Ragnar Klavan (sndinud 30. oktoobril 1985 Viljandis) on Eesti jalgpallur, kes mngib Saksa jalgpalliklubis FC Augsburg. Temast sai 2009. aasta septembris esimene ja seni ainus eestlane, kes on psenud Meistrite liigas vljakule. Klavani varasemad koduklubid on FC Elva, Viljandi JK Tulevik, Tallinna FC Flora, Vlerenga IF ja Almelo Heracles. AZ Klavanil oli 2009. aasta suveni laenuleping, mille jrel hakkab kehtima 13. veebruaril 2009 slmitud nelja-aastane tleping. Klavan tuli 19. aprillil 2009 esimese eestlasena Hollandi meistriks. Koduklubi AZ meistritiitel andis iguse mngudele Meistrite liigas, kus ta 29
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Alfons Rebane Referaat Koostas:Lauri Mõts Sisukord 1)Teenistus kaitseväes 2)Omakaitse ja Saksasõjaväes 3) RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda 4)Autasud ALFONS REBANE (24.06 1908 08.03 1976) Alfons Vilhelm Robert Rebane (tuntud, kui Alfons Rebane) sündis Valgas 24. juunil 1908.a klaverivalmistaja esimese lapsena. Tema vanaema oli lätlane. 1911.a suri tema ema, Helene, tuberkuloosi. Seejärel abiellus isa ema õe, Olgaga. Alfons alustas kooliteed Valgas, kuid 1920.a kolis perekond Narva, kus Alfons asus õppima Narva Vene Gümnaasiumi. Legendid räägivad, et juba siis oli ta armastanud väga omatehtud sõduritega sõjamänge mängida. Alfons lõpetas gümnaasiumi 1926.a ja asus sama aasta septembrist õppima Sõjakooli...
poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Der Freistaat Bayern ist ein Land im Südosten der Bundesrepublik Deutschland. Bayern ist das flächengrößte Bundesland. Die Hauptstadt Bayerns ist die Millionenstadt München. Bayerns fläche ist 70.551,57 km² und einwohnerzahl ist 12.519.312 einwohner. Offizielle Webseite ist www.bayern.de. Drei deutsche Dialekte wurden im Bayern gesprochen: Austro- Bayerischer, Swabian Deutscher und Osten fränkischer Deutscher. Die gröte Städte sind München, Nürnberg, Augsburg und Würzburg. Der überwiegende Glaube ist Römischer Katholizismus. Bayern hat ein Multi-Partei System. In Bayern gibt es drei gröere Parteien: der Konservative Christliche Sozialanschluß, die Sozialdemokratische Partei Deutschlands und Bündnis 90/Die Grünen. Minister-President ist Horst Seehofer. Bayern neigen, einen großen Wert auf Nahrung zu setzen und zu trinken. Bayern auch verbrauchen viele Nahrungsmittelprodukte und trinken, die anderwohin in Deutschland ungewöhnlich sind; z.B
katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30
katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30
Freistaat Bayern Lage Bayern liegt im Click to edit Master text style Südosten der Second level Bundesrepublik Third level Fourth level Deutschland Fifth level Die Grenznachbarn: Österreich, Tschechien, Baden-Württemberg, Hessen, Thüringen und Sachsen Regierung Parlamentarische Republik Regierungschef: Horst Seehofer Regierende Partei: Christlich-Soziale Union Teilsouveräner Gliedstaat der Bundesrepublik Deutschland Maximilianeum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Staatswappen Großes Staatswappen Kleines Staatswappen Click to edit Master text styles Click to edit Master text ...
Mootoriõlide standardid, markeerimine,kasutus ja märgistus Nõuded mootoriõlidele Mootoriõlideks nimetatakse neid õlisid, mis on kasutusel sisepõlemismootorite õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihu...
Kui Narva 1863. aastal viimaks kustutati kindluste nimekirjast, ei osanud linn talle üle antud bastionidega esialgu suurt midagi peale hakata. Vaid Narva jõe poole jääval Victoria bastionile asuti rajama parki, mis oma nime Pimeaed sai kõrval asunud Pimevärava järgi. Pimevärav ise aga lammutati pärast 1875. aastat. Pargi rajamine kaitseehitistele polnud tegelikult midagi originaalset, sama tegid sellel ajal paljud Euroopa linnad (Würzburg, Viin, Augsburg, Mainz, aga ka näiteks Tallinn ja Tartu). On ehk iroonilinegi, et kõige karmim oli saatus Narva ja tema kaitseehitiste vastu 20. sajandi sõjas. Nõukogude lennurünnak 1944. aasta märtsis hävitas täielikult Narva barokse vanalinna, pidev kahurituli purustas Narva linnuse konvendihoone, Hermanni torni ja ka Lääne eelhoovis asunud rondeelid. Paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi kindlus, mida omakorda tulistasid oma kahuritest sakslased.
