Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lootsi" - 53 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Rahvusvahelise singnaalkoodi lipud

1. A ­ ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B ­ BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C ­ CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ­ ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F ­ FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G ­ GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H ­ HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I ­ INDIA ­ MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J ­ JULIETT ­ HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K ­ KILO ­ MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L ­ LIMA ­ PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13. M ­ MIKE ­ MINU LAEV ON PEATATAUD JA EI OMA KÄIKU VEE SUHTES 14

Merendus → Merendus
49 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Trahter Poseidon - Powerpoindi esitlus

Trahter Poseidon Toomas Tuula Kehtna Majandus ja Tehnoloogia kool Kontakt ja asukoht · Lootsi 14, Tallinn Tel: 646 4674 Faks: 646 4684 E-mail: [email protected] · www.poseidon.ee · Trahter on avatud iga päev 11.00 ­ 24.00. · Poseidon asub Tallinna sadama D-terminali juures, olles vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast Teenindusprotsess · Toidu valmimiseaeg sõltub tellitud roast. · Maksmine sõltub kliendi soovist kas ennem söömist või peale söömist. · Toit tuuakse lauda. Mida pakutakse ? · Toitlustus teenus

Majandus → Teenindus ja müük
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õiend

Restoraan Admiral Teie 24.12.nr: 5/298 Lootsi 15 kõrval kai ääres, Meie 25.12.nr: 6/03489 10151 Tallinn Õiend Lugupeetud proua Kana Tagastan teilt saadud kauba 500g kukeharju, sest mina tellisin hoopis kanavarbaid 15.12. tellisin Kännu Kukk kauplusest 500g kanavarbaid (tellimus nr:8594) tasusin kauba eest 125 krooni (maksekorraldus nr:182 tasutud 15.12) Tellitud kanavarvaste asemel sain kukeharjad. Kuna mina pole kukeharju tellinud saadan ma teile kukeharjad kasutamatta kujul tagasi. Palun saatke mulle kanavarbad, mida ma olen tellinus, ühtlasi palun hüvitage mulle kukeharjade tagastamisega tekkinud kulutused. Minu pangaarve on Ühispangas nr: 4554893947 Lugupidamisega /allkiri/ Jüri Härg Direktor

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suured maadeavastused

1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. A:1487- 1488. J: Bartolomeu Diaz. EG: jõudis hea Lootuse neemeni. RT: India meretee kindlakstegemine, et on võimalik ekvaator ületada. 3. A: 20.mai 1498 J: Vasco da Gama. EG: jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis araabilaste lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. RT: jõudis kodumaale tagasi vürtsidest pungil laevadega ja uus meretee Indiase oli avastatud. 5. Nimetage vähemalt viis suurte maadeavastuste tulemust. · Ameerika avastamine · silmaring laienes ­ saadi teda juba maailmameresid 90% ja maismaast 60% · Kaubanduse areng- vürstimajandus · Põllumajanduse areng · Õpiti uusi seninägematuid taimi ja loomi tundma, koduloomad

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Reformatsioon, maadeavastused

Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Peeter I visiidid

Peeter I visiidid Eestisse Peeter I Vastseliinas 1697. aastal asus Peeter I Suure saatkonnaga teele Lääne-Euroopasse. Eesmärgiks õppida tundma sealseid kombeid ja valitsemistavasid, et ennast arendada ja seda enda riigi kasuks ära kasutada. Tema sihiks olid Holland ja Inglismaa. Venemaa ja Rootsi piirialal ületas ta just Vastseliina piirilinnuse juures. Peale seda suundus tsaar Riiga, kus ta tutvus kaitserajatistega, mis ei meeldinud rootslastele väga. Peeter I Narvas Kui 1700. Aasta sügisel Venemaa Rootsile sõja kuulutas, tungisid Peeter I väed otsejoones Narva alla. Ta lootsi Narvat kiiresti vallutada, aga see ei õnnestunud ja ta lahkus Eestist enne kui Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Eestisse jõudis. Peeter I Tartus ja Narvas Peeter I jõudis oma vägedega Tartu alla 1704. aasta mais. Ta käskis Tartut pommitada ja peale seda olid vaenlased sunnitud alistuma. Hiljem käis Peeter I Narvas kindu...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vahitüürimehe kohustused

informatsiooni järgi korrigeeritud kaarti. Laeva asukohta tuleb määrata sagedasti ja kui olud võimaldavad, erinevate meetoditega. Vahitüürimees peab identifitseerima kõik sõidupiirkonna meremärgid. Sõit lootsiga pardal Kapten vastutab laeva ja meeskonna ohutuse eest, loots ülesandeks on abistada meresõitu kitsustes, sadamale lähenemisel ja sissesõidul ning kai juurde tulekul ja kai juurest lahkumisel. Et kõik sillal sujuks normaalselt, peavad kapten ja vahitüürimees teadma lootsi kavatsusi ja neil pea olema võimalus ükskõik millal seda lootsi käest küsida. Sellise olukorra eelduseks on, et: - kapten ja vahitüürimees teavad sõidurajooni raskusi ja piiranguid - loots teab laeva manööverduskarakteristikuid ja nende omapära - lootsi tutvustatakse kõigi tema käsutuses olevate meresõiduriistadega ja toetusega, mida sillameeskond on talle võimeline osutama

