18. sajandil asendus barokkstiilis mööbel klassitsistliku mööbliga. Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ning range proportsionaalsuse põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob. 6 Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil. Mööbli tootmises hakati kasutama ka papli- ja kasepuitu. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asendus "ampiiri" stiil gooti stiilist inspireeritud mööbliga. 8 Empire "Ampiiri" stiil 9 20. sajand Tuntumaid sisekujundajaid, Walter Scott. Domineerivad heledad kangad, dekoratiivne pronks ning gooti ehted. 10 Gooti stiil 11 Tänapäeva mööbel
KLASSITSISM 16 - 19. sajand ISELOOMUSTUS Arenes välja 18.sajandi teisel poolel Prantsusmaal, võttes eeskuju antiikkunstist. Klassitsistlik kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtlema pahede vastu. Klassitsism jaotub: varaklassitsism (kuni 1800) kõrgklassitsism (alates 1800) Prantsuse klassitsism jaotub: Louis XVI stiil (1760-1790) Direktooriumi stiil (1790-1800) Ampiiri stiil (1800-1820) ISELOOMUSTUS Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks
Pikk varrukas mis on väga lai Dolman õla juurest ning kitseneb sleeve randmeni. Gigot sleeve or Varrukas mis on ekstreemselt on leg lai õla juures ning väga kitsas o'mutton küünarnukist randmeni. sleeve Varrukas mis avaneb külje pealt või eest. Annab Hanging võimalusel käel liikuda. sleeve 14,15,16,17 sajand Pikk kitsas varrukas millel on puhvis õlaosa. Populaarne Juliet Ampiiri perioodil 1820. sleeve aastatel. Taassünd 1960. aastatel tänu Zeffirelli filmi Romeo ja Juliet linastusele. Varrukas mis on kehaosaga ühes tükis. Sarnane Hiina kimonoga. Mitte segamini Kimono ajada Jaapani kimonodega, sleeve kus varrukad on külge õmmeldud Käise ülaosa on lihtne, sirge Lantern ning alumine osa järskult sleeve laieneb. Lai, kellukese kujuga
Francois Chalgrin (1739-1811). Roomas asuv Septimus Severuse kaar sai eeskujuks Carrouseli väljaku triumfikaarele, mille ehitasid Napoleoni nn. ametlikud arhitektid Charles Percier (1764-1838) ja Pierre Francois Leonard Fontaine (1762-1853). Nad proovisid ellu viia keisri soovi kujundada Pariisist Euroopa keskus, kus oleks sama uhke ja rikkalik arhitektuur nagu omaaegses Rooma impeeriumis. Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis. Ampiiri-ajastule oli omane ka triumfisammaste püstitamine. Austerlitzi lahingus saadud võidu auks lasi Napoleon püstitada samba Vendôme'i väljakule. Töö teostasid Jacques Gondouin (1737-1818) ja Jean Baptiste Lepère (1761-1844). Samba tipus on keiser ise (skulptor A. Chaudet). INGLISMAAL oli kuni XVIII sajandi lõpuni väga tugev Palladio mõju. Kuid sealgi taganes see rangema, antiikset väga oluliseks pidava klassitsismi ees. Uue suuna tuntumad esindajad olid Robert
kompleksis asus restioran-kabaree ,,Must Kass". Kinohone naabruses asus XlX sajandi teisel poolel ehitatud ja Nikolai Imetegija kiriku kogudusele kuulunud kahekorruseline elumaja. Mõlemad majad said viimases sõjas tugevasti kannatada, sest pärast pommirünnakut säilusid neist vaid üksikud seinad. 1952.a. alustati purustatud hoonete asemele Laevastiku Ohvitseride Maja ehitamist. 1951.a. kinnitatud projekti autoriks oli arhitekt A.Kuznetsov. hoone arhitektuur meenutab Peterburi ampiiri , sest on ju see linn laevastiku keskus. Samas on portikus kui keskne triumfaalne teema ohtra dekoori ja keeruliste võtetega nii küllastatud, et Rossi või Quarenghi kategooriates mõtelduna jätkuks seal arhitektuuri mitme maja jaoks. Peafassad on kolmnurkse frontooniga ja kuue neljatahulise korintose kapiteelidega sammastega. Uusehitusel kasutati osaliselt ära eelmistest hoonetest säilinud tugiseinu. Sisemise templiviilu nurkades asuva Tallinna ainsad akroteerid
Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid. Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust. Ideaal on antiikajastu, eelkõige Vana-Kreeka. Eelkõige hinnati Kreeka demokraatiat. Areneb kiiresti arheoloogia, süstemaatilised väljakaevamised. Esteetiline ja poliitiline antiikvaimsus. Oluliseks muutub arhitektuur, millest areneb edasi ampiir. Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus. Üle pika aja kirjutab saksa eliit saksa keeles. Esile kerkivad Goethe ja Schiller. Saksa humanism annab tõuke ka ülikoolide arengule Majandus Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele. Pos hakatakse käsitlema põllumajandust. Uueks teooriaks kujuneb püsiokratism maad ja põllumaj peeti rikkuse allikaks
I kolmandiku arhitektuuristiili Prantsusmaal nimetatakse ampiiriks. Selle ajastu ehituskunst võttis direktooriumistiililt üle vaid kiindumuse monumentaalsetesse ehitustesse. Peamiseks eeskujuks kujunes aga Rooma keisririigi aegne arhitektuur, millele tihti lisandusid ka egiptuse arhitektuurist pärinevad motiivid ( viimase küll rohkem interjööris ). domineerivaks sai ilus ja monumentaalne fassaad, kus tihti jäeti tähele panemata fassaadi taga olevate ruumide otstarbekohane lahendus. Ampiiri stiilipuhtamaid näiteid on B. Vignon`i ( 1762 - 1828 ) Concordei väljaku teljele ehitatud Madeleine`i kirik ( 1806 - 42 ). Klassikalise peripteerina lahendatud hoonet kaunistavad korintose sambad, friis ning kolmnurkviilud otsakülgedel. Hoohe on akendeta ( antiigi jäljendamine ), Valgust saab läbi laeavade. Imposantsus ja suurejoonelisus olid Napoleoni impeeriumi juhtmõtteks. Et seda veelgi enam rõhutada, võeti eeskujuks Rooma keisririigi aegsed triumfiehitused. 1806. aastal hakati
annaabi.ee 
