endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
need ained üldse lüsosoomidesse? Selleks on kolm erinevat moodust. Esiteks endotsütoos. Raku pinnal olevad ained/organismid seostuvad vastavate retseptoritega, mis valk adaptiini vahendusel on seotud klatriiniga. Klatriiniga kaetud süvendid suurenevad ja valgu dünamiini vahendusel nöörduvad membraanist lahti ja liiguvad tsütoplasmasse. Klatriin dissotsieerub ja retsükliseeritakse. Tekkinud lahtiriietunud vesiikul ühineb teiste sarnaste vesiikulitega ja moodustub nn varajane (primaarne) endosoom. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Varajased endosoomid muutuvad hilisteks (sekundaarseteks) endosoomideks. Muutumise käigus toimub põhiliselt 2 protsessi: endosoomi sisemus hapustub H+-ATPaasi funktsioneerimisel ja seejuures vabanevad retseptorid, mis võivad retsükliseeruda ning endosoomis langeb pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks
lipiidlahustuvusest ja ionisatsioonist. Ei nõua energiat. Ravimid molekulmassiga 100...200 liiguvad koos veega. Ioonid ja ravimid ioniseeritud kujul läbivad membraane halvasti. Aktiivne transport nõuab teatavasti energiat, sest liikumine toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. Kandjad on selektiivsed, nad võivad küllastuda ja neid on võimalik inhibeerida (takistada). Transtsütoos Osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. Selline mehhanism töötab mõnede makromolekulide, näiteks insuliini puhul. Nõrgad elektrolüüdid Enamus ravimeid on kas nõrgad happed või alused ning esinevad ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormis. Mitteioniseeritud ravimid on tavaliselt lipiidlahustuvad ja läbivad rakumembraane passiivse difusiooni teel. Ioniseeritud osakesed lahustuvad
*liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb torukeste sisepinnal. Trihhogüün, trichogyne - *askogoonist lähtuv *retseptiivhüüf, mille kaudu kottseente *sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni Uredospoor, uredospore - vt. suvieos. Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel roosteseened arenevad oma elutsükli kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja *keviseid Vesiikul, vesicle - põisjas *seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Vesikulaar-arbuskulaarsed mükoriisad, vesicular-arbuscular (VA) mycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Vibur, flagellum - iseseisvat liikumist tagav peen juusjas, väga keerulise struktuuriga rakuorganell *zoospooridel Viljakeha, fruit-body - *eoseid kandev *seenekoest koosnev struktuur; eri rühmade juures kasutatakse erinevaid nimetusi, näit. *sporokarp ikkesseentel (Zygomycota), *askoom e
näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk
kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel. PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. TAIMERAKK, 28.01.10 BIOLOOGIA 2010 Eripära: Vakuool Raku mahla mahuti. Seal on lahustunud mitmeid aineid. Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad. Vananedes vakuoolid ühinevad ning tekib suur vakuool. Võtab suurema osa raku sisemusest. ÜLESANNE raku siserõhu ehk turgori säilitaja. Rakukest
Kapillaaride endoteeli rakkude vahel on vahed, mille kaudu farmakon võib jõuda kudedesse paratsellulaarne transport. Kapillaaride rakkude vahel ei ole vahesid kesknärvisüsteemis. 13. Selgita, mis on difusioon, millised on selle erinevad liigid ja kuidas liiguvad ained selle protsessi käigus? Difusioon on molekuli liikumine läbi rakumembraani suurema kontsentratsiooni suunas Transtüstoos - osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. 14. Milline erinevus on aktiivsel transpordil ja difusioonil? 15. Enamuse ravimite liikumisel läbi rakumembraanide on mehhanismiks ... a) aktiivne transport b) passiivne difusioon c) pinotsütoos d) fagotsütoos 16. Millised erinevad tegurid mõjutavad farmakoni imendumist? 17. Kuidas mõjutab imendumist seedetraktist peale joodud vedelik? 18
integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla kinnitunud polüsahhariidid." „Väär“. 20.Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Endotsütoosil moodustuvad vesiikulid plasmamembraanist. Eristatakse pinotsütoosi, fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke ja väikeseid lahustunud aineid. Fagotsütoosi teel haarab rakk endasse suuri aineosi. Kaetud vesiikul tekib klatriinist sõltuval endotsütoosil. Eksotsütoosi puhul liigub vesiikul plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan liitub plasmamembraaniga." Tõene 21.Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused? a) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma, b) Osaleb lipiidide ja steroidide ainevahetuses ning raku detoksikatsiooniprotsessides → Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, c) Sorteerib
puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. b) pinotsütoos On üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. (Aktiivne transport) c) retseptor - vahendatud endotsütoos Eksotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani vähenemise arvel) - Viib aineid rakust välja. Põieke ühineb membraaniga, ja väljutab temast sisaldava ,,- rakust. 9 10 - Eksotsütoos - Seedetrakti limaskesta rakkude poolt
57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. Kw=K(H2O)=(H+)(OH-)=1x10-14 M2 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 1,0 JAH 61. On antud suhe [H+]/[OH-] = a) 1000
) sissevõtmine. Need kaks endotsütoosi tüüpi toimuvad eri mehanismide abil. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud. Paljud molekulid ja partiklid, mida rakk endotsüteerib, satuvad lüsosoomidesse. Pinotsütootilised vesiikulid moodustuvad plasmamembraani teatud piirkonnas, mida nimetatakse kaetud lohuks (coated-pit.) See piirkond invagineerub ja moodustub nn. kaetud vesiikul (coated vesicle). Kaetud vesiikuli eluiga on lühike; sekundite jooksul kaob talt nn. "kate" ja ta on valmis ühinema endosoomiga. Kaetud lohu ja kaetud vesiikulite nn."katte" moodustab valk - klatriin. Vajalik sissesopistuse tekitamiseks. Klatriiniga kaetud vesiikulid liiguvad ka Golgi kompleksi ja endosoomide vahel. Enamikus loomarakkudes kujutab klatriiniga kaetud vesiikulite teke väga efektiivset ja selektiivset kontsentreerimismehanismi, mille abil rakk korjab väliskeskkonnast
) sissevõtmine. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud. Seetõttu kasutatakse mittefagotsüteerivate rakkude kohta termineid endotsütoos ja pinotsütoos võrdväärseina. Kaetud vesiikulid. Klatriin. Retseptor-vahendatud endotsütoos. Pinotsütootilised vesiikulid moodustuvad plasmamembraani teatud piirkonnas, mida nimetatakse kaetud lohuks, millest omakorda moodustub kaetud vesiikul. Kaetud vesiikuli eluiga on lühike; sekundite jooksul kaob talt nn. "kate" ja ta on valmis ühinema endosoomiga. Kaetud lohu ja kaetud vesiikulite nn."katte" moodustab valk - klatriin. See on ilmselt vajalik sissesopistuse tekitamiseks. Retseptor- vahendatud endotsütoos tähendab, et mingi molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos
) sissevõtmine. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud. Seetõttu kasutatakse mittefagotsüteerivate rakkude kohta termineid endotsütoos ja pinotsütoos võrdväärseina. Kaetud vesiikulid. Klatriin. Retseptor-vahendatud endotsütoos. Pinotsütootilised vesiikulid moodustuvad plasmamembraani teatud piirkonnas, mida nimetatakse kaetud lohuks, millest omakorda moodustub kaetud vesiikul. Kaetud vesiikuli eluiga on lühike; sekundite jooksul kaob talt nn. "kate" ja ta on valmis ühinema endosoomiga. Kaetud lohu ja kaetud vesiikulite nn."katte" moodustab valk - klatriin. See on ilmselt vajalik sissesopistuse tekitamiseks. Retseptor-vahendatud endotsütoos tähendab, et mingi molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale
piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid akumuleerivad tsütosooli rasvatilkadena, pärast transporti apikaalraku membraani vabastatakse rasvatilk alveooli valendikku nii, et rasvatilk on ümbritsetud rakumembraanikihiga. Seejärel sünteesitakse epiteelirakkudes uuesti membraanikomponente. Piima moodustumine toimub näärmerakkudes ja iga rakk sekreteerib valmis piima. Näärmerakud asetsevad alveoolides, basaalmembraani peal ühekordse kihina