(5) 4.3 Augsburgi liiga Kaitsev liit on välja kujunenud 1686dal aastal, Püha Rooma keisri Leopold I poolt, koos paljude Saksa liidumaadega, sealhulgas Baieri ja Pfalz'iga, ning Rootsi ja Hispaania, kuivõrd nad olid Saksamaa huvide pärast mures. See oli tunnustus Saksamaale ja nende tundele Prantsuse laiendamisel. Sõda, mis puhkes pärast Prantsusmaa rünnakut Pfalzi, mis toimus oktoobris 1688, on mõnikord määratud Vabadussõja Liiga Augsburg. Aastal 1689 uus koalitsioon prantsuse vastu töötati välja, selle vormistasid Austria, Inglismaa ja Holland. Savoy ja Hispaania hiljem ühinesid koalitsiooniga, ning 1688-1697 sõda on rohkem tuntud nime all Grand Alliance vabadussõda. (5) 4.4 Grand Alliance'i vabadussõda 1688-1697 toimus sõda Prantsusmaa ja Euroopa suurriikide koalitsiooni vahel, tuntud kui Augsburgi Liiga (ja pärast 1689dat, kui Grand Alliance). Louis XIV Prantsusmaa kasutas ära
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana
Teatud mõttes ühtegi ühtset saksa renessansaeda ei sündinud kunagi. Saksamaal oli huvi üksiku taime vastu suurem kui aia kui tervku vastu, samuti huvi detailide kui vormi ja kustilisuse vastu. 1. Just sakasmaale ja hollandisse rajati seetõttu esimese botaanikaaiad a. Leidenisse 1587 b. Leipzigisse 1580 c. Heidelberghi 1593 2. Saksamaal olid kodanlikud aiad ja nende poolest kuulsaim oli Augsburg, aias oli keskseks ikkagi botaanikahuvi. Enne kolmekümne astast sõda elas aiakunst oma õotseaega. Saksa konservatiivse aiakunsti põhimõtted kehtisidi poolsada aastat. 3. Ka Nürnbergis oli palju patriits- ja kodanlasaedu. 4. J. Schwindti aed Frankfurdis Maini ääres 5. 17.saj alguses arhitekt J.Furttenbachi väikeaed Ulmis. 6. Hollandi omapäraks oli tulpide rohkus, kuhu need jõudsid Türgist 16saj ekskpaikku. Viinis ja Prahas oli suurejoonelisi aedu 16.sajandi alguses juba:
silmapaistvamaid, tema valdused piirasid Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg, Nürnberg ja Frankfurt. Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi. Martin Luther: saksa reformatsiooni tähtsaim juht, oli preester, õppis teoloogiat, käis ülikoolis, elas ordukloostris, elu lõpul sai professoriks.võitlus algab- Usuküsimustes sattus ta vastuollu teiste teoloogidega
Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS · Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses. · Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418 paavstivõimu ühtsuse taastamine. PROBLEEMID · Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt Aleksander VII, kes vahepeal asendas paavstitroonil enda oma tütrega, ja Leo X.
linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks (teine ja kolmas jaotus on iseloomulikud Saksamaale): 1. linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n Veneetsia ja Genova jt) 2. vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n Köln, Mainz jt) 3. riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (n Nürnberg, Augsburg jt) Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Järgnev linna valitsuskorra kirjeldus tuginebki Lübecki linnaõigusele. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Rae liikme - raehärra - staatus oli eluaegne, kui mõni neist suri, valis raad talle asendaja. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ....
8 9 Gullone, E., 2000. The developrnent of normal fear: a century of Changing Society: Festschrift for Prof. Pauli research. Clinical Psychology Review, 20, 4, 429-451. Niemelä, Re-trieved June, 08 2004 from Sciencedirect Database pp.l 11-121. Augsburg: Maroverlag Lahikainen A.R., Gullone E., King N.J., 1997. Three-year Follow-up of Normal Kraav I., Kirmanen T., Maijala L., 1995. Las- Fear in Children and Adolescents aged 7 to 18 years. ten turvattomuus Suomessa ja Virossa. 5-12- British Journal of Developmental Psychology, 15, 1, vuotiaiden pp97-l 11 lasten huolten ja pelkojen vertaileva tutkimus
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Väga silmapaistvaks kompleksiks kujunes Hellbrunn (Salzburgi lähedal). Ka Austria lossid olid rajatud kirikutegelaste poolt. Hellbrunni rajas piiskop M. Sitticus aastail 1613-1619. Belvedere lossiaed. Baroksete residentside ehitamise ajastul koostati Viinis kolossaalse Schönbrunni lossi projekt. SAKSA REGULAARAIA kodanlik ilme renessansiperioodil tuleb esile linnade suurkodanluse ja patriitsisuguvõsade aedades. Hästi tuntud olid Lõuna-Saksamaa linnade aiad: Augsburg, Nürnberg, Frankfurt, Ulm jt. Augsburgis paiknesid saksa renessansile tähtsad pankurisuguvõsa suured aiad, kus ühinesid kasu ja lõbu, kesksel kohal oli ka botaanikahuvi. Ka Nürnbergis oli palju uhkeid patriitsi- ja kodanlasteaedu, sh rikka Christoph Pelleri 16. saj lõpul ehitatud aed (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 98...103). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 83
42278324.315844 22285 Audru vald 27191 6700077-1Audru viadu58.41236624.370159 27191 Audru vald 28633 6700076-1Audru viadu58.41295224.369618 28633 Audru vald 20200 6700074-1Audrurand 58.32682024.286226 20200 Audru vald 22323 6700075-1Audrurand 58.32671224.285900 22323 Audru vald 32390 4400073-1Auga 2 59.41821927.971279 32390 Narva-Jõesuu linn 32391 4400071-1Auga 2 59.41791627.970762 32391 Narva-Jõesuu linn 38100 Augsburg 48.35000010.889999 38100 38065 Augustow 53.83999922.990000 38065 22993 8400057-1Auksi 58.47314725.600468 22993 Suure-Jaani vald 23086 8400058-1Auksi 58.47343825.600121 23086 Suure-Jaani vald 24347 8400059-1Auksi 58.47469625.598686 24347 Suure-Jaani vald 24348 8400060-1Auksi 58.47559925.598968 24348 Suure-Jaani vald 29140 5700014-1Aulepa 59.06783323.584159 29140 Noarootsi vald 31597 5700015-1Aulepa 59.06766 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
