inimestelt tule. Prometheus varastas tule tagasi. Zeus sai teada, käskis teha ilusa tüdruku ning ta maale saata, tüdrukuga saatis kaasa hädad ja haigused. Prometheus aheldati kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. Ta ei palunud armu, kandis oma karistust. Määras hiiglasliku kotka Prometheust piinama. Tema vabastas sealt Herakles, kes kuldõunade järgi läinud ning lasi kotka maha. Et Zeus oleks lepitatud, hakkas Prometheus kandma raudrõngast Kaukasuse kalju tükiga ümber sõrme. Phaethon: Sõbrad ei uskunud, et ta isa on päikesejumal, läks emale kurtma, ema lubas isale külla minna. Helios oli ta isa. Phaethon kurtis, et keegi ei usu teda, isa pakkus, et soovigu soov. Soovis päikesevankriga sõita. Isa ei tahtnud, selgitas riske ja värke, poisil savi. Jumal ei võinud oma lubadust murda. Helios määris poja kokku võlusalviga, et see ära ei põleks. Andis näpunäiteid, et peab sõitma maa ja taeva piiril. Hobuseid said aru, et võõras juhib ning läksid hulluks
rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn
Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Mati Unt näitekirjanikuna Kirjaniku esimene näidend "See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Mati Unt näitekirjanikuna Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Mati Unt Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid.
Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Kirjaniku esimene näidend oli :"See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Näidendis "Good-bye, baby" (1975) esitab ta 13 stseenis pilte elu alla- ja tühikäigust, olemise mõttetustest ja tühisusest. Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks. Olulisel kohal Undi draamaloomingus on "Vaimude tund
"Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975) "Must mootorrattur" (1976; valikkogu) "Sügisball" (1979) "Räägivad ja vaikivad" (1985) "Öös on asju" (1990) "Doonori meelespea" (1990) "Tere, kollane kass!" (1992) "Brecht ilmub öösel" (1996) NÄIDENDID: "See maailm või teine" (1966) "Phaethon, päikese poeg" (1968) "Charley tädi" (1970, dramatiseering) "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering) "Viimnepäev" (1972) "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) "Good-bye, baby" (1975) "Kümme neegrit" (1976) "Peaproov" (1977) "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel) "Graal!" (2001) "Stiil ehk mis on maailma nimi" "Meister ja Margarita" (2001) "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) FILMISTSENAARIUMID:
Ta kuulutas kõikjal, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi ajada läbi keeruka spiraaliga merikarbi. Daidalos suutis selle ülesande lahendada: ta puuris tillukese augu merikarbi kinnisesse otsa, kinnitas niidi sipelga keha külge, pistis sipelga karpi ja sulges selle. Minos teadis, et vaid Daidalos suudaks sellise ülesandega hakkama saada ja läks Sitsiiliasse tarka kinni võtma. Kuid Sitsiilia kuningas hakkas talle vastu, lõpuks sai kuningas Minos surma. PILET NR 13 PHAETHON Phaethon oli Päikese poeg. Phaethon läks Päikese paleesse, et küsida Päikeselt, kas too on ikka tema isa. Päike vastas, et on ja lubas oma tõestamiseks paluda Phaethonil temalt, mida iganes ta ka ei sooviks. Tunnistajaks oli Styx, jumalate tõotuse jõgi. Phaethoni sooviks oli see, et ta saaks ühe päeva juhtida isa asemel päikesekaarikut. Päike sai aru, et oli teinud vea ja seletas Phaethonile, et ükski surelik ei saa juhtida tema kaarikut
· "Mõrv hotellis" (1969) · "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) · "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) · "Via regia" (1975) · "Must mootorrattur" (1976; valikkogu) · "Sügisball" (1979) · "Räägivad ja vaikivad" (1985) · "Öös on asju" (1990) · "Doonori meelespea" (1990) · "Tere, kollane kass!" (1992) · "Brecht ilmub öösel" (1996) Näidendid · "See maailm või teine" (1966) · "Phaethon, päikese poeg" (1968) · "Charley tädi" (1970, dramatiseering) · "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering) · "Viimnepäev" (1972) · "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) · "Good-bye, baby" (1975) · "Kümme neegrit" (1976) · "Peaproov" (1977) · "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) · "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel) · "Graal!" (2001)' · "Stiil ehk mis on maailma nimi"
Romaanid: ,,Hüvasti, kollane kass" almanahhis ,,Tipa-Tapa", 1962 ,,Võlg" (1966) räägib süütundest, armastusest ja selle muutumisest. ,,Sügisball"(1979) Näidendid: ,,Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega." Näidend ,,See maailm või teine", 1966. See oli tema esimene näidend. Draama ,,Phaethon, päikese poeg", 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese tõeotsingud ning võitlus vägivallavõimuga. See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga. Näidend "Good-bye, baby" (1975). Seal esitab ta stseene elu mõttetusest ja tühisusest ning allakägust. ,,Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks
öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Selle aja draamakirjanik valis mingi alusteksti, töötles seda ja valmis teise tekti tõmmisena näidend. Kaalep võttis Piibli aluseks. Nõukogude ajal ei võinud Piibli esiletõstmisena näida tekst. Ain Kaalepi (,,Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (1967) - tüstoopia klassikaline näide). Mati Unt (esimene tähelepanuväärseim näidend ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) kohtuvad suured alustekstid, mida selle aja kirjanikud armastasid kasutada (Phaethon antiikmütoloogiast) ja teisalt tekkiva noortekultuuri märgid laulsid kaasaegset Eesti luulet. Paul-Eerik Rummo (Tuhkatriinumäng (1969) läbimurre. Skandaalid. Pseudopus (1968) Oidipuse müüt sotsiaalse vaatenurgaga ja süsteemikriitilise vaatenurgaga. Mõlemad peaaegu samal ajal kirjutatud, sarnased juhtumid.
