Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja purustanud, riikideks organiseerida."2 2 http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil. Argument ise kõlas vastavalt: Inimene on suuteline kujutlema suurimat mõeldavat olendit. Suurim mõeldav olend eksisteerib ideena inimese peas. Reaalne eksistents on suurema väärtusega, kui eksistents ainult ideena. Järelikult saame me kujutleda olendit, kes on suurem kui suurim mõeldav olend. Olendit, kes eksisteerib ka reaalselt. Aga ei saa olla olemas suuremat olendit, kui suurim kujutletav olend
1. Mis sajandil ja kus Anselm sündis? V: 11. sajandil Aostas, Loode-Itaalias 2. Millise ordu kloostri abt oli Anselm Becis, Normandias? V: benediklaste ordu (mungakuub oli musta värvi) 3. Kus oli Anselm peapiiskopiks 1093-1109? V: Canterbury's, Inglismaal 4. Milliste Inglise kuningate ajal oli Anselm Canterbury peapiiskop? V: William II ja Henry I 5. Miks veetis Anselm enamiku oma Canterbury peapiiskopi ametiajast Mandri- Euroopas? V: kuna Anselmi arvates pidi kirik rohkem sõltuma Rooma paavstist ja vähem Inglise kuningast, mis loomulikult viimastele ei meeldinud 6. Millist meetodit rakendas Anselm oma filosoofilistes teostes? V: ,,mõistuslikusele püüdleva usu" meetodit 7. Nimeta kolm Anselmi peateost? V: Monologion ehk Monoloog, Proslogion ehk Vestlus, Cur Deus Homo ehk Miks Jumal sai inimeseks 8. Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus?
a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad" /K:/ ,,Sümfoonia nr2" · Teatri- ja filmimuusika. Kokku muusikat ligi 70 filmile ja sõnalavastusele.
suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid ("Anselmi lugu","Sisalik"),kantaadid,laulud jpm. o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. o Ta oli peene tämbrimeelega,kõlasid hoolega kuulav helilooja.Sageli ongi kõla tema teostes tähelepanu keskmes.Samuti tundis ta hästi pille . o Sündmuste kulg on tema teostes üpriski aeglane,seepärast saab terve ettekujutluse alles lugu tervikuna kuulates. Ta mängitab aega ja ruumi
(tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest põhjus, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust. 8. Algpõhjuse argumendi kriitika. A
Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius. Ta rändas õppimise nimel ringi ning enda sõnul sai ta ,,nagu üheks Peripateetikutest". Sel ajal kuulas ta nominalisti Roscellinuse dialektikaloenguid. Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii võimekas, et suutis vaidlustes võita oma õpetajat. Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast
Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks
väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks
); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which are them? Why only these ones? Kaasasündinud ideid, kuna Jumal on loonud mõistuse ja Jumalat saab usaldada. 4. “I think, therefore I am”. What does this phrase mean? Ainus, milles kahelda ei saa, on kahtlemine, seega ka mõtlemine. 5. How does Descartes prove the existence of God? Kasutades Canterbury Anselmi ontoloogilist argumenti: mõistuses on idee täiuslikkusest/täiuslikust olendist. Täiuslik olend (Jumal) poleks täiuslik, kui teda olemas poleks, seega on Jumal olemas. 6. Why God's truthfulness is important for Descartes? Kuna sellest järeldub, et me saame oma mõistust usaldada. 7. According to Descartes, which are the two elements that constitute man and how are they connected? Mõistus ja keha; nad on ühendatud käbikeha kaudu. F. Hume 1
väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral.
Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument
elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina. b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale vastu. c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. 28th of March 5:16 matis Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari tähenduses? Matching pairs:
Kergem on õnnestumisi ja ebaõnnestumisi panna arvele : ,,Ju pidi nii minema" kui et ,,siin tegin seda valesti ning siin seda õigesti". Minu jaoks ei ole kergem uskuda. Kui ma pole ,,ilmutust" saanud või mu soovid pole imepäraselt täide läinud, ma ülimat olevust ei usu. Pole minuga midagi uskumatult halba ka juhtunud, kui olen vandunud või ,,jumala nime ilmaasjata suhu võtnud". 5. LISAÜLESANNE filosoofia eriala üliõpilastele jt filosoofiast huvitatutele: Lugege Cantenbury Anselmi eesti keelde tõlgitud teksti Proslogion (selle leiate Akadeemiast no 9, 1991) ja andke tema jumalatõestusele argumendi kuju. Kaitske või kritiseerige seda argumenti. Canterbury Anselmi mõtles: Kui vaatame endasse, leiame, et meil on olemas täiuslikust olendist idee. Me suudame mõelda (ja mõtlemegi) olendist, kes on suurem ja täiuslikum kui ükskõik mis muu, mida suudame mõelda. See on idee olendist, kellel on kõik positiivsed omadused, kõikvõimalikud "täiused"
maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel >>peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise >>objektina. b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale vastu. c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. 28th of March 5:16 matis Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari tähenduses? Matching pairs:
maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel >>peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise >>objektina. b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale vastu. c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. 28th of March 5:16 matis Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari tähenduses? Matching pairs:
ning esimene juhataja (1995-1999). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Nende kõrval on ta loonud aga rohkesti ka veel teisi orkestriteosed, nagu klaveri- ja tsellokontserdi, "Concerto grosso" ja lühemaid sümfoonilisi töid. Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid "Anselmi lugu" ja "Sisalik", kantaadid, laulud jpm. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju Samuti on tema kujundimaailm väga rikas - seal on nii poeetikat, meditatiivset rahu ning ka rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. Ta oli peene tämbrimeelega, kõlasid hoolega kuulav helilooja. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal on eesti helilooja. 1943
vaevaga vaos hoitud temperament, mis annab ta teostele erilise aktiivsuse. Kuulbergi helitööde seas on mitu teost sooloinstrumentidele. Kõige rohkem on flöödipalu ,,Niente'', ,,Quasi'', ,,Avanti'', Lepo Sumera (1950-2000). Tema loomingu põhiosa moodustavad sümfoonilised teosed. ,,In memoriam'', ,, Olümpiamuusika'', ,,Pikseloits''. Omapärane teos on ,,Seenekantaat" segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele . Esimene laveteos oli ballett ,,Anselmi lugu" , lühiballett ,,Ruumi suletud" . Üks omapärasemaid teoseid on väike muusikaline ,,õudukas" - ,,Dracula ja Zombi laps" Raimo Kangro (1949-2001) . Üks aktiivsemaid Eesti muusikaelu kujundajaid.R.Kangro looming on mitmetahuline, kuid eriti võlus teda lavamuusika.Läbilöögi teoseks kujunes vahetult pärast konservatooriumi lõpetamist koomiline ooper ´´Imelugu" . Ooper ´´Ohver" (Aleksei Tolstoi jutustuse ´´Siug" ainetel) . 1980 ilmus rockooper ´´Põhjaneitsi". Teleooper
kolmainsusõpetusega laineid löövasse universaalide vaidlusesse sekkub ta otsustavalt nominalismi vastasena. Tema teostest väärivad mainimist esmajoones kaks, ,,Proslogium" ja ,,Monologium", mis oma käsitlusega jumala olemasolu tõestuse kohta väärivad tähelepanu filosoofia ajaloo seisukohalt. Tema teoloogiaalane peateos ,,Cur Deus homo?" kuulub aga teoloogilise kirjanduse raudvara hulka, mille väärtus mõnevõrra veel tänapäevani püsib. Anselmi mõttemaailm koondub peamiselt kolme probleemideringi ümber, mille suhtes on tal öelda mõndagi uut ja originaalset. Selletõttu on ta oma nimi jäädvustanud mitte ainult kristliku teoloogia vaid ka filosoofilise mõtlemise ajalukku. Nendeks peaprobleemideks on: tunnetusprobleem, jumalaprobleem ja lunastusprobleem. Tunnetusprobleem - oma käsitluses inimlikust tunnetusest kui niisugusest sõltub Anselm
kus on ühendatud idale ja läänele omased intonatsioonid. Veel heliloojaid: Kuldar Sink, Jaan Koha, Anti Marguste, Heino Jürisalu. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 70ndad:elektroakustilise muusika ja live-elektroonika lisandumine. Lepo Sumera Eksperimenteerija.Filmimuusika.Elektrooniline muusika, live- elektroonika. Tähtsus: Eesti tugevamaid sümfoniste. Teosed:6 sümfooniat, ballett `Anselmi lugu', ooper `Olivia meistriklass', `Südameasjad', klaverpala `Pala aastast 1981'. Raimo Kangro Mängulisus. Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor. Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Rene Eespere helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor. Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud.
