Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria geenitehnoloogia - 46 õppematerjali

Bioloogia >> Geenitehnoloogia
geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki umbes kuuendiku maailma inimeste jaoks tänini reaalsuseks olevale näljahädale.
thumbnail
11
doc

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans (C

Bioloogia → Geenitehnoloogia
165 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geenitehnoloogia 2010

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
84 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Geenitehnoloogia I konspekt

TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele mood...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
161 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine ­ geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus ­algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine ­ arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt vää...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
79 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geenitehnoloogia I osa

1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Biokeemia praktikumi protokoll 1.1 ja 1.2 (juh. Terje Robal)

Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutata...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Biokeemia praktikumi protokoll 1.3 ja 2.2 (juh. Terje Robal)

Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid ­ fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen ­ kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjul...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Aminohapped ja valgud

Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped ­ valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. V...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Polümeraasi ahelreaktsioon

Polümeraasi ahelreaktsioon PCR viiakse läbi biokeemilise reaktsioonina ja selle puhul ei vajata elusorganisme DNA kopeerimiseks. Reaktsioon pôhineb ensüümi- DNA-polümeraas kasutamisel, mis katalüüsib DNA komplementaarse ahela sünteesi. PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes. Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust. Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks. PCR pôhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperat...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bakteriraku ehitus, paljunemine ja kasv

Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

DNA kloneerimine ja sekveneerimine

DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi 5) plasmiidi viimine bakterirakku ja bakteri kasvatamine, mille käigus paljuneb ka vastav plasmiid. 6) paljundatud geeni isoleerimine plasmiididest DNA sekveneerimise põhimõte DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. Ensümaatilise meetodi puhul kasutatakse DNA-polümeraasi abil toimuva topeltahela sünteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järj...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geeni suhkrud

Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geeniekspressiooni regulatsioon, ribosüümid, geenmutatsioon

Geeniekspressiooni regulatsioon Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etappina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: * kontrollides, kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni (kontroll transkriptsiooni tasemel) * kontrollides, kuidas toimub primaarse transkripti splaising või mõni muu modifikatsioon (Kontroll RNA protsessingu tasemel) * kontrollides, milliseid tuumas toodetud mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees (kontroll RNA transpordi tasemel) * kontrollides, milliste tsütoplasmas leiduvate mRNA molekulide kaasabil toodetaks...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geenitehnoloogia arvestuse ettevalmistamine

Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest raku...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lipiidid geenis

Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa ­ rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped ­ enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühma...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nukleotiidid ja nukleiinhapped

Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA ­ desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ­ ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s ­ riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed)...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused

Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
48 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Raku organellid, nende funktsioon ja iseloomustus

Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terv...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakutsükkel, plasmiid, tsütoskelett, rakukest

Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem....

Bioloogia → Geenitehnoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid

Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel. Kujundlikult öeldes mRNA "ütleb, kuidas valku teha",tRNA toob selleks "ehituskive" ning rRNA on "tootmishoone" üheks moodustajaks

Bioloogia → Geenitehnoloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Transport RNA-d, geneetiline kood

.tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Struktuur tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nimetust "aktseptor- õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. Aktseptor-õlg on 7 aluspaari pikk. T-õlg (ka TC õlg) on saanud oma nime tänu modifitseerunud nukleotiididele, mis asuvad T-lingus. Need nukleotidid on ribosüültümidiin T ja pseudouridiin . T-õla pikkus on 5 aluspaari, T-lingu pikkus varieerub harilikult 7-9 nukleotiidi ulatuses. D-õlg on saanud nime temas leiduva modifitseeritu...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

„Kas loomade kloneerimine on eetiline?“

Tallinna Tehnikaülikool Molekulaardiagnostika õppetool Geenitehnoloogia eetilised, õiguslikud ja ärilised aspektid ,,Kas loomade kloneerimine on eetiline?" Referaat Maria Simmul YAGM-31 1. Sissejuhatus Mis on kloonimine? Teadlased on tänapäeval suutelised saama järglasi ka loomade keharakust. Seda protseduuri nimetatakse kloonimiseks. Niisugusel teel arenema hakkav organism on täiesti identne selle loomaga, kelle keharakust ta klooniti. Praegu on enamikus riikides inimese kloonimine seadusega keelatud. Ometi võib kloonimisest ka kasu olla. Näiteks arvavad teadlased, et kloonimise teel võiks paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike. DNA kloonimise etapid: Tavalises kloonimise katses koosneb iga DNA fragmendi kloonimine seitsmest etapist 1. P...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon

Bioloogia → Geenitehnoloogia
100 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lipiidide ainevahetus

LIPIIDIDE A/V MÕJUTAVAD AINED Organismis osaleb ainevahetuses rohkesti lipiide, kuid farmakoteraapiliselt on olulised triglütseriidid (glütserüültrikarboksülaadid) e. neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja triglütseriididest H...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Geenitehnoloogia eksam

Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on mono...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos molekulaargeneetikaga) Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia)

Bioloogia → Geenitehnoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia

Bioloogia → Geenitehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

(võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia

Bioloogia → Geenitehnoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Vitamiinid ja koensüümid

Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad v...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
4
odt

GMO ja toidulisandid

GMO 1. Kas GMO on looduslikku tasakaalu ohustav? Põhjenda. 3P Jah, hävitab teisi taimi ja vähendab looduslikku mitmekesisust. Nt kui GM-taim on muudetud suuremaks, siis lähedal olevad taimed ei saa piisavalt valgust ja on välja tõrjutud. 2. Kuidas võivad GM-taimed inimesele kahjulikku mõju avaldada? Too välja 3 punkti. 6P *Võivad tekitada uusi allergiaid *GM-taimede geenid võivad ohustada inimeste geene *Mõjutab seedesüsteemi, inimeste organeid 3. Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud taimed? 2P Taimed, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni. 4. Mis on GMO, kuidas ja miks neid luuakse?4P GMO on geneetiliselt muundatud organism, kuntslikult geenide manipulatsiooni teel loodud. Luuakse sellepärast, et odav, lihtsasti loodav, saagikus suur, kahjuritõrjetele mittetundlikud jne. 5. Mis on GMO plussid ja miinused? 6P + *suureneb saagikus *taimed süntees...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu»

Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu» Diana Kuzmina 9.B klass Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk GMO all mõeldakse organismi, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud sellisel viisil, mida looduses ei esine. Geneetiliselt muundatud organismidel on tohutult palju plusse, kuid veelgi rohkem miinuseid. Mis on siis põhilised GMO negatiivsed pooled, mispärast olen pigem muundamise vastu? Kahtlemata on geenmuundatud organismidel palju häid külgi. Nad on tunduvalt vastupidavamad ja täiuslikumad kui tavalised organismid. Geneetiline muudamine võimaldab neil elus paremini hakkama saada ning olla konkureerimisvõimeline. Näiteks parandatakse kultuurtaimedel geenitehnoloogia abil haiguskindlust, elujõulisust ja vastupidavust kahjurite vastu, püsivust umbrohu...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Kiivi genoom

Kiivi Sissejuhatus • 54 liiki • Kiivit kutsutakse puuviljade “kuningaks”, kuna ta sisaldab suures koguses C-vitamiini • Pärinevad Kagu-Hiina mägedest • 20 saj. tutvustati kiivi seemneid Uus-Meremaal • Üle 70% kiividest kasvatatakse Itaalias, Uus- Meremaal ja Tšiilis. • 2011. aastal toodeti 1.44 miljonit tonni kiivit 2005. aasta kiivi tootmine https://en.wikipedia.org/wiki/File:2005kiwi_fruit.PNG https://en.wikipedia.org/wiki/Kiwifruit#/media/File:Kiwifruit_Female_Flowers.JPG http://truecommercial.nzherald.co.nz/media/78012/169-bushmere-rd-gis borne-kiwifruit-orchard.jpg?w=960&h=540&mode=crop Kiivide kasulikkus • Ilus nahk • Parem uni • Südamele hea • Aitab vererõhku alandada • Parandab seedimist Genoomi iseloomustus • Kiivi sort “Hongyang” on heterosügootne ja diploidne • Genoomi pikkus on 616 Mb ja sisaldab 39040 geeni • 2n=2x=58 (29 erinevat kromosoomi) • Korduseid on genoo...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
2 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses

esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 37) Praegu turul olevad GMO põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. (GMO, 2017) 1.2.1

