Hollandi kunst 17.saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT"
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. See muutis pildi mõjuvamaks ja efektsemaks. Kujutavas kunstis oli valdav ajalooline temaatika, võitlusstseenid ja võimsate kirgede kujutamine. Maalikunsti iseloomustavad antud sajandil eelkõige uued teemad nagu olustikumaal, natüürmort ja maastikumaal. OLUSTIKUMAAL EHK ZANRIMAAL Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada inimesi nende igapäevamiljöös - laua ääres söömas, vestlemas, kirju lugemas, musitseerimas, lastega tegelemas jne. Iseseisvaks zanriks kujunes olustikumaal Hollandis. Suurte usupiltide asemel eelistati raha kulutada maalidele, mis kujutasid tõepäraselt nende endi elu ja millega sai kaunistada oma kodu seinu. Hollandi olustikumaali eripäraks on see, et kunstnikud
raske leida võrdset kogu maailmas. Hollandi maalikunst puhkes erilisele õitsengule vabadussõja eduka lõpu puhul, et väljendada võidurõõmu. (1) Hollandi kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, teos pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. Põhjuseks oli tahtmine näha kõike reaalse, ühemõttelise ja käegakatsutavana. (2) Peamised zanrid Uued maalizanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (3) Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Portreekunst
· Kunst oli kooskõlas turumajandusega · Kunstilt nõuti looduslähedust, sarnasust kujutatava eseme või isikuga · Ei huvitanud allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest taheti näha reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. · Maastik pidi jääma selliseks nagu see oli, ei mingit ilustamist · 17.sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu Peamised zanrid · Olustikumaal · Portreekunst · Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch.
Naine ja teenijanna ilusatamata. õues. Peamised zanrid - Portreemaal Sageli grupiportreed. · Üks kõige aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandalane Frans Hals. · Sidus tihti üksikportreed olustikulise tegevusega. · Tabas momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemalt. Frans Hals. Pieter van den Broecke portree. Peamised zanrid - Olustikumaal Click to edit Master text styles · Väike formaat. Second level · Kunstnikud võistlesid Third level Fourth level esemete, rõivaste ja
(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Portreemaal üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks tuntud kunstnikest on Jan Steen. Veel on Terborch, de Hooch jt. *Jan Vermer van Delft avastati alles 19.sajandil. Peetakse aegade parimaks kunstnikuks. Tema erakordne anne paistab silma, kuid puudub fantaasia
kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist. Igapäevane elu oli madal ja proosaline ning selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti tollal kunsti vältimatuteks tunnusteks Jacques Louis David (1748-1825) Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstik
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
17. saj. kunsti mõjutasid: 1)Keeruline poliitiline olukord, mis tipnes 30. aasta sõjaga 2)Võitlesid omavahel kaks usuvoolu katoliiklased ja protestandid 3)Teaduse ja filosoofia jõudmine lihtrahva hulka Mida tähendab... Barokk portugali keeles iseäralik, korrapäratu , eestikeeles eriskummaline, Barokk saab alguse Itaaliast. Natüürmort e. Vaikelu. Elutuid esemeid kunstipärases asetuses kujutav maal(kuulsaim meister WILLEM KALF) Olustikumaal nende maalide formaat oli väga väike, siis hakati neid maalinud kunstnike kutsuma ,,väikesteks hollandlasteks" . Sageli oli piltide aineks mõni jutustus(Olulisemad jollandi olustikumaalijad: Jan Vermeer van Deft, Pieter de Hooch, Jan Steen) Mida tähendab... Ideaalmaastik - Ei kujuta mitte tegelikku maastikku, vaid sellele on koondatud põnevaid, romantilisi ja sageli antiigile viitavaid detaile. Veduudid - täpsed maastiku- ja linnavaated.
HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes õitsengule, sest see väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck. Ta oli paraadportree alusepanijaks. Paraadportreel oli inimene kujutatud tähtsa ja võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid. Diego Velazquez. ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Venus peegliga", ,,Innocentius X portree". 15. Mille kõrgaeg oli Hollandis ja mida uut tuli sealt kujutavasse kunsti? Olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja panid aluse maastikumaalile ja meremaalile. 16. Mille poolest erines Hollandi portreemaal ülejäänud Euroopa omast? Kes oli tuntuim selle zanri esindaja? Inimest kujutati sellisena nagu ta oli, mitte ei ilustatud. Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav. Maaliti tavalisi kodanikke nagu näiteks kõrtsitüdrukuid. Stiil oli demokraatlikum. Tuntuim portreemeister on Frans Hals. 17. Kelle töö on ,,Pärl kõrvarõngaga tüdruk"?
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kog...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda baro...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluud...
· Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus. ,,Tüdruk pärliga", ,,Piima kallav teenijatüdruk", ,,Härrasmees ja veini
Kunstiajaloo eksam Pilet nr 1 1.Kunstiliigid: 1)MAALIKUNST Maalikunast annab edasi värvilist maailma.Maalida võib lõuendile,klaasile,paberile,krohvile,portselanile,puidule. Maalid jaotatakse demaatika järgi: 1.portreemaal 2.natüürmort ehk vaikelu. 3.aktimaal 4.maastiku maal 5.zanrimaal ehk olustikumaal 6.interöörimaal ehk hoone sisevaade. Maalid jaotatakse suuruse järgi: 1.monumentaal maalid e.lae-ja seinamaalid 2.tahvel maalid 3.miniatuurmaalid e.medaljonimaalid 2)SKULPTUUR Skulptuur on kujutava kunsti haru,mis püüab mingist kõvast materjalist edasi anda eseme ruumilist kuju.Skulptuuril on olemas kõrgus,laius ja sügavus. Skulptuure jaotatakse: 1.ümar skulptuurid e.vaadeldav igast küljest. 2
tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega); portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
Mis on arhitektuur ? ehk ehituskunst, põhiline et ehitus vastaks oma ülesandele ja funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (teh...
"Leukippase.."(kreeka mütoloogiast pärinev teema) Maa ja vee liit 1630 abiellus 16.aastase kaunitari Helene Fourmentiga, algas viljakam periood ,,Bachus" ,,Henri IV apoteoos" Anthonis van Dyck(tööd on rahulikumad, töötas Rubensi juures abilisena, oli portretist, loomingulaad lüürilisem, pehmem. ,,Philadelphia ja Elizabeth Gary kaksikportree" ,,Inglise kuningas Charles I portree" 10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler" Uued zanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal, Väga palju oli kunstnikke , keda nim. ,,väikesteks hollandlasteks", nende maalide väikeste mõõtmete tõttu , maalid olid mõeldud tavakodanike elutubadesse Frans Hals(1581/85-1666; peetakse Hollandi maalikoolkonna rajajaks ja suurimaks Portreemeistriks; portreed kaaskodanikest; suured grupipildid; maalis mustlasi; kõrtsi külastajaid)
"KADUNUD POEG" · BRÜGGE Madalmaade maalikunsti keskus saatuslikuks sai, et sadam jäi kuivale nüüd väike koht. o seal elas/töötas H. MEMLING - oma aja kuulsaimaid portretiste o altarimaalid Poolas Gdanski toomkirikus ,,VIIMNE KOHTUPÄEV" gootilik pikaksvenitatud figuur O ,,MEES MEDALIGA" · Uus keskus Antwerpen (sadamalinn) · 16.saj kolm põhilist teemat: inimesed e. olustikumaal, loodus e. maastikumaal ja esemed e. natüürmort · PATINIR maastikumaalija. Kujutas fantastilisi kaljusid ja võimsaid metsi. "PÜHA HIERONYMUS MAASTIKUS" · PIETER BRUEGHEL VANEM olustikumaalija. Kujutas inimeste armetust ja tühisust, kuid ometi tunneb neile kaasa ja muretseb nende pärast. "MAASTIK IKAROSE KUKKUMISEGA" kangelane kukub vette, aga keegi ei pane seda tähele. "JAHIMEHED LUMES" üks maal aastaaegade tsüklist. "PIMEDAD" vaimne pimedus
"Hélène Fourment lastega" Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised Anthonis van Dyck (1599-1641) Kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja: -inimesed kujutatud tähtsana, võimukana -poos suursugune -toretsev riietus -aumärgid ja luksuslik interjöör töötas Charles I õukonnas Inglismaal N: "Inglise kuninga Charles I portree" "Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem" Rahvalik suund: Jakob Jordaens (1593-1678): lopsakas rahvalikus laadis olustikumaal, tihti kõrtsistseenid või kaklused. N: "Oakuninga pidu"
"Sõjakoledused" "2.mai 1808 Madridis" Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil toimub liikumine, mis on väga hästi jäädvustatud) Pildil on palju inimesi: mõõkadega võitlejad, ratsanikud, linnakodanikud, laibad, aadlikud, vasemad inimesed Tagaplaanile jäävad suured hooned Pilt on küllaltki udune ja suitsune Kõige suurem tähelepanu langeb pildi keskel olevale valgele hobusele ja tema seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune on kujutatud säravvalgena Üldiselt on kogu maal kujutatud hägusena Kõige suurem osa valguses on koondunud pildi keskossa, ääred on võrdlemisi pimedad Paigutus Pildi üleval on kujutatud suuri hooneid ning väikest osa ka linnavaatest Pildi keskosas toimub sõjategevus ja jõhkrad tapmised. Fookuse taha jäävad ahastusest karjuvad linnakodanikud
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, ...