Ehitus → Laevade ehitus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laeva sissesõidu klarimine

Laeva sisse- ja väljasõidu klaarimine Laeva klaarimiseks vajalikud dokumendid on kirjas raamatus Fair play Worlds Port Guide. Informatsioon puudutab sadamapiire, nõutavaid dokumente, lootsi andmeid, ankrukohti, kõikvõimalikke piiranguid, infot kommunikatsiooniks, puksiirteenuseid, sildumis-infot, stividore jne. Info dokumentide kohta on selle raamatu tähtsamaid funktsioone. Tavaliselt on igal sadamas eraldi nõuded dokumentide ja nende koguse kohta, mis peavad laeval olema esitada sadamasse saabumisel, selle jaoks on Documents Section. Mõnes riigis on kehtestatud ühtsed nõuded ja andmed selle kohta on kirjas kohe riigi nime all General Section -is

Merendus → Laevandus
8 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Sadamapraktika aruanne

varem või hiljem, siis tuli sellest teada anda ja heal juhul sai aja panna varasemaks). Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde. Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad

Majandus → Praktika
60 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp merepraktikas, lootsi väljakutse, loots pardal Golf (Vajan lootsi) ja Hotel (Mul on loots paardal). 4. Kõite/trosside laeva võtmine, hoiustamine Kontrollima, et olemas oleksid sertifikaadid köitel trossidel, võimalusel kontrollida neid visuaalselt, et ei oleks nähtavaid jälgi või muljumis ja et ei oleks pragusid. Kindlasti ei tohi jätta lahtiselt tekile tuleb ära katta ja kinnitada või siis mõnda kindlasse ruumi panna. Pilet No. 06 1

Merendus → Laeva ekspluatatsioon
87 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Cyrillus Kreek on üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis. Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad. Sarnasused: · Nii Mart Saar kui ka Cyrillus Kreek on sündinud muusikalembelises perekonnas. Mõlema helilooja esimeseks õpetajaks muusikavallas oli isa. · Hakkasid muusikaga tegelema juba lapsepõlves. · Nad olid ühed mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. · Mõlema helilooja auks on asutatud muuseum. Erinevused:

Muusika → Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suured maade avastused

Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. 13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast jõudis da Gama vürtsilaadungiga tagasi koju. Vürtsikaubandusest sai Portugali monopol. 1. Magalhaesi reisi eesmärk oli leida läänetee Indiasse ja Vürtsisaarteni. 1519.a. alustas ta oma reisi Hispaaniast Sanlucari sadamast, ületati Atlandi ookean, sõideti piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunasse, kuni leiti

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Renessanss. Reformatsioon.Vastureformatsioon

jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus ­ (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse. · Tagasi kodumaale jõudis vürtsidest pungil laevadega. o Diaz · Esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. o Magalhaes ­ (1480-1521) · 1519-1522 I ümbermaailmareis. · Oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Kodumaale tagasi ta ise ei jõudnud: tapeti Filipiinidel pärismaalaste poolt. o Vespucci ­ (1454-1512)

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine.

· Negatiivsed mõjud kalastikule võivad tekkida töödejärgsel perioodil, kuna veevahetus halveneb, kui ladestatud pinnasest tekivad vallid. · Negatiivne mõju on veel väiksem, kui alternatiivide I ja II korral. 4.6 Mõju linnustikule, maismaataimestikule ja ­ loomastikule ning maastikele · Mõjud linnustikule on kirjeldatud alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura 2000 linnhoiualadega. Mõju maismaataimestikule (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002 ) · Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid: kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2), noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas (6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte taimeliigid. · Kokkuvõtteks võib öelda, et

Loodus → Keskkonnamõjude hindamine
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suured Maadeavastused

kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55. o Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks. 1948 asus Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspeditsioon Vasco da Gama juhtimisel. Jõudes Mosambiiki said portugallased araablasest lootsi ,kes tundis hästi India ookeani rannikut ja tema abiga jõutigi Indiasse Malabari rannikule. Christoph Kolumbus o Sündis 1451. aastal Genuas kangru perekonnas. Tegutses Portugalis väikeettevõtjana ja Väidetavalt läks merele 14-aastaselt. Suri väga vaese mehena aastal 1506 ning väidetavalt leidub tänapäeval tema suguvõsast pärit järeltulijaid. Korraldas 4 tähtsat reisi. o I reis Startis 3