Bioloogia → Geenitehnoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

GMO ehk Geneetiliselt muundatud organismide poolt

Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
8 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid? Geneetilistes katsetes tuleb teha ristamisi, jälgima tunnuste pärandumist ja analüüsima suurt hulka järglaskonda. Ristamise eeldiseks on, et ka alamatel organismidel oleksid sugulise sigimise mehhanismid. Katsete tarvis peab olema võimalik kasvatada uuritavaid organisme odavalt laboratoorsetes tingimustes. Soolekepike vastab kõigile nendele tingimustele. Lisaks paljuneb ta uskumatult kiiresti, andes järglaspõlvkonna 20 minutiga. E

Bioloogia → Geenitehnoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. In vivo- bioloogilise protsessi toimumine ja vaatlemine elavas organismis. Tuumorsuppressor gee on kasvaja teket maha suruv geen, kui selles tekivad mutatsioonid, siis see võib viia raku kontrollimatule jagunemisele. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike- kasvab väga kiiresti, 20min uus järglaskond, genoom sekveneeritud. Pagaripärm- genoom sekveneeritud, pooldub umbes 2h jooksul, meioos, Leivahallitusseen- genoom sekveneeritud, suguline paljunemine. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans ehk varbuss- elutsükkel 3 päeva, saab lihtsalt agarsöötmel

Bioloogia → Geenitehnoloogia
10 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Geenitehnoloogia arstiteaduses

Geenitehnoloo gia arstiteaduses Kerdu-Katty Pärss 12.C Geenitehnoloogia mõiste Geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid. Seisneb DNA-lõikude eraldamises ning katseklaasis töötlemises. Töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia

Bioloogia → Geenitehnoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
57 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geenitehnoloogia ja viirused

SELETA MÕISTED GMO ­ geneetiliselt muundatud organism ehk organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud vi mille genoomi on siiratud uusi geene Farmakogenoomika ­ teadusharu, mis uurib kuidas geneetilised erinevused mõjutavad organismide reaktsiooni ravimitele Vedelsööde ­ vedel toitelahus, kus kasutatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Herbitsiid ­ umbrohumürk Geenitehnoloogia ­ teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muundatakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot

Bioloogia → Geenitehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis

1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geenitehnoloogia arvestus

edasi terve geen. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?' Genoom organismi rakus olev täielik DNA järjestus. Genoomi täispikka järjestust on vaja teada, et näha võimalike mutatsioonide asukohti genoomis, arvestades seda, et ainult 10% geenidest avaldub. Selle abil on võimalik prognoosida, millised haigused võivad avalduda ja on võimalik kasutada teaduslikes uuringutes. 58. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepikese ehk soolebakteri järgi on mugav uurida bakterite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, väike ja seda on lihtne paljundada Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad, neid on lihtne paljundada ja nad on väikesed. Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste

Bioloogia → Geenitehnoloogia
2 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I Restriktaasid. Restriktaasid on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. Nad teevad seda kõikide DNA’de puhul samamoodi. Neid spetsiifilisi järjestusi nimetatakse restriktsiooni aladeks. Selliseid ensüüme on leitud bakteritest kaitsmaks neid kahjulike viiruste eest. DNA kloneerimine baseerub restriktaaside avastamisel. DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid.  Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik  Vektor-DNA e...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
18
docx

BIO- JA GEENITEHNOLOOGIA, EKSAM

Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, r...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
0
docx

Konspekt Molekulaarbioloogia LOMR.05.008

Väga mahukas konspekt Molekulaarbioloogia võeti kasutusele, et tähistada molekulide struktuuride uurimist (bioloogiliselt oluliste makromolekulide uurimine), 50ndatest aastatest alates Objektid, mida käsitleme on samad, mis biokeemias ja geneetikas Geneetiline teave e pärilik info säilitatakse DNAs nukleotiidse järjestuse kujul.

Bioloogia → Geenitehnoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused 2020

Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Geeniravi

Geeniravi • Sonja Gross, Ketrin Puskar, Kati Olesk ja Liina Kosnap 64.tsee • Idee tekkis 1970ndatel Ameerikas • Algselt plaaniti pärilike retsessiivsete ühe geeni haiguste raviks • 1980. aastal Martin Cline muutis DNA- d. • Esimene edukas geenravi operatsioon Ajaloost 1990. aastal USA-s. • Immuunpuudulikkusega lapsele • Osaline ravi • French Anderson • 2006. aastal Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello said Nobeli meditsiinipreemia selle eest Puust ja punaseks Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: ...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun