Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
Eestis võib sooritada toiduotsinguil ka 40 km rändeid sisemaa rabajärvedelt merele. Pesitsemine: Peamiselt tundra- ja taigavööndis, rabaveekogudel. Eelistab suremaid, sügavaid ja hästi taimestunud järvi. Ohustatus ja kaitse: Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Ronk Levik: Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas Euroopas ja Aasias. Toitumine: Segatoiduline lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud kui ka väiksemad
Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö.. Ronk Ma istun kolde ees ja see on siiski tõik, et olen tühjas lossis. Lahkunud on kõik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Mul pisut õudne näib see Nurgas kõrguv kapp. See kapp on täis kassette. Koldel mängib makk. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Ei kuule, kuidas kivi vahel laulab kilk. Ma olen rahulik, mul püsib tema pilk. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Näe, tantsib tulekumas seinal rippuv maal. Ei sellest hubasemaks muutu kõle saal. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk.
Üks sisuliin, üks juhtum 6. Jälgib inimsuhteid, vahekorda ühiskonnaga 5. Lõpeb sageli ootamatult püänt 7. Dramaatilised ja lüürilised kõrvalpõiked 6. Avatud, suletud (püänt) lõpp 8. Looduse-, isiku-, olustikukirjeldused 3. Mis on järgmistes teoste idee ja/või probleemid: E.A.Poe "Ronk" · Ronk on häda, haiguse, surma ettekuulutaja, halb enne. · Naine sureb, mehel ei ole enam võimail midagi muuta, kõik jääb süngusesse. · Unistus lendab küll otsima ideaali, aga peab naasema koormatud süngetes eelaimustest ja nägemustest. · Kangelane kaotab oma armsama. · Teose mõte on head inimesed peavad olema õnnelikud, õelad saavad karistada. O.Wilde "ööbik ja roos" · Armastus, eneseohverdus, ilu, eneseuhkus
kahetähendlikkus sünd, surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, Maalikunst Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks Prantsusmaa tuntumad Odilon Redon (1840 1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ,,Ronk'' Pierre Puvis de Chavannes (1824 1898) peamiselt seinamaalide autor ,,Neiud rannal'' Prantsusmaa tuntumad Pierre Puvis de Chavannes Odilon Redon ,, Ronk'' ,,Neiud rannal'' Euroopa tuntumad (Belgia) James Ensor (1860 1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Euroopa tuntumad
See on üks toredamaid raamatuid üldse, mida ma olen lugenud. Ning see oli selle pärast ka hea, et lugu oli samas raamatus mis "Kummitarzan ja teised". Selle raamatu algus rääkis Nurgamaja elanikest ja teistest tegelastest.Ning seda maja kutsuti sellepärast nii, et see asus nurga peal. Raamatu tegelased olid Härra Torm, Irene TV ja preili Ronk, Frode, tema ema Carla, isa Henry ja Simme kes elas nurgamaja hoovis. Härra Torm keda Frode kutsus "Tormiuputuseks" talle ei meeldinud miski ega keegi. Aga tema üleval elavad Irene TV ja preili Ronk kes hoolitsevad ja räägivad temaga kogu aeg mis talle ei meeldi. Ning kui Simme ja Frode olid juba sõbrad, siis Simme õpetas Frodele palju krutskeid.Ükspäev teagid nad sellist vigurit, hakkasid keset tänavat sõrmega taevasse vahtima ja siis need inimesed kes
........... 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt ................................................................................................... 6 4.3 Uss ...................................................................................................... 7 4.4 Harakas ................................................................................................ 7 4.5 Kaaren ehk ronk ....................................................................................... 7 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................. 8 6. KASUTATUD MATERJAL ............................................................................. 9 -2- 1. SISSEJUHATUS Surmaprobleem on üks neid, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Surma kohta on raske