22. Milline on pektiinainete koostis. Milline on pektiinainete tähtsus rakuseinas? Pektiinained on galakturoonhapet sisaldavad heterogeensed, hargneva ahelaga polümeerid, mis eralduvad rakuseintest Ca siduvate ainete toimel. Määravad rakuseintes esinevate pooride suuruse, annavad laetud pinnad (määravad iooni tasakaalu), seovad ensüümid (määrab nende kättesaadavuse). Rakuseina tugevus. 23. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? Fragmoplast on struktuur, vesiikul, mis moodustub kahe tütarraku vahele raku jagunemisel. Moodustamise koha määrab ära kahe tütarraku vahele tekkinud polaarsete mikrotuubulite asetus. 24. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1.seonduvad tsükliinidega määravad kinaaside substraadispetsiifilisuse ja lokalisatsiooni rakus 2.teatud jääkide (Tyr) fosforüülumise / defosforüülumise abil 3.inhibiitorvalkude seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. Hoiavad rakud G1 faasis,
Heteroloogiline desnsitiseerimine risti reguleerimine; PKA aktiivsust võimendab kõrge cAMP-i tase, mida toodab ükskõik milline hormoon, mis aktiveerib Gs, sellise hormooni (nt epinefriini) pikendatud mõju põhjustab tundlikkuse vähenemist nii -adrenergilisel retseptoril kui ka Gs valguga seondunud retseptoritel, mis seovad erinevaid ligande (nt glükagoon). Kui endotsütoosi käigus viidi retseptor vesiikuliga rakku sisse, siis sama vesiikul võib eksotsütoosi teel jälle raku pinnale minna. RAKUBIOLOOGIA. 1. Nimeta rakuorganellid ja kirjelda lühidalt nende olulisi funktsioone. mitokonder 2 membraani (sisemembraani sopistised kristad), oma DNA (väike, sageli muutuv, pärandub emaliini pidi) Seal toimuvad tsitraadi tsükkel, elektrontransport, oksüdeeriv fosforüülimine, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon ja aminohapete katabolism (kogu aeroobne energiavarustus). Raku
Tulemus: Võõra endogeense antigeeni esitamine, raku märgistamine lagundamiseks. MHC II antigeense peptiidi töötlemine ja esitlemine: MHCII esitab rakuväliseid peptiide, millest enamus on samuti enda peptiidid. Infektsioonide korral esitatakse peptiide, mis on raku välistest bakteritest, toksiinidest või parasiitidest. Olnevalt APC-st võetakse valgud rakku sisse kas endotsütoosi või fagotsütoosi teel. Membraanilt sisse sopistunud vesiikul koos fagotsüteeritud materjaliga liitub endosoomidega, milles on madal pH. Endosoomid sisaldavad proteaase ja algab valkude lagundamine 10-30 aa fragmentideks, mis kantakse transportvesiikuli abil nn hilisesse endosoomi, kus toimub peptiidide seondumine MHCIIga. Nagu MHCI nii ka MHCII ahelad viiakse kohe sünteesi järel ER-i. MHCII katab kolmas valk "invariant chain" (IC), mis kaitseb peptiidi siduvat osa. MHCII + IC liigub Golgi kompleksi ja sealt endolüsosoomi, kus IC laguneb. Alles
sekundaarset spermatotsüüt 13. Spermiogenees e transformatsioon Spermatogeneesi lõppstaadium, mille käigus ümarad ümarad spermatiiidid muunduvad väänilistes seemnetorukesetes liikumisvõimelisteks sabaga varustatud piklikeks spermideks e spermatosoidideks => spermiogenees. Valmistab spermi ette munaga kohtumiseks. Spermi peasoas: Golgi aparaadist akrosoom e tippkehake, katab tuuma. Akrosoomi vesiikul täidetud ensüümidega, mis on vajalikud munarakuni jõudmiseks. Tekib mitokondriaalne ümbris. Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel
mitte ainult pinnale tõusevad veest kergemad lahused, kuid osad vajuvad põhja (näit. halogeenühendid nagu kloroform) ning osad moodustavad vees agregaate, üritades võtta kera kuju (väike pindala) ja pakkudes üksteisele võimalikult lähedale (hüdrofoobne efekt) 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutis Kw = K [H2O], Kw = [H+][OH] = 1 x 1014 M2 Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. 60
halogeenühendid nagu kloroform) ning osad moodustavad vees agregaate, üritades võtta kera kuju (väike pindala) ja pakkudes üksteisele võimalikult lähedale (hüdrofoobne efekt) 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht pead vees, sabad väljas 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid sabad kera sees, pead kontaktis veega 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus peasabasabapea. Kõigile siis teadmiseks, et pea on hüdrofiilne molekuli osa ning saba hüdrofoobne. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? (võivad olla erinevad happed) Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Näitab vesinikja hüdraatioonide arvu? Vee ioonkorrutis Kw = K [H2O] Kw = [H+][OH] = 1
