hulluks. Kõikjal, kus vanker maale lähedal oli, lõid leegid loitma. Linnad, põllud, rohi põlesid tuhaks. Aafrikas põlesid inimesed neegriteks ja tekkisid kõrbed. Piinatud Maa saatis palveid Zeusile, Zeus lasi piksenoolega Phaethoni alla ja ta suri. Näkineiud matsid ta.Ema leidis poja haua, kurvad õed muutusid puudeks, pisarad tardusid merevaiguks. Räägitakse, et õhtul, kui päike on looja läinud, voolavad tähtedest pisarad, inimesed ütlevad, et see on kaste. Orpheus ja Eurydike: Orpheus oli laulik, keegi ei suutnud laulule vastu panna. Inimesed nutsid ja naersid vastavalt sellele, milline oli tema laul. Tema laulu tulid kuulama ka jumalad. Orpheus armus näkineidu, viis ta koju ja võttis naiseks. Orpheus läks kodust ära, Eurydikel hakkas igav ja ta igatses oma sõpru ja najaate. Ta läks neile külla. Mürgine madu hammustas teda, ta suri. Orpheus oli kurb = terve riik oli kurb. Orpheus otsustas minna allilmariiki. Ta
Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist
Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala Hymenaiose süüdatud tõrvik hakkas tossama ja tahma välja ajama ning tõi kohalviibinutele pisarad silma. Iseesi kui määrav selline enne olla võis, kuid õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata. Legendi ühe variandi kohaselt tantsis Eurydike oma pulmapäeval sõbrataride najaadidega
Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse mõistis, mis ta teinud oli, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga
minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära. Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada musta purje valge vastu ning kui kuningas nägi musta purje, kustus valgus Aigeuse silmades ning suri meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks. Orpheus ja Eurydike Põhja-Kreekas Traakias elas laulik Orpheus, kellesse armus kaunitar Eurydike tema imeliste lalude tõttu. Ühelpäeval korjasid Orpheus ja Eurydike metsas lilli, aga usina korjamise käigus liikus tütarlaps sügavasse metsa ning astus maopessa ja läsk surnuteriiki Hadese juurde. Orpheus ei suutnud ilma kallimata elada ning otsustas surnuteriiki minna, mis asus Styxi jõe kaldal. Kaldal ootas noormees
kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse mõistis, mis ta teinud oli, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule
need ei vasta enam selle aja nõuetele. C.Wgluck rändas mitmetes maades, tundis huvi rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos, siit sai alguse ka klassikaline dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid
Tänu J-2 singelspieli armastusele , saavutas singelspiel kõrge taseme,mis väljendus eriti Mozardi loomingus. 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja
● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike”
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta
Ooper Eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,keskaegsed liturgulised draamad,müsteeriumid,renessasiaegsed õukonna etendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed barokkooperid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" Mõisted Bel canto- kõrge laulukultuur ,,kaunis laul"-kaunis toon,väljendusrikkus Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika
· tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal
Stiilid: · Vana ehk kiriklik stiil · Kammerstiil (sooloaariad, duetid, seltskondlik musitseerimine) · Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks. · Teksti autoriks Alessandro Striggio. · `Lugu muusikas' · Olemas kõik ooperile omased võtted: avamäng, aaria, salmilaul, juhtmotiivid, dramaturgiast inspireeritud instrumentatsioon ja retsitatiiv.
Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater Ooperi ülesehitus Ooper algab instrumentaalse avamänguga Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper
7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine draama teenistusse. Esimene uut tüüpi ooper "Orpheus ja Eurydike" 4. • F.J.Haydn (1732-1809) • W.A.Mozart (1756-1791) • L.van Beethoven(1770-1827) 5. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega, 10-aastaselt esimese ooperi. 6. • "Haaremirööv" (1782) • "Figaro pulm" (1786) • "Võluflööt" (1791) 7. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel
ilmalik: madrigal, sansoon, kaanon. vaimulik: motett ja missa. Barokiajastu muusika: Barokiajastu muusikat ja kunsti iseloomustavad: dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. (muusikas võetakse kasutusele:trillerid ja eellöögid) Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid(amatid,guarnierid, a. stradivar) levinuim muusika instrument: viiul ja orel! Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga:
Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g „Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks.
Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761) Ooperid: · "Orpheus ja Eurydike" (1762) · "Alkestis" (1767) · "Paris ja Helena" (1770) · "Iphigeneia Aulises" (1774) · "Armida" (1777) · "Iphigenia Taurises" (1778) Kasutatud materjalid: http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=4481 http://www.8notes.com/biographies/gluck.asp http://en.wikipedia.org/wiki/Christoph_Willibald_Gluck Siitan, Toomas ,,Õhtumaade muusikaajalugu I", (1998)
Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles
Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis
Esimeseks klassikaliseks opera buffa'ks on peetud Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenijanna- käskijannat" (1733). Saksamaal levisid Singespiel'id (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, kuhu olid kaasatud koolitatud ooperilauljad. 18. sajandi keskel toimus tõsine ooperi reform ja reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck. Temast sai Händeli parem käsi. 1846 tuleb lavale tema esimene ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Vana-Kreeka teatri eeskujul tõi sisse koori ja tantsu numbrite osatähtsuse. Muutis publiku suhtumist ooperisse. Inimesed hakkasid tegevust rohkem jälgima.
Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul. Maailmakuulsad viiulimeistrid on Stradivariused ja Amatid. Esimene ooper esietendus Firenzes 1597 a., kuid see pole kahjuks säilinud. 3 aastat hiljem esietendus "Eurydike" ja see on ka säilinud tänapäevani. Barokk Barokiajal muutusidki väga laialt kasutatavaks suured kontrastid muusikas. Muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Üheks suureks baroki tunnuseks on ratsionaalselt korrastatud maailmapilt. Barokiajal saavutasid täiuslikkuse mitmed keskajal loodud vaimuliku muusika zanrid, samal ajal arendati välja üha uusi.
tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa
Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. *Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid. Claudio Monteverdi "Orpheus" Jacopo Peri "Eurydike" Heinrich Schütz "Daphne" *Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173- 174) Helikeel...Temaatika..., Olulisemad ooperid... Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. *Seleta mõisted: bel canto kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon,
temaatika: ajalugu. NT: Mozart ,,Tituse halastus", ,,Idomeneo", Händel ,,Julius Caesar" · Singspiel laulumäng, sündis 18.saj keskel inglise ballad-ooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, kõige kaugemale jõudis Austrias. NT: Mozart ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv" Ooperi reform: C.W.Gluck viis läbi ooperi reformi aastal 1762, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Hakati rohkem kasutama orkestrit ja tõusis koori osatähtus, ooperimuusika pidi realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat, enne reformi vesteldi ooperi ajal ja jalutati, pärast hakati ooperit kontsertsaalides tähelepanelikult kuulama. F.J.Haydn: · Sündis 31.03.1732, õppis paar aastat Hainburgis, õppis Viini toomkoolis ja hiljem oli Nicola Porpora õpipoiss, noorusaastad veetis vaesuses elades,
"Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD Uus muusikaline keel ootas geniaalseid loojaid, kes ühendaksid
(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljenduslaad,iseloomulik ooperile. Firenze ,,Camerata"- esimesed libretsistid ja ooperi heliloojad tegutsesid Cameratas. 1600. aastal "Eurydike" kuningale. Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne" 1597 Firenze .Haritlaste ring, mida nimetati Camerata. Hakkasid uurima Vana-Kreekaluulet ja draamat .Vincenzo Galilei oli esimene, kes püüdis luua ooperi sarnast asja.Vana-Kreeka tekstile muusika kirjutamine.Sõna ühendamine muusikaga +vaatemäng + kunst. Siit sündis ka ooperi idee. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini. *Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne",mida etendati 1597a Firenzes. bel canto-ilus laul,laulustiil,mis kujunes itaalias
Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias - Eszterhazy õukond tähtsaim pöördepunkt karjääris, töötas seal 30 a, loominguliselt viljakas - Londonis puutus kokku sümfooniaorkestriga, kirjutas neid 12,
Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Itaalias Ta oli esimene kuulus Click to edit Master text styles ooperihelilooja Second level Third level
Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart ,,Haaremi rööv", ,,Võluflööt". 8. Ooperireform ja Gluck: Hakati ooperit jälgima, suurendati koori ja baleti osatähtsust ooperis, muusika kujutab realistlikult lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Avamäng on vahetu osa. C.W.Gluck viis läbi ooperireformi 1762. aastal, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". 9. Helilooja elukäik: F.J.Hayden Õppis noorena Hainburgis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit. Looming klassikalist stiili, hõlmab kõiki muusika zanre, tekkis 30. Eluaastate paiku. Tal oli originaalne käekiri. 1759 koostas oma esimese sümfoonia. Kokku teinud: 24 ooperit, instrumentaalmuusikaid, kvartette, 20 missat ja oratooriumit, hümn, 70+ keelpillikvartetti. Muusika klassikaline ja originaalne. W.A.Mozart Sündis Saltzburgis
Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformiaks sai aga Christoph Willibald Gluck, kes koostöös Calzabigiga lõi ooperi ,,Orpheus ja Eurydike", mis sai ooperi alguseks. Esile kerkisid ka kolm Viini heliloojat, keda peeti klassikalise ajastu peamisteks kujundajateks. Need olid 1732.aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni
1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkamad lauljad). Kontratenor väga kõrge häälega lauljad (alt enam maha ei lõigata:D) Veneetsia koolkond, esindaja Claudio Monteverdi (1567 1643), 1607 ,,Orfeus" NB! Esimest korda avamäng. 1608 ,,Ariadne" 1642 ,,Poppea kroonimine" 1597 Peri ,,Daphne" 1600 Peri ,,Eurydike" Da capo aaria ABA 3 osa, esimene ja viimane osa korduvad(on samasugused) Kantaat iseloomustab üks tunne või meeleolu terve kantaadi vältel (kõige lühem) Oratoorium lähenes palju ooperile, aga puudus lavaline tegevus. Alati on jutustaja, kes loeb tekstilist osa vahele (ulatuselt kõige pikem ja laiema tegevustikuga) Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes
Kammermuusika tavalisim koosseis oli klaveriduo mõne meloodia pilliga 20.Klassikalise orkestri sünnipaik on Mannheimi Edela-Saksamaal 21.OOPER – igapäeva elu ja reaalse inimesega. 22.KOOMILINE OOPER JA LAULUMÄNG – koomilise sisuga ooper 23.Singspiel – saksa laulumäng C.W.Gluck 1. Sündis Saksamaal 2. Ooperid napoli stiilis 3. Tunnustatud ooperihelilooja 4. Tegi koostööd Calzabiga, kellega kirjutas koos teoseid (ballett,ooper.) Nende ooper „Opherus ja Eurydike“ oli ooperireformi aluseks 5. Gluck muutis ooperi senise ülesehituse. Ooperireform – rohke sõnalisel väljendusel, laulja peab laulma seda mis kästakse, avamäng peab olema seotud sisuga. Põimis antiikaaega ja klassitsismi. Aaria ei tohi valitseda ooperi üle. 6. "Orpheuse aaria" Joseph Haydn 1. Klassikalise stiili suur meister 2. Alustas teoste loomist täisealisena, mitte lapsena 3. Sündis Austrias 4. Isa oli muusik 5. Kõik žarnid 6
esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane.
Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 7. Millised oli baroki populaarseimad pillid? L Viiul, klavessiin, orel, lauto 8. Nimeta ooperi eelkäijad (3) L Intermeedium, müsteerium, liturgiline draama 9. Millal kirjutati esimesed ooperid (ei ole täielikult säilinud)? L Kirjutati 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. 10. Millal, kelle poolt, pealkiri- esimene täielikult säilinud ooper L Aasta 1600, Jacopo Peri ja Rinuccini, ,,Eurydike" 11. Too välja J.S.Bachi perekonna eripärad, miks kujunes nii suursuguseks heliloojaks Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. 12. Millise pilli ekspert oli Bach? L Orel 13. Kuhu jäi Bach paikses elu keskpaigas, millised olid tema ülesanded seal?
emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. Thisbe tuli aga tagasi ning nähes Pyramuse laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Orpheus ja Eurydike Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia(triaaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. Orpheus seilas koos Iasoniga "Argol". Orpheus päästis mehed sireenide käest, leevendas tülisid jne. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid pärastpulmi salvas Eurydiket madu ning naine suri. Orpheus otsustas Eurydike allilmast tagasi tuua
klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit
Diomedes kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused Dionysos veinijumal Elektra Agememnoni tütar Eos koidupunajumalanna Epimetheus Prometheuse vend erinnüsed kättemaksujumalannad Eros Aphrodite poeg, laskis armunooli Eteokles Oidipuse poeg Eumaios seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse Europe kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse Eurydike Orpheuse naine Eurykleia Odysseuse teenijanna Eurylochos Odysseuse tüürimees Eurystheus Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt
17. sajandil suurim saksa muusik. 17.Arcangelo Corelli tähtsus- kirjutas palju sonaate ja concerto grossosid, oli keelpilli-helilooja 18. Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas – vana-kreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos ei ole säilinud) ja “Eurydike” – 1600 19. Esimene avalik ooperiteater. 1637. aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano, kus publikuks oli peamiselt kodanlus ja kaupmeeskond. 20. Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. Sydney Ooperiteater, Viini Riigiooper, Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle
keskaegsed liturgilised draamad endale küll lubada avalikke ja müsteeriumid, renessansiaegsed ooperiteatreid, ent needki õukonnaetendused ja tegutsesid peamiselt madrigalikomöödiad. kõrgaadli rahalisel toel ning Esimesed ooperid olid Jacopo vastasd selle kunstimaitsele. Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus Seepärast peegelduvad 18. ja Eurydike`(1600). Esimeseks Sajandi keskel ooperis suureks ooperiheliloojaks toimunud stiilimurrangus ka peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper vagustussajandi sotsiaalsed `Orpheus` oli esimene terviklik suundumused. Sajandi algul teos selles žanris. Seal kasutas valitses Euroopas itaalia helilooja võtteid (kõlavärvid tõsine ooper. 18. Sajandi
sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid - Claudio Monteverdi – “Orpheus” Jacopo Peri – “Eurydike” Heinrich Schütz – “Daphne” Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173-174)- Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. Helikeel- kasutab orkestri kõlavärvi Temaatika - Vana- Kreeka tragöödia Olulised ooperid - "Orpheus", "Võluflööt"
ilmnes Kreeka religioonile täiesti ebaharilik idee usk hauatagusesse õndsusesse. Demeteri saladustest osasaamiseks pidi tegema läbi kahekordse pühitsemise, millest aga ei tohtinud teistele rääkida (vt õpik lk 123). Samuti olid populaarsed Orpheuse (andekas kitaramängia, kelle ema oli muusa Kalliope, ta võlus oma lauludega isegi loomi, puid ja kaljusid, kui tema noor naine Eurydike suri maohammustusse, siis laskus ta allilma ja sai oma armastatu tagasi tingimusel, et ta ei vaata kordagi tagasi, tegi seda siiski, tuli ise tagasi, kuid ei tahtnud midagi teada naistest ja pani aluse poistearmastusele; traaklannad rebisid ta tükkideks ja ta läks varjuna tagasi Hadesesse ja leidis oma Eurydike) müsteeriumid. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine
homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust.
Sajandi algul valitses euroopas Itaalia opera seria. Opera seria süzee vältis seoseid igapäeva eluga ja reaalse inimesega. Tegelased pärit Kreekarooma mütoloogiast/ajaloost. 18. saj. keskel tuli opera seria asemele koomiline ooper mis toob vaataja reaalse elu keskele. See sama opera buffa oli juba 17. saj. Koomilises ooperis etendati vahel ka dramaatilisi lühiosasid. 1762a. tuli Viinis lavale esimene ooper koostöös libretisti Calzabigiga Glucki ooper Orpheus ja Eurydike. Tema stiili ideaal väga iseloomulik klassitsismi ajastule. Muusika ei vaja rahvuslike stiile vaid üheselt mõistetavat väljendust. Itaalia koomiline ooper ja Austria singspiel kulmineerusid Mozarti loomingus. Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel - Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika) -
on seotud hingamisega. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
kultus (kastraadid ooperis). Ooper on muusikaline lavateos,milles on üheskoos erinevad kunstiliigid: laul,tants,kirjandus,kujutav kunst,näitekunst.14) Ooperi eelkäijad on: a) vanakreeka tragöödiad(15) b) keskaegsed draamad16) c) renessansiaegsed õukonnaetendused(17) d) madrigalikomöödiad(18). Ooperi idee sündis vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis Firenzes. Camaratas.19) Esimesed barokk-ooperid ehk muusikalised draamad olid: Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" 20). I tervikliku ja muusikaliselt küpse ooperi lõi ..................................................................(21), kes hakkas kasutama tegelaskujudega või olukordadega seotud ............................................................................(22) Esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano 23) asutati veneetsias.(24). Seleta mõisted: monoodia - basso continuo - bel canto - primadonna - kastraat - opera seria - opera buffa - aaria - da capo aaria -
neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle
k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne
BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano.
annaabi.ee 
