Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia. Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel (presbüterlased, puritaanid).
Ka tema leidis, et piibel on usuelu juhtnööriks. Enam kui Luther rõhutas ta kõlbelisust. Põhilised Sveitsi linnad mis pooldasid reformatsiooni olid nt Zürich, Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju demokraatlikum (levis spontaanselt alt üles). Zwingli jaoks oli pildirüüstamine positiivne nähtus, sest piiblis polnud selle vastu midagi kirjutatud. Sveitsis algas 1529 ususõda, kus Zwingli langes. Zwinglist veel radikaalsem oli Konrad Grebel (1526). Grebelit Luther lausa taunis. Grebel paneb aluse uuestiristijatele (anabaptistidele). Grebel oli ise pärit Zürichist ja tema eesmärk oli taastada algkristlus protestantismi radikaalseim vool, oli äärmiselt demokraatlik (polnud hierarhiat). Tema arvates tuli kirik lahutada riigist. Tema ideesid toetas eelkõige Sveitsi linnade väikekodanlus, Sveitsist levis see Lõuna-Saksamaale, Madalmaadesse ja Määrimaale (Tsehhimaal). Anabaptismile järgnes baptism Inglismaa ja USA(17saj)
- Kirik allub maisele valitsejale - Õndsaks teeb jumala arm, usu juhtnöör piibel, nn üleüldine preesterlus. 2. Zwingli Sekt (Zürich) - Ulrich Zwingli (langeb ususõjas 1531) - Sveitsi linnad (nt Bern, Basel) - Linnakodanlus - Demokraatlik. Levib spontaanselt alt ülespoole - Piiblile põhinev ,,Puhas Usk" , pildirüüstajad, range moraal - Sveitsis algab ususõda 1529 ja maa lõhestub usuliselt 3. Anabaptistid ehk uuestiristijad (Zürich): täiskasvanute ristimine - Konrad Grebel (suri 1526): soovis taastada algkristluse, Münzer (saksamaal) - Protestantismi kõige radikaalsem (,,Ohtlik") vool, demokraatlik. - Kirik tuleb lahutada riigist - Linnade alam keskklass (väikekodanlus) - Sveitsis, L-Saksamaal (Westfaleni münster 1534), madalmaades (10%), Määrimaal, Põhja- Ameerikas (Baptistid), (Menhoniidid) - 4. Kalvinistid (Genf) - Jean Calvin (suri 1564) oli pärit Prantsusmaalt, aga tema konfessiooni tõeliseks kodumaaks kujunes Sveits (1534)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
