Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
kasutas tekkinud olukorda õigesti ära. Nõukogude Venemaa alustas 28. novembril 1918. aastal pealetungi üle Eesti piiri Narvas ning et kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust sõdis Eesti neile edukalt vastu. Edu saavutatigi, kuna Venemaa oli I maailmasõjast kurnatud ning nõrgaks jäänud. Samamoodi käitusid veel mitmed väikeriigid, sest I maailmasõda aitas kaasa rahvaste iseseisvumisele. Seda võib pidada vägagi positiivseks, et suurriikide varemetele tekkisid väikesed rahvusriigid. Kõige suuremaks võitjaks võib pidada riike, kes sõdisid Antanti poolel, sest just nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale,
peresid- ebaseaduslik omakohus, rassistlik organisatsioon lõunapoolsetes osariikides 40.Mis oli segregatsiooni poliitika? - Valged ja mustad hoitakse lahus; erinevad koolis jne 41.Kes oli plantaator? - Istanduse omanik 42.Mis tulemused ja tagajärjed on USA jaoks? - Hakkab kasvama ülivõimas tööstusriik; lõunaosariikides toidupuudus; läänepoolseid alasid anti tasuta; vabad farmerid teevad tööd; väga kiire majanduse areng Rahvusriigid 43.Millal hakkavad välja kujunema rahvusriigid? - 19.sajandil 44.Milles seisnes nende probleem? - Rahvused ei kattunud riigipiiridega 45.Rahvusriigid= ühes riigis, üks rahvus 46.
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Sõja tagajärjed: 1.Inimohvreid üle 30 miljoni sh. 10 miljonit langenut ja 30 miljonit haavatut. 2.I MS rahulepingutes peitusid uue MS alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 3.Muutus jõudude vahekord maailmas, sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4.Sõda muutis põhjalikult poliitilist kaarti kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5.Toimus maailma demokratiseerumine: 5.1.Uued rahvusriigid Euroopas sh. EV omandasid dem. Riigikorra võitnud antankti riikide eeskujul. 5.2.Sõja kaotanutest Saksamaa demokratiseerusWeimari Vabariik. !Ilmnes dem. Kriis: 1917 oktoobri pööre venemaal, 1922 Beniita Mussoliini diktatuur. 6.Kujuned nn. Kadunud sugupõlv.
Nt. EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suurim riik oli Rooma impeerium. Pärast selle lagunemist polnud 1000. aastat riiki. Olid vaid selle laadsed. 1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2
loodusteadused. Rahvuskirikud võimu peeti ilmalikust võimust tähtsamaks · vasalle polnud · Eksisteerisid vasalliteedisidemed · pärisorjus Ida-Euroopas säilis · Pärisorjuse kujunemine (suurenes), Lääne-Euroopas kadus · rahvusriigiideed. (ühtsed huvid mida · Rahvusriigid puudusid, valitseja kaitses valitseja) ühendas riigi tervikuks, kuid see koosnes paljudest erinevatest rahvastest, kellel oli erinev keel ja kultuur
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
Rahvuslikud jooned 19. sajandi muusikas Juba klassitsismiajal loodi muusikaühinguid, romantismiajastul ehk 19. sajandil tekkis neid rohkelt juurde. Seltsiliikumine oli sellele ajale väga iseloomulik. Romantismi üks tunnusjooni oli huvi rahvalegendide ja rahvuslike kultuuride vastu, samal ajal kujunesid välja ka mõned rahvusriigid. See tõi kaasa mõnede heliloojate huvi suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme
1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks Hispaanias: 1820 algas kodanlik revolutsioon, Prantsusmaa surus selle maha. . 1848 - 1849 AASTA KODANLIKUD REVOLUTSIOONID EUROOPAS . 1. Revolutsioonide põhjused . · Aadli käes oli võim. Kodanlus oli muutunud majanduslikult.väga tugevaks ja soovis ka võimule · Majanduskriisi tulemusena oli majanduslik ja sotsiaalne olukord muutunud väga halvaks. · Rahvaste soov luua rahvusriigid 2. Revolutsioonide käik 1848. jaanuaris puhkes ülestõus Itaalias, kukutati Bourbonide dünastia. Liikumise eestvedajaks Garibaldi. Prantsusmaal ülestõus 1848 veebruaris - kukutati juulimonarhia, kehtestati' II vabariik. Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis. Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele:
Ajalugu Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised. Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine.