Sisaldavad ~200 GalA ühikut (100 nm). · Ramnogalakturonaanid (RG) koosnevad ramnoosi ja galakturoonhappe jääkidest. Paljudele ramnoosi jääkidele on seostunud neutraalsed oligosahhariidsed plokid arabinaanid ja galaktaanid, RG-d võivad sisaldada palju ebatavalisi suhkrujääke. 30. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? Rakusein hakkab moodustuma kui raku jagunemisel kahe tütarraku vahele moodustub vesiikul (fragmosoom), mida ümbritsevad tsütoskeleti elemendid mikrotorukesed. Moodustuv struktuur kannab nime fragmoplast. Rakkude jagunedes kääv ei kao vaid hoiab tütartuumasid lahus ja uus rakusein moodustub fragmoplasti kaudu (kääviniitide piirkonda kogunevad diktüosoomid mis sisaldavad rakuseina moodustamiseks vajalikku materjali) 31. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust
retiikulumis vastava retseptori poolt. See võimaldab lüsosoomidesse määratud valke pakkida eraldi transportvesiikulisse ning toimetada nad õigesse kohta. 26.)Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante. endotsütoos rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi (0,05 0,1 µm). pinotsütoos (rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa, vesiikul 0,1 um. retseptorseoseline selektiivne endotsütoos raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. 27.)Mis on transtsütoos? Transtsütoos RA lahustub rakus ja liigub lahusena sidekoesse, kus asuvad veresooned. Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil
HSV-1: suukaudsel kontaktil (suudlemisel), joogiklaaside, hambaharjade, teiste süljega saastunud asjade jagamisel. Võimalik on suust nahale ülekanne (läheb läbi nahakahjustuse). Ise võid silma haigeks teha… HSV-2: sugulisel kontaktil, autoinokulatsioonil, nakatunud emalt sünnitusel lapsele. Infitseerib seega suguelundeid, anorektaalseid kudesid, oropharynxit. HSV-2 esmane infektsioon ilmneb hiljem kui HSV-1, korreleerub suurenenud sugulise aktiivsusega. Klassikaliselt on kolle selge vesiikul punetaval taustal. AGA. Mõlemad võivad põhjustada suurt suremust silma, aju infitseerimisel, dissemineerumisel immuunsupresseeritul, vastsündinul. Haigused. HSV entsefaliiti põhjustab reeglina HSV-1. Kolded on reeglina piirdunud ühe oimusagaraga. Viiruse patoloogia, immuunpatoloogia põhjustavad oimusagara hävinemist, tõuseb erütrotsüütide sisaldus liikvoris. Tekivad krambid, fokaalsed neuroloogilised häired
2) reguleeritud- Transporditavad ained kogutakse sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis vabastatakse raku väliskeskkonda peale signaali. Sekretoorsetes vesiikulites toimib pidev küpsemine ning transporditava molekuli kontsentreerumine ning proteolüütiline modifitseerimine. 102.Eksotsütoosi roll närviimpulsi ülekandel, allergiate tekkel ja tsütotoksilistes T-rakkudes. - Närviimpulsi ülekanne - sekretoorne vesiikul ootab rakumembraani lähistel signaali ning paiskab siis transporditava raku välisruumi. - Allergiad - nuumrakud deponeerivad histamiini, mis eksotsütoosi teel ümbritsevasse keskkonda vabaneb; allergeen vallandab histamiini vabanemise nuumrakkudest, tekib allergiline reaktsioon - tsütotoksilised T-rakud - toodavad tsütotoksiine, mis stimulatsioonil paisatakse naaberrakku. Kinnitudes kahjustatud rakule puurib tsütotoksiline rakk selle
peptidoglükaani reorganiseerimisel eriti oluline, sest valk pakitakse vesiikulitesse. Selle valgu abil lüüsib P. aeruginosa teisi baktereid, mis kasvavad aeglaselt või on stressis. Vesiikulid atakeerivad nii G(+) kui ka G(-) baktereid, kuid ründemehhanism on pisut erinev. Rünnatava bakteri vastupidavus P. aeruginosa vesiikulites olevale PGasele sõltub peptidoglükaani tüübist, mida sarnasem see on P. aeruginosa'le seda paremini PGase seda lagundab. G(+) bakterite puhul vesiikul plahvatab peptidoglükaankihi peal ning vabanenud hüdrolaas hakkab kohe peptidoglükaankihti lagundama. PGase suudab G(+) bakteri peptidoglükaankihti lagundada ka siis, kui bakteril on peptidoglükaankihi peal veel S-kiht. Hüdrolaas tungib S-kihist läbi ning jõuab peptidoglükaankihini. G(-) bakterite korral sulandub membraanivesiikul bakteri välismembraani ning vabastab vesii-kuli sisu sihtmärkbakteri periplasmasse. PGase vabaneb otse
annaabi.ee 