poolege. Kui kaks allperiood kokku võtta, siis tundub, et Eesti draamaajaloos on see üks parimaid perioode üldse, mis on olnud. Kui pidada silmas, et draama muutub kollektiivseks, siis on seal midagi enamat. On mitu olulist autorit ja uuendus hakkab mõjutama ka kultuuripilti laiemalt. Juhan Smuul Artur Alliksaar o 1966 Nimetu saar Ain Kaalep o 1967 Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator Mati Und o 1968 Phaethon, Päikese poeg Kui vaadata teatriuuenduse klassikalist avaldusmikuju, siis ideoloogia kuulutuab pigem seda, et klassikaline draamatekst kaob ära. Valmisteksti lammutamise tendents tekitab küsimusi. Samas aga on ka taustade mõttes seoseid. Kui vaadata uuenduse varasemat poolt, siis üks varasemaid taustautorieid on Bertolt Brecht. Ain Kaalepile meeldis ta väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe. Tulevad uues taustad: A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook
suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende ülesannete täitmist kergendada käskis Aphrodite Hera käsul Erosel kuningatütar Medeia Iasonisse armuma panna. Medeia abiga täitis Iason kuninga antud ülesanded ja sai kätte kuldvillaku. Põgenemisel tappis Medeia oma venna. Tagasi jõudes Iason ja Medeia abiellusid, kuid Iason jättis Medeia maha, vaatamata sellele, mida naine tema jaoks teinud oli. "PHAETHON" Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud
kultuuripoliitikaga, sh. võttis ta kümnendivahetusel oma „ideoloogilise kaitsetiiva” alla noored „vihased” teatriuuendajad Jaan Toominga ja Evald Hermaküla, kandes ise samal ajal kohustust tuua lavale nn. sundrepertuaari. Irdi enda kui äärmiselt erinevaid lavažanre viljeleva režissööri toonastest lavastustest mainitagu 31 näiteks Shakespeare’i „Coriolanust” (1964) ja Veljo Tormise „Meestelaule” (1966), aga ka üht Mati Undi esimestest näidenditest „Phaethon, päikese poeg” (1968). 1967. aastal avati „Vanemuise” uus teatrimaja ja Pärnu teatri uus hoone, samuti võeti kümnendi lõpus kasutusele väikesaalid: 1968 Draamateatris ja 1969 Pärnus. See kõik – ka näiteks Noorsooteatri lavastuse „Armas luiskaja” etendamine Kadrioru lossis – tähendas teatriruumi põhimõttelist muutumist-teisenemist ning lõi aluse näitlejate ja vaatajate vahetumaks kontaktiks. 1960. aastate teise poole kultuuris leidis aset üldisem
personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad, lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula.) petitsioon palve- või märgukiri mõnele kõrgele riigiametnikule hulga isikute (näiteks meeleavaldajate) poolt. Phaethon kreeka mütoloogias päikesejumal Heliose poeg, kes sai isalt loa juhtida päikesevankrit, kuid ei tulnud sellega toime. Ta laskus Maale nii lähedale, et see süttis. Karistuseks surmas peajumal Zeus ta välguga. Piibel kristlaste püha raamat. Sõna "piibel" on kreeka päritolu ja tuleneb sõnast "biblos" või "biblion", mis tähistas raamatut ja on omakorda tuletatud sõnast "büblos" papüürus. Piibel koosneb kahest osast: Vanast ja Uuest Testamendist
Vaatepunkte mitu, tegelaste vahel vooru kaupa põrgatatakse vaatepunkte. Linnaruum on ühendav. Süzees kokkupuutepunkte vähe ja neid peab tähelepanelikult märkama. Oluline ruumiromaanina. Film vs raamat. Film on hea, tonaalsus on tuntav. Undi tekstis Viivi Luige luule jne. Saab urbaniseeruva maailma tähiseks eesti kirjanduses. Urbaniseerumine muutub olemuslikuks. Postmodernne Unt jätkub. Näidendid "Vaimude tund Jannseni tänaval" 1984, "Phaethon, Päikese poeg" 1968, Good-bye, baby" 1975, 1999 Huntlus, 2006 Vend Antigone, ema Oidipus". Vaimude tunnis kohutvad erinevad tendentsid. Kultuurilooga käiakse teistmoodi ümber, kultuurimälu jätkatakse. Ei ole kõigi suurte narratiivide lõpetamine. 80ndatel loomingulin kriis? EI ole päris põhimõttelised. Tuleb uutel ja veenvatel kujudel välja. Postmodernse kirjutamise äärmusvõimalused 80-90ndatel. Üks võimalus tekst "Räägivad" 1984, Unt tühistab draama ja proosa piire
annaabi.ee 