Maailm 20. saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialis...
Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja ...
c)kõigesse suhtuti passiivselt d)väärtushinnangud olid purustatud e)oldi pettunud demokraatlikus maailma süsteemis Sõjatehnika · Allveelaevastik · Kuulipildurid · Kauglaske kahurid · Mürk gaasid · Tankid · Võeti kasutusele kaevikud · Okastraat Kordamisküsimused 1) Sõja põhjused, aeg? 2) Sõjalised blokid? 3) Ühiskonna suhtumine sõtta? 4) Uusaja tehnika? 5) Millised impeeriumid lagunesid, millised rahvusriigid tekkisid? 6) 1917. Sündmused Venemaal? 7) Naiste olukord? 8) USA sõjaga liitumine? 9) Mõisted: a. Ersatskaubad - b. Patsifism - c. Genotsiid - d. Kadunud põlvkonnad - e. Reparatsioonid kaotaja riigid maksavad võitjatele. 10) Kas esimene maailmasõda lahendas riikide probleemid?
Kui, siis on nad vägagi vastuoluliste ideoloogiatega natsionalistid. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Lisaks moderniseerumisele ja elutingimuste parandamisele aitas rahvuslus väga paljudes maades suurel määral kaasa vabanemisele võõrvõimust ja kogu rahva ühendamisele ühtseks tugevaks riigiks, millel tänased rahvusriigid suures osas baseeruvadki. Pildid näitavad venelaste suhtumist eestlastesse.
· Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit Venemaa, Ausria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2) Tekkisid uued rahvusriigid Venemaa->Soome,Eesti,Läti,Leedu, Poola. Austria-Ungari->Austria,Ungari, Tsehhoslovakia, Jugoslaavia. *Võimalikuks sa totalitaarsete diktatuuride teke(Saksamaa, Venemaa,Itaalia) *Uus maailasõda oli paratamatu
tavakodaniku silmis piisavaks põhjenduseks kaasnevatele kannatustele. Ainsaks riigiks, kelle rahvas otseselt (va. sõdurid) sõjaõuduste tõttu ei kannatanud, oli USA. Samas ei saa väita, et Esimene maailmasõda ei toonud kaasa midagi positiivset. Eestlased ei pea neid positiivseid külgi eriti kaugelt otsima Eesti kuulutas välja iseseisvuse just Esimese maailmasõjaga kaasnenud segadust ja tekkinud olukorda õigesti ära kasutades. Samamoodi talitasid veel mitmed rahvusriigid ja seega võib väita, et Esimene maailmasõda aitas kaasa mitmete rahvaste iseseisvumisele, mis kindlasti on positiivne. Kokkuvõtteks võib öelda, et sõjast said kasu väga vähesed ja ainsaks positiivseks tulemuseks oli mitmete väikeste rahvusriikide teke. Rahuajal oleks olnud palju raskem iseseisvuda. Samas olid Esimese maailmasõjaga kaasnenud kannatused ja ohvrid väga suured ning seetõttu on võidust rääkimine kohatu ja ohvreid solvav. Sõda
ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur 5) Ehitusmaterjalid: kivi, põhjapool telliskivi, interj. Stukkdekoorid 6) Ehitustehnika: räiustatakse eelneval perioodil saavutatut. Uusi võtteid pole 7) 16 saj lõpul Euroopas kujunema tugeva keskvõimuga rahvusriigid. 8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur.
Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma kalapüügi, vaalapüügi ja laevastiku poolest, seevastu Island on oma jõud suunanud heeringa- ja tursapüügile
Ühiskonna areng ja selle tahkude üha mitmekülgsemaks muutumine on paljud riigid viinud olukorrani, kus töökätest on puudus ning selle lahendamiseks ollakse sunnitud neid sisse tooma teistest riikidest. Eelnevalt ühtse taustaga inimesed on hakanud teiste kultuuridega segunema ja seniseid piire hägustama. Taoline kooselu on kõige edukamalt kulgenud maades, kus on juba sajandeid elanud ühe või teise kultuuri esindajaid. Lühikese ajaga on aga ka kunagised rahvusriigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome muutunud tõelisteks rahvaste paabeliks ning ei ole ime, et üha häälekamalt õigusi nõudvad sissetulijad kohalike halvakspanu teenivad. Kui suurriikide puhul ei ohusta taoline immigratsioon algse rahva püsimajäämist, siis väikeriikide puhul muutub see küsimus aina sagedasemaks. Eestlasi oma miljonilise hingearvuga on peetud kokkuhoidvaks, kuid samas on meid kritiseeritud sallimatuses ja suutmatuses leppida vähemusrahvuste nõuetega
vastav ühiskonnatüüp põllumajandusühiskond tööstusühiskond Linnastumine Vähene Ulatuslik Üksikisiku ja kogukonna suhe Kollektiivsed väärtused – esiplaanil Individualistlikud väärtused – on meie esiplaanil on mina Poliitiline korraldus Traditsioonilistel valitsejate võimul Rahvusriigid, enamasti põhinevad mittedemokraatlikud riigid demokraatiad (või moodsad (absoluutsed monarhiad, diktatuurid) impeeriumid, hõimuliidud jt) Valitsemine Vähearenenud bürokraatial põhinev Moodsal bürokraatial põhinev ja kaudne ja otsene
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
Barokkiajastu muusika Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast ja sellele eelnevast. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon, võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku
Imperialism 19. Sajandi lõpul arenes imperialism, maailma arengut mõjutas rahvuslus (riigi kultuuri hoidmine). Tekkisid rahvusriigid (Itaalia, Saksamaa). Alguses peeti kõiki rahvaid võrdseteks. Kuid 19. Sajandi lõpul hakkas arenema šovinism (marurahvuslus), see tähendab peeti oma rahvust teistest paremaks. Tänu rahvuslusele tugevnes ka imperialism — see on suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, haarates enda alla nii palju kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2. Euroopa eluviisi sisseviimiseks 20
Neil puudus elavjõud, sest sõdurid jätsid massiliselt maha väeosasid. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda ka seda, et Ajutine valitsus ei suutnud organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 : Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ning Poola. Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu Saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist.
läbilöögivõimaluste poole. Varasema kirikule suurt rõhku pannud mõtteviis hakkas muutuma ilmalikumaks. Samuti oli luterlik kirik palju seisustevabam kui katoliiklik. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789.-1799. aastatel tõi oma ennenägematuses kaasa mitmeid uusi ideid ja muutusi. Revolutsiooni tulemusel hakkas kahanema seisuste roll ühiskonnas ja esikohale kerkis rahvuslikkus. Tekkisid rahvusriigid, millega muutus riik ühenduseks, milles elavad ühe rahvuse esindajad, mitte alaks, mille valitsev riigipea oma valdustesse haaranud on. Revolutsioon raputas läbi senised süsteemid ja vabastas võimalused uueks riigikorraks, õigusteks ja majanduseks ehk kapitalismi arenguks. Uusajal toimus ka tööstusrevolutsioon, mille käigus kadus naturaalmajandus ja algas tööstusajastu. Spetsialiseerumise (st. töö jagunemine erinevate inimeste kätte) tulemusena said hoogu
Idabloki lagunemine õnn või õnnetus? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsen...
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsii...
deserteerisid massiliselt.Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda ka seda, et Ajutine valitsus ei suutnud organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamis taktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on tegelikult kõik kaotajad. Võitjateks võis tegelikkuses pidada vaid sõjast kõrvale jäänud riike,
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk- järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku inimestele lähemale
Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga 1. Euroopa kaart kujunes sõdade või muude protsesside (müük, pärandus) käigus. Eesti kaarti keskajal kujundas: a) muistne vabadusvõitlus, mille alusel Eesti alad jaotati vallutajate vahel 5 riigiks: Tartu, Saare-Lääne piiskopkond, Taani ja Liivi Ordu alad ning Vaheriik. b) Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tar...
teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott maaseadustikuga 1671 kinnitati pärisorjus (mõisa maale asunud vaba inimene muutub koldetule süütamisel pärisorjaks). Mõisnikel oli kodukariõigus (õigus talupoegi peksta), kuid makse ja koormisi ta tõsta ei saanud, aga kui ta seda tegi, oli talupojal võimalus ta kohtusse kaevata. 17. saj alguses levinud renessanss, tekkinud rahvusriigid (asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina), kujunemas oli kodanik (inimese-riigi side, võrdsus). 17. saj keskel barokk (parim näide Narva vanalinn, enne kui hävitati). Luterlus arendas oluliselt eesti kirjakeelt. Kirikuelu sai raskelt kannatada sõdade tõttu, kuid Tallinnast kujunes tugev luterlik keskus (kuna oli vähe kannatada saanud). Gustav Adolf ja Johan Skytte otsustasid teha Tartust hariduse keskuse. Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e
Võitjate poole pealt vaadates on see muidugi õiglane, kuna Saksamaa oli tugev vastane ning kardeti tema tugevnemist. Saksama poole pealt oli see ilmselgelt väga ülekohtune. Võib öelda, et isegi riigi suveräänsuse piiramine, nagu ka see, et Saksamaa ja Austria ei tohtinud tulevikus ühineda. Tulevikus maksis selline otsus võitjariikide poolt aga rängasti kätte. Versailles' süsteem oli väga mitmekülgne. See tähendab, et kõik kehtestatud seadused ja reparatsioonid, riigipiirid, rahvusriigid, teatud riikide ignoreerimine, territooriumite tagastamised, võisid olla nii ebaõiglased kui ka õiglased. Kõik olenes sellest, kelle vaatenurgast hetkel neid asju nähti. Siiski oli süsteem kaotajapoole suhtes kohati võibolla ehk liigagi ebaõiglane. Tänu sellele oli ka Saksamaal pärast põhjuseid, millest "kinni" hakata, et näidata välja rahulolematust ning põhjuseid, et algatada uusi konflikte. Arvan, et Versailles' süsteem on kohati "süüdi" ka uue, Teise maailmasõja
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku j...
Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõjutama igapäevaelu rahke. Kujunesid rahvusriigid, valmisõigust laiendati üha uuremale hulgale inimestele, kehtestati kohustuslik kooliharidus, kujunesid tööstuslinnad ning arenes transpordivõrgustik. Koos industraliseerimisega algas ka demograafiline üleminek ja linnastumine. 19.saj lõpuks töötas arenenud riikides tööstuses juba rohkem inimesi kui põllumajanduses. 19
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus referaat Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma kaudu teostama. Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused. K...
6) IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Kõik IMF-i liikmed võivad astuda ka 1944.a asutatud Maailmapanga liikmeks, mis annab laenu. Asutati aastal 1944; peakorter Washingtonis Üle 180 liikme. Eesti alates aastast 1992. Ülesanne: koordineerida maailmamajandust - eelkõige vältida järske valuutakursi kõikumisi ja leevendada riikide finantskriise, anda ka laene. Rahvusvaheline firma (RVF) = rahvusvaheline ettevõte (RVE) Mõned RVE-d on suuremad kui rahvusriigid. RVE on ettevõte mis tegutseb paljudes riikides ja majandussidemed ületavad riigipiire. MAJANDUS on tootmise ja tarbimise süsteem tulu saamise eesmärgil. Rahvusvahelistel ettevõtetel on: 1) juurdepääs loodusvaradele; 2) tänu kaasaegsele tehnoloogiale on nende toodang "odav"; 3) juurdepääs turgudele (ülemaailmne turg). Põhjused, miks ettevõtted rahvusvahelistuvad: 1) terav konkurents; 2) kasutatakse ära suhtelise eelise printsiip; 3) et vähendada transpordikulusid.