1) Maneristlik suund 1) Realistlik suund esiplaanil, taga 2) Realistlik suund 2) Idealistlik suund vähe detaile Ühtlased, tuhmid Giotto di Bondone värvid Masaccio 1) Maastikumaal 2) Olustikumaal Elisabeth Louise Vigee- Lebrun Jacques Louis David Muusika Muusika Muusika Kõlas õukondades, kirikutes. Ars nova Valdavaks said ilmalik Vokaalzanrite kõrvale Ars subtilior teema ja homofooniline
Maalikunst Alaliigid: - seina- e. monumentaalmaal - tahvelmaal Tehnikad: - guašš - akrüül - fresko - pastell - seko - tempera - õli Žanrid: - portree - maastikumaal - natüürmort - ajaloomaal - antiikmütoloogiline maal - sakraalne maal - olustikumaal Graafika Alaliigid: - joonistusgraafika - trükigraafika Tehnikad: - kõrgtrükk- trükivad kõrgemad pinnad NT linoollõige - sügavtrükk- on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadilt paberile trükipressi abil. NT ofort, kuivnõel - lametrükk- on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane, nt Litograafia ehk kivitrükk Arhitektuur Alaliigid: - sakraal - profaan - maastik Skulptuur Alaliigid:
a) kõrgtrükk b) sügavtrükk c) lametrükk NB! Graafika erinevus maalist seisneb selles, et graafika on TRÜKITUD kunst, sündis koos trükikunsti leiutamisega üle 500 aasta tagasi. Veel mõningaid eeskätt maalikunsti (ja ka graafikaga) seotud mõisteid: 1) zanr teose liik 2) akt e. aktimaal üks zanritest, alasti inimkeha kujutis 3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne. 5) motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil) 6) koloriit pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne. 7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema...
a) kõrgtrükk b) sügavtrükk c) lametrükk NB! Graafika erinevus maalist seisneb selles, et graafika on TRÜKITUD kunst, sündis koos trükikunsti leiutamisega üle 500 aasta tagasi. Veel mõningaid eeskätt maalikunsti (ja ka graafikaga) seotud mõisteid: 1) zanr teose liik 2) akt e. aktimaal üks zanritest, alasti inimkeha kujutis 3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne. 5) motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil) 6) koloriit pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne. 7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus
ohjeldamatult pidutsemas ja söömas. HOLLANDI KUNST 17.SAJAND · Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust. Levisid lõõridega ahjud. Tüüpiline hoone oli raekoda- kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. · Maalikunst 17.sajand. nõuti loodulähedust, sarnasust kujutavaga. Hollandis taheti näha kõike reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. Maastik ka nii nagu oli. · Peamised zanrid. Olustikumaal, mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti,
6.Maalikunst: hakkab üle võtma reljeefi taolisi maale,värv pole enam tähtis(jääb tahaplaanile)Kindlad normid:mehine ja eetiline. Näited: a)Jacques Louis David ,,Tapetud Marat" "Oraatiuse vanne", b)Jean Auguste Dominigue Ingres oli hea portretist ,,Nero","Thomas Chatterton" 7.Klassitsismi kõrgemad(K) ja madalamad(M) zanrid:Kajaloomaal,portree, religioosne maal, allegooriline ja mütoloogiline maal (suured kunstnikud). Mmaastikuja olustikumaal, natüürmort (madalad kunstnikud) 8.Akadeism eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates
Barokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku u...
