hulluks. Kõikjal, kus vanker maale lähedal oli, lõid leegid loitma. Linnad, põllud, rohi põlesid tuhaks. Aafrikas põlesid inimesed neegriteks ja tekkisid kõrbed. Piinatud Maa saatis palveid Zeusile, Zeus lasi piksenoolega Phaethoni alla ja ta suri. Näkineiud matsid ta.Ema leidis poja haua, kurvad õed muutusid puudeks, pisarad tardusid merevaiguks. Räägitakse, et õhtul, kui päike on looja läinud, voolavad tähtedest pisarad, inimesed ütlevad, et see on kaste. Orpheus ja Eurydike: Orpheus oli laulik, keegi ei suutnud laulule vastu panna. Inimesed nutsid ja naersid vastavalt sellele, milline oli tema laul. Tema laulu tulid kuulama ka jumalad. Orpheus armus näkineidu, viis ta koju ja võttis naiseks. Orpheus läks kodust ära, Eurydikel hakkas igav ja ta igatses oma sõpru ja najaate. Ta läks neile külla. Mürgine madu hammustas teda, ta suri. Orpheus oli kurb = terve riik oli kurb. Orpheus otsustas minna allilmariiki. Ta
Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist
Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala Hymenaiose süüdatud tõrvik hakkas tossama ja tahma välja ajama ning tõi kohalviibinutele pisarad silma. Iseesi kui määrav selline enne olla võis, kuid õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata. Legendi ühe variandi kohaselt tantsis Eurydike oma pulmapäeval sõbrataride najaadidega
Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse mõistis, mis ta teinud oli, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga
minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära. Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada musta purje valge vastu ning kui kuningas nägi musta purje, kustus valgus Aigeuse silmades ning suri meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks. Orpheus ja Eurydike Põhja-Kreekas Traakias elas laulik Orpheus, kellesse armus kaunitar Eurydike tema imeliste lalude tõttu. Ühelpäeval korjasid Orpheus ja Eurydike metsas lilli, aga usina korjamise käigus liikus tütarlaps sügavasse metsa ning astus maopessa ja läsk surnuteriiki Hadese juurde. Orpheus ei suutnud ilma kallimata elada ning otsustas surnuteriiki minna, mis asus Styxi jõe kaldal. Kaldal ootas noormees
kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse mõistis, mis ta teinud oli, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule
........................................................... Christoph Willibald Gluck ........................................ .................... 20..... 18 sajandil tekkis tõsise ooperi kõrvale ka koomiline rahvaooper. See oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Sisu oli tavaliselt rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Hakkas toimuma tõsise ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai saksa helilooja Christoph Willibald Gluck. Christoph Willibald Gluck sündis 02.juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli met...
t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal perteris jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas täie tähelepanekuga kuulama
Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand Sissejuhatus: ● Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane ● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● K...
Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi mäkke veeretama, veereb koguaeg tagasi
Ooper Eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,keskaegsed liturgulised draamad,müsteeriumid,renessasiaegsed õukonna etendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed barokkooperid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" Mõisted Bel canto- kõrge laulukultuur ,,kaunis laul"-kaunis toon,väljendusrikkus Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisulisel...
Barokiajastu muusika 17-18 saj. Iseloomusta barokk kultuuri. - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsu...
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luu...
OOPER Üleüldist Ooper on muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Kõige iseloomulikum 17. sajandi muusikaesteetikale Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid...
Oper. Operette. Musical. Ballett. Bd. I-VII München: Piper. Abert, Anna Amalie 1994. Geschichte der Oper. Kassel: Bärenreiter; Stuttgart, Weimar: Metzler. Dean, Winton. Knapp, John Merrill 1995. Handel's Operas. Oxford: Clarendon Press. Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. Kunze, Stephan 1996. Mozarts Opern. Stuttgart: Philipp Reclam jun. Molière, Jean Baptiste 1992. Kodanlasest aadlimees. Tallinn: Perioodika.. Ovidius 1971. Metamorfoosid: Orpheus ja Eurydike. Pygmalion. Fasti: Arion. -- Rooma kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. The Cambridge History of Seventeenth-Century Music 2005. Ed. Tim Carter, John Butt. Cambridge: Cambridge Univ. Press. VARANE OOPER MTX315 Kordamine eksamiks Mõisted: · Tenor Kõrge meeshääl ulatusega c-c2, eristatakse dramaatilist ja lüürilist tenorit. · Sopran Kõrge naishääl ulatusega h-fis3. · Bass Lauluhääle madalaim register E-f1 ja instrumentide madalaim partii.