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaa on riik Lääne-Euroopas, kus 17.-18. sajandil oli valdavaks valitsemisviisiks absolutism- vorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Absolutismi teooria kujunes välja varauusajal, mil hakkasid moodustuma esimesed rahvusriigid, ning senist ühiskonna- korraldust ähvardas kokkuvarisemine- seda eeskätt humanismi tuleku ja feodaalsüsteemi suutma- tusega kohaneda seniste ühiskondlik-majanduslike muudatustega. Uue teooria tekkimiseks osutus sobivaim pinnas olema Prantsusmaal, kus kuningavõim oli tugev juba keskaja lõpust saadik. Ent kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb? Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi. 1610. aastal mõrvari käe
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3
Herbert Lindmäe artikkel ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" käsitleb rahvusvahelisi raporteid, milles on liialt vähe rõhku pööratud sellele, et kui Eesti Teise maailmasõja ajal okupeeriti, siis just eestlased olid kannatajad. Artiklis toob ta välja mitmeid fakte, mis ei näita eestlasi sellises valguses, kuid peaksid. Veidi teise nurga alt läheneb rahvusluse küsimusele Georg Kirsberg, kes kirjutab arvamusloos ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" sellest, et rahvas peaks olema riigis kõrgeima võimu kandja, kuid viimasel ajal tundub, et ,,rahval puudub igasugune kontroll riigi tegevuse üle". Rahvusluse olulisuse temaatikat pisut teisest perspektiivist toetavad ka ajalookäsitlused ja isikulood, mille tegelased või kangelased on suurvõimude kuritegude alla kannatanud eestlased. Sisukas ja huvitav intervjuu kirjanik Ira Lemberiga toob muuhulgas välja, kuidas
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi
AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus, kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine. Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid. Humanism-ideoloogia, kus ilmalik haritus ja ilmalikud teadused on vastandiks kiriklikule maailmakäsitlusele Renesanss- realistlik maailmakujutlus, toetus seaduspärasustele, ilmalike hoonete tähtsuse suurenemine, tähtis oli kuppel. Nt.S.Botticelli ,,venuse sünd" Da vinci(1452-1519);raffael"ateena kool", michelangelo sixtuse kabeli laemaal Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub
neist on pikemat aega silmitsi tõsiste probleemidega (näiteks ÜRO). Läbirääkimiste ja kooskõlastamistega on aastakümnete jooksul saavutatud siiski häid tulemusi, kuigi avalik arvamus peab seda sageli väheoluliseks (näiteks WTO arengud). Kuna eeltoodud probleemide lahendamisel riigid enam ei domineeri, on ilmselt õige rääkida mitmetasandilisest valitsemisest, kus põimuvad rahvusvahelised organisatsioonid, piirkondlikud ühendused (nagu Euroopa Liit), rahvusriigid ja omavalitsused (eriti olulised on näiteks suured linnad). Ilmselt ei ole kellelgi nende probleemidega tegelemiseks lihtsaid ja kiireid lahendusi. Oluline on erinevate osalejate taotlusi paremini mõista ning regulatsioone hinnata ja täiustada.
Prantsusmaa polnud tingimustega rahul, sest soovis, et sakslasi alandataks ja karistataks veel karmimalt. Karmid ja alandavad lepingutingimused on üks teise maailmasõja algamis põhjustest. Rahvasteliidu loomine(1919)- loodi Pariisi rahukonverentsil(Prantsusmaal), see oli riikide vaheline liit, mille eesmärgiks oli lahendada riikide vahelised tülid diplomaatilisel teel. Peale esimest maailmasõda toimusid Euroopas suured muudatused: · Lagunesid impeeriumid · Tekkisid uued rahvusriigid · Tekkis kommunistide poolt juhitav riik · Nõrgenes Saksamaa PT 2 Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Majanduslik õitseng. Sõjas osalenud riikidest suutis kõige kiiremini taastuda Prantsusmaa, sest nemad said reparatsioone Saksamaalt ning võtsid üle Elsass-Lotringi ala.USA-le tõi aga maailmasõjas osalemine kasu, sest nemad andsid laene ning tootsid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa põhiprobleemiks oli aga iflatsioon, mis kestis 1924 aastani -
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Ühe inimeste mõjutamise vahendina sobis kunst. Kirik leidis, et kunsti loodud illusioonid aitavad
Riikidele: tekkisid uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia, Poola, Leedu, Läti, Soome, Eesti. Suurriigid, nt Austria-Ungari, lagunesid. Saksamaa kaotas palju alasid. Türgi ja Iirimaa iseseisvusid Inimkonnale: u 10 miljonit inimest hukkus. Sõda hävitas vaimselt põlvkonna inimesi, nn ,,kadunud põlvkond". Kadus usk demokraatiasse ja rahusse, tugevnesid äärmuslikud liikumised. Rahvastele: paljud väikerahvad, nt Eesti, said oma rahvusriigid. Vähemusrahvused olid halvemas seisus. Genotsiidid, nt Armeenia genotsiid Türgis, pogrommid (suurriikide äärmusliku patriotismi pärast tekitatud rüüsterünnakud vähemusrahvaste vastu), nt juudi pogromm Venemaal. 16. Mõisted Linnastumine ehk urbaniseerumine linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikust Massikultuur - laiemale tarbijaskonnale kättesaadavad ja peamiselt tehniliste vahendite abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
