- ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse Manustamise viis ja kogus • s/c ehk naha alla • Koguseks 2 doosi ehk esimene doos 1-aastaselt ja teine 13-aastaselt Vastunäidustused • Anafülaktiline reaktsioon eelmisele doosile • Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus mõnele vaktsiini koostisosale • Raske üldreaktsioon eelmisele doosile • Keskmine või äge haigusseisund koos või ilma palavikuta • Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus Vastunäidustused • Raske primaarne immuunpuudulikkus • Pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kes saavad kemoteraapiat või kiiritusravi – ravi ajal ja kuni 6 kuud peale ravi • Süsteemne glükokortikoid hormoonravi rohkem kui 2 nädalat annuses vähemalt 20mg päevas või lastel vähemalt 2mg/kg päevas – ravi ajal ja kuni 3 kuud peale ravi Vastunäidustused
Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST TULENEVAD PROBLEEMID ORGANISMIS Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine kaltsiferoolid kasv, kaltsiumi imendumine
huvide ja rõõmutunde kahanemine. Skisofreenia ,,positiivsed" (psühhootilised) sümptomid: mõtlemise vormiline häire teemalt teemale hüppamine; seosetu mõtlemine; täiesti teemaväliselt rääkimine. Inimene võib hakata endale ette kujutama, et teda jälgitakse või jälitatakse. Lisaks hallutsinatsioonid peamiselt mõtete või häälte kuulmine, mida tegelikult pole, mõnikord ka olematute asjade, sündmuste ja olukordade nägemine. Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis, nagu eelnevast jutust järeldada võib, mõjutab suuresti skisofreeniat põdeva patsiendi elu. Samuti ka tema pereliikmete elu. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad vähemalt kord oma elust haiglas ning see haiglasveedetud aeg ei pruugi olla sugugi lühike. Sageli võib see aeg varieeruda kuudest kuni aastateni. Vaatamata haiguse raskusele kogevad siiski paljud selle haiguse põdejad vaid üht haigusepisoodi oma elus
id erineva suurusega), müdriaas(pupillide laienemine), lihasnõrkus progresseerub. Haigusseisund võib meenutada alkohoolset joovet. Tekitaja Salmonelle typhi Salmonella Koolera Salmonella enteritidis Vibrio cholerae parayphi Salmonella Salmonella typhimurium
hapet ladustada. Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, unehäired jne. Pikaajalise stressi mõju organismile Pikka aega vaevanud krooniline stress viib depressioonini, mis on tõsine haigusseisund. Ravi on kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod valitakse kliinilise pildi alusel. Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks. Mõjuriteks võivad olla ka lapsepõlves läbielatud traumad, ebakõlad aju keemilises tasakaalus, lähedase kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne. Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon
nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud.Huuleherpes: huule ja näo piirkonda tekib erütomatoossee põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Genitaalherpes: ulcereeruvad vesivillid genitaalide piirkonnas. Punetised: punased, väikesed nahast veidi kõrgemad laigud, lööve algab näolt ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love
Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. 5. Kulgemine Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis võib avaldada inimese elule suurt mõju. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad oma elu jooksul haiglas vähemalt üks kord. Sageli osutub vajalikuks puududa koolist või töölt märkimisväärsel ajaperioodil kuud või isegi aastad. Vaatamata haiguse raskusele, kogevad paljud inimesed ühtainust skisofreenia episoodi. Ravi ja rehabilitatsiooni
loomuliku sünnituse puhul on see alla ühe 10000 sünnituse kohta. On olemas kahte sorti keisrilõiget: plaaniline keisrilõige ja erakorraline keisrilõige. Plaanilise keisrilõike puhul tehakse lõige enne kui sünnitustegevus jõuab alata ning erakorralise keisrilõike puhul tehakse tavaliselt lõige siis, kui sünnitustegevus on alanud ning selle jooksul ilmnevad teatud komplikatsioonid. Plaanilist keisrilõiget soovitatakse, kui: · On raskekujuline preeklampsia (eripärane haigusseisund, millele on iseloomulik vererõhu kõrgenemine, veepeetus ning suur valgusisaldus uriinis), mis ohustab nii ema kui ka beebi tervist. · Beebi ema põeb haigust, nõuab suure pingutuse ja stressi vältimist. · Ema ootab kolmikuid või nelikuid. · Platsenta asub emakaelas ja muudab vaginaalse sünnitamise võimatuks. · Laps on kõhus risti ja tema asendit ei saa muuta. · Beebi on sünnitusteede läbimiseks liiga suur.
