise loomisel. IT rakendamine eelise saamiseks sõltub infosüsteemi võimekuse loomisest.
Teisiti sõnastatuna: mida võimekam on infosüsteem ja selle juhtimine organisatsioonis, seda tugevam on organisatsioon konkurentsieelise saamiseks ja sellises seisus püsimiseks.
IT võimekuse (IT strateegia) defineerimine

• infrastruktuuri arendamine - võime defineerida ja disainida informatsiooni, rakenduste ja tehnoloogia arhitektuure ning organisatsiooni struktuure ja protsesse ressursside juhtimiseks
  
• tehnoloogia analüüs - võime mõista tehnoloogilisi trende ja teha vastavaid ettepanekuid tehnoloogia ja vastavate ressursside hankimiseks organisatsioonis
  
• soetamisstrateegiad - võime luua kriteeriume ja protsesse tarnevalikute ja tarnelepingute hindamiseks
  

Ressursid
Ettevõtte omanduses või tema poolt kontrollitavad faktorid . Ettevõtte jaoks on suureneva tähtsusega ressurssideks tema omanduses olev või kättesaadav informatsioon, süsteemid ja tehnoloogia – IT infrastruktuur. IS-i juhtimise kontekstis on kriitilisteks ressurssideks teadmine/teadmus (knowledge) ja oskused, mida omavad oma või kolmanda osapoole töötajad.
Kompetentsus
Ressursid iseenesest ei loo väärtust, vaid see luuakse organisatsiooni võime või kompetentsuse poolt neid ressursse ära kasutada ja mobiliseerida. Selle artikli kontekstis defineeritakse kompetentsust võime või suutlikkusena rakendada ressursside kombinatsiooni organisatsiooni protsessides soovitud tulemuse saamiseks. Kompetentsust saab võtta ka kui ettevõtte kollektiivset teadmist muudatuste algatamiseks või nendele vastamiseks. See on sisse ehitatud organisatsiooni protsessidesse, protseduuridesse ja süsteemidesse ja on seotud käitumisviiside, mitteformaalsete võrgustike ja inimestevaheliste suhetega.
Kompetentsusele viidatakse ka kui organisatsiooni iseloomustavale omadusele, mis võimaldab tal strateegiaid välja mõelda, neid valida ja ellu viia. Ettevõte saab määratleda eelise innovatiivse strateegia väljamõtlemisega, mis on sõltuvuses IT-st, kuid sellise strateegia elluviimine sõltub:

• IT infrastruktuuri praegusest seisust
  
• organisatsiooni võimest sobivaid ressursse rakendada
  
• võimest uusi protsesse ja süsteeme luua ja kasutusele võtta ning nendega ärilist väärtust vabastada
  