Ajalugu → Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

töötada teineteisest sõltumatult. topifiguuri kahe vastassuunalise koonus abil. H (hotel)- Minul on loots pardal Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud 1) Kardinaalkujul märgistus Öösel on võimalik navigatsioonimärgistusi G(golf)- Vajan lootsi. ankruklüüsi. Ankru allalaskmiseks lahutatakse Kardinaalsüsteem on navigatsiooniohtude tunda ära poide tulekarakteristiku järgi. Igal ketitrummel võllist ja tema pöörlemist ujuvmärkidega tähistamise süsteem, mis näitab poil on oma kindel tule iseloom ja värvus. Nt

Merendus → Laeva ekspluatatsioon
177 allalaadimist
thumbnail
12
doc

VTS systems (Vessel Traffic Services System)

sadamate juures pakutud juba palju aastaid. Nähtavasti algas kõik suitsu ja häälesignaalidega koos veesõiduoskustega selles piirkonnas. Arendati välja keerulised lipu-ja valgussignaalid, milledest mõned on säilinud tänapäevani. Panama ja Suessi kanalite valmimisel arendati vastutavate võimude poolt välja kanaleid läbivate laevade tõhus kontrollsüsteem. Pool sajandit tagasi oli tavaline, et mingisse sadamasse saabuv laev ootas väljas lootsi pardaletulekut enne, kui jätkati reisi õigele kai-või ankrukohale. Halva ilma korral, nt udu korral, jäid laevad ankrusse kuni ilmastiku selginemiseni. Kuna sel ajal polnud VHF raadio veel eriti levinud, siis oli sadamavõimusel väga raske määratleda millal täpselt laev sadamasse saabub. Võib öelda, et modernse laevaliikluse juhtimise pioneere oli Suurbritannia sadam Liverpool, kus 1948 a pandi tööle radarjaam assisteerimaks lootskaatrit teenendavate

Merendus → Laevandus
32 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Ankruseade

pidurid, kuna lintpidur võib laeva vibratsioonist avaneda. Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on tähistatud merekaartidel (A ­ alfa, B ­ bravo jne.). Ankrukoha valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi raamatutes. Kui tuleb jääda ankrusse rannikulähedusse, kus ei ole märgistatud eraldi ankrupaiku, tuleb nendesse kohtadesse läheneda väga ettevaatlikult ja pidevalt vee sügavust kontrollides. Parima haarduvusega põhjad on liiv, savi. Raskem on jääda ankrusse kivise põhjaga paikades. Seal ei ole head haarduvust, kuna ankur võib hakata libisema üle kivide. Samuti hiivamisel võib ankur jääda kivi taha kinni. 16

Ehitus → Laevade ehitus
38 allalaadimist
thumbnail
92
doc

18.Harjutustest

155. Milline laev näitab merel pildil kujutatud käigutulesid? 1. Lootsilaev pikkusega kuni 50 m 2. Kalatraaler püügil pikkusega üle 50 m 3. kaablipanija tööl pikkusega üle 50 m 156. Madrus-vaatleja kuuleb laeva liikumisel tihedas udus eespoolt kostvat pikka helisignaali iga kahe minuti järel. Milline laeva liigub läheduses? 1. kalapüügiga tegelev laev 2. jõuajamiga kaubalaev 3. lootsilaev lootsi vastuvõtu punktis 157. Millal heisatakse ja millal langetatakse Eesti laevaregistrisse kantud laevadel eesti lipp? 1. heisatakse päikese tõusul ja langetatakse päikese loojangul 2. heisatakse päikese tõusul kuid mitte varem kui kell 08.00 ja langetatakse päikese loojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00 3. heisatakse päikese tõusul, kuid mitte varem kui kell 07.00 ja langetatakse

Merendus → Madruse koolitus
28 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

Ei tohi keevitada torustikke ja mahuteid, milles on miski vedelik või gaas. Veel suuremat tähelepanu nõuab keevitamine tankides. Tankid peavad eelnevalt olema pestud ja puhastatud. Tanki tuleb pidevalt ventileerida. Töö lõppedes tuleb keevitatud kohta jälgida veel 6 tunni jooksul. Mõnest hõõguvast sädemest võib ka hiljem tekkida tulekolle. • Õigesõlm, viskeliini kinnitamine. • RSK-65 PILET 20 • Lootsi vastuvõtukoha ettevalmistamine ja lootsitrepi paigaldamine. Nõuded lootsitrepile.(vastavalt IMO nõuetele) Nõuded lootsi vastuvõtu trepile on välja töötatud Rahvusvaheliste Mereorganisatsiooni poolt. Need on kohustuslikud kõikidele laevadele. Kui need nõuded ei ole täidetud võib loots keelduda laevale tulemast. Veel suuremad on ebameeldivused kaptenile, kui lootsiga juhtub õnnetus, mis tuleneb lootsi vastuvõtukoha mitteõigest ettevalmistamisest

