Kuna aga parasiit on ülimalt nakatamisvõimeline ja ravimiresistentsed vormid on laialt levinud siis on tõhusa vaktsiini väljatöötamine ülioluline hävitamaks malaariat isoleeritud paikades ja hiljem ka kogu maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes (Aafrika, Aasia, Lõina- ja Kesk Ameerika). Inimesele kõige ohtlikumaks peetakse liiki P. Falciparum. P. Ovale, P. Malariae ja P. Vivax ei põhjusta nii raskeid haigusjuhte ja üldjuhul ei lõpe surmaga. Inimesele kõige ohutum on aga P. Knowlesi, mis inimest on võimeline küll nakatama, kuid põhiliselt levib makaakide seas. Malariatekitaja vaheperemeheks on hallsääsk Anopheles mosquito
Malaria What is malaria? Infectiousdisease Caused by a parasite called Plasmodium Transmitted by female Anopheles mosquito One of the most deadly diseases in the world Malaria distribution Types of malaria Four types of malaria that infect humans: Plasmodium vivax (P.v.) Plasmodium malariae (P.m.) Plasmodium ovale (P.o.) and Plasmodium falciparum (P.f.) Symptoms The general symptoms include: headache nausea fever vomiting flu-like symptoms Treatment Hospitalization Drugs and medications: o Chloroquine o Meflaquine o Quinine Prevention Antimalarial drugs (choloroquine, mefloquine etc) Bed nets Indoor residual spraying Staying indoor at nighttime Air-conditioning
Malaaria e. halltõbi Haigusest tekitab algloom Plasmodium Inimesel võivad malaariat Click to edit Master text styles Second level tekitada neli Plasmodiumi Third level liiki Fourth level kõige sagedasem ja ka Fifth level kõige ohtlikum on
Algloomad ja sooleparasiidid Algloomad Lisaks veekogudele on paljud algloomad leidnud elupaiga inimese organismis. Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus.
Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja? Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile Plasmodium vivax'ile on aga iseloomulik asjaolu, et nakatunud erütrotsüüdid on suurenenud, lisaks peaks sel juhul olema näha ka graanuleid. Falciparumile viitab just see, et vererakud on normaalse suurusega, "sõrmused " on mõnevõrra väiksemad ja "sõrmuseid" on erütrotsüütides arvuliselt rohkem
tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria), Clostridium tetani teetanus tekitaja Trichomonas vaginalis - trihhomoniaas
näonärv. Sellega kaasneb näo osaline halvatus. Ramsay Hunti sündroomi diagnoosiliseks näitajaks on kahjustuse esinemine ka kõrvas, kus paikneb nervus trigeminus ehk kolmiknärv. MALAARIA Malaariat põhjustavad ainuraksete (Protozoa) hulka kuuluvad parasiidid. Haigus levib nakatunud emase Anopheles'e moskiito hammustuse kaudu, vahel harva toimub levik ka kontrollimata vere ülekandel. Malaariat põhjustavad neli liiki: - Plasmodium ovale (Aafika) - Plasmodium malarie (Aafrika) - Plasmadium vivax (India, Kagu-Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika) - Plasmadium falciparum (Aafrika, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika) Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni
Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad. *Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid Metazoa: *Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt:Arengulistele aspektidele. Haigustekke põhjuste selgitamisele. On juhitud
põrna suurenemine. Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas igal aastal haigestub malaariasse 300500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,52,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades Aafrikas, Lõuna ja KaguAasias, Kesk Ameerikas ning LõunaAmeerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja
Um b e s 4 0 % m a a ilm a e la nikko nna s t e la b m a la a ria p iirko nd a d e s Aa frika s , Lõ una ja Ka g uAa s ia s , Ke s kAm e e rika s ning Lõ una Am e e rika p õ h ja o s a s . 8 0 % m a la a ria juh tum ite s t e s ine b Aa frika s , S a h a ra k õ rb e s t lõ una p o o l. Tekkepõhjused ja mehhanismid Ma la a ria t te kita b e o s lo o m a d e h ulka kuuluv a lg lo o m Plasmodium. P la s m o o d ium i liike o n p a lju, kuid inim e s e le võ iva d m a la a ria t te kita d a va id 4 . Kõ ig e s a g e d a s e m ja o h tlikum o n Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Võib nakatuda vereülekandel (nt saastunud süstlanõelte kaudu). Võib esineda kaasasündinud malaariat. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: 1
ÕENDUSTOIMINGUD I Mikrobioloogia. Sissejuhatus. Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tun...
Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav. Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium Plasmodium falciparum. Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad hallsääse kehas ainult neis piirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15´ C. Kes on malaaria siirutaja? Millised on haigussümptomid, haiguse kulg? Millised on Eesti seosed malaariaga? Vt Vikipeediast Millistes piirkindades on malaaria levinud? Profülaktika e kuidas ennetada malaariat? Lamblioos (ingl.k. giardiasis), tekitajaks viburloom Giardia lamblia
009 Kidd JK IgG K-süsteem. Proua Kelli seerumis 1946.a avastati antigeen. Kelli vastsündinud lapsel avastati hemolüütiline tõbi. K-antigeen võib olla K+ või ei K. IgM MNS-süsteem. Avastati 1947.a. MN- ja Ss-antigeenid päranduvad põlvest põlve (emalt-isalt lastele) muutumatult. IgM P-süsteem. 1927.a avastatud P-antigeen on Parvoviiruse B19 retseptor. IgG Lutheran. 1946.a. IgG Duffy. 1951.a (on Plasmodium Vivax retseptor). IgG Kidd. 1951.a. IgM Lewis. 1946.a. Kudede siirdamisel on erütrotsüütide antigeenide kõrval olulisema tähtsusega nn. transplantatsiooni- ehk koesobivusantigeenid. Kudede individuaalset erinevust uuriti hiirte nahatransplantaatide abil, mis viis suure koesobivuskompleksi MHC (histocompatibility) molekulide avastamiseni. Need molekulid võtavad osa antigeeni esitlemisest T-lümfotsüütidele.
- ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine 2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad
Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa – üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia Giardia Trichomonas 2. Sporozoa – vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine Plasmodium Pneumocystis 3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid 2 Helmintiaasid 3 - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed
30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE 37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ;
30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE 37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ;
Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombe käärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni u. 57% genoomist. Sarnasem kõrgemate eukarüootidega kui S. cerevisiae, Erinevused intronite arvus (S. cerevisiae 275 e. 5%, S. pombe 43%), transposonite arvus (S. cerevisiae arvukalt, S. pombe vaid mõned). Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum 2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad, Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid. Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt: Arengulistele aspektidele,
• granulomatoosse (muutunud epiteelirakkude kogunemine, lümfotsüüdid); • ägeda mädase põletikuna (veresoonte laienemine, plasma ekssudatsioon, leukotsüüdid). Algloomade üldiseloomustus Algloomad ehk ainuraksed ehk Protozoa'd jagunevad 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganitest: • viburloomad - Leishmania, Trypanosoma, Giardia, Trichomonas • amööbloomad - Entamoeba • eosloomad – Toxoplasma, Cryptosporidium, Isospora, Plasmodium • ripsloomad • mikrosporiidid Bifaasiline elutsükkel - kaks funktsionaalselt ja morfoloogiliselt erinevat vormi: • trofosoid - ainurakse parasiteeriv, aktiivselt kasvav ja paljunev vorm, tundlik väliskeskkonna mõjurite suhtes; • tsüst - ainurakse inaktiivne vorm, mis tekib enamasti ebasoodsates väliskeskkonnatingimustes ja on füüsikalis-keemiliste tegurite suhtes resistentne. Zoonooside üldiseloomustus
(ii) no/small, increase/figs. quoted; lag phase; adjust to conditions/detail of adjustment; produce enzymes; AVP; 2 max (iii) more rapid growth in non-deficient cells/ora; figures in support from both axes of graph; low ribose in G6PD deficient cells/ora; less available to, parasites/Plasmodium; less production of RNA/ribonucleotides; less available for transcription; inhibited protein synthesis; less protein available for, reproduction/growth/cell division; 4 max [8] 28. deficiency gives resistance to malaria; deficient/resistant, individuals more likely to survive; alleles, passed to next generation;
Varem käsitleti kõiki sarnase eluviisiga protiste ühtse hõimkonnana, käesoleval ajal jaotatakse mitmesse hõimkonda. Eosprotistid on väga väikesed ja lihtsa ehitusega organismid. Neil puuduvad liikumis-, toitumis- ja eritusorganellid. Toituvad kogu keha pinnaga. Elutsüklis esineb hulgijagunemine ehk skisogoonia. Arenevad peremehe vahetusega. Tuntumad perekonnad on Eimeria ja Toxoplasma, mujal maailmas aga malaaria plasmoodiumi mitmed liigid Plasmodium sp. Hõimkond: Ripsprotistid Ciliata Enamasti vabalt elavad organismid, kelle keha on kaetud liikumist tagavate lühikeste jätkete ehk ripsmetega. Tsütoplasmas on kaks tuuma, väiksem (pisituum) ja suurem (suurtuum). Ripsprotistide keha katab üsna tihe kest. Seetõttu on neil kujunenud toidu vastuvõtmiseks ja jääkainete eritamiseks kindlad raku piirkonnad. Palju sümbionte. Enesekaitseks ja saagi püüdmiseks on vabaltelavatel liikidel kehapinnal paisatid.
