Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
ka reaalsuses. Anselm arvab, et mõned inimesed ei mõista Jumala olemasolu, kuna nad ei ole Jumala mõiste tähendusest aru saanud. Kui mõista Jumalat, kui suurimat kujutletavat olendit, ei ole võimalik tema olemasolu eitada. 2.3. Absoluut Anselmi vaadete põhialused sisalduvad traktaadis De Veritate (tõest). Seal kinnitab ta absoluutse tõe, milles kogu muu tõde sisaldub, olemasolu, milleks on Jumal. Jumal on kõigi asjade ja mõtete vundamendiks. Jumalast saab Anselmi teooria põhiline osa, mistõttu on tarvis tema olemasolu mõistuslikult tõestada. Anselm väidab, et asju saab nimetada ,,heaks" mitut moodi ja mitmes määras. See oleks võimatu, kui ei oleks olemas mingit absoluutset standartis headusele, mille kaudu headust mõõta. Sama käsitlus hõlmab ka omadusi nagu ,,suur" ja ,,õiglane". Seda arutluskäiku kasutades väidab Anselm, et olemasolu oleks võimatu, kui ei oleks mingit olendit, millest see alguse saab
1. Mis sajandil ja kus Anselm sündis? V: 11. sajandil Aostas, Loode-Itaalias 2. Millise ordu kloostri abt oli Anselm Becis, Normandias? V: benediklaste ordu (mungakuub oli musta värvi) 3. Kus oli Anselm peapiiskopiks 1093-1109? V: Canterbury's, Inglismaal 4. Milliste Inglise kuningate ajal oli Anselm Canterbury peapiiskop? V: William II ja Henry I 5. Miks veetis Anselm enamiku oma Canterbury peapiiskopi ametiajast Mandri- Euroopas? V: kuna Anselmi arvates pidi kirik rohkem sõltuma Rooma paavstist ja vähem Inglise kuningast, mis loomulikult viimastele ei meeldinud 6. Millist meetodit rakendas Anselm oma filosoofilistes teostes? V: ,,mõistuslikusele püüdleva usu" meetodit 7. Nimeta kolm Anselmi peateost? V: Monologion ehk Monoloog, Proslogion ehk Vestlus, Cur Deus Homo ehk Miks Jumal sai inimeseks 8. Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus?
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad...
LEPO SUMERA(1950-2000) Koostasid:Kadi Vildersen,Elis Metsar 03.01.13 Sample footer 1 Elulugu o 08.08.1950 Tallinn -02.06.2006 Tallinn o Oma põlvkonna üks huvitavaim helilooja ja pedagoog. o Õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis (Veljo Tormis). o 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium(Heino Eller). o 1979-1982 Moskva Konservatoorium. o Oli Eesti Heliloojate Liidu juht. o On olnud ka kultuuriminister. o Helirezissöör Eesti Raadios(1971-80) o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanu...
(tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest põhjus, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust. 8. Algpõhjuse argumendi kriitika. A
Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius. Ta rändas õppimise nimel ringi ning enda sõnul sai ta ,,nagu üheks Peripateetikutest". Sel ajal kuulas ta nominalisti Roscellinuse dialektikaloenguid. Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii võimekas, et suutis vaidlustes võita oma õpetajat. Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast
Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks
väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks
); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which are them? Why only these ones? Kaasasündinud ideid, kuna Jumal on loonud mõistuse ja Jumalat saab usaldada. 4. “I think, therefore I am”. What does this phrase mean? Ainus, milles kahelda ei saa, on kahtlemine, seega ka mõtlemine. 5. How does Descartes prove the existence of God? Kasutades Canterbury Anselmi ontoloogilist argumenti: mõistuses on idee täiuslikkusest/täiuslikust olendist. Täiuslik olend (Jumal) poleks täiuslik, kui teda olemas poleks, seega on Jumal olemas. 6. Why God's truthfulness is important for Descartes? Kuna sellest järeldub, et me saame oma mõistust usaldada. 7. According to Descartes, which are the two elements that constitute man and how are they connected? Mõistus ja keha; nad on ühendatud käbikeha kaudu. F. Hume 1
väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral.
Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument
olemasolevana 29th of March 11:39 Erki Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt: >>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma korrapära on Jumala looming b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt 29th of March 11:40 Erki Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise jumalatõestusega), millised mitte? Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina -- On kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega 29th of March 11:42 Erki Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama
Kergem on õnnestumisi ja ebaõnnestumisi panna arvele : ,,Ju pidi nii minema" kui et ,,siin tegin seda valesti ning siin seda õigesti". Minu jaoks ei ole kergem uskuda. Kui ma pole ,,ilmutust" saanud või mu soovid pole imepäraselt täide läinud, ma ülimat olevust ei usu. Pole minuga midagi uskumatult halba ka juhtunud, kui olen vandunud või ,,jumala nime ilmaasjata suhu võtnud". 5. LISAÜLESANNE filosoofia eriala üliõpilastele jt filosoofiast huvitatutele: Lugege Cantenbury Anselmi eesti keelde tõlgitud teksti Proslogion (selle leiate Akadeemiast no 9, 1991) ja andke tema jumalatõestusele argumendi kuju. Kaitske või kritiseerige seda argumenti. Canterbury Anselmi mõtles: Kui vaatame endasse, leiame, et meil on olemas täiuslikust olendist idee. Me suudame mõelda (ja mõtlemegi) olendist, kes on suurem ja täiuslikum kui ükskõik mis muu, mida suudame mõelda. See on idee olendist, kellel on kõik positiivsed omadused, kõikvõimalikud "täiused"
tegelikult olemasolevana 29th of March 11:39 Erki Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt: >>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma >>korrapära on Jumala looming b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt 29th of March 11:40 Erki Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise jumalatõestusega), millised mitte? Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina -- On kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega 29th of March 11:42 Erki Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama
tegelikult olemasolevana 29th of March 11:39 Erki Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt: >>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma >>korrapära on Jumala looming b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt 29th of March 11:40 Erki Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise jumalatõestusega), millised mitte? Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina -- On kooskõlas Anselmi arutlusega Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega 29th of March 11:42 Erki Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. ...
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstr...
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on
26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka
Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav. Tõde teatud laadi suhe, üks pool inimeses teine väljaspool. Milline järgnevatest on jumalatõestuste kaudu tuntud keskaja filoosof? Vastus: Aquino Thomas Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi
Goldmundile ta ema. Narziss teadis selgelt enda elu eesmärki-teenida vaimu millesse ta usub, nii hästi kui oskab. Goldmund aga leidis, et eesmärkide omamise võime on teistel, mitte temal. Kui Narziss suundus enda ärkamist otsima paastumise, palvetamise ja eraldumise teel ega ilmutanud end enam kellelegi, tundis Goldmund, et Narziss oli ainus põhjus miks talle õppimine oli armsaks muutunud ja ta leidis, et enam pole tal midagi seal teha. Golmund käis paater Anselmi palvel aasadelt naisepuna korjamas, jäi tukkuma ja ärgates leidis endale otsa vaatamas ühe naise, Lise, kes kutsus teda endaga kaasa ja kloostrist ära. Goldmund oli sõnatu sellest armastusest ja elust mida ta tundis Lise pärast. Goldmund oli veendunud, et see naine on kutse emalt ja ta ei saa seda eirata. Ta lahkuski kloostrist kuid enne astus üle keelust Narzissi häirida ning käis temaga hüvasti jätmas. Narziss sai jällegi aru
pähe? Anselm arvab, et täiuslik Jumal ons selle pannud meie pähe. Platoni mõju Anselmile : asjad on ideede maailma koopiad. Nominalist (nominalism): peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiks. Vastand on realistid. ,, Mul võib olla idee peas Jumalast aga see ei tähenda, et ta olemas on" Realist ( realist): Filosoofia keskne tee: ,, Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda vaid ma usun, et võiksin mõista." Usk ja mõistus ei ole Anselmi arvates vastuolus. Teda on peetud ka skolastika rajajaks. Aquino Thomas (1225- 1274) (kõrgkeskaeg) Sündis Aquinos, Napoli lähedal. Dominikaani munk. Pikka kasvu, kogukam, . Dominikaanlaste riietus must keep ja valge särk. Ema nägi unes, et sünnib mustavalge kirju koer, kellel on tõrvik suus. Vennad hoidsid teda vangi Giovanni lossis 1,2 aastat. Neile ei meeldinud, see mõte et Thomas tahtis mungaks hakata. Õppis Albert Suure juures Kölnis
pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides).
Kaanonid olid paigutatud peamiselt kronoloogiliselt, kuid ilmnes ka süstemaatiline lähenemine. Wormsi Burchardi Dekreet Olulist rolli kanoonilise õiguse arengus mängis Wormsi peapiiskop Burchardi (1008-1012) koostatud Dekreet, mis oli esimene süstemaatiliselt koostatud kanoonilise õiguse allikas. Dekreet koosnes 20 raamatust, mis sisaldasid 1785 kaanonit (teksti). Süstemaatilise allikana sai mitme hilisema käsitluse ja töötluse lähtekohaks. Lucca Anselmi Collectio canonum Gregorius VII (1073-1085) kirikureformi ajastu õigus peegeldus eelkõige Lucca piiskopi Anselmi ulatuslikus kogumikus (13 raamatut, 1150 kapiitlit), mis leidis Lõuna-Euroopas küllalt laia leviku. 11. saj. deklareeris paavst selgemalt kui kunagi varem, et tal on õigus luua uusi seadusi kooskõlas ajastu vajadustega. Dekretaalide abil hakati teadlikult looma uut õigust, uusi norme ei mõistetud enam kui juba olemasoleva kaanonitel põhinevat vana õiguse täiendust
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