Merendus → Madruse koolitus
124 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Inimkaubandus

ei vastanud tõele,» seisab Lea ja Angela kirjutatud avalduses. Kuu aega hiljem, 9. novembril 2001 said tüdrukud vastuse, et seoses kriminaalasja algatamisega peatab tarbijakaitseamet nende avalduse menetlemise. Siis selgus ka, et Lea ja Angela käigust majanduspolitseisse Tallinnas Lubja tänaval pole jäänud mingit märki. Kriminaalasi OÜ Angeronase vastu kelmuse alusel algatati aga alles sel kevadel, kui Lea kirjutas oma advokaadi soovitusel avalduse ja käis seletust andmas Lootsi tänaval asuvas kesklinna kriminaalosakonnas. Konstaabel Liina Kuusk tunnistab: «Neil [majanduspolitseil] pole kirjalikku avaldust fikseeritud. See inimene tegi enda jaoks märkmeid. Tüdrukuid aidati nii palju kui võimalik.» Miks tüdrukutelt seletusele allkirja ei võetud, ei oska Kuusk öelda. Konstaabel Kuuse kätte on jõudnud veel üks avaldus Angeronase vastu, mis esitati märtsis. Kokkuvõte Inimkaubandus on probleem igas riigis juba ammusest ajast saadik. Põhjuseid on väga

Ühiskond → Perekonnaõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Praktikaaruanne laomajanduse aines

Maksimarket Tartu Paide OG Elektra Prisma Lasnamäe Lõunakeskus Peetri A ja O (Järvamaa) Prisma Mustamäe Meie pood Tartus Põltsamaa Konsum Prisma Rocca al Mare Rain Hulgi Sõbrakeskuses Põlva Konsum Prisma Sikupilli Rimi Tartu Pärnu Comarket Rimi Haabersti Selver Anne Pärnu Mai Selver Rimi Kaubahall Selver Jaamamõisa Pärnu Oja Comarket Rimi Lootsi Selver Ringtee Pärnu Port Arturi Toidukaubad Rimi Magistraali Selver Sõbra Pärnu Rimi Rimi Mustakivi Selver Veeriku Pärnu Suurejõe Selver Rimi Nurmenuku Semele ökopood Rapla Karmani Kaubamaja Rimi Põhja Räpina Konsum Rimi SuperNetto Virumaa Räpina Selvehall Rimi Sõpruse pst

Logistika → Laomajandus
251 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused

47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin. Valmistada ette kaubadokumendid. Hoiatada mehhaanikuid vähemalt 1 tund enne masinate peatamist. 48)Millistele laevadele kehtib ISPS Code? Reisilaevadele,kaasa arvatud kiirlaevad. Kaubalaevad suurusega 500 GT ja rohkem. Iseliikuvad puurtornid. 49)Nõuded lootsitrepile: Peab tagama lootsi ohutu laevale tuleku ja äramineku. Peab olema puhas ja hästi hooldadut. Tuleb kinnitada nii et trepile ei satuks heitmeid. Iga trepiaste peab olema kindlalt vastu poorti. Peab olema kinnitatud kindlalt laeva reelingu külge. Tagatud peab olema ka valgustus. Iga lootsitrepi aste peab olema 480 mm pikk,115 mm lai ja 25 mm paks. 50)Mis on Pilot Card ja Wheelhouse Poster? Pilot Card- nõudmised vahenditele lootside vastuvõtuks. Wheelhouse poster-IMO nõudmised

Merendus → Eriala seminar
7 allalaadimist
thumbnail
34
odt

Äriplaan: Ilusalong BeautyLand

3.14 Omahind Oh=Kulud =Am/12+Vv/12+M+T+Re/12+L+Mu+K+S= SUMMA = Toodang tööaeg tööaeg* töötajatearv Am-amortisatsioon Vv- väikevahendid M-materjalid K- kommunaalkulud T-Tööjõud Re-rendikulud L- laenukulud Mu-muud kulud S-sidekulud Oh=17510.8/12+604.04/12+2010.472+3+510+159.02+154.39+99.88=4446.332=3334.749€ 40h/nädal 40*3 3.15 Konkurentsi analüüs Salon+ Asub Norde Centrumis Lootsi 7 Tallinn. Salongis pakutakse järgmisi teenuseid: juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, geelküünte paigaldamine ja hooldus, kõrvaaugud püstolmeetodil ja juustepikenduste paigaldamine. Salongis on WiFi traadita interneti leviala. Salongi kasutajatele on parkimine tasuta. Salong on avatud esmaspäevast-reedeni kella 9- 21.00, laupäevast- pühapävani kella 10-21.00. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 5€ (algaja juuksuri puhul) ja lõppevad 45€

Majandus → Äriplaan
231 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Teadliku külastajana teenindusettevõttes

30-18.40 lk. 4 Artur, Pärnu Elisa AS, 2. 28.oktoober 15.00-15.30 lk. 6 telefoniteenindus Elisa AS, Kristiine 3. 30. oktoober 12.30-13.15 lk. 6 keskus Hesburger, Lootsi, 4. 1. november 18.55-19.10 lk. 5 Tallinn Elisa AS, 5. 10. november 11.40-11.45 lk. 6 telefoniteenindus Elisa AS, Kristiine 6. 10. november 13.10-14.00 lk. 7 keskus