Parasiidid jäävad fagotsüüdi sees ellu ja isegi paljunevad. Hulkraksete parasiitide puhul makrofaagid aktiveeruvad ja sekreteerivad bioaktiivseid aineid. Parasiitide kutiikula on sageli neile resistentne. Ainuraksete parasiitide vastane kaitse on nii humoraalne kui rakuline. Humoraalne - on aktuaalne kui parasiit on vabalt veres. Rakuline - siis kui parasiit on rakus sees. Ainuraksed parasiidid väldivad immuunsüsteemi: muutes pinna valke (genetic switch, Trypanosoma), kesta vahetades (Plasmodium). Malaaria vastane immuunvastus sarnaneb rakusiseste bakterite vastase immuunvastusega: Fagotsüüdid aktiveeruvad Th1 tsütokiinide (IFNgamma) abil. (Th2 eelistusega indiviidid on malaariale vastuvõtlikumad). Antikehad toimivad parasiidi rakuvälises faasis, kuid malaaria vahetab eluvormi ja põgeneb sellega antikehade eest. Hulkraksete parasiitide vastane kaitse põhineb peamiselt IgE tüüpi antikehadel ja eosinofiilidel. Aktiveeritud Th2- rakud stimuleerivad
see B-rakuline immuun vastus ja kaitse võib jääda nõrgaks, seepärast kasutatakse liitvalke: N.polüsahhariid+ valguline AG. Rekombinantsed vaktsiinid- Suureks probleemiks uute vaksiinide saamisel on mikroobid, mis ei kasva (hästi) laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; bakterid - N: pidaltõve tekitaja Mycobacterium leprae ja hingamisteede nakkuste tekitaja Clamydia pneumoniae ning parasiidid, N: malaariat põhjustav Plasmodium. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaksiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli, insect, mammalian cells). Esimeseks oli B-hepatiidi vaksiin, see ekspresseeriti pagaripärm Saccharomyces cerevisiae. DNA-vaksiinid organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul
molekulid eralduvad üksteisest. Telofaas. Kaob mitoosikääv, kromosoomid despiraliseeruvad, tekib tuumake ja tuumamembraan. Kogu mitootiline tsükkel kestab loomsetel rakkudel kuni 24 tundi, millest interfaas haarab põhiosa ja mitoos ainult 30...60 minutit. 14 Mõnede loomaliikide kromosoomiarv Kromosoomiarv Liik Ladinakeelne nimetus n 2n Malaariaplasmoodium Plasmodium malariae 1 2 Hobusesolge Ascaris megalocephala 2 4 Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32
Avastati, et sirbikujulise aneemia jaotumus Vanas maailmas langeb väga hästi kokku veel ühe globaalse haigusega - malaariaga - väga palju surmajuhtumeid põhjustava haigusega. Malaaria on teatavasti parasiidist põhjustatud haigus ja on levinenud valdavalt vaid soojades maades, eriti aga seal, kus on niiske - vastavalt malaariasääskede paljunemiseks vajalike tingimuste levikule. Seega - AS peab olema kuidagi enamresistentne Plasmodium falciparum’i infektsioonile. Et malaaria patogenees põhineb samuti kehvversusel (plasmoodium paljuneb punastes verelibledes), siis oli võimalik küsida, milles erinevad sirbikujulise aneemia mutatsiooni terved kandjad normaalse globiini homosügootidest. Selgus, et kuigi AS kandjate erütrotsüüdid normaalselt ei sirbistu, teevad nad seda siiski hapnikuvaeguses - ja hukkuvad. Kui nüüd niisugust
Olemuslikult on munumbitsiin peptiid, mis koosneb treoniinist, aspartaadist, glutamaadist, valiinist ja proliinist. Varieerides aminohapete vahekordi on võimalik munumbitsiini varieerida ning varieerida ka sihtmärkorganisme, millele antibiootikum mõjub. Munumbitsiin toimib nii taimepatogeenidele kui ka inimese ohtlikele patogeenidele nagu Staphylococcus aureus'e MRSA tüvedele, Bacillus anthracis'le, Mycoacterium tuberculosis'e multiresistentsetele tüvedele ning isegi Plasmodium falciparum'le (malaaria tekitaja). Veel on leitud, et endofüütsed Steptomyces'ed toodavad kakadumütsiine ja koronamütsiine, mis on pälvinud tähelepanu just inimpatogeenide vastaste antibiootikumidena, kuid millist rolli mängivad need taim-bakter suhetes vajab siiski veel täpsustamist. Bakterid võivad sekundaarsete metaboliitide kaudu mõjutada taimede elutegevust. Sekundaarseteks metaboliitideks nimetatakse aineid, mis on