MeV). Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja –laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid: radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud haigusseisund. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Põhilised kiirguskaitsemeetmed: kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente.
Koera atoopiline dermatiit (inglise keeles canine atopic dermatitis, AD) on multifaktoriaalne haigus, mille avaldumist mõjutab nii geneetilise eelsoodumuse olemasolu kui ka looma immuunseisund, muutused naha mikrobioomis, naha konditsioon ning ümbritsev keskkond. Kuna haigusliku seisundi geneetiline taust on kompleksne (mitmete geenide ekspressioonitase on AD korral muutunud), ollakse kaheldaval seisukohal, et tulevikus oleks võimalik haigust tõrjuda geenitestide abil. Lähedane haigusseisund on atoopia-sarnane dermatiit, mille korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012). (Nutall jt., 2013) Allergeeni seondumisel nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega sekreteeritakse erinevaid mediaatoreid, mis algatavad põletikuvastuse ja läbi selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse
(c) ei omanda klassikäitumisreegleid, ei saa aru oma vigadest ja eksimustest, süüdistab sageli kaasõpilasi; samas on oma "mina" välja kujunemata. (d) individuaalses õppetöös (nt. järeleaitamine) vajab pidevat kordamist, tähelepanu koondamist ja kas või "sajakordset" kannatlikku selgitust; (e) vestluses lapsega selgub, et ta tunneb pidevat lihaspinget, sisemist ärritust ja ebakindlust; (f) ei suuda end täpselt väljendada. Hüperaktiivsus üleüldse on haigusseisund, mis on nõrgalt määratletud ja ebaselge nosoloogilise kuuluvusega. Kliinikum.ee leidsin veel ka seda, et nende laste seisund ei parane stimuleeritavate preparaatide kasutamisel (erinevalt neist kelle IQ on normi piirides), kuid võib tekkida raske düsfooriareaktsioon (mõnikord koos psühhomotoorse mahajäämusega). Danny puhul ei saa aga rääkida madalast IQ'st. Koolis sai ta hakkama advekaatsel tasemel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete määramine
e. daltonism, hemofiilia e. verehüübimatus, pärilik suhkruhaigus jne. 6.Millistest genotüüpidest tulenevad AB0 süsteemi vererühmad? AB0 vererühmad tulenevad sellest, kui ühe tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, eks siis genotüübid võivad olla dominantsed, näiteks JaJa, Jai, JbJb, Jbi. Võib ka olla retsessiivseid genotüüpe, näiteks ii. 7.Mis on reesuskonflikt ja millisel juhul see tekib? See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel. Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemise suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks. Ka dihübriidsel ristamisel
Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e. süvaminestus on pikaajalisem teadvusekaotus, mille põhjused on tõsisemad KOOMA- üliraske haigusseisund, kus südametegevus ja hingamine võivad tagada elusolemise, kuid ühe domineeva tunnusena on kestev teadmatus. Lihtsamad esmaabivõtted teadvusele ei too. 3. Nimeta minestuse võimalikke põhjuseid. 1. Palav keskkond 6. Läbipõetud raske haigus 2. Õhupuudus 7. Alatoitlus 3. Pikaajaline sundasend 8. Rasedus 4
keskpidise närvi pitsumise tagajärjel. Kuna seda esineb väga palju just arvutiga töötavatel inimestel, kutsutakse seda kõnekeeles hellitavalt ka hiirehaiguseks. Põhjuseks taas asjaolu, et inimene pole loodud pikalt ühes asendis viibima ning tegema seejuures hulgaliselt korduvliigutusi (töö arvutihiirega). Kaebusi põhjustab randmekanali ahenemise tõttu keskpidisele närvile tekkiv surve. Randmekanali sündroom on juba tagajärg ehk väljakujunenud haigusseisund. Profülaktikat peaks alustama juba kaua aega enne seda. OHUMÄRGID: randme kangus ja valulikkus, pöidla ja pöidlapoolsete sõrmede tuimus ning valulikkus, jõuetus ja valulikkus küünarliigese piirkonnas (nt soov raskusi kandes sageli kätt vahetada), käe suremine, eriti öösel, pakitsus sõrmedes või käes, tuimus, raskused käe rusikasse tõmbamisel, raskused esemete haaramisel ja hoidmisel, labakäest ülespoole, kuni õlani kiirguv valu. ABI:
