Ta hoolis nendest, keda armastas. Talle tekitas südamevalu troojalaste ja kreeklaste vimm, mis oli alguse saanud tema ära minekust. Ta proovis seda igal viisil parandada, kuid tulemusteta. Andromache oli Hektori naine. Tema oli väga hooliv ja armastav naine, kes kannatas filmi jooksul palju, kuid ometi suutis ennast ja teisi päästa. Ta kuulas enda meest alati ning täitis kõik ta soovid. Briseis oli Achilleuse väljavalitu ning Trooja kuninga pere sugulane. Ta oli julge ja iseseisev naine. Julges öelda, mida ta arvab ka siis, kui tema enda olukord ei olnud kõige parem. Ta hakkas tasapisi hoolima Achilleusest ning soovis temaga jääda. Isegi teades, et võib lahkuda kreeklaste hulgast. 7. Kirjelda Hektroi hüvastijättu oma naisega! Miks võib seda pidada väga südamlikuks ja traagiliseks?
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek
laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks
lohutab teda ja ütleb "Pane need selga ja mingu täide sinu saatus". Achilleus ei kiirusta riietumisega, vaid otsustab kõigepealt ära leppida Agamemnoniga. Ta läheb kreeklaste laagrisse ja sirutab leppimise märgiks Agamemnonile käed. Ta tõotab Agamemnonile pühalikult, et loobub vihast ja kättemaksust. Ka Agamemnon tunnistab oma eksimusi ja palub vabandust. Agamemnon lubab lepituseks omalt poolt palju ande. Lõpuks tuuakse Achilleuse telki ka pika ja saatusliku vaenu põhjus-imekaunis Briseis. Odysseuse ettepanekul korraldatakse põhjalik söömine enne lahingusse minekut. Achilleus keeldub söögist, kuid Zeus saadab Athena alla maa peale, kes annab Achilleusele jumaliku jõu ja sära. Nüüd on Achilleus nõus asuma kiiresti üle pika aja kreeklaste etteotsa. Ta võetakse vastu rõõmuhõisetega. Olümposel asuvad jumalad uue lahingu käigus oma lemmikuid aitama, kes keda. Aphrodite, Ares, Apollon ja Artemis on troojalaste poolel. Athena, Poseidon,
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajuma...
Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
(jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada.
" Kohkunud vaikuses jätkab Achilleus. ,,Pea meeles, Agamemnon, kui sa võtad minu käest Briseise, ei hakka ma enam võitlema. Lähen oma laevade ja sõduritega tagasi Kreekasse!" ,,Mine kui kardad! Võitleme ka ilma sinuta!" Hetkeks näib, et Achilleus ja Agamemnon on teineteisele turja kargamas, aga neid vaigistab kõige vanem ja targem Kreeka vanematest, Nestor. ,,Rahunege!" hüüab ta. ,,Kas te ei taipa, et teie tülist on kasu ainult troojalastele? Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka
Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