Majandus → Teenindus
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vasco da Gama, Kolumbus, Magalhaes

raske ja ohtliku avastusretke. · Sageli käitus India ookeani rannaalade asukatega hoolimatult, kohati koguni julmalt. Põlgas moslemeid ja suhtus nendesse sügava kahtlusega. · India-retke ettevalmistamine jätkus 1497.a. Karavellide asemel ehitati suuremad ja tugevamad naod, mis sobisid avamerepurjetamiseks paremini. Laevastik koosnes neljast alusest. Laevastikku saatsid mitu kogenud ja auväärset lootsi. Neljale laevale paigutati arvukalt mehi, keda võis kokku olla 170. Mõned neist olid süüdimõistetud kurjategijad, kes pidid karistuseks tegema ohtlikke või vastumeelseid töid. · Laevastik asus Restelost India poole teele 8.juulil 1497. 15.juulil märgati Kanaari saari. Järgmisel päeval kaotasid tihedas udus liikunud laevad üksteist silmist, kuid jätkasid teekonda Roheneemesaarte poole, kus oli kokkulepitud kohtumispaik

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laevanduse eksam küsimused 03. aprill 2014

pädevuse ja meresõidupraktika nõuetele; 3. Laeva lootsimine (Eesti Loots) 54. Lootsimise eesmärk Sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks § 56. Lootsiteenus Lootsiteenust osutab riigi poolt moodustatud äriühing. Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks. Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise piirkonnas. 4. Kohustuslikust lootsimisest vabastamine (Eesti näite varal). (1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud: 1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;

Merendus → Merendus
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Pääs India ookeanini./1487-1488/ · Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse ­ 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva ­ ise arvasid nad, et see on India. Praegu on selle koha nimi Lääne-India saarestik. · Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/ · Esimene ümbermaailmareis 1519 ­ 1522 ­ Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Astrolaab ­ üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel. Brasiilia nimi ­ puid nimetati ,,braxili´teks"

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

V Need triivinurgad võivad olla küllalt suured, võrreldavad tuuletriivi ja hoovusest tuleneva triiviga. Seega avaldab lainetriiv manööver-riba laiusele tuntavat mõju. Näiteks 260 m pikkuse laeva jaoks lahtises Ventspilsi merekanalis laine kõrguse juures 2 meetrit ja laine kursinurgal 900 laienes laeva manööver-riba 33 meetri võrra. 1.2. Laeva ohutuse tagamine juhtimise iseärasused kitsustes. Enne kitsustesse jõudmist tuleb olenemata kavatsetavast lootsi kasutamisest kogu rajooni hästi tundma õppida kasutades kaarte, lootsiraamatuid ja muid infomaterjale. Tavaliselt organiseerib sellise tundmaõppimise kapten koos kõigi vahiohvitseridega töötades välja läbisõidu plaani, kandes selle kaardile ja täiendades omapoolsete juhiste, nõuannete ja korraldustega. Kui kapten sellist instrueerimist läbi ei vii, tuleb vahti asuval tüürimehel võtta aega, et vahi jooksul läbida olevat teekonna osa tundma õppida

Merendus → Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Äriplaan ilusalongist

3.13 Omahind Oh=Kulud =Am/12+Vv/12+M+K+T+Re/12+L+Mu+K+S= SUMMA = Toodang tööaeg tööaeg* töötajatearv Am-amortisatsioon Vv- väikevahendid M-materjalid K- kommunaalkulud T-Tööjõud Re-rendikulud L- laenukulud M-muud kulud K-kindlustus S-sidekulud Oh=106949,4/12+8920/12+16257+3850+42659+4055+5954/12+7523+1577+550=161 176x3 3.14 Konkurentsi analüüs Salon+ Asub Norde Centrumis Lootsi 7 Tallinn. Salongis pakutakse järgmisi teenuseid: juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, geelküünte paigaldamine ja hooldus, kõrvaaugud püstolmeetodil ja juustepikenduste paigaldamine. Salongis on WiFi traadita interneti leviala. Salongi kasutajatele on parkimine tasuta. Salong on avatud esmaspäevast-reedeni kella 9- 21.00, laupäevast- pühapävani kella 10-21.00. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 45 kroonist (algaja juuksuri puhul) ja lõppevad 1595 krooniga

Majandus → Majandus
86 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

See moodus ei sobi alati, sest kui laev sõidab navigatsiooniohtude läheduse või kaldaäärsetes vetes kasutades suuremastaabilisi kaarte. Sel juhul peab pööret alustama enne kursside lõikumist, et pöörde lõppedes olla uuel kursijoonel. Pöörde alustamispunkti kindlaks määramisel tuleb arvestada laeva manööverdamis- omadusi, eriti pöördraadiust sõltuvalt roolilehe erinevatest asenditest ja see punkt peab kaardil ära märgitu. Ka siis kui laev on lootsi juhtimise all, peab vahitüürimees kontrollima pöördepunkti lähenemist, et alustada pööret õigeaegselt. Paralleelindeks Paralleelindeksi kasutamine on üks levinumaid meetodeid, kontrollimaks laeva liikumist ettemääratud kursil nii hea kui halva nähtavuse korral. Nagu radari kasutamise puhul ikka on siingi soovitav rakendada paralleelindeksi meetodit ka hea nähtavuse ja lihtsate navigatsioonitingimuste korral, et olla selles kindel, kui laev