Hõimkond- keelikloomad Klass-linnud Selts- värvulised 4 alamseltsi - lainokalised - türannilised - lüürasabalised - laululised Päritolu - Päritolu oli 20 sajandini ebaselge - Sugukondi grupeeriti vaid välise sarnasuse põhjal - Keskmise suurusega või väikesed linnud - Värvuliste selts hõlmab ~5700 liiki - Kõige enam troopiliste alade metsades Seltsi suurim lind: - Ronk 1100-1600 grammi - Väiksemad põialpoiss 6-7g Välimus - Noka kuju varieeruv, sagedamini sirge - Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib mõnikord olla pikk ja sirge küünis - Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised või lühikesed ja tömbid - Saba – Väga erineva kujuga - Suguline dimorfism väljendub mõõtmetes hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord isastel tuttide ja ilusulgede esinemises
Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
üldse ei tea, leedi mees maksis Erlynne´ile, et ta ei avalikustaks, et on ta ema, sest see oleks ka nende pere nime määrinud. Erlynne seletab oma peigmehele selle loo ära ning ta saab abielluda. Sõnum: palju peab salatsema, et head mainet hoida. Edgar Allan Poe USA kirjanik, üks kuulsamaid ja varasemaid dekadentsi esindajaid. Teda kasvatas kasupere, koolis läks halvasti, abiellus 13a täditütrega, kes suri noorelt ja siis hakkas Poe allakäik, ta hakkas jooma. Luuletus ,,Ronk"-peategelane, kelle naine Lenoore on hiljuti surnud, loeb öösel raamatut ja kuuled koputust. Ukse taga oli ronk, keda mees pidas prohvetiks ja ta tahtis temalt teada,kas suudab kallima unustada, et kas hing leiab lohutust või ehk saab ta pärast surma oma kallimaga kokku. Ronk vastas kõigele "ei iialgi". See ronk ja masendus ei lahku tema elust kunagi. See on Poe kuulsaim luuletus, mis annab hästi edasi lähedase kaotanud inimese meeleheidet. Tema luule on
Muutis sünnitus, looduse, kuu ja ja oda käes Aktaioni hirveks, sest too voorusejumalanna. hoidvana. nägi teda alasti ujumas. Apollon Apollo(n) Artemise vend, elasid õega Püha puu: Võitles Pythoniga, sai Deelosel. Prohvetluse, vibu loorber endale koha Delfi laskmise, muusika, päikese Lüüra, ronk, lähedal. Tihedalt seotud jumal. Muusade kaitsja. delfiin, päike, ennustamiskunstiga. muusad Armastas Daphnet. Hermes Mercurius Zeusi ja nümf Maia poeg. Tiivulised Õnnistas loomade Jumalate käskjalg, varaste ja sandaalid, laia kasvu, Trooja sõja ajal
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm http://www.hot.ee/fraternitas/Muud
6 P105 1 7 P106 6 10 8 P107 1 Laura Kivijärv 9 P108 6 Kristiina Sljupkina 8 10 P109 3 Kedy Kikkas 11 P110 2 Gelly Kink 12 P111 5 6 13 P112 7 Elmo Ronk 14 P113 4 Mihkel Kalev 15 P114 4 Tõnis Jõgi 4 Keskmine monitori kõrgus 4,866667 2 Mitu arvutit kasutuses 9 0 P100 P101 P102 P103 P10 12 10 Monitori kõrgus 8 6
· Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets- · Ööbik · Koduvarblan lehelind · Sinirind e · Väike- · Must- · Põldvarblane lehelind lepalind · Metsvint
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock
· "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere" · "Miisi seiklused" · "Muna" · "Õhupallid" Laulud · "Minu valge hani" · "Üle lume lagedale" · "Üks mehike elutseb männikus" Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.. följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, eesti koomiksi looja. Tuntud kaasaegsete seas kui oma terava keele pärast kardetav, avara silmaringiga ja paljureisinud härrasmees. Alates 19. sajandi lõpust oli töötanud ligi 40 aastat ajakirjanikuna erinevate päevalehtede juures, oli populaarsete pilkeajakirjade "Sädemed" asutajaks (1905) ning "Kratt" toimetajaks (1924-1926).
"Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks (põldhiirte jumalaks).
Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
Barokki stiil Emily Ronk Victoria Põllumäe Anabel Zopp Barokk ● 17.sajandil Euroopas valitsenud kunstistiil ,mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus ,kontrastid ja tugevad tunded. ● Barokk tuleneb portugali keelsest sõnast barocco ,mis tähendab ebakorrapärast pärli. ● Barokki stiil on pärit Itaaliast. Arhitektuur ● Barokk arhitektuuris kasutati palju merekarpe. ● Majad olid voolujoonelised ning majadel olid ka ovaalsed aknad. ● Majade sees olid kõrged, maalitud laed ning maja seinade kaunistamisel kasutati palju kulda. ● Barokkset arhitektuuri kirjeldavad sümmeetria ,paraadlikus ,eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. ● Eestis näiteks Palmse mõis ja Kadrioru loss. Palmse mõis Kadrioru loss Schönbrunni loss Versailles loss Maalikunst ● Barokse maalikunsti eesmärk oli viia usuli...
Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus Määrus on lauseliiga, mis märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka...). Määruseks või olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna ja kaassõna ühend või määrsõna. · Kohamäärus: kus? kuhu? kust? Kapi peal on vanad kohvrid. · Ajamäärus: millalal? kui kaua? Eile sadas vihma. · Viisimäärus: kuidas? mil viisil? Töö tehti kiiresti ja korralikult.
Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. Maksimaalne eluiga kuni 10 aastat.
* Petar * Staschko * Kito * Kubo * Lobosch KOKKUVÕTE Krabati vanemad surid, põgenes lastekodust ja hakkas “mooramaakuningaks” Nägi mitu korda unes kutset Koselbruchi, veskisse Mustade Vete äärde ja läks sinna Sai veskipoisiks, keda oli alati 12 ning kellest üks iga aastavahetus ära suri ning kelle asemele tuli keegi teine sama moodi ning kellest sai igal reedel ronk, kes õppis musta maagiat Elas seal 3 täpselt samasugust aastat, kus ta sai ühe aastaga mitu aastat vanemaks ja kus kahel esimesel aastal surid (kokku) ära kaks tema parimat sõpra (seal veskis) Sai teada, et mida vähem seal õpid ning mida lollim oled, seda kauem on sul võimalik elada. Kohtas oma unistuste tüdrukut, kes päästis lõpuks kõik poisid ja hävitas veski koos musta maagia ning meistriga, kes juhatas seda veskit ning
Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level Fourth level Karukuklane
juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang
*õudusnov. kujut hirmu, aga tunnete tasandil, mitte jälkusteabil, kujutab elusat matmist ning in, kellele nende kuriteod või halb iseloom saab saatuslikuks. Tegevuspaigaks vanad lossid, peatg suguvõsa viimane järeltulija, kellel on vaimne häire. *kriminaalnov kujut kuritöö avastamise loogilist käiku. Peetakse üheks kriminaalkirjanduse algatajaks *ulmelise alatooniga nov. käsitleb nt. Teemat, kuidas teadlased üritavad in surnust tagasi tuua Kuulsaim luulekogu ,,ronk ja teisi luuletusi" ,,Ronk" mehel, kelle kallim hiljuti surnud, tuleb öösel külla ronk. Mees hüüab, kas saaks hingerahu või oleks lootus armsam unustada või temaga taevas kokku saada? Lind vastab kogu aeg : ei iialgi. Meeleheide, mis rongaga tuli, jääb talle kogu eluks. Luuletus ,,Annabel Lee" räägib armastusest, mille peale inglid said kadedaks ja saatsid tuule, mille tõttu annabel suri. Armastus oli aga nii võimas, et see jäi ikka püsima.
Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel
ühtki last. Mis annab põhjust spekulatsioonideks, et Poe võis impotent olla. Kuigi ta reputatsioon polnud just tema ühiskonna poolt halvustatud elukommete tõttu kõige parem, ei kõigutanud see Poe novellide edukust. Tema kuulsaimate kirjutiste hulka kuuluvad lood nagu: ,,Mõrvad Rue Morgue'l" ,,Pudel Ammontillaadot" ,,Reetlik süda" ,,Usheri maja langus" ning luuletused ja poeemid: ,,Ronk", ,,Võitja uss", ,,Eleanore" ja ,,Annabel Lee" Peale oma abikaasa surma 1947 sai Poest inimvare. Depressiooni ja hulluse küüsis vaeveldes üritas ta 1848. aastal sooritada enesetappu. Kuigi enesetapukatsed ei muutunud tal kombeks, oli talle omane kaduda pikkadeks perioodideks teadmatusse ning ilmuda hiljem deliiriumiseisundis välja. Kaks aastat peale oma abikaasa surma, 7. oktoobril, suri temagi.
sest jäägu uued viisid : sest jäägu uued naljad: ma olen eestimees. ma olen eesti kloun. Ja tahan julgest' astu Ja tahan julgest' astu siis musta kuue sees, siis klouni kuue sees, las tulla kadak vastu las tulla narr vastu ei kohku tema ees! ei kohku tema ees. Ado Reinvald ,,Kaks ronka" ,,Kaks munka" Ronk ei usu ronka. Munk ei usu munka. Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Alguses valguse salgasid. Alguses naised nad salgasid. Pärast põhjasid pimedust. Pärast üksteisesse armusid. Valgus kinni, pimedus lahti, Suu kinni, tuli kustu. pimedus kinni, valgus lahti. Põsed punni, tegutsen sutsu. Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Kalju Lepik
Edgar Allan Poe loomingut on kindlasti mõjutanud tema elukäik. Tema novellis ,,Reetlik süda" on mõrvari käitumises märgata neurootilisust, paranoilisust, vaimset ebastabiilsust samas ka süütunnet. Välja toodud novelli puhul võiks kõrvutada Poe ja mõrvari isiksusi ning leida palju sarnasusi. Muud Poe tuntumad teosed on ka ,,Mõrvad Rue Morgue'l", ,,Pudel Ammontillaadot" ja ka ,,Usheri maja langus". Luuletustest on tuntuimad ,,Ronk", ,,Võitja uss", ,,Eleanore" ja ,,Annabel Lee". Edgar Allan Poe on öelnud: ,,Kui mul palutakse hästi lühidalt defineerida mõistet "kunst", siis ütleksin, et see on meelte tajutud looduse edasiandmine hinge loori abil." Sellest definitsioonist võib selgelt välja lugeda, et Poe pani enda kirjutistesse enda hinge, olemuse ja ka hullemad mõtted. Triin Pajanen
Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud), samuti veendub vaataja, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja kohemaid, kui läheneb mõni piirsituatsioon (näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud). Filmis on paeluvad eriefektid nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või Mõhu ja Tölpa öise norskamise stseen
Sai alguse kunstnike ja haritlaste pettumuse tõttu oma Kogu Euroopas, kaasajas. Sooviti reaalsuse eest põgeneda. Toetuti Odilon Redon Sümbolism alguse sai ,,Ronk" fantaasiale. Tähtsad olid kordumatu üksikisiku Edvard Munch 19.sajandi lõpp Prantsusmaalt ja ,,Karje" elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, Belgiast kosmopoliitilised teemad
· "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973"Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Öötüdruk" "Rukkilille murdmise laul" · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) · Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Tunnustused · 1990: Juhan Liivi luuleauhind · 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Juhan Liivi luuleauhind
Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2
Paigalind Vares Kristofer Vuks Liigitamine · Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. · Vareseliike on üle 60. · Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida
Lahkuvad septembris; Elupaigaks: mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude vanu pesi; Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva. KALJUKOTKAS Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg; Toitumine: põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vahel ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg; Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida
Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga. 8)Aas-karukell: Need taimed on tõepoolest üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Eriti
"Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Natasa, vürst ja ta abikaasa. I vaatus. Noor vürst armub Natasasse, kuid vürst on sunnitud seisuse kohaselt abielluma. Natasa uputab end Dneprisse. Mölder kurvastatuna tütre sammust hullub ja kujutab, et on ronk (bass Saljapin). III. Natasa on vee all näkineidude kuninganna, sünnib tütar. IV. Maa peal. Vürst igatseb Natasat ja käib vee ääres nukrutsemas. Ronk hiilib ligi ja lükkab Dneprisse. Vürst upub. D. lõi uue ooperitüübi sotsiaalse mõttega psühholoogiline teadus Modest Mussorgski (1839-1881). Vene aadlik. Omas mõisa, kinkis vennale, kui see vabastab talupojad pärisorjusest. Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja "Võimsas rühmas", võttis
1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis, 1916. aastal oli üliõpilane Peterburi Kunstiakadeemias. Ühiskondlik tegevus Sajandi algul oli Vahtra kantseleiametnik ja kooliõpetaja Võrumaal, nondest aegadest on ta kirjutanud oma mälestusteraamatutes ja särtsakates rännujuttudes. Jaan Vahtra võttis aktiivselt osa Peterburi eesti üliõpilaste tegevusest. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring", kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud Johannes Semper ja Karl Ast-Rumor. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. Rühmitus korraldas esialgu palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas, olles ainsaks vaid ühte kunstilaadi kubismi/konstruktivismi propageerivaks ühenduseks Eestis. 1940
Sigimine · Jooksuaeg märtsis-aprillis. · Poegib üks kord aastas. · Pesakonnas 3...8 poega. Areng · Tiinus kestab 40 päeva. · Pojad sünnivad maikuus. · Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. · Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 g. · Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu · Suguküpsus saabub kümnekuuselt. · Eluiga 3...5 aastat. Koht ökosüsteemis · Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. · Inimene kütib karusnaha saamiseks. · Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse · Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all.
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega,
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 3 "Topsisõbra matus"
"Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud "Ronk on laululind" (Lund 1961) "Kogutud luuletused" (Lund 1980) "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) 4 "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs
Tema lavastatud on: · 2004:Vladimir Presnjakov, Oleg Presnjakov "Terrorism" (Ugala) · 2006: Igor Bauersima "norway.today" (Ugala) · 2007: Ann Jellicoe "Nõks" (Tallinna Linnateater) Alates 2007 aastast töötab Priit Võigemast Tallinna Linnateatris. Tema viimased rollid Linnateatri lavastustes on : Melesk A.H.Tammsaare / E.Nüganen ,,Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.",Valja O. ja V. Presnjakov, ,,Ohvrit mängides," C. Gozzi "Ronk" - Smeraldina, Brighella, Ratsu, Meigas A.H.Tammsaare / U.Lennuk ,,Wargamäe Wabariik". Olgugi et Priit Võigemast on alles noor näitleja, on ta oma töö eest saanud mitmesusugseid tunnustusi: · 2000: Voldemar Panso nimeline preemia · 2003: Publikupreemia Kuldõun 2003 Gerry rolli eest lavastuses "Minu pere ja muud loomad" · 2004: Kuldõun 2004 laureaat Toomas Nipernaadi rolli eest lavastuses "Toomas Nipernaadi" · 2004: Kristallkingakese auhind
lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole.
· "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud: · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luulenäited Saatuseaastad 1941 Lein rahvale sõbraks. Siber kõigile sõbraks. Sõgeneb sõgesikk. Elu lühike. Kaubarong pikk. 1942
Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: lemming, uruhiir, karibuu · Karnivoorid: rebane, hunt, jääkaru · Linnud (migreerund): ronk, pistrik, tiir · Putukad: sääsk, kärbes, koi, rohutrirts · Kalad: lõhe, forell · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm! Eristatakse kahte peamist vööndit tundras:arktiline ja alpiinne. Arktiline tunrda on põhjapoolkeral, alpiinne tundra mujal maailmas mägedes puude piirist kõrgemal. Alpiinses tundras on vegedatsiooni perioodi pikkuseks keskmiselt 180 päeva ning öötemperatuurid on alati alla 0 °C.
Nad tulid, kogunesid, pidasid nõu pimeduses ja öös; seejärel nad otsisid ja vaidlesid, siis kaalusid ja mõtlesid. Nõnda sündisid nende selged otsused, nad leidsid ja avastasid aine, mis peab minema inimese ihusse. Vähe puudus, et päike, kuu ja tähed oleksid tõusnud Loojate ning Tegijate kohale. Paxilist ja Cayalast, nagu nimetati neid paiku, olid pärit kollased maisitõlvikud ja valged maisitõlvikud. Loomad, kes selle toidu sõid, olid märikass, koiott, papagoi ja ronk. Need neli looma tõid Loojale ning Tegijale teate kollaste tõlvikute ja valgete tõlvikute kohta, ütlesid neile, et nad läheksid Paxili ja näitasid sinna teed. Nõnda leidsid nad toidu, ja just see läks loodud inimese, tehtud inimese ihusse; see sai tema vereks, sellest tehti inimese veri. Nõnda läks mais Suure Ema ja Suure Isa nõul ning tahtel inimese kehasse. Katkend: Ja suur rõõm valdas Loojaid ning Tegijaid, sest nad olid avastanud ilusa maa täis
Peajumalanna Hera/Juno Abielude kaitsja, loogiline Paabulind ja lehm Tsivilisatsiooni/käsitöö/ Pallas Athena/ Sündis Zeusi peast Ateena linn, öökull, oliiv Põlluharijad/ tarkus Minerva täiskasvanuna. Ratsutamise aluse panija Tõejumal/ muusika/ Phoibos Apollon/ Delfi oraakel pühendati Ronk, delfiin, loorberg tervendamine/ lüüra Apollo talle. Ta oli ilus Jahijumalanna/ Puu Artemis/ Diana Isepäine, sõltumatu, Põder, hepress vooruslik Armastus/ Ilu Aphrodite/ Veenus Reetlik ja õel. Sündis Luik, valge tuvi, varblane, mirt Küprosel merevahust
tahtis et Merit ja Thot tema juurde elama tuleks, kuid Merit ei olnud nõus. Sinuhe läks üksi Ahet-Atonisse tagasi. Geograafiline mõiste: -Memphis (lk 467) - Linn loodi 3000 eKr vaarao Meenese poolt. Vana - kuningriigi ajal oli see ka Egiptuse pealinn. Oma parimatel aegadel oli linn Egiptuse usu, kauba ja suhtlus keskus. Memphise kaitsejumalaks nimetati Ptahi. Mõisted: -Asunik (lk 464)- seni ülesharimata maale majapidamise rajaja. -Ronk (lk 469)- Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslastesugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline. -Jõehobu (lk 469)- Jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsijõehobulaste sugukonda kuuluv suur vee-eluline imetaja -Kõrb (lk 470)- Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm XIII Raamat: Atoni kuningriik maa peal Kui Sinuhe Ahet-Atonisse jõudis oli vaarao haige, aga ta sai terveks. Teebas puhkes mäss. Sinuhe ja Thot läksid sinna
1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel. 1918-21 töötas joonistusõpetajana Võru tütarlaste gümnaasiumis ja 1921-24 Võru Õpetajate Seminaris. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. 1935 kunstikooli "Pallas" õppejõud.
annaabi.ee 