Ettevõtte süsteemide edu ei sõltu mitte niivõrd tehnoloogiast ja tarkvara rakendustest kuivõrd organisatsiooni võimekusest muudatusi ellu viia ja juhtida
Võimekus
Organisatsiooni võimekus viitab kompetentsuste strateegilisele rakendamisele, st nende kasutamisele, et lõpule viia organisatsiooni eesmärkide täitmist. Soovitud organisatsioonilise võimekuse defineerimine ja loomine on määratletud tema tuleviku eesmärkidega. See loob vajaduse spetsiifiliste kompetentsuste loomiseks või olemasolevate parendamiseks. Organisatsiooni praegune võimekus, mis põhineb olemasolevatel kompetentsustel, on eesmärkide täitmise võimaldajaks või vastupidi – takistajaks.
Ressurssidest infosüsteemi kompetentsuse suunas
Organisatsiooni kontekstis on kompetentsus organisatsiooni protsesside arengufaktor. Organisatsioonis on vastav kompetents sõltuvuses inimestest, kes rakendavad oma teadmisi, integreerivad neid, toimivad vastastikku ja koordineerivad oma tegevusi ehk siis täidavad rolle organisatsiooni struktuurides ja protsessides. Indiviidid saavad anda oma panust mitmele infosüsteemi kompetentsusele.
Infosüsteemi kompetentsusvaldkonnad
Strateegia formuleerimine (Strategy) - võime määratleda ja hinnata IT-l põhinevate võimaluste tähendust, mis on äristrateegia formuleerimise lahutamatuks osaks ja defineerida IS/IT rolli organisatsioonis
IS panuse defineerimine ( Define the IS contribution ) - võime tõlkida äristrateegiat protsessideks, investeeringuteks informatsiooni ja süsteemidesse ning muudatusplaanideks, mis lähevad kokku äri prioriteetidega (s.o. IS strateegia)
IT võimekuse (suutlikkuse) defineerimine (Define the IT capability) - võime tõlkida äristrateegiat pikaajalisteks informatsiooniarhitektuurideks, tehnoloogia infrastruktuuriks ja ressursiplaanideks, mis võimaldavad strateegiat ellu viia (s.o. IT strateegia)
Rakendamine (Exploitation) - võime maksimeerida IS/IT investeeringute elluviimisest tulenevaid kasusid läbi informatsiooni, rakenduste ja IT teenuste efektiivse kasutuse
Lahenduste kättetoimetamine ( Deliver solutions) - võime rakendada ressursse selliste IS/IT ärilahenduste väljatöötamiseks, realiseerimiseks ja käigushoidmiseks, mis kasutavad tehnoloogia potentsiaali täielikult
Varustamine (Supply) - võime luua ja hooldada sobiva ja kohandatava informatsiooni, tehnoloogia ja rakenduste tarneahelat ja ressursimahtu
Alljärgnevalt nendest kompetentsusvaldkondade kompetentsustest täpsemalt
Strateegia formuleerimise kompetentsused

• äristrateegia - võime kindlustada, et äristrateegia määratleb informatsiooni, vastavate süsteemide ja tehnoloogiate kõige soodsama kasutuse
  

• tehnoloogiline innovatsioon - võime liita uute ja arenevate tehnoloogiate potentsiaali äri pikaajalise arenguga
  
• investeerimiskriteeriumid - võime luua kriteeriumeid informatsiooni, süsteeme ja tehnoloogiat puudutavate otsuste tegemiseks
  
• informatsiooni valitsemine - võime defineerida organisatsiooni jaoks informatsiooni juhtimise põhimõtteid ning rolle ja vastutusi üldise juhtimise ja IS/IT funktsioneerimise jaoks
  

Infosüsteemi panuse defineerimise kompetentsused

• prioriseerimine - võime kindlustada, et kättesaadavate ressursside raames saaks rakendustesse ja tehnoloogiasse tehtavate investeeringute portfellist maksimaalset kasu
  
• IS strateegia joondamine - võime kindlustada, et IS arendusplaanid on integreeritud organisatsiooniliste ja funktsionaalsete strateegiliste plaanidega
  
• äriprotsesside disain - võime kindlustada, kuidas IS saab kätte toimetada protsesside ja organisatsiooniliste tegevuste jaoks “parimaid praktikaid ”
  
• ärilise tegutsemise parendamine - võime määratleda teadmist ja informatsiooni, mis on vajalik strateegiliste eesmärkide täitmiseks läbi parendatud juhtimisprotsesside
  
• süsteemide ja protsesside innovatsioon - võime teostada vastavaid uuringuid , kuidas IS/IT-s saab kasutada, et luua organisatsiooni uusi juhtimisviise ja uusi tooteid või teenuseid
  

Rakendamine

• kasude planeerimine - võime detailset määratleda ja planeerida infosüsteemi investeeringutelt saadavaid kasusid
  
• kasude kättetoimetamine - võime jälgida, mõõta ja hinnata infosüsteemi investeeringutelt saadavaid kasusid
  
• muudatuste juhtimine - võime teha ärilisi ja organisatsioonilisi muudatusi, mis on vajalikud kasude maksimeerimiseks ilma huvigruppidele kahjuliku mõju avaldamata
  

Lahenduste kättetoimetamine

• rakenduste arendamine - võime projekteerida/hankida ja realiseerida ärivajadusi rahuldavaid informatsiooni-, süsteemi- ja tehnoloogilisi lahendusi
  
• teenuste juhtimine - võime defineerida teenuste kokkuleppeid ja tegutsemiskriteeriume, et vastata ärinõuetele, k.a. projektijuhtimine
  