Merendus → Merendus
77 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

sõlme. Tänu oma liigendatusele leidub väi-nas arvukalt lahekesi, kus leidub ohutuid ankrukohti. Ühes sellises suuremas lahes ­ Kuldsarve lahes, asub Istanbuli sadam. Bosporuse väin on laevatav aastaringselt, kusjuures liiklus toimub ööpäevaringselt. Väina Musta mere poolses osas esineb tihti udu ­ keskmiselt 80 päeva aastas. Väina läbimisel kasutatakse lootsi. 5. Dardanellide väin ­ ühendab Marmara merd Egeuse merega, eraldab Euroopat Aasiast (Väike ­ Aasaiast). p ­ 64,8 miili l ­ 0,7 ­ 10 miili lvs ­ 53 ­ 106 m Lõuna-läänesuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,7 sõlme, põhjahoovus kulgeb põhja ­ ida suunas. Kuigi Dardanellide väin on kitsas ja käänuline, on ta mere-sõiduks siiski suhteliselt ohutu. 6. Dmitri Laptevi väin ­ ühendab Laptevite merd Ida ­ Siberi merega, eraldab

Merendus → Meretranspordi geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

See moodus ei sobi alati, sest kui laev sõidab navigatsiooniohtude läheduse või kaldaäärsetes vetes kasutades suuremastaabilisi kaarte. Sel juhul peab pööret alustama enne kursside lõikumist, et pöörde lõppedes olla uuel kursijoonel. Pöörde alustamispunkti kindlaks määramisel tuleb arvestada laeva manööverdamis- omadusi, eriti pöördraadiust sõltuvalt roolilehe erinevatest asenditest ja see punkt peab kaardil ära märgitu. Ka siis kui laev on lootsi juhtimise all, peab vahitüürimees kontrollima pöördepunkti lähenemist, et alustada pööret õigeaegselt. Paralleelindeks Paralleelindeksi kasutamine on üks levinumaid meetodeid, kontrollimaks laeva liikumist ettemääratud kursil nii hea kui halva nähtavuse korral. Nagu radari kasutamise puhul ikka on siingi soovitav rakendada paralleelindeksi meetodit ka hea nähtavuse ja lihtsate navigatsioonitingimuste korral, et olla selles kindel, kui laev

Merendus → Laevandus
20 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

1) hoiatama kaptenit; 2) kutsuma navigatsioonisillale vaatleja, kui teda ei olnud; 3) süütama navigatsioonituled; 4) sisse lülitama radari ja seda kasutama. (4) Laeva teekonnal tuleb kasutada võimalikult suure mõõtkavaga kaarte, mis peavad olema korrigeeritud viimase teadaande järgi. Asukohta tuleb rohkem kui ühte meetodit kasutades määrata nii sageli kui asjaolud võimaldavad. (5) Vahitüürimees peab tingimata ära tundma kõik olulised navigatsioonimärgid. (6) Vaatamata lootsi kohustustele ja vastutusele ei vabasta lootsi kohalolek kaptenit või vahitüürimeest oma kohustustest ja vastutusest laeva ohutuse eest. Kapten ja loots on kohustatud vahetama teavet, mis puudutab navigeerimist, kohalikke tingimusi ja laeva iseloomustavaid andmeid. Kapten ja vahitüürimees peavad lootsiga tegema tihedat koostööd ja kontrollima hoolikalt laeva asukohta ja liikumist. (7) Kui vahitüürimehel tekivad kahtlused lootsi tegevuse või kavatsuste kohta, tuleb kohe

Merendus → Praktika aruanded
63 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Metsalastid

Talvel ei tohi tekilasti kõrgus ületada 1/3 laeva laiusest. Metsaveo laadliini märki omavatel ja seda kasutavatel laevadel peab tekilast täitma kaevu või kaevud pealisehituste vahel ja ulatuma äärmistele vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma viimase luugi ahtripoolse otsani. Last peab paiknema nii lähedale poordile kui võimalik Tühikud, mis tekivad püsttugede, umbreelingu ümber ja lootsi vastuvõtukoha juures, ei tohi ületada 4 % laeva laiusest. 3.6.3 Paketeeritud saepuidu tekile stoovimine Paketid, mis kiirendavad tunduvalt laeva lastimist, võrreldes paketeerimata puidulastiga, põhjustavad ebamugavusi, kui paketti moodustavad lauad, prussid, plangud on erineva pikkusega. Selliste pakettide tekile stoovimisel tekivad suured tühikud, mis rikuvad tekilasti kompaktsust. Kui on oht, et sellised tühikud tekivad, tuleb stoovida trümmidesse, mitte tekile

Merendus → Laevandus
30 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................

