saa? Põhjendage oma vastust. Võib küll, kui keegi väitest aru ei saa, siis võib see olla kas tõene või mitte, aga tõestada seda ka ei oska. 4. Kuidas teeksid kindlaks, kas järgmised väited on tõesed või väärad? Millisest tõeteooriast sellisel juhul lähtud? · See sai olla vaid unenägu, et ma kohtusin C.R. Jakobsoniga Kuna ma tean, et C.R.Jakobson ei ela enam, siis see on tõene väide. Tõe korrespondentsiteooria. · Julge pealehakkamine on pool võitu Uskumus on tõene siis, kui ta viib heade tulemusteni. Pool võitu on hea tulemus. Pragmatismi tõeteooria. · (8² + 5): 3 = 23 Arvutan tehte vastuse ja saan 23. Kuna ma olen kindel, et oskan neid tehteid sooritada ja nad vastavad tõele, siis on väide tõene. Tõe koherentsiteooria. · Kõik daamid on viisakad. Tuleks kontrollida kõiki daame, nii elavaid kui surnuid, see aga on võimatu
arvab, et punane auto pole üldse ilus aga võib ka olla niipidi, kellegi arust võib olla nii, et punast värvi Ferrari on ilus aga punast värvi Opel pole kohe üldse mitte ilus, see kõik on suhteline. Mis on tõde? Tavaarusaam tõest on, et tõde on see mis vastab tegelikkusele. Descartese mõiste tõele on, et tõde on see milles ei saa kahelda ja Protagorasel aga see, et kõik on tõde, see tähendab kõik on tõde mida tõeks peetakse. On ka mitu tõeteooriat olemas tõe korrespondentsiteooria, tõe koherentsiteooria ja pragmatismi tõeteooria. Minule on kõige vastu võetavam tõe korrespondentsiteooria, sest see tundub kõige loomulikum ja argimõttele kõige lähedasem. Kas tõde on siis absoluutne või suhteline, see minu arust oleneb millist tõde vaadata, mõni tõde on absoluutne mõni aga suhteline seega võib tõde olla nii suhteline kui ka absoluutne, ühest vastust sellele küsimusele ei saa anda.
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas..............................................................................................
Kas tõde on olemas? Läbi ajaloo on arutletud selle üle, kas tõde on olemas. On olemas mitmeid teooriad tõe kohta, kuid need ei ühti ja igal teoorial on nii öelda oma arusaam tõest ning seega on raske aru saada, kas leidub ühtset tõde. Siinkohal võikski esitada küsimuse- kas tõde on siis olemas või mitte? Selle probleemi lahendamist tuleks alustada tõe lahti defineerimisest üldarusaamas. Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja r...
fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses?
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus?
Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad
äärmiselt vajalik c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda d. Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10.Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? a. Pragmatismi tõeteooria b. Tõe korrespondentsiteooria c. Tõe koherentsiteooria d. Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11.Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: a. Instrumentalism b. Realism c. Biheiviorism d. Pluralism 12.Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? a
Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsusteooria vahel. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool.Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid vaatlevad tõde lähtudes vastavussuhtelt: väide-objekt
Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1. Arutlege sotsiaalse vabaduse võimalike piiride üle ühiskonnas Russelli, Berlini ja Milli seisukohtade põhjal
Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole
teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus
räägitakse valesti (tahtmatult). 40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse. Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine- väite tõesuse kindlaks tegemine ja kaitsmine Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism?
38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44
V: valetamisel me teame tõde, aga valetame, tõe varjamisel puhul vaikime, eksimisel puhul arvame teadvat aga tegelikult ei tea. 98. Mida väidab kõlbluse reegel? V: mida sa endale leiad hea olevat, see soovi ka teistele. 99. mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine. Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? V: tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. 102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? V: igal sündmusel on oma põhjus, 104.Mida tähendab see kitsamas tähenduses? V: iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 105.Mida ütleb jäik determinism? V: tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusoorne. 106
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käi...
et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. Eetiline relativism kutsub üles tolerantsusele. Eetilisel relativismil on kaks põhilist alatüüpi: konventsionalism ja subjektivism. Vt ka objektivism; absolutism. 9) Tõde: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria, tõe koherentsuseteooria (Meos, 56-64) Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide
kerged ilmnema punktis 2. kirjeldatud vead. Oluline on ka kasutada filosoofiamõisteid õiges kontekstis. 4. PROBLEEMI LIIGNE LIHTSUSTAMINE Mõnikord väidab autor küll midagi ja põhjendab oma väiteid ka, kuid tõlgendab keeruka filosoofiaprobleemi liiga lihtsaks ümber. Sageli on see lähenemine seotud eelmise veaga, teooriate halva tundmisega. Nt. on sagedased seda tüüpi esseed teemal "Kumb tõeteooria on veenvam, korrespondentsiteooria või pragmatismi tõeteooria": autor pooldab korrespondentsiteooriat kui tervemõistuslikumat, esitab üldist kriitikat pragmatismi suhtes - tõde ei saa sõltuda kasulikkusest jne; näiteolukordadena kasutatakse ainult kõige lihtsamaid objektide vahetu tajumisega seotud juhtumeid - nendes piirides toimib tõesti argument hästi (ning ka pragmatistid nõustuksid). Kuid probleemi tuum on hoopis teistsuguste väidete
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Epistemoloogiline anarhism (Feyerabend): kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg- ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi [pluralism- idealistlik õpetus, mille järgi maailm koosneb paljudest üksteisest sõltumatutest üksustest]. Formaalteadused - loogika ja matemaatika. Faktiteadus - ... Intersubjektiivsus - ... 17. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria vahel. Valetaja paradoks ning Tarski poolt pakutud lahendus sellele. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus [epistéme-teadmine] - tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria - ei tegele ülemeelelise tõeluse
Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas! Koherentsiteooria: tõde on kooskõla erinevate väidete vahel, uue väite võrdlemine olevasolevatega. Korrespondentsiteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel.eristub empiristlik ja ratsionalistlik seisukoht. Tõestamismeetodid keskpunktis! Descartes- tõde kui teadmiskindlus. Tarski lahendus: tuleb eristada keelt, millest me räägime (objektkeel) ja keelt, millest me räägime (metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18
Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse õigustatuse tingimust. saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita. Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et 3.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt 9.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige Hääled unenäost võivad olla kogemata tõesed - see ei saa anda alust aga teadmisele. Ka
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on
3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
