Third level Fourth level Fifth level näide Pyramus ja Thisbe noored armstajad, kes ei saa koos olla, sest nende vanemad vaenutsevad. Nad on naabrid, kodusid ühendab üks müür. Kus on sees pisike pilu selle kaudu saavad nad omavahel suhelda. Nad otsustavad kohtuda ühe mooruspuu all, öö katte all, kodust eemal. Thisbe jõuab enne kohale, ent varjab end ühes koopas luurava kiskjalise eest, kes oli just saakloomast kõhu täis saanud. Pyramus tuleb juba siis, kui neid on looma eest põgenenud ta ei tea sellest ja arvab, et kallim on tapetud. Meeleheites tapab ta enda. Thisbe tuleb peidukohast välja ja näinud surevat armsamat palub, et mooruspuu muudaks oma lumivalged marjad mustadeks, et nende lugu igavesti mäletataks
(kool) SIID (referaat) Juhendaja: (nimi) Koostaja: (nimi) (aasta) Siid SI, silk, silke Enne kui tõuk liblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad
----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane.
Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kus toodetakse siidi? Siidi toodetakse Hiinas 2. Kes toodavad siidi (kuidas siidi saadakse)? Siidi tootavad siidiussid. Ja saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. 3. Nimetage siidi tootmise etapid. a.i.1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad. a.i.2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest. a.i.3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad. a.i.4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. a.i.5
.................. Õppejõu allkiri: ..................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse.
Lähte Ühisgümnaasium ,,Paber" Referaat Autor: Elo Lättemägi Lähte 2008 Paber Tänapäeval ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud, joonistusplokid, ajalehed, pakendid kõik need on ju paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mo...
armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. Thisbe tuli aga tagasi ning nähes Pyramuse laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Orpheus ja Eurydike Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia(triaaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. Orpheus seilas koos Iasoniga "Argol". Orpheus päästis
temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Siidiuss ja kookon. 3 SIID Siid on üks vanimaid materjale, inimesed on sellest kehakatteid valmistanud rohkem kui 3000 aastat. Siidi nimetatakse igaveseks materjaliks, sest siid on äärmiselt vastupidav ja näeb aastakümneid imeilus välja. On teada kahte tüüpi siidi: peen kodustatud mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav Mulberry siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav Tussah' siid. Mulberry siidi kutsutakse ka kedratud- või keerissiidiks, aga ka siidniidiks. Tussah siid (tussah tähendab tõlkes 'metsik') on lihtne siidikangas "metsikutelt" siidiussidelt. See on ebakorrapärase paksusega, ebaühtlese välimuse ja värviga. Siidi omadused Siidil on hulk kuldaväärt omadusi
Euroopasse. Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid. Pärast kookonite keetmist saab nendelt kerida pehmet pruunikas-halli kiudu. Ühe kookoni kiu kogupikkus on tavaliselt 3000-4000 meetrit, millest 300-400 meetrit keritakse greeziks ehk toorsiidiniidiks. Mitu toorsiidiniiti kokku kedrates saadakse niit, millest saab kududa siidiriiet.[8] On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Metsiku siidi tugevus ja elastsus on tunduvalt väiksemad kui kultuursiididel. [11] Siidist, mis on tuntud omapärase läike ja õrnuse tõttu, toodetakse kõrgkvaliteedilisi rõivaid. Siid on väga kerge ja mõjub nahale rahustavalt, see on soojust reguleeriv, õhku läbilaskev ja kuivab ruttu. Siid suudab endasse imeda
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Siid Hiina siidi on peetud muistses maailmas imeasjaks. Siiditootmine algas Hiinas juba nooremal kiviajal. Siidi valmistamine: see seisneb siidiusside kasvatamises raamidel, kus neid toidetakse valge mooruspuu lehtedega. Seejärel koovad siidiussid enda ümber tugevast kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva veega ja keritakse kiud poolile. Siidi valmistamine Riietus ja ehted Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübar, mis kaitses päikse kui ka vihma eest. Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet.
hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien
TINGIMUSED Ei talu seisvat vett. Ei taha tuulist kasvukohta. Hilised öökülmad võivad õisi näpistada, päikselisem kasvukoht paneb rikkalikumalt õitsema. KASUTAMINE Soolopuu. NB! Kõige külmakindlam magnoolia liik Eestis. Hondo magnoolia Magnolia kobus Sügisene pung Seemned Hondo magnoolia Magnolia kobus Dekoratiivsete lehtedega taimed Valge mooruspuu Morus alba AREAAL Põhja-Hiina SUURUS 10-20m VÕRA Tihe, ümar võra KOOR, VÕRSED Pruunikas koor, noored võrsed rohekaspruunikad. LEHED Rohelised, läikivad, erineva kujuga lehed, kahte sarnast lehte väga raske leida. Lehed kuni 15 cm pikad ja kuni 10 cm laiad, ebakorrapäraste sisselõigetega, õhukesed, kollakasrohelised, alus veidi südajas, leheroots sisaldab piimmahla
Sünteetilised kiud jagunevad: Polüamiid (nailon) On vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse mada...
aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale nõrguma. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem ka Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu 8
suverõivaste, pluuside, päevasärkide, kleitide ja kostüümide valmistamiseks. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. Siid On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma
sajandi algul arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks kauniks pargiks. Selle lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel, mida kaasajal kutsutakse Musitempliks. Mõisa park on kenasti hooldatud ning seal asub väga palju võõrpuuliike, neist haruldasemad on must mänd, valge mooruspuu, ida-jugapuu, sahhalini ja kaukaasia nulg, mägi-ebaküpress, mandzuuria aprikoosipuu, kollane suhkrukask jt. Pargi hooldamisega tegeleb suures osas sealne Räpina Aianduskool oma õpilastega. Antud referaadi koostamine andis mulle tohutult palju lisainformatsiooni nii Räpina mõisa ja selle pargi kohta kui ka üleüldse Eesti mõisade kohta. Tegemist on siiski meile väga tähtsa pärandiga ja mul on ääretult hea meel, et on suudetud säilitada ja renoveerida selliseid
kasutamiseks meie kliimas külma ja niiske ilmaga. Siid Siid erineb kõigist teistest looduslikest kiududest selle poolest, et siidiliblika röövik siidiuss- toodab täpselt sama menetluse järgi, nagu toodetakse tööstuses tehis- ja sünteeskiude. Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid.. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe, isoleerib nii külma kui ka kuuma.. Ta on läikiv ja tugev. Siid on väga ilus ja kallis tekstiilimaterjal, seepärast ongi leiutatud mitmesuguseid tehis- ja sünteeskiude, mis on välimuselt siidiga sarnased, kuid palju odavamad
KOOLI NIMI KLASS Eesnimi Perekonnanimi VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Koht Aasta 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.SÜND ja perekond............................................................................................ 4 2.noorus ja enese avastamine............................................................................. 5 3.KUNSTIÕPINGUD............................................................................................... 6 4.allakäik............................................................................................................. 7 5.Kuulsus............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...............
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4 Dendraarium......
· SIIDI OMADUSED ON SARNASED VILLA OMADUSTEGA, KUID TA POLE SOE · SIIDIST ESEMEID EI PESTA TULISE VEEGA EGA TRIIGITA VÄGA KUUMA TRIIKRAUAGA · SIIDIST VALMISTATAKSE ÕMBLUSNIITI, RIIET PIDULIKE RÕIVASTE JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk. Inimkond on siidi kõrgelt väärtustanud juba tuhandeid aastaid. Siid on looduslik valk-kiud, mida saadakse siidiussilt ehk siidiliblika (Bombyx mori) tõugult, kes toitub mooruspuu lehtedest. Enne nukkumist koob röövik enda ümber kookonniidi, mis koosneb kahest väga peenikesest ja pikast (~3000 m) kiust, mis on omavahel kokku kleebitud. Neist kookonitest keritakse peale kuuma auruga töötlemist siidiniit. Siidikiud on nii niiskust imav kui ka õhku läbilaskev. Siidist rõivastel võib olla uskumatult soojendav efekt Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu
) NATURALISATSIOON Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks naturaliseerunud mitmed enelaliigid, punane leeder, läikv tuhkpuu. Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul introdutseeriti Hiinast Kesk-Aasiase mooruspuu, Idamaadelt Euroopasse mitmed roosiliigid. Siit võib välja tuua ka kaks esimest introduktsiooni põhjust- viljapuud ja dekoratiivsed taimed. Hiljem lisandusid introdutseeritavate liikide hulka tarbepuud- kas siis puidu saamiseks või mõne muu puu osa kasutamiseks. 6 Teaduse arenedes hakati introduktsiooniga tegelema teaduslikel põhjustel, nii hakati rajama arboreetume ja botaanika aedu
Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest trollide kodupaik Norra. Ambur ei põlga ära vana head nelki Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits
-Kootud esemed venitage peale pesemist õigesse asendisse ja kuivatage horisontaalses asendis. -Vähesel määral määrdunud tooted saab puhtaks ka 60oC veetemperatuuri juures. Siid Enne kui tõuk liblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe
Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. 6 Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 1.2.1 Siidiussist siidiniidini 1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad 2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest 3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad 4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest.