26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on
26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis
Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav. Tõde teatud laadi suhe, üks pool inimeses teine väljaspool. Milline järgnevatest on jumalatõestuste kaudu tuntud keskaja filoosof? Vastus: Aquino Thomas Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi
Goldmundile ta ema. Narziss teadis selgelt enda elu eesmärki-teenida vaimu millesse ta usub, nii hästi kui oskab. Goldmund aga leidis, et eesmärkide omamise võime on teistel, mitte temal. Kui Narziss suundus enda ärkamist otsima paastumise, palvetamise ja eraldumise teel ega ilmutanud end enam kellelegi, tundis Goldmund, et Narziss oli ainus põhjus miks talle õppimine oli armsaks muutunud ja ta leidis, et enam pole tal midagi seal teha. Golmund käis paater Anselmi palvel aasadelt naisepuna korjamas, jäi tukkuma ja ärgates leidis endale otsa vaatamas ühe naise, Lise, kes kutsus teda endaga kaasa ja kloostrist ära. Goldmund oli sõnatu sellest armastusest ja elust mida ta tundis Lise pärast. Goldmund oli veendunud, et see naine on kutse emalt ja ta ei saa seda eirata. Ta lahkuski kloostrist kuid enne astus üle keelust Narzissi häirida ning käis temaga hüvasti jätmas. Narziss sai jällegi aru
pähe? Anselm arvab, et täiuslik Jumal ons selle pannud meie pähe. Platoni mõju Anselmile : asjad on ideede maailma koopiad. Nominalist (nominalism): peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiks. Vastand on realistid. ,, Mul võib olla idee peas Jumalast aga see ei tähenda, et ta olemas on" Realist ( realist): Filosoofia keskne tee: ,, Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda vaid ma usun, et võiksin mõista." Usk ja mõistus ei ole Anselmi arvates vastuolus. Teda on peetud ka skolastika rajajaks. Aquino Thomas (1225- 1274) (kõrgkeskaeg) Sündis Aquinos, Napoli lähedal. Dominikaani munk. Pikka kasvu, kogukam, . Dominikaanlaste riietus must keep ja valge särk. Ema nägi unes, et sünnib mustavalge kirju koer, kellel on tõrvik suus. Vennad hoidsid teda vangi Giovanni lossis 1,2 aastat. Neile ei meeldinud, see mõte et Thomas tahtis mungaks hakata. Õppis Albert Suure juures Kölnis
pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides).
Kaanonid olid paigutatud peamiselt kronoloogiliselt, kuid ilmnes ka süstemaatiline lähenemine. Wormsi Burchardi Dekreet Olulist rolli kanoonilise õiguse arengus mängis Wormsi peapiiskop Burchardi (1008-1012) koostatud Dekreet, mis oli esimene süstemaatiliselt koostatud kanoonilise õiguse allikas. Dekreet koosnes 20 raamatust, mis sisaldasid 1785 kaanonit (teksti). Süstemaatilise allikana sai mitme hilisema käsitluse ja töötluse lähtekohaks. Lucca Anselmi Collectio canonum Gregorius VII (1073-1085) kirikureformi ajastu õigus peegeldus eelkõige Lucca piiskopi Anselmi ulatuslikus kogumikus (13 raamatut, 1150 kapiitlit), mis leidis Lõuna-Euroopas küllalt laia leviku. 11. saj. deklareeris paavst selgemalt kui kunagi varem, et tal on õigus luua uusi seadusi kooskõlas ajastu vajadustega. Dekretaalide abil hakati teadlikult looma uut õigust, uusi norme ei mõistetud enam kui juba olemasoleva kaanonitel põhinevat vana õiguse täiendust
..de facto" 3-le elektrikitarrile ja sümfooniaorkestrile,"Insula deserata" ja elektroonilisi teoseid ,,Mängu võlu", kammermuusikat ,,Arhitektoonika" ning filmimuusikat. Lepo Sumera. Sündis 8.mai 1950 Tallinnas. Looming on kompositsioonitehniliselt ja väljenduslikult mitmekesine, tema stiili püsijooned on muusikalise materjali põhjalik arendus ja eripäraste dramaturgiliste ideede põhjustatud tavatud vormilahendused; Esimesena kasutanud arvuti abi. Kirjutanud balletid ,,Anselmi lugu","Pantomiim" ja ,,Sisalik", 4 sümfooniat, kantaate ,,Elust ja surmast", klaverikontserdid, orkestriteosed ,,Olümpiamuusika" (1980), elektroakustilisi ja kammerteoseid, klaverpalu ning muusika umbes 50 filmile. Arvo Pärt. Sündis 11.sep.1935 Paides. 1980 emigreerus, Austria kodanik, elab Berliinis. Viljeles 1960 eesti muusika avangardset suunda äärmuslikemalt, rakendas esimesena dodekafooniat ("Nekroloog" sümfooniaorkestrile) aastast 1963 ühendas seda sonoristliku
enam kooskõlas ajaloo loogikaga. · maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga. Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et · suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks. · suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. · inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid maailmavaimu tööriistad. Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt · on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina. · ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida Jumala mõiste vastuolulisuse tõttu. · saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. · Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, millest on võimalik mõelda.
annaabi.ee 