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine dra...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on „Orpheus ja Eurydike,“ „Alkestis“ ja „Armida.“ Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas teoseid tähelepanelikult kuulama. Franz Joseph Haydn (1732-1809) /104 lugu. Lihtsad, lühikesed teosed/ Lapsepõlv ja õpingud Kooripoiss juba Hainburgis. 1749. aastal oli kooris Viini Stephani toomkirikus. 1750
REFERAAT CHRISTOPH WILLIBARD GLUCK Christoph Willibard von Gluck (2. juuli 1714 15. november 1787) oli klassitsismi aja saksa helilooja, keda nimetatakse neljandaks viini klassikuks. Cluck oli pärit Lõuna- Saksamaalt, kus ta sündis metsavahi kuuelapselise pere esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temas...
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsi...
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, mill...
Klassitsism (18. saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism tuleb ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassiline, parim, eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vor...
Mina ja viis klassikalise muusika ajastut Klassikaline muusika polnud minu jaoks küll päris võõras mõiste aga olin ja olen sellest siiamaani väga kauge. Muidugi olin ma kuulnud Bachi, Vivaldi ja Beethoveni kuulsamaid teoseid aga see oli ka kõik. Nüüd on asjad veidi muutunud, olen palju rohkem klassikalise muusikaga kursis ja teen ka rohkematel lugudel vahet, mis on positiivne ja avardab oluliselt silmaringi. Keskaeg Muusika oli tugevalt kirikuga seotud, ideaaliks oli vaimulik ühehäälne saateta koorilaul. Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul. Maailmakuulsad v...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana ...
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soo...
Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku...
Klassitsism 18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikide...
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja t...
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpill...
Klassitsism muusikas Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestrit...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõ...
ITAALIA - MUUSIKAMAA Itaalia asub Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvaarv: 59 685 227 (seisuga 12.31.2012.) Itaalia keel on oma rütmilt ja liikumiselt laululähedane. Kuula! Tere! Õnnelikku uut õppeaastat kõikidele õpilastele! Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost n...
KT kordamine (barokk) L- lühivastus (paari sõnaga, seletada pole vaja) 1. Millised sajandid hõlmavad barokki? L 17.-18. sajand 2. Iseloomusta poliitilist/majanduslikku/sotsiaalset elu baroki alguses Poliitiline elu oli rahutu ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel, revolutsioonid. Majanduslik mõõn Hispaanias ja Itaalias, Prantsusmaal oli Louis XIV priiskav monarhia. Sotsiaalne elu - 3. Nimeta baroki poliitik, 2 kunstnikku, 2 heliloojat, 2 kirjanikku L Poliitik Kunstnikud Michelangelo, El Greco Heliloojad Monteverdi, Vivaldi Kirjanikud Giambattista Marino, Gracian 4. Seleta mis on kontsertstiil (mis muutus võrreldes varasemaga). Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks võ...
emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. Thisbe tuli aga tagasi ning nähes Pyramuse laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Orpheus ja Eurydike Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia(triaaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. Orpheus seilas koos Iasoniga "Argol". Orpheus päästis mehed sireenide käest, leevendas tülisid jne. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid pärastpulmi salvas Eurydiket madu ning naine suri. Orpheus otsustas Eurydike allilmast tagasi tuua
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli...
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaals...
Ajastu Barokk Klassitsism Millal? 1600-1750 aastal. 1750-1820 aastal. Kus? Euroopa kultuuris, kuid Prantsusmaa pärit on Ülem-Itaaliast. Miks?/mõtteviis See on väliselt toretsev ja Uus muusikastiil eelistas elu nautiv: ajastule andis klassikaliselt selgeid tooni ülepaisutatud vormiskeeme ning lihtsat ja rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma justkui püüdis luua mingit samavõrra lihtne ja selge uut ja parema reaalsust. harmoonia. Klassitsism Kõik loomulik näis võttis eeskuju baro...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
ilmnes Kreeka religioonile täiesti ebaharilik idee usk hauatagusesse õndsusesse. Demeteri saladustest osasaamiseks pidi tegema läbi kahekordse pühitsemise, millest aga ei tohtinud teistele rääkida (vt õpik lk 123). Samuti olid populaarsed Orpheuse (andekas kitaramängia, kelle ema oli muusa Kalliope, ta võlus oma lauludega isegi loomi, puid ja kaljusid, kui tema noor naine Eurydike suri maohammustusse, siis laskus ta allilma ja sai oma armastatu tagasi tingimusel, et ta ei vaata kordagi tagasi, tegi seda siiski, tuli ise tagasi, kuid ei tahtnud midagi teada naistest ja pani aluse poistearmastusele; traaklannad rebisid ta tükkideks ja ta läks varjuna tagasi Hadesesse ja leidis oma Eurydike) müsteeriumid. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine
Barokk ( 17 saj. 18 saj. I pool ) 14.03.07 Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist. Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teat...
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Rakvere Gümnaasium Renessanss Janno Sepajõe 10.A 2014 Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike....
BAROKK 1600 - 1750 Täida lüngad. Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 (1) sajandil. Sõna barocco on pärit Portugaalia(2) keelest, kus ta tähendab lopergune pärl(3). 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continu...
Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihää...
k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne
BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