Merendus → Merendus
31 allalaadimist
thumbnail
25
docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS...................................................

Logistika → Baaslogistika
33 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

kokku laeva muude arhitektuuriliste elementidega. Seetõttu on korstnakatte sees harilikult küllalt ruumi, et mahutada mitmesuguseid abimehhanisme, lao-, töö- ja abiruume. 9.3 Laeva üksikesemete konstruktsioon. Pardaluugid. Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid. Joon. 9.37. Pardaluuk. 1- ülatekk, 2- vahetekk, 3- piim, 4- knii, 5- luuk suletuna, 6- luuk laeva sisse avatuna, 7- hüdrosilinder, 8- paksendusriba. Uksed.

Ehitus → Laevade ehitus
57 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Laev peab olema merekõlbulik reisi alustramisel. Merekõlbulik s.t ta peab olema terve, tal ei tohi olla klassifikatsiooniühingu ettekirjutusi jms. Haag Visby reeglite järgi vedaja paljuski ei vastuta - tuleb tõendada, et vedaja ei ole oma kohustust täitnud. Millal vedaja vabaneb vastutusest: (Haag Visby reeglite järgi) KMS § 26. Vedaja vabanemine vastutusest (1) Vedaja ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab, et see on tekkinud: 1) kapteni, meeskonnaliikme või lootsi teo või tegevusetuse tulemusena laeva juhtimisel; [näitab vajadust kauba kindlustamise järele] 2) seetõttu, et laev ei olnud reisi alustamise hetkel merekõlblik või lastiveokõlblik ja vedaja ei saanud temalt oodatava hoolsuse rakendamisel seda asjaolu avastada; 3) seetõttu, et laev kaotas merekõlblikkuse või lastiveokõlblikkuse reisi kestel; 4) tulekahju tagajärjel, välja arvatud juhul, kui tulekahju põhjustas kapteni, meeskonnaliikme

Õigus → Mere- ja transpordiõigus
59 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20. Mail 1498 araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Hispaanlased said aru, et nemad poel siiski veel Indiasse jõudnud ning arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles välja Itaalia georaaf Amerigo Vespucci. Tema järgi sai nimeks uus maner Ameerika. Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Suurriigiks saadi tänu ressursside efektiivsele kasutamisele. Palgasõjaväe asemel kasut talupoegi. Suurriigi rajaja on Gustav II Adolf (1611 ­ 1632). Rootsi tugevnemisele aitas kaasa ka naabrite nõrkus. Taanilt vallut Lõuna-Rootsi, Poolalt Liivimaa ja Venemaalt Ingerimaa. 1648 saadi Saksamaa põhjaosa alad. Oluline oli ka 1617 nelja seisuse riigipäev. Põhjusteks miks suurriik lagunes oli Rootsi ressursside vähesus ning Põhjasõja tagajärjel lakkas lootsi suurriik olemast. Teine ajutine suurriik oli Holland. 17. saj oli Hollandi kuldajastu. Varauusajal kuulus Holland Hispaania koosseisu. Vastureformatsiooni tagajärjel hakkas Holland 1568 mässama. Sisuliselt oli Holland iseseisev a-st 1581, de jure 1648. Küll jäid Hispaania koosseisu Belgia. Holland oli nagu Rootsigi protestantlik riik. Hollandi jõukus põhines kaubandusel. Holland on jõuka kodanluse riik. Hollandi suurimateks rivaalideks said Inglismaa ja Prantsusmaa. 17

Ajalugu → Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
90
docx

Geopoliitika lühikonspekt

kosmoses; Platsdarmid: sõjalisteks operatsioonideks (Dnepri ületus, Nevski Pjatok); Preisimaa roll Saksasmaale. Norra, Taani, Põhja-Prantsusmaa, Kreeka II m.s. lähteaqla maagikonvoide ha naftaväjade kaitseks, MRP, Petseno Soomele kui välhapääs Norra merele. Ida-Saksamaa Külmas sõjas NSV Liidule; Mereäärsed territooriumid, väljapääs meredeni ja kontroll väljapääsude üle. Rahvusvahelised ja rahvuslikud jõed, järved, kanalid. Nende laevatavatus, sadamakohad. Lootsi vajadus. Blokeeritud ja blokeerimata riigid. Avatus meredele. Blokeeritud riigid (Kesk-Aasia, Austria, Šveits. Poola ja Leedu ajalooline pingutus mereriigiks saamisel. NSV Liit sulges Soome Läänemere tiigiks, kui ta 1944. Võttis talt ära juurdepääsu Norral merele (Petsamo). GP aknad ja koridorid (Peeter I „aken Euroopasse“ , „Poola koridor“, õhuliikluse kordorid, merekoridor rahvuslikes vetes (Taani väinas, Bosporus);