Oht tervisele 1) N-nitrosoamiinid – kantserogeenid Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. 2) Methemoglobineemia Methemoglobineemia ehk methemoglobiinveresus ehk sinitõbi on methemoglobiini (lühend metHb) esinemine veres. Imikute puhul kutsutakse haigust sinitõveks (inglise blue baby disease). Methemoglobineemia on haigusseisund, mille korral on veres liiga palju hemoglobiini ebanormaalset vormi, mis ei ole võimeline efektiivselt hapnikku transportima. Ained, mis võivad põhjustada methemoglobineemiat, on näiteks mõned antibiootikumid, lokaalanesteetikumid, nitraadid. nitritid ja pestitsiidid. 14 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toiduvärvid http://www.youtube.com/watch?v=JYx0- G51kLo
Tagada patsiendile trahheobronhiaalpuu hügieen efektiivne köhimine. Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK 6 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud pöördumatutest muutustest kopsukoes (emfüseem) ja hingamisteedes (krooniline bronhiit). KOK riskitegurid Sigaretisuitsetamine 97% KOK-ist on tingitud suitsetamisest Suitsetajatest 20%-il areneb KOK Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga) Sagedased infektsioonid (eriti esimese 5 eluaasta jooksul)
arteriae pulmonalis pulmonale chronicum M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese
Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres Hüpokapnia- CO2 puudus veres Haldane effekt- vere deoksügeneerumine tõstab süsinikdioksiidi transpordi võimet KOK( kroonilise obstrutiivne kopsuhaigus on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskusena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Põhjustab enamasti suitsetamine. Astma- hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. AINE JA ENERGIAVAHETUSE FÜSIOLOOGIA Ainevahetuse e metabolismi all mõistetakse neid protsess, kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni kaigus muudavad toitainetesegu( valkude , lipiidide ja süsivesikutega) saadavat
kehahoiule vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada. Kuna randmekanali sündroom esineb paljude arvutiga töötavatel inimestel, siis on rahvakeeles saanud see haigus ka hellitavalt hiirehaiguse tiitli. Karpaalkanali sündroom tekib korduvliigutuse tagajärjel (hiirega klikkimine). Kaebuste tekkimisel on randmekanali sündroom juba väljakujunenud haigusseisund. OHUMÄRGID: randmes tekib valu ja kangus pöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus jõu puudumine ja valulikkus küünarliigese piirkonnas käe suremine ning surisemine pakitsustunne sõrmedes raskused käe rusikasse tõmbamisega raskused esemete haaramisel labakäest õlga kiirguv valu ABI: Anda kätele sundasendist puhkust käte/randme liigutamise teel. Väga hästi mõjuvad ringid ning käte raputamine
koguseid kemikaale korraga. Sellisel juhul järgneb (olenevalt kahjustavatest kemikaalidest) üldjuhul tõsine intoksikatsioon, mille lõpp võib olla traagiline. Teiseks riskirühmaks on vanemad inimesed, kelle kõikide organsüsteemide funktsioon on enamasti langenud, mis muudab nad vastuvõtlikumaks ohutegurite kestvale toimele. Haavatavamad on ka erinevate krooniliste hingamisteede haigustega inimesed, kellel võib pideva ärrituse tulemusena haigusseisund veelgi süveneda või kujuneda hoopis uus haigusvorm (nt astma teke jm). Erinevate kodukeemia kemikaalide mõju tervisele Haigusnähud tingib reeglina pikemaajaline kokkupuude kodukeemia kemikaalidega. Tavaliselt kujunevad eraldi haigused välja, kui inimene on kasutanud ühte ja sama kemikaali sisaldavaid aineid juba pikemat aega, näiteks aastate vältel. Esineb siiski ka ägedaid reaktsioone teatud