ja mõõtmetelt väiksem. Maal pidi olema looduslähedane, ilustamata ja võimalikult sarnane kujutatavale. Peamised zanrid mida maaliti olid : 1. Portreekunst (Frans Hals - oskab väga hästi tabada sisesmist inimest, aga lõbusamad ) 2. Natüürmort ( Willem Kalf) 1. Maastikumaal (Jacob van Ruisdael) 2. Olustikumaal (kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodus)(Jan Vermeer- kõik tema maalid on sarnased : 1-2 inimest, tegutsevad oma tegusid, valgus uleb alati vasakult "Tüdruk, pärlkõrvarõngaga") Kuulsamaid Holladi maalijaid barokkiajastul: Rembrant Harmensz van Rijn (1606-1709) - tema maalikunsti züsee oli sügavada sisuga, väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud talle tähtis
15. PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane. Värvid on maalipinnal reljeefselt , maalitakse paksult. Kasutatakse ka pahtlilabidat ja sõrmi maalimisel 16. LASEERIV MAALIMINE vt. Õlivärvi alt 17. PERSPEKTIIV- ruumi kujutamine tasapinnal. Ruumiillusiooni loomine. Tsentraalperspektiiv, värviperspektiiv. 18. FIGURAALKOMPOSITSIOON- Kunstiteos, millel on kujutatud inimesi. Jaguneb, religioosne, mütoloogiline, allegooriline, ajalooline, olustikumaal 19. RELIGIOOSNE MAAL- maal, mis kujutab usuga seotud isikuid ja sündmusi 20. MÜTOLOOGILINE MAAL-kujutab mütoloogilisi tegelasi 21. ALLEGOORILINE MAAL- mõistukõneline süzee 22. OLUSTIKUMAAL- kujutatakse elu-olu, tegevusi 23. AJALOOLINE MAAL- kujutatakse ajaloolisi sündmusi 24. PORTREE- Inimese või inimeste iseloomulike omaduste kujutamine. Võib olla ka täisportree(terve figuur) 25
Maalikunsti zanrid on figuraalkompositsioon (peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal), portree ja aktimaal (huvi näo ja alasti inimkeha vastu), maastikumaal e. peisaaz (loomamaalijaid nimetatakse animistideks, meremaalijaid nimetatakse marinistideks) ning siseruumid ja esemed (vaikelu, natüürmort, mis hakkas levima renessansiaegses Itaalias 14 sajandi alguses, iseseisvaks maalikunstiks kujunes 17. sajandil. Akrüülvärvid on sünteetilised emulsioonvärvid, värskena vees lahustuvad, hiljem kuivades ei lahustu. Kasutusele võeti pärast II maailmasõda. Sideaineks kasutatakse vaiku mis kuivamisel jätab sileda läikiva pinna. Akvarellvärvid on vees lahustuvad guassvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane, vaha või vaik. Õlivärvid ei lahustu vees, sideaineks on õli, kuivavad aeglaselt, tulemus on ...
MAALIKUNST Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid: · akvarell · fresko · pastell · seko · tempera · õli Ainestiku järgi abstraktne maal · maastikumaal · meremaal · natüürmort · portree · sõjamaal Loomemeetodi järgi · ateljeemaal · vabaõhumaal Pinna järgi · laemaal · seinamaal · tahvelmaal Funktsiooni, suuruse vms järgi · dekoratiivmaal · diptühhon · miniatuurmaal · monumentaalmaal · triptühhon Maalikunst Prantsusmaal baroki ajal. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelis...