Politoloogia → Poliitika ja valitsemise...
7 allalaadimist
thumbnail
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

põllumehed. Probleemid on järgmised:  krunt on tühi,  pole enam nimega objekt (nt Neptun),  ümberehitatud maa-ala,  objektide nimed on muutunud.  uus maja (sel juhul õigusjärglus säilib),  Linnades on tekkinud nimelisi maju, mida kinnisvaraarendajad või majaomanikud ise on hakanud kasutama: nt Maakri maja, Admirali maja, Lootsi maja, Oranž maja, Pruun maja, Valge maja, Uus Jahuladu, Vana Jahuladu, Prooviveski jt. Siin tekib probleem suurtähega: peaks ju olema nimed, sest vaevalt Uues Jahulaos enam jahu hoitakse.  6. Isikunimede liigitused funktsiooni, soo, päritolu ja struktuuri järgi. Isikunimesüsteemid. Maailma rahvaste isikunimemalle.  Isikunimed esinevad 2 kujul: üksiknimedega isikunimed (tüüpiline vanadele loodusrahvastele, esmane etapp

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning Baleaari saarestikus. Täitus ka Inglismaa peamine eesmärk- välistati nii Bourbonide kui ka Habsburgide võimalik hegemoonia Euroopas. Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon Euroopast Indiasse viiva meretee otsingud- India meretee avastas Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 1498. aastal araablastest lootsi abiga India edelarannikule. Fernando de Magalhaes ümbermaailmareisil. Proovib Indiani jõuda Ameerikast lõuna poolt möödudes. Inglaste plaan sõita Indiasse kirdest nö üle Venemaa. Indiasse ei jõuta, kuid avastavad meretee Venemaale. Lõpuks nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkerda kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika purjetades.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Esimene osa moodustab veekindla vaheseina, teised kaks on liigendina koos ja lastakse kaile. Veekinel rambiosa lukustatakse samuti hüdrauliliselt. Rambi mõõtmed: 65 Täispikkus 18m Ava laius 5,2m Sõidutee laius 4,7m Ava kõrgus 4,9m Ahtris on kaks rampi, mis avavad ava 8,4x4,9 meetrit. Mõlemas pardas, agtripoolses otsas kolmandal tekil on kütusevastuvõturuumi luugid ehk lootsi luugid. Reisijate pealevõtmiseks on vööri ja ahtri seitsmendal tekil kummaski pardas veekindlad luugid. Kauba transportimiseks laevas kasutatakse kaubalifte, reisijatel on reisijate liftid. Autotekilt kauba lattu toimetamiseks on kauba tõstuk. Autotekil on ka luugid kauba toimetamiseks vööripõtkurite ruumi, peamasinaruumi, rumpliruumi ja masina lattu. 4.5. Laeva katelseade Laeva katelseade on kombineeritud vee tsirkulatsioonisüsteemiga

Merendus → Merepraktika
87 allalaadimist
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Sellel reisil avastas Kolubus. Bahama saared, Kuuba põhjaranniku, Haiti. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmes. Vasco da Gama ­ Portugali meresõitja. · Avastas meretee Indiasse, jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut. · 20. mail 1498. jõudis ta araablasest lootsi abil Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fernao de Magalhaes ­ Hispaania teenistuses olnud portugallane. · Magalheasi juhtimisel sai 1519 ­ 1522 teoks esimene ümbermaailmareis. · Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Teele läks viis laeva, millest tagasi jõudis üks: Filipiinidel hukkus Magalhaes, Hispaaniasse jõudis tagasi 18 meremeest Elcano juhtimisel. Teised maadeavastused:

Ajalugu → Ajalugu
384 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

tööks vajalike mugavuste loomiseks. Meeskonnaruumide hulka kuuluvad: eluruumid, üldkasutatavad ruumid; sanitaar-hügieenilised ruumid; majandusruumid; meditsiiniblokk. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. Pardaluugid. Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid. Uksed. Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks. Eesmärgi järgi: vee- ja gaasitihedad uksed, tuletõkkeuksed, läbitungitavad uksed,

Ehitus → Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Meeskonnaruumide hulka kuuluvad: eluruumid, üldkasutatavad ruumid; sanitaar-hügieenilised ruumid; majandusruumid; meditsiiniblokk. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. Pardaluugid. Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid. Uksed. Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks. Eesmärgi järgi: vee- ja gaasitihedad uksed, tuletõkkeuksed, läbitungitavad uksed,

Ehitus → Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Meeskonnaruumide hulka kuuluvad: eluruumid, üldkasutatavad ruumid; sanitaar-hügieenilised ruumid; majandusruumid; meditsiiniblokk. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. Pardaluugid. Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid. Uksed. Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks. Eesmärgi järgi: vee- ja gaasitihedad uksed, tuletõkkeuksed, läbitungitavad uksed,

Merendus → Laevandus
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun