enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib
PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse. Inimene aga pole selline asi, eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on
Sel hetkel mõte tabab teda kui välk, ja see mõte tundub talle traagiline. Samas on neid hetki vähe. Inimese saatus ja olemus on traagilised, väljapääs on selles , et tuleb elada võimalikult palju. Iga kogemis mis inimese kogemuseks saab on hinnaline ja ühtegi ei tohi tähelepanemata jätta.(väljapääs on selles et elad rikast elu , elad palju) - (1951) ,,Mässav inimene" essee. Camuse inimese mäss toimub enda sees. Inimväärikuse säilitamiseks. Eksistentsialistid on pahempoolsed. Näitab, seda, et ühelgi inimesel pole õigust teha revolutsiooni: Seda teised pahempoolsed andeks ei andnud. - Tema huvitavad romaanid: ,,Katk" ja ,,Langus" ,,Katk" tegevus toimub Alzeeria linnas 194... , 20.sajandil. Puhkeb katk, nimelt mingisugused katkutõbised rotid satuvad tänavale ja katk levib inimesteni. Tekib absurdi moment arst ei suuda katkuhaiged inimesi ravida, talle ei jää muud üle, kui haiged inimesed tervetest eraldada. Ta on
arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta eksistentsialistid kahte gruppi, kristlikud ja ateistlikud. Esimesed arvavad, et eksistents eelneb olemusele, ehk inimene tuleneb jumalast ja on temast ka sõltuv, teised siis arvavad, et jumalat pole olemas ja inimene tuleb eelkõige inimesest ja on sõltuv ainult inimesest. Ta ei tahagi tõestada, et jumalat pole olemas, vaid tõestada seda, et ka ilma jumala puudumisel ei muutu mitte midagi. Eksistentsialismi õpetus on eelkõige inimelu võimalikkusest. Ta ei lepi sellega, et inimene siia ilma tulles pole
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm
Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus. Eksistentsialistid Jean-Paul Sartre, Martin Heidegger. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses. Algajateks peetaksi nii kirjanikke kui k amaalikunstnikke Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. Dadaiste õhendas viha sõja vastu.
saab levikut lausa juurde. Seda justnimelt arenenud läänemaades, kus usk ning traditsioonid on jäetud tagaplaanile. Üldlevinud on mõte, et nii õnn kui õnnetus on me enda teha ning ma arvan, et ka seetõttu satuvad paljud inimesed väljapääsmatutesse tupikutesse ning käivad täielikult alla. Inimene ei saa hallata lõpuni enese elu. Seda üritades me paratamatult ebaõnnestume. ,,Ainult üks päev on järele jäänud: see antakse meile koidikul ja võetakse meilt hämarikus." Eksistentsialistid on õppinud elama üks päev korraga, sellel ajal peavad nad andma endast kõik. Vabadus on seega eksistentsialistide arvates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutus, eksistentsi vabaduse puhul vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lähtuva loomise eest. Ma arvan, et taolist suruvat tunnet, vajadust kõige eest vastutada ning kõike kõige paremini suuta, on tänapäeval samuti näha ning jällegi ühiskondades, kus on levinud ateism ning ,,karjääriusk"
filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1
musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma romaanis ,,Katk". Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab
"eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3. Eksistentsialism ei kasuta inimese kirjeldamisel asju mudelina. Asja me mõistame, kui teatud omadustega substantsi ja sellel on kindel olemus. Inimesel seda ei ole. Inimene peab esmalt ennast alles selleks tegema, kes ta on. Inimest ei saa selletõttu asjadele omaste kategooriatega haarata ja sellele vastavalt interpreteerida. 4. Meetodist lähtudes on eksistentsialistid rohkem või vähem fenomenoloogid. Nad on huvitatud oleva vahetust haaramisest. Ja siiski on nende lähtepunkt ja eesmärk Husserl'i omast kaugel. Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE
Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika?
Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika?
põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1
Antoine'is tekitab ta natukene vastikust, kuna tal on liiga valge nahk ja ta lõhnab nagu vastsündinu. Anny tüdruk, keda ta armastas. Tal on range ja veendunud truudus oma väljanägemise pisimagi detaili suhtes. Roquentini suhtes on külm. TEOSE PÕHIPROBLEEMID: Üheks teose põhiprobleemiks on vabadus. Vabadus on eksistentsialistide arvates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutus. Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm. Teiseks. Inimese käsitlemisel tuleb lähtuda tema täiesti isikupärasest olemisest ehk eksistentsist. Inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega surmaga. Elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse julgeb ise valida ja otsustada. TEOSE IDEESTIK:
Eksistentsialismi vaates on inimene oma tegude kogusumma. Siit tulevad mõningatele ebameeldivad järeldused: oma oskamatust ja võimetust varjatakse sageli selleise väitega, et tingimused olid tema vastu, et polnud võimalust jne. Sartre väitel pole olemas muud geeniust peale selle, kes väljendab end geniaalsetes tegudes. See võib näida julmana neile, kes pole elus edasi jõudnud, kuid arvesse lähevad siiski vaid reaalsed teod, mitte unistused, lootused ega ootused. Kui eksistentsialistid kujutavad argpüksi, siis nad väidavad, et see argpüks vastutab oma arguse eest. Ta pole arg kuna ta süda, kopsud või ajud oleksid arad. Ta on arg sellepärast, et ta ise on oma käitumisega teinud end selliseks. Sageli inimesed tahaksid, et argpüksideks või kangelasteks sünnitaks; kui ollakse kord sündunud argpüksiks, siis pole midagi parata. Samuti ka vastupidi: kui ollakse sündinud kangelaseks või geeniuseks, siis nii ongi
tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980)
Arvutite arengule andis tõuke soov lahti muukida saksa sifrisüsteemi Enigma kiipide tootmine läks Jaapanile Uued kirjanduslikud suunad Eksistentsialism Mõjukaim filosoof oli Sartre, kes vihkas kodanlikku ühiskondaja USA-t Olulisim põhimõte: inimene loob ennast ise, valides ise väärtused, mille poole püüelda, ja reeglid, millest kinni pidada Eksistentsialistid olid ka Camus ja Beckett Uued teosed, kus käsitleti avameelselt paljusid seni ebasündsusetuks peetud teemasid (nt ,,Kinsey aruanne") Nabakovi ,,Lolita" keskealise mehe armuelu verinoore tütarlapsega Sel ajal levinud ideed ja suhtumised rõhutasid inimese õigust ise otsustada ja oma tee valida, allumata "kivinenud" või ,,kodanliku" ühiskonna nõudmistele
viljatud, ning hakkab mõtlema sellest, mis käesoleval hetkel olemas on). Igale mõtlemisele vastab kindlat tüüpi ühiskond. Feodaalkorra puhul usuti, et on absoluutne Jumal, kes on loonud ja korrastanud ühiskonna; Prantsuse revolutsiooniga saabus metafüüsiline tasand; positiivne staadium on aga alles saabumas, selleks tuleb rajada uus kord, mille puhul abstraktne korraldus asendub kaine õpetusega. 17. PILET DUNS SCOTUS JA SKOTISM PRANTSUSE EKSISTENTSIALISTID (J-P SARTRE, A. CAMUS) Duns Scotus kirjutas sageli Thomasele vastanduvalt, mistõttu on tema teoloogiat nimetatud 'vastuhakuks tomismile'. Duns rõhutas tahte esmasust. Mõistus küll näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei järgi kõike, mida mõistus talle ette kirjutab. Duns rõhutabki seega Jumala vabadust. Asjad on nõnda, nagu nad on, sellepärast, et Jumal on vabatahtlikult nii otsustanud, mitte sellepärast, et mõistus seda nõuab. Vaba tahet peab ta intellektist olulisemaks
falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4 Vastus: Indeterminism väidab, et maailma ei valitse ranget põhjuslikkust. Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Inimesel on tahtevabadus. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: Nõrk determinism Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse:
poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil. Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele. Eksistentsialism eitab mistahes metafüüsilist või teaduslikku inimolemuse seletust. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda siis on suured võimalused eneseteostuseks.Nõrk determinism- ei soovi püsida jäigas vastuolus: kas vabadus või determinism. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Sundus on see, kui oleme sunnitud tegema midagi, mida me ie taha või saa teha
- vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab
Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame ja isiklikult kogeme, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat, kes -- nagu me teame -- on oma loomuseltki meie jaoks käsitamatu. 20
vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja,
Meie aeg Eksistentsialism Eksistentsialism on ühine termin mitmete filosoofiavoolude kohta, mis kõik lähtuvad inimese eksistentsiaalsest situatsioonist. Nietzsche (vt Lisa 34) Nietzsche tahtis läbi viia kõikide väärtuste ümberhindamise. Nietsche arvates olid nii kristlus kui ka filosoofiatraditsioon pööranud selja tõelisele maailmale ja keskendunud taevale või ideede maailmale. Sartre (vt Lisa 35) Sartre ütles, et eksistentsialism on humanism. Sellega mõtles ta, et eksistentsialistid ei lähtu millestki muust kui inimesest. Tema filosoofia võtmesõnaks on eksistents. Tema sõnul on füüsilised asjad olemas iseenesest, kuid inimene on ka iseenesele. Ta väidab, et inimese eksistents eelneb kõikidele arvamustele selle kohta. See, et ma olen olemas, eelneb sellele, kes ma olen. "Eksistents eelneb eksistentsile," ütles Sartre. Ta arvas, et me oleme mõistetud improviseerima. Meil tuleb endil valida, kuidas elada. Ta arvas ka, et elul peab olema tähendus
Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Homset maali ei saa täna juba teada- maali tervik on esmakordselt silmale nähtav valmimise hetkel. Nii
kui ta ei saa edukaks. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? o Pole ühtegi vahendit otsustamiseks. Otsuse sisu on alati konkreetne ja seega ennustamatu; alati on tegi leiutamisega. Ainsana loeb teadmine, kas see leiutamine toimub vabaduse nimel. On leitud, et eksistentsialistid on moraalitud tegelased, kes salgavad jumalat, muudavad elu kunstiks ega oma mingeid kõlbelisi väärtusi. (wikipedia) Ekstensialism: Ei ole võimalik formuleerida moraalireegleid, iga elu on unikaalne. (EPMÜ konspekt) Tuleb võtta isiklik moraalne vastutus iga teo puhul, mis me teeme. (EPMÜ konspekt) MORAAL kombelisus
aastatel ning tema alusepanijaiks on Frederick (Fritz) ja Laura Perls. 5.1 Gestaltteraapia põhineb kahel mõtteviisil: Fenomenoloogia- õpetus, mis aitab inimestel astuda hetkeks kõrvale oma tavapärasest mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa. Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja
Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end indiviidivälise eesmärgi teenistusse andes (allumine massiteadvusele; riigi, ühiskonna või religiooni käskudele), võõrandunud ning absurdne ning teinud võimalikuks maailmasõjad ja totalitaarsed reziimid. Eksistentsialismi kesksed mõisted on vabadus ja vastutus
Romantism heidab kõrvale kohusetunde ja lähtub ainult oma emotsioonidest on oma tunnete ja ihade vang, omaenda psüühika vang. Naturalism vabastab ta nendest ahelatest, aheldab ta pärilikkuse ja keskkonna ahelatesse uus vabadusetuse liik. Sümbolistid vabastavad ta naturalismi ahelatest aheldavad ta üleloomulike jõudude ahelatesse, tõmbavad inimese veel sügavamasse vabadusetusse. Polnud edasi mitte kusagile liikuda. Eksistentsialistid tekivad eksistents tuleb ära lahendada. Hakkavad lahendama küsimust: kas inimene saab üldse olla absoluutselt vaba? See kujunebki eksistentsialismi põhiküsimuseks. See oli 20. sajandi kõige moodsamaid filosoofilisi suundumusi. Algas see küsimuse püstitus Prantsuse revolutsiooni ajal. Oma algideelt ju tahtis see revolutsioon inimesi vabastada ühe klassi inimesi teise klassi mõjude alt. Avas aga uued vabadusetuse tahud. Marcel Marseau pantomiimi kunstnik
annaabi.ee 