Retti sündroomi eristamisel lähtutakse esmajoones käte tahtlike sihipäraste liigutuste kadumisest, pea kasvu peetumisest, ataksia, käte stereotüüpsete pesemisliigutuste tekkest ja närimisliigutuste häirumisest. Motoorika progresseeruv halvenemine kinnitab diagnoosi. Hüpperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimsete alaarenguga Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga (Overactive disord assoc mental retard and stereotype movts ingl. k.) haigusseisund on nõrgalt määratletud ja ebaselge nosoloogilise kuuluvusega. See kuulub pervasiivsete arenguhäirete alla kui raske vaimse alaarenguga lastel (IQ alla 50), kel ilmnevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega, avaldub sageli ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia; nende laste seisund ei parane stimuleerivate preparaatide kasutamisel (erinevalt neist, kelle IQ on normi piirides),
Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas
arvestama lapse suurust. Kui nt on väga väike 2,5 a, siis teha reielihasesse. 36. Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused? A. Püsivad vastunäidustused: 1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile. 2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi. B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus. C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud. Erijuhud: - enneaegne laps, hüübimishäiretega patsient, immuunglobuliine sisaldavate preparaatide manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus. 37. Mis on sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed ja millised on tõsised kõrvaltoimed immuniseerimisel? Sagedased (lubatud) kõrvaltoimed:
- värvitaju häirumine 3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel. · Tüüpilised vead töötamisel: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskuste ebaõige teisaldamine. 9 · Tagajärjed: seljavaevused, nimmepiirkonna radikulopaatia, skolioos. 3.1.2. Osteoporoos Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon) Osteoporoosi võib nimetada "vaikseks epideemiaks" kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumuru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust. Seetõttu jäävad paljud osteoporoosi juhud diagnoosimata enne, kui tekivad nn
Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus aga ka krooniline südamepuudulikkus. Uneapnoe, eriti selle keskmise raskusega ja raske väljendusvorm, on tõsine haigusseisund. Päevaaegse kroonilise väsimuse tõttu on need inimesed ka liiklusohtlikud, sest võivad kergesti roolis olles magama jääda. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et umbes 4%-l tööealises eas meestest ja 2%-l naistest esineb unelämbustõbi. Haigusnähud võivad välja kujuneda igas vanuses inimestel, sagedamini kannatavad selle all siiski keskealised mehed ja menopausijärgses eas naised. See on ka sagedasim päevase liigunisuse orgaaniline põhjus.
kogu aeg). Välimised põhjused - võimalus süüa palju ja head toitu, kergesti omandavate energiarikaste süsivesikute rohkus, vähene kehaline aktiivsus. Ülekaalulisus tekitab rasvumist, mis avaldab suurt koormust liigestele ja südame-vereringele, raskendab soojusvahetust, tekitab enam vigastusi ja haigusi. Kõhu ümbermõõdu riskisuurus on naistel 88cm ja meestel 102cm. 50% kogu maailma rahvastikust on ülekaalulised. Suhkurtõbi ehk diabeet on krooniline ja eluaegne haigusseisund, mida iseloomustavad tugev janu ja rohke uriinieritus. Seeditud süsivesikute pääs rakkudesse on häiritud, glükoosi pääsemiseks verest rakkudesse on vajalik insuliin. Süües toodab pankreas alati paraja koguse hormoon – insuliini, mis aitab tekkinud glükoosi viia verest rakkudesse. Diabeedi puhul aga insuliini tootmine pole piisav või on lõppenud. I tüüpi ehk noore ea suhkurhaigus on 5% juhtudest. Autoimmuunhaigus – immuunrakud hävivad organismis ekslikult toodetud
tajutakse tegelikkusest suuremana; värvitaju häirumine ajataju häired - sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis. 3. Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"- terviklikkuse tunnetuse häire). Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom - valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud erinevad sekundaarsed sümptomid. [Deliiriumi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid.] Hallutsinatoorne sündroom võib esineda :orgaanilise ajukahjustus ; psühhoaktiivsete aine kasutamine (nt alkoholhallutsinoos, intoksikatsioon hallutsinogeenidest) ; skisofreenia
