ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui
F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800t...
,,Alkeemik" Tegelased Santiago-poiss peategelane,lambakarjus Kaupmees-tüdruku isa Tüdruk-andaluusia neiu,pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oskand lugeda Vana naine-unenägude seletaja Melksiedek - vanamees, tarifa elanik, jutukas, nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis,varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees-mees,kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle Inglane-tahab kohtuda Alkeemikuga Alkeemik-mees ,kes aitab santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudabmuuta kõik metallid kullaks. Fatima-kõrbenaine,Santiago eluarmastus
Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema,
Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest noormehest, neiust mõlemad leidlapsed, ühe leidis kitse- teise lambakarjus, loomad olid neid alguses ise imetanud, poisslapsel oli juures mõõk, et näidata suursugusust, kasvavad üle karjase peres, jumalad on otsustanud, et need karjaselapsed peavad kohtuma, sest nende armastus on püha, selgub, et nad on linnast pärit aristokraatide lapsed ning kuidas nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond, oma loomult jumalaid kummardavad, eeskujulikud, abivalmid, heatahtlikud.
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid sisemiselt tühine ja pealiskaudne. Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad...
sulle rääkisin. Noormees rääkis ka viisakalt Liisa emaga juttu neil oli palju arutada. Siis sai Liisa teada, et noorhärra nimi on Erast. See nimi kummitas Liisat terve öö, ta ei saanud sugugi magada, enne veel kui päike oli tõusnud läks ta jõe äärde, istus seal ja mõtles, et miks see mees peab olema aadlisoost. Nähes lambakarjatajat mõtles Liisa, et Erast võiks hoopis tema olla, sest siis ei takistaks neid miski. Seejärel lahkus ka lambakarjus ja Liisa jäi üksi, siis nägi ta jõe peal kedagi see oli Erast. Nad istusid mitu tundi jõekaldal emmates ja sositades teineteisele armsaid sõnu. Kui äkki meenus tüdrukule, et ema ootab kodus. Erast palud Liisal emale mitte midagi rääkida, et nad lubasid igavesti teineteisega olla. Liisa jõudis koju kui ema alles ärkas, Liisa oli õnnelik ja nad said iga õhtu siis kui ema magama läks taga põlluservas tammede all kokku, kus Erast imetles Liisa õrnust ja puhtust ning neitsilikkust
Need märgid, on tegelikult elutarkus, mis koguneb aastatega, aga ilmutavad end igamoodi isekujul. Tuleb näha kaugemale, et mõista Maailma ilu. Nagu suur ja sinine meri, mis näib tuttav ja kindel. Sinna sukeldudes võib leida ka seda, mille olemasolust pole varem aimugi olnud. ,,Alkeemik" ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda on täis rännusoovi. Ta näeb unes püramiide ja varandust. Tekib põlev soov teada saada, mis see kõik tähendab. Ta teele satuvad mustlasest ennustaja ja Saalomoni kuningas. Viimane räägib talle Oma Loost ja Maailma Hingest. Santiago aare on püramiidide juures, seda kinnitab ka kuningas. Kuningas on väga vana ja tark mees. Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu
Kordamine kunstiajaloo kontrolltööks Realism & Impressionism ptk 32-34 · Realism Prantsusmaal · Pärast Prantsuse revolutsiooni leidis romantism üha rohkem tunnustust, mistõttu mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. · Loobuti väljamõeldust, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid enda ümber maailma seda, mida nad nägid. · Pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist. · Teaduse areng oli tormiline ning seda hakati märkama ka väljaspool teadleste kitsast ringi. Teadused ja kunstid peavad üheskoos tõde teenima. · MAASTIKUMAAL · JOHN CONSTABLE - Inglise kunstnik - Maalis kodukandi külaühiskonda · Barbizoni koolkond - rühm maalikunstnikke peatus pikemalt linnalä...
Santiago suhtus kõikide suhtes viisakalt, tarvitas korralikku kõnepruuki. Ei valetanud. Teose arenedes muutusid karjuse mõtted ja käitumis viis. Tema mõtted polnud enam ainult lammastel. Santiago näitas vähe emotsionaalsust hetkeni, mil ta kohtus Fatimaga, kellesse ta kõrvuni armus. ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda on täis rännusoovi. Ta näeb unes püramiide ja varandust. Tekib põlev soov teada saada, mis see kõik tähendab. Ta teele satuvad mustlasest ennustaja ja Saalomoni kuningas. Viimane räägib talle Oma Loost ja Maailma Hingest. Santiago aare on püramiidide juures, seda kinnitab ka kuningas. Kuningas on väga vana ja tark mees. Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib
Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju.
Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis
[5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab
[5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab
Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks
7. Kreeta sõnni kinni püüdmine 8. Diomedese hobuste ära toomine 9. Hippolyte vöö ära toomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Heraklesele lubati tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Oidipuse lugu Oidipus jäeti väga väikse lapsena maha, kuid ta leidis keegi lambakarjus, kes viis lapse Korintose kuningakotta. Oidipus kasvas üles ja elas Polybos ja Merope juures. Hiljem läks Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda läks Oidipus Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on
omaks. Aga ühel päeval kui Eeva oli aias üksi kõneles temaga madu, kelle oli rääkima pannud ingel, kes tahtis, et inimesed kuulaksid tma sõna. Madu käskis Eeval süüa selle puu vilju, mis pidid olema keelatud. Aadam ja Eeva kuulasidki madu ning nad aeti selle pärast Eedeni aiast minema. · Kain ja Aabel Kain ja Aabel olid Aadama ja Eeva esimesed pojad. Kain oli maaharija ja Aabel lambakarjus. Ühel päeval tõid Kain ja Aabel jumalale anni. Kain omakasvatatud põlluvilja ja Aabel oma parima lamba. Jumalal polnud Kaini ja tema anni üle hea meel, sest Kain oli halb inimene, kes ei armastanud sisimas oma venda. Jumal ütles Kainile, et too peab end muutma, aga Kain ei kuula teda. Ta on vihane ja kade Aabelile, keda Jumal rohkem armastab ning kutsub ta ühel päeval põllule, kus ta suures vihas venna surnuks lööb.' · Noa laev
saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! *"Kuningas Oidipus" - Sophokles Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti
7. Kreeta sõnni kinni püüdmine 8. Diomedese hobuste ära toomine 9. Hippolyte vöö ära toomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Heraklesele lubati tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele Oidipuse lugu Oidipus jäeti väga väikse lapsena maha, kuid ta leidis keegi lambakarjus, kes viis lapse Korintose kuningakotta. Oidipus kasvas üles ja elas Polybos ja Merope juures. Hiljem läks Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda läks Oidipus Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui
6.1 Taavet Kirikuvõimud kõnelesid Piibli tegelase Taaveti hiidskulptuurist. Taavet päästis oma rahva, tappes hiiglase Koljati. Michelangelo ,,Hiiglane", nagu seda rohkem kui neljameetrilist kolossi tema pstitamise aegu Firenzes tunti, pidi marmoriplokist vabanemist ootama ligi 40 aastat. See vana testamendi kangelane võitis endast palju suurema ja tugevama Koljati vapruse ja taibukusega ning päästis sedasi oma rahva vilistite käest. Noos ja ilus lambakarjus Taavet niitis hiiglase jalust üheainsa lingukiviga ning lõi tal siis mõõgaga pea otsast. Michelangelo esituses on Taavet atleetliku kehaga noormees, ta seisab täies alastuses , ling rahulikult õlale heidetud. Kuju alumine pool peab vastu pidama võimsa ülakeha koormale , kusjuures kogu raskus langeb sirgeks lükatud paremale jalale. Kuju keha on pinges, justkui enne jõukatsumist. Käed on suured ja rasked. Õla juurde tõstetud vasak käsi võimendab seda muljet veelgi
Slovakkia: Rahvusgalerii Bratislavas – Aadress: Riecna 1, Bratislava (Doonau kail). Demonstreerib kodumaise kunsti erinevaid varjundeid. Teoseid: Dominik Skutecky maal, mis kujutab seppa einetamas, ristilöömisstseen, mis annab tunnistust gootikaajastu slovakkia sakraalkunsti kõrgest tasemest, Raeburni maalitud portree lastest. Hispaania: Prado museum – Aadress: paseo del Prado s/n, Madrid. Keskendub Hispaania maalikunstile. Teoseid: Bartolome, esteban Murillo “Hea lambakarjus,” El Greco “Püha Sebastianus”, Velazguesi “Bakhos ja napsitaja.” Bilbao Guggenheimi muuseum- Aadress_ Avenida Abandoibarra Et. 2, Bilbao. Muuseum on üks modernsemaid ehitisi. Muuseumi üks huvitavmaid teoseid on Richard Serra “Snake.” Tšehhimaa: Rahvusgalerii Prahas – Aadress: Staromestske nam. 12, Praha. Muuseumi valduses on suur im- ja ekspressionistide kogu ning märkimisväärne kollektsioon tšehhi kunstist.