(605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln
Palsamiäädika valmistamine Palsamiäädika valmistamine algab heledate viinamarjade purustamisega suurtes tõrtes traditsioonilisel paljaste jalgadega tallamise meetodil. Saadud mahl kurnatakse suurtesse vaskanumatesse ja keedetakse, kuni esialgsest kogusest on järel vaid kolmandik. Saadud viskoosne vedelik pannakse äädikapärmi abil käärima. Kui mahlast on saanud äädikas, villitakse see väikestesse puidust tünnidesse, mille materjaliks on tamm, kastan, kadakas, kirss, akaatsia ja mooruspuu. Igas palsamiäädikat valmistavas majapidamises on olemas kuni kümnest laagerdumistünnikesest koosnev komplekt (vahel on neid isegi mitu), mis on reastatud niihästi tünni materjali kui tünni äädikakoguse järgi. Igal sügisel toimub tünnikeste täiendava täitmise ja ümbervalamise keerukas rituaal. Palsamiäädikast aurub laagerdumise jooksul läbi tünni välja veel täiendavalt 3040% vett ning
Tartu kutsehariduskeskus Majandus- ja toitlustus osakond Erinevate äädikate kasutamine kulinaarias Referaat Tartu 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Äädikas on söögitegemisel ning toimingutel asendamatu koostisosa, mis tõstab märkimisväärselt toidu kvaliteeti ning toob esile suurepärast lõhna, maitset ning välimust. Äädikate valmistamine, kasutusalad ning tüübid on väga laialdased. Alustades kehvemate tüüpide kasutamisega koristamisel ning kõige kvaliteetsemate kasutamine kõrgkulinaarias. See oli põhjus, mis mind pealus seda teemat rohkem uurimast. Kuna valdkond on suur ja lai siiis tundus huvitav, kuidas, kus ja milliste võtetega saavutatakse teatud tulemus. Seda kõike üritangi teatud valdkonnas välja uurima hakata. 2.Äädika ajalugu Varaseimad kirjapandud viited datlitest valmistatud ning ravimina kasutatud veinile ja äädikate...
(2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln
Cupido pöördus Jupiteri poole, et teha Psyche jumalannaks. Psyche sai surematuks ja nad jäid Cupidoga kokku. "PYRAMUS JA THISBE" Elasid naabermajades, lapsest saadik koos olles õppisid üksteist armastama, kuid nende vanemad keelasid neil abielluda. Majadel oli ühine sein, ning seinas oli pragu, mida keegi varem ei olnud märganud. See seinapragu saigi nende suhtlemisvahendiks. Lõpuks otsustasid nad kohtuda Ninuse haual kõrge mooruspuu all. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks ja veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. "ORPHEUS JA EURYDIKE" Orpheus oli surelike suurim muusik
Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis. 8.pilet PYRAMUS JA THISBE P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda
Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis. 8.pilet PYRAMUS JA THISBE P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi
Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati 21. Millest võib paberit toota? Paberit valmistati esmakordselt, umbes 2 000 a. tagasi, meie ajaarvamise II saj. algul, Hiinas. Teated paberivalmistamise tekkimise kohta ei ole küllaldaselt kindlad. Tavaliselt omistatakse paberi leiutamine hiina ülikule Tsai Lunile (m. j. 105. a.). Need paberivalmistamise tehnoloogilised alused on säilinud kuni käesoleva ajani. Tsai Lun valmistas paberit mooruspuu koorest ja teistest kohalikkudest taimedest. Ta eraldas koorest kõvad, puitunud osad ja peenendas koore kiulise osa, mähi, vee juurdelisamisel kivist uhmris. Saadud ,,paberimassi" segas ta ,,ammutus-tõrres" suure hulga veega hästi läbi ja ammutas siis puitraamile pingutatud peene siidist sõela abil tõrrest teatud hulga pabermassi. Peale suurema osa vee ära nõrgumist moodustus sõelale paberi poogen. Poogen paigutati sõelalt vildile, suruti pressiga
seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca
Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel: Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1 tooraine varumine ja purustamine liimista 2 kiudude määndamine miseks
1) Suureneb rakkude arv 2) Rakkude mõõtmed vähenevad 3) Tasapisi normaliseerub tuuma ja tsütoplasma suhe. Saame eristada kahte etappi. 1. Etapp I kõik rakud jagunevad samaaegselt 2. Etapp II lõigustumise hilisemas faasis hakkavad rakud jagunema erinevatel aegadel. Reegel . Väherebused sügoodid lõigustuvad täielikult, paljurebused sügoodid lõigustuvad osaliselt. Lõigustumise tulemusena tekib rakukobar, mida nimetatakse moorulaks ( tuleb mooruspuu viljast). Inimesel algab lõigustumine munajuhas ja kestab umbes 6-8 päev. Rakukobar pesastub emaka limaskesta. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse hulkraksus 2) Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe Blastulatsioon ... toimub embrüo osade eristumine ja ümberpaiknemine. Õõne sees on kas vedelik (väherebused), või rebu (paljurebused). Iseloomustab süstikkala. (pilt ilma sisemise rakkude massita) Inimese blastula (pilt sisemise rakkude massiga) Seda nim
Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid kõrvuti majades ning armastasid üksteist, kuid nende vanemad ei lasknud neil koos olla. Nad sosistasid läbi prao seinas, mis nende tube eraldas. Pyramus ja Thisbe leppisid kokku kohtumise öösel mooruspuu all. Thisbe jõudis kohale esimesena ja nägi veriste lõugadega emalõvi ning põgenes. Ta loor kukkus maha ning lõvi rebis selle puruks. Siis jõudis kohale Pyramus, kes oletas verisest loorist, et Thisbe on surnud, ning tappis end oma mõõgaga. Verepritsmed lendasid mooruspuu valgetele marjadele ja muutsid need punaseks. Kui Thisbe tagasi jõudis ja surnud armastatut nägi, tappis ka tema end. Nende tuhad pandi samasse urni
Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1. tooraine varumine ja purustamine 2. kiudude määndamine 3. keetmine või aurutamine 4. loputamine vees 5. valgendamine 6. tampimine 7
Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba- ja vildilõngadesse ja efektlõngas. Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks. Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad. Voodrimaterjaliks on suled. 1.2.2 Siidiliblikatelt saadav kiud Siid(SE)-valkkiud- EL direktiiv tekstiilinimetuste kohta määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. Ehtsaks siidiks peetakse siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetatakse metsikuks siidiks. Siidi tunti juba 2640 aastat e.m.a. Hiinas. Ka kaasajal on suurim siiditootja Hiina. Siidi tootvaid liblikalisi on üle 100 liigi, tähtsaim mooruspuul elav siidiliblikas. 45O g siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi hügroskoopsus on suur. Siid imab endasse niiskust ja kuivab väga kiiresti. Üle keetmistäpi kuumutades muutub siid karedaks ja rabedaks
Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas. Teadlased ja tehnoloogid on katsetanud ka teiste liblikaliikidega, kelle röövikud koovad nukkumiseks siidikiust kookoni, kuid toituvad tavalistest parasvöötme puude (tamm, paju, kask) lehtedest. Siid, mida saadakse mõne sellise liigi röövikute abil (näit Hiina paabusilma röövikutelt) on ka tööstuses kasutuses olnud. Ometi ei ole siidi tootmine senini põhjapoolsetes maades tasuvaks osutunud ega levinud
Lõvi aga rebis loori ribadeks. Hiljem jõudis Pyramos kohale ja nägi lõhkist loori ning järeldas, et lõvi on ka Thisbe lõhki rebinud. Pyramos süüdistas selles ennast ning torkas mõõga enesele rindu. Veri purskus mooruspuumarjadele ja värvis need tumepunaseks. Thisbe aga muretses ja tuli tagasi kohtumispaigale. Ta nägi puu all Pyramost, kes hetk hiljem suri. Thisbe märkas mõõka ja torkas selle omale rindu. Sellest ajast peale on nende märgiks mooruspuu tumepunased marjad. PILET NR 9 ORPHEUS & EURYDIKE Orpheus oli muusik, kes suutis oma pillimänguga kõiki võluda. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid nende õnn jäi üürikeseks. Kohe pärast pulmi jalutasid nad aasal, pruuti salvas mürkmadu ja ta suri. O lein oli kirjeldamatu. Ta otsustas minna allilma ja tuua E tagasi. Kui O allilma jõudis, helistas ta oma lüürat ja kõik jäid tardunult kuulatama. Hades tuli oma kuningannaga muusikat kuulama. O häält kuuldes ei
Esimesed viljelusmajanduslikud kogukonnad asusid Kollase jõe keskjooksul. Õietolmuanalüüs: 80004000 eKr oli aasta soe periood seal pikenenud, vihma ja sooja oli piisavalt, see muutis ala soodsaks maaviljelusele. Pleistotseeni jäätumiste ajal oli Põhja- Hiinas tekkinud löss. Tänu suvistele vihmadele oli võimalik siin edukalt kasvatada teravilju. Kohalikud metsikud taimed, mida oli võimalik kodustada: erinevad hirsiliigid, sorgo, kanep ja mooruspuu. Siin oma kultivatsioonitehnikad, mis püsisid aastatuhandeid. Põhja-Hiina põllumajanduse varaseim periood on veel tundmata. Selle tekkimise kohta kaks hüpoteesi: 1. kohalik pikk areng; 2. levis siia lõuna poolt. Kolm Põhja-Hiina varase maaviljelusega seotud arheoloogilist kultuuri (6 at eKr): Cishan, Peiligang ja Laoguantai. Neile teatud ühised jooned: peeti sigu ja koeri; kasvatati hirssi. Ehitati pisut maasse süvendatud maju, kaevati suuri säilitusauke.
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