Äge ja mööduv psühhootiline häire Tüüpiliselt: -kiiresti tekkivad psühhootilised sümptomid(äge algus) - polümorfse iseloomuga st kiriesti muutuvate sümptomitega - sagedased skisofreeniale tüüpilised sümptomid Sageli ka: väljendunud nõutus, endassesulgumine, tähelepanu alanemine vahetus vestluses Tervistumine: - saabub tavaliselt 2-3 kuu vältel - sageli mõne nädala või isegi päeva jooksul - ainult väikesel osal areneb välja püsiv haigusseisund Skisoafektiivne häire esinevad episoodiliselt, adektiivsed ja skisofreenia sümptomid on juhtivad, esinevad haiguse sama episoodi vältel üheaegselt ning kestavad vähemalt mõne päeva, 1)maniakaalne 2)depressiivne 3) segatüüpi Psühhoosi ravi: 1)Ägeda faasi ravi psühhoosi kiire kupeerimine 2)Pikaajaline ravi relapsi ja haigusepisoodi kordumise ärahoidmine(säilitus- ja toetusravi) TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED A-RÜHM SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE
lõdvemaks. · Helista numbrile 112 kiirabi kutsumiseks Edasta telefoni teel üksikasjad vigastuse asukoha ja verejooksu tegevuse kohta. · Ravi sokki ja jälgi kannatanut Kui kannatanu kaotab teadvuse, ava tema hingamisteed ja kontrolli hingamist. Kui kannatanu hingab, aseta ta püsivasse küliliasendisse. Vajaduse korral ole valmis alustama kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 4. Mis on sokk? Sokk on organismi eluohtlik haigusseisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. 5. Soki põhjused · Verekaotus (väline, sisemine, luumurdudesse) · Valu · Allergia · Põletus · Südametalitluse häired 6. Soki tunnused · Pulss on kiire, mid akiirem ja nõrgem, seda raskem on sokk. · Nahk kahvatu, kaetud külma higiga. · Kannatanu on algul rahutu. · Hiljem teadvusehäired · Hingamine sage. · Võib esineda janu ja iiveldus. 7
· Toitained energia saamiseks ja rakkude ülesehitamise toormaterjaliks · Hapnik energia ja toitainete kättesaamiseks toidust · Vesi (60-80% kehakaalust) elupuhuste keemiliste reaktsioonide tagamiseks organismi sisekeskkonnas · Püsiv kehatemperatuur, ligikaudu 37°C · Atmosfääri õhk hingamisfunktsiooni ja sealtkaudu ainevahetuse tagamiseks Homeostaasi kriisi sattumisel kujuneb ajutine või püsiv patoloogiline protsess, koekahjustus või haigusseisund, mis võib lõppeda ka surmaga. Tagasisidesilmuste toimimisprintsiip organismisiseste sündmuste ahel, mille käigus regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite
- Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon Häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. (kehaskeemi häired, senestopaatia, ’mina’-terviklikkuse tunnetuse häire) - Ühe inimese sees on 7 mina Hallutsinoos e hallutsinatoorne sündroom – kuulmishallukatega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirm, Psühhomotoorne rahutus, muud sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral – nägemishallukad ja hallutsinoosi korral kuulmishallukad. Võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, ainete kasutamise ja ka skisofreenia korral Näited: - Dementsusega vanainimene – ei tunne asju ära - Deliiriumihaige – aju on kokku pakitud
tuberkoloosiga. Pleural on kaks lestet: kopsupoolne ning rindekerepoolne. Põletiku korra tekib pleuraõõnde veresoonte läbilaskvuse suurenemisest (rakud põletikus). Pleuraõõs- hoiab sobivat õhku. Kaebused: valu, mis tugevne köhimisel ja sügavamal hingamisel, võib kiirguda õlga, kaela, ülakõhtu. Palavik, hingeldus (rohke vedeliku puhul pleuraõõnes), kuiv köha. Ps: kopsud-pneuma. KOK etioloogia?KOK-krooniline obsruktiivne kopsuhaigus. Süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskustena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Avaldub tavaliset keskeas.Enamlevinud meeste seas. Levimus suureneb koos eaga, esinedes 40-50 aastaste 2-3% ning üle 70 aastastel rohkem kui 1/5 rahvastikust. Esmased haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja köha. Tavaliselt inimene neid seostab vananemisega ja suitsetamisega. Etioloogia: riskifaktor-suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 suitsu päevas) rohkem kui 20 aastat
Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad
komplemendisüsteemi aktivatsioonist tingitud hemolüüs, samuti ka NK- rakkude poolt FcR-i vahendusel esilekutsutud tsütolüüs. Kõiki neid reaktsioone võib leida: alloimmuunsete hemolüütiliste aneemiate, autoimmuunsete (vereülekandest tingitud) aneemiate, kudede siirdamisel tekkinud kiiret tüüpi äratõukereaktsioonide ja mõningate autoimmuunhaiguste korral (Goodpasture sündroom). Reesus konflikt: Ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. Reesuskonflikt tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. Loote verd võib sattuda raseduse ajal ema verre, kuid suurema tõenäosusega satub see ema verre sünnituse, kirurgiliste manipulatsioonide, abordi käigus. Võõra antigeeni (võõrvalgu) sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi. Toimub niinimetatud sensibiliseerumine. Värsked antikehad on suure molekulmassiga ja ei suuda seetõttu läbida
langeb rakkude hulk pea kõigis kudedes. * süda ja maks; koguneb "vanaduspigment" ehk lipofustsiin (atrophia fusca cordis) * peaaju (algab neuronite hulga langusega frontaalsagarate dorsomediaalpiirkonnas atrofeeruvad ka muud aju osad); Luud: seniilne osteoporoos - osteoblastide hulga ja anorgaanilise substantsi vähenemine (osteopeenia); naistel - suguhormoonide produktsiooni langemisest menopausi järgselt postmenopausaalne osteoporoos; · Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon) · Osteoporoosi võib nimetada "vaikseks epideemiaks" kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumuru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust. Paljud osteoporoosi juhud diagnoosimata enne, kui tekivad nn
Mõlemad mõisted on aga küllaltki ebamäärased. Sama haiguse määratlemine ja sellega seonduvate sotsiaaltoetuste maksmine jääb arsti lõppotsuse juurde. Korduv või kaua kestev töövõimetus tekitab tööandjas soovi töösuhte lõpetamiseks. Kaitsmaks töötajat tööandja taolise käitumise vastu on mõnedes maades töölepingu lõpetamine ajutise töövõimetuse ajal piiratud aja jooksul välistatud. Haiguse sagedust kindlustatud isikute juures iseloomustatakse haigusseisundiga. Haigusseisund näitab mõneti selget tööturu sõltuvust. Haigusseisund langeb, kui suureneb tööpuudus. Hirm töökoha kaotamise ees sunnib kindlustatut vähem töövõimetuslehel viibima. Töö liik mõjutab samuti haigusseisundit. Tööliste puhul on see reeglina kõrgem kui teenistujate puhul. Põhjus on kõrgem keskmine vanus, kõrgem füüsiline koormus, nende ühekülgne koormatus monotoonse töö tegemise kaudu, samuti suhteliselt tihe osalemine vahetustega töödel, mis
Inimene nakatub toore liha või ootsüstidega . Seedekulglas vabanenud trofosoidid tungivad rakkudesse ja paljunevad kiiresti (tahhüsoidid). Raku purunedes nakatavad nad uusi rakke . Kaitsevõime kujunedes tekivad kudedes bradüsoide sisaldavad pseudotsüstid. Eristatakse mitut kliinilist vormi: • asümptomaatiline vorm (täiskasvanud elanikkonnast umbes 25-30% on seropositiivsed T. gondii suhtes). • äge / krooniline toksoplasmoos on haigusseisund, mil parasiit põhjustab lümfadenopaatiat, entsefaliiti, müokardiiti, interstitsiaalse pneumoonia kujunemist. Väga tõsine, sageli fataalne haigus. Haigestuvad immuunpuudulikkusega inimesed. • kongenitaalne e kaasasündinud toksoplasmoos. Vastsündinud on tavaliselt sündides haigussümptomiteta, kuid hiljem tekivad korioretiniit/nägemise kaotus, mikro-/hüdrotsefaalia, strabism (kõõritus), epilepsia, psühhomotoorse arengu peetus. Uuritav materjal
· unehäired, · tervisehäired (palavik, kõhulahtisus), · vale riietus, · alkoholi ja mõnede ravimite kasutamine (allergiavastased ravimid, diureetikumid, närvisüsteemi mõjustavad ained), · menstruaaltsükli luteaalfaas, · kehakaalu kiire langetamine (kaalukategooriatega spordialadel). Ülekuumenemine on haigusseisund, varieerudes kergest vormist (kuumakram- bid) keskmise (päikesepiste) ja raske vormini (kuumarabandus). Kuumakrambid on tahtele allumatud valulikud lihastõmblused, mis tekivad pika kehalise koormuse ajal või järel. Enamasti tekivad krambid enam koormatud lihastes (nt jooksmisel tagumistes reie- ja säärelihastes).