• infovarade juhtimine - võime luua ja teostada protsesse, mis kindlustavad andmete, informatsiooni ja teadmise juhtimistegevuste organisatsiooni vajadustele vastamise ja mis rahuldavad korporatsiooni poliitikat
  
• elluviimise juhtimine - võime kindlustada uute protsesside ja tööviiside vastavust uue tehnoloogiaga
  
• tehnoloogia rakendamine - võime rakendada uut/muutunud tehnoloogiat rakendustest kasu saamiseks kõige optimaalsemal viisil
  
• äri jätkusuutlikkus ja turvalisus - võime pakkuda efektiivseid taastus-, erakorraliste juhtumite ja turvalisuse protsesse, et ennetada äri läbikukkumise riski
  

• Varustamine
  
• suhted varustajatega - võime juhtida tarnijatega lepinguid ja luua väärtust lisavaid suhteid
  
• tehnoloogia-alased standardid - võime luua ja hooldada IT kasutusega ja sellega seotud ressurssidega sobivaid standardeid, meetodeid ja protseduure
  
• tehnolooga soetamine - võime luua ja rakendada hankepoliitikat ja protseduure infrastruktuuri komponentide ja spetsiaaltehnoloogiate ja -teenuste hankimiseks
  
• varade ja kulude juhtimine - võime kindlustada, et tehnoloogilisi, informatsiooni- ja rakenduste varasid hallatakse efektiivselt ja hanke- ja omanduskulud on mõistetud ja juhitud
  
• IS/IT personali arendamine - võime värvata, koolitada ja rakendada sobivat personali ning kindlustada, et tehnilised, ärilised ja personaalsed oskused vastaksid organisatsiooni vajadustele
  

Infosüsteemi kompetentsusest infosüsteemi võimekuse suunas
Infosüsteemi võimekus avaldub kogu ettevõtte tasemel. Määr, kuivõrd infosüsteemi kompetentsused soodustavad infosüsteemi võimekust, sõltub 2-st aspektist : organisatsiooni strateegiast ja investeerimisotsustest. Mõlemad määratlevad, kas infosüsteemi võimekus on konkurentsieelise allikaks või ainult hädavajalik tingimus konkurentsis püsimiseks või põhjustab organisatsiooni konkurentsis mittepüsimise. Vaatamata sellele, et infosüsteemi võimekuse omamine on organisatsioonide jaoks hädavajalik, siis erinevad organisatsioonid võivad ennast sellega varustada erinevalt. Samas, peaaegu kõik organisatsioonid toetuvad mingile kombinatsioonile sisestest ja välistest ressurssidest. Näiteks võib ettevõte kavandada IT-st sõltuva innovatiivse strateegia, kuid selle strateegia elluviimine sõltub IT infrastruktuuri praegusest seisust, organisatsiooni võimest rakendada sobivaid ressursse ning võimest uusi protsesse ning süsteeme luua ja rakendada ja sellega ärilist väärtust vabastada. Sarnaselt ka mingi valmislahenduse rakendamise edukus
organisatsioonis ei sõltu mitte sellest lahendusest, vaid organisatsiooni võimest juhtida muudatusi, mida selle lahenduse kasutuselevõtt endaga kaasa toob.
Teadmine (organisatsiooni teadmine)
Oxford English sõnaraamatu järgi:

• inimese kompetentsus ja oskused, mis on saadud läbi kogemuste ja õppimise - teoreetiline või praktiline arusaamine mingist valdkonnast
  
• teave, mida teatakse mingi spetsiifilise valdkonna kohta või üldiselt - faktid ja informatsioon
  
• teadlikkus või tundmine , mis on saadud läbi fakti või situatsiooni teadasaamise või läbielamise
  

Veel üks definitsioon - kindel, veendunud arusaamine mingist asjast võimega seda sobival eesmärgil ära kasutada
Teadmine võib olla varjatud, ilmutatud , individuaalne või kollektiivne
Organisatsiooni teadmine [4]
Sisu järgi:

• tehniline
  

o tehniliste mõistete ja fraaside tähenduste teadmine
o majanduslike andmete lugemis- ja arusaamisoskus