Francois Millet. Tööleminek. 1851. Viljapeade korjajad. 1857. Francois Millet. Francois Millet. Francois Millet. Lambad karjamaal. Angelus. 1859. Lambakarjus. 1864. Realism maalikunstis Gustave Courbet.1819-77. Prantsusmaa. Gustave Courbet. Gustave Courbet. Matus Ornans'is. 18491850. Magav Juliette. 1841. Gustave Courbet. Tshellist. Autoportree. 1847. Gustave Courbet
Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid. Isa ütles veel, et neil rändajatel on palju raha, siinkandis rändavad ringi vaid karjused. Nii otsustas poiss, et temast saab lambakarjus. Isa õnnistas poega ning andis talle kaasa põllult leitud kolm vanaaegset Hispaania kuldmünti. Isa silmadest nägi Santiago, et ka tema ihkas minna laia maailma. See igatsus elas isas ikka veel, vaatamata aastakümnetele, mille jooksul ta sda süües-juues ja ööst öösse ühes ja samas kohas magades lämmatada oli püüdnud. [1] Kahe aastaga Andaluusia väljadel oli poiss tundma õppinud kõiki ümbruskonna külasid ning mõistnud, et see ongi tema elu mõte ringi rännata
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada
Autori Longose kohta ei teata midagi. See on hümn armastusele. Hiliskreeka kirjanduse pärl. Sofistiliste armastusromaanide kõrval on ta seepärast, et autor on jutustuse tegevuspaiga kandnud bukoolilisesse miljöösse. Sisu: Tegevus Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab kitse poissi imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju
linnas. Seitse minutit hiljem jõudsid staadionile järgmised kreeklased: Charilaos Vasilakos ja Spiridon Velokas. Neljandana finishisse jõudnud Gyula Kellner esitas aga protesti selle kohta, et Velokas oli vahepeal vankris sõitnud. Velokas tunnistas pattu ja ta diskvalifitseeriti. Jooksjale määrati kõige karmim karistus, mis suudeti välja mõelda - ta ei tohtinud enam kunagi kanda kreeka rahvarõivaid. Spyros Louis oli lambakarjus, kes teenis sõjaväes kullerina. Järgmisel päeval võttis ta vastu autasu ja kadus tagasi kodukülla. Ateena kaupmehed tõid talle hulgaliselt kingitusi: küünlaid, juveele, veini, shokolaadi, ülikondi jm. Samuti pakuti talle tasuta juukselõikust ja tasuta lõunaid. Tegelikult olevat Louis keeldunud vastu võtmast kõike peale hobuse ja vankri ning maia mehena ka sokolaadi. Imekombel õnnestus Louisil tagasi pöörduda suhteliselt normaalsesse ellu. PARIIS 1900 Maratonijooks toimus 19
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Tema ise polnud neid kunagi näinud, ainult pildil. Jeete mõtles just, et ta võiks hakata Harala elust romaane kirjutama, kui tema hurtsik läks laualejäänud lambist põlema. Ta viidi poollämbunult rajoonihaiglasse, kus ta enne surma nägi ilusa tanuga halastajaõde, kellel tema arvates oli kindlapeale ka palju austajaid. Surmapõhjus: tulekahjuvigastused 18 4.48. Karl Eduard Kutta Sünnikoht: Harala Amet: kasukarätsep; hiljem lambakarjus Olemus: rääkis palju; veidike pessimistliku maailmavaatega, sest pidas maailma pigem kurjaks paigaks; Tervis: nõrgad rinnad Filosoofia: Enamasti võib inimesest oodata halba, sest head pole maailmas kuigi palju ja olemasolevgi on halvaga segi ja vajab enne tarvitamist tuulamist; Elu nõuab kõva tervist ja toorest jõudu. Lugu: Kunagi ühiskonnas tähtis olnud kasukaõmbleja amet muutus aina kasutumaks ja varsti oli see elukutse haruldus, sest lambanahast kasukad polnud enam moes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