• teaduslik
  

o põhjuslike üldistuste ja järelduste tegemine

• narratiivne või kogemuslik
  

o teadmine, millist teooriat, retsepti või lahendust spetsiifilises situatsioonis kasutada
o jutud, kuidas tegeliku elu inimesed oma probleemidega toime on tulnud, nö organisatsioonide jutud
Vormi järgi:

• ilmutatud (explicit) teadmine – andmed, dokumendid, üleskirjutused või salvestused arvutisse
  
• ilmutamata (tacit) teadmine – “how-to” tüüpi teadmine, mis on inimeste peades
  

Teadmiste juhtimine organisatsioonis (eesmärgid)
Konkurentsis püsimise eelduseks on muutumine teadmist loovateks või õppivateks organisatsioonideks. See seisneb pidevalt uue toimimisteadmise loomises, selle levitamises üle kogu organisatsiooni ja uue teadmise kiires sisseehitamises toodetesse ja teenustesse. Teadmiste juhtimisel ja organisatsiooni õppimisel on põhitähelepanu organisatsiooniliste eesmärkide täitmisel, milleks on:

• parendatud tegutsemine
  
• konkurentsieelise saavutamine
  
• innovatsioon
  
• saadud kogemuste jagamine
  
• organisatsiooni pidev parendamine
  

Teadmiste juhtimine aitab nii üksikisikutel kui gruppidel

• jagada omavahel väärtuslikku organisatsioonilisi vihjeid
  
• vähendada üleliigset tööd
  
• vältida nö “ratta leiutamist”
  
• vähendada uute töötajate jaoks koolitusaega
  
• hoida kinni intellektuaalset kapitali
  
• kohanduda vastavalt muutuvatele keskkondadele ja turgudele
  

Täpsemalt on teadmise juhtimise eesmärkideks:

• toodete ja teenuste loomisel ja nendega varustamisel teadmiste kättesaadavaks tegemise suurendamine
  
• uute toodete loomistsükli lühendamine
  
• innovatsiooni ja organisatsioonilise õppimise hõlbustamine ja juhtimine
  
• kogemuste jagamine terves organisatsioonis
  
• organisatsioonisiseste ja –väliste isikute vahel võrgupõhiste ühenduvuste suurendamine
  
• toimimiskeskkondade juhtimiseks ja töötajatele oma töö jaoks vajalike näpunäidete ja ideede võimaldamine
  
• juhtimatute või halbade probleemide lahendamine
  
• intellektuaalse kapitali ja personali intellektuaalsete varade (indiviidide kogemuste ja oskusteabe) juhtimine
  
• 
  

Teadmiste juhtimissüsteem (protsess, tehnoloogiad)
Ka teadmusjuhtimissüsteem - igasugune süsteem, mis aitab teadmust juhtida – intellektuaalset kapitali ja informatsiooni koondada, organiseerida, analüüsida ja kättesaadavaks muuta.
juhtimissüsteemi eesmärk on aidata organisatsiooni töötajatel luua, organiseerida ja teha kättesaadavaks olulist toimimise teadmist kusiganes ja millaliganes seda organisatsioonis vaja läheb. See sisaldab protsesse, protseduure, mustreid, valemeid, “parimaid praktikaid”, ennustusi jne. Süsteemi omadused:

• hõlbustab organisatsiooni õppimist ja teadmise loomist
  
• loob nö õppimistsükleid
  
• pakub kiiret tagasisidet julgustades töötajate käitumise muutmist
  
• integreerib teadmise toimimisprotsessidesse, toodetesse ja teenustesse
  

Teadmiste juhtimise tehnoloogiad [5, 9]
Varasemad tehnoloogiad

• elektroonilised kollased leheküljed ja dokumentide haldussüsteemid kombineerituna kollaboratiivsete tehnoloogiatega (Lotus Notes )
  
• semantilised tehnoloogiad otsingute tegemiseks
  
• e-õppe vahendid kogukonna praktikateks
  

Kaasaegsemad

• sotsiaalsed vahendid ( blogid , Wiki, Facebook , Twitter)
  
• andmekaevandus
  
• videokonverentsid jne