Seetõttu mõjuvad klassitsistlikud teosed tihti tundevaesetena. Kogu klassitsistlik kunst näib olevat liiga mõistusepärane ja külmalt kaalutlev. Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seetõttu kordus sama nähtus, mis renessansipäevil, kuid tunduvalt järjekindlamalt, nagu kogu antiigi jäljendamine 19. sajandil. Temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatuimad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel olid sageli teatraalsed poosid. Tegevus oli koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil on vähe detaile. Kunstnikud pöörduvad tagasi antiikbareljeefide ja Herculaneumi freskode frontaalse ülesehituse juurde. Kaine dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad neoklassitsistlike maalide tõsidust
peaaegu kogu pildipinna; kompositsioon väga ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Anthonis van Dyck: paraadportree rajaja esitab seal inimest tähtsa ja võimukana, ei rõhuta liialt ümbrust, avab aristokraatide pingelise hingeelu, portreeritavad vabas juhuslikus poosis, iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17. sajandi Hollandis tekkisid: siiralt meeleline olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal eriti meremaal. Franz Hals kõigi aegade suurim portreemeister Jan Vermeer van Dreft kujutab enamasti interjööre, tavaliselt vaid ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus maalidel vähetähtis, võlu peitub meisterlikus teostuses. REMBRANDT HERMENSZ van RIJN Euroopa üks tuntuimaid maalikunstnikke, Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja, loonud u 600 maali ning joonistusi ja kavandeid, maale iseloomustab ühtne kompositsioon ja rikas
Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Veel on Jan van Eyck'i teos- "Abielupaar Arnolfini portree"-(maalis iseenast ka sellele -peeglil)."Madonna kantsler Roliniga". 3. Zanri ehk olustikumaal, suuna esindaja ja näiteid? Suured maalid.Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada oma kaasaegseid nende igapäevamiljöös.Pieter Brueghel vanem-"Jahimehed lumes", "Talupoja pulm", Viljakoristus", "Pimedad". 4.Renessanss stiil Eesti arhitektuuris? Uus stiil kandus Saksamaa ja Madalmaade kaudu. Madalmaade kunst oli peamine eeskuju ka renessansikunstile Eestis. Arent Passer-Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas. Iseloomulik paekivireljeef.Kasutati kohaliku varamut.Mitmed
● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree ● Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast) ● Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased. Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg) Žanri Olustikumaal Portreemaal Natüürmort Maastikumaal nimi Žanri kujutas jõudeelu ja sageli kujutati jahisaaki, eriline koht kirjeldus lõbutesemist, grupiportreed; lillevaase, vaagnaid meremaalil + kujutati lihtsaid aga isikud rahuliolevad toitudega, (Hollandi rikkuse põhiesin mugavaid Hollandi ent teovõimsad ja veinikarikaid, vaipu allikas);
La Tour suri katku 60-aastasena. Katkuteemat on ta kaudselt kujutanud ka oma maalil ,,Naine kirbuga". Vennad le Nainid Kolm venda, kes töötasid mõnikord isegi kolmekesi, allkirjastasid oma tööd ühe nimega. Ilmselt oli olulisem Louis, sest pärast tema surma langeb maalide tase. Le Nainide loomingut on kõige rohkem mõjutanud Hollandi olustikumaal. On kujutanud prantsuse talupoegi igapäevastes olukordades: ,,Sepikoda", ,,Talupoja perekond". Ka nende koloriit on iseloomulik Hollandile pruunid ja hallikad toonid. Töid lõpetasid ateljeedes. Värvimänge pole. Vennad le Nainid rajavad realistliku kunsti traditsiooni Prantsusmaal. Graafika: Jacques Callot: Nooruses töötas Roomas ja Firenzes, teenis ka Medicite õukonnas. Hiljem tuli Prantsusmaale tagasi.
Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Natüürmortidel kujutati puuvilju, vaagnaid, jahitud linde, uhkeid lillekimpe jms
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid.
kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad maalitehnikad on akvarell-, guašš-, õli-, pastell-, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika ehk vahamaal. Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt kujutatavast ainestikust ning taas eri ajastutel on domineerinud eri žanrid. 1. Religioosne maalikunst 2. Müüt ja allegooria 3. Aktimaal 4. Ajaloomaal 5. Portreemaal 6. Maastikumaal 7. Olustikumaal 8. Vaikelu 9. Abstraktne kunst Graafika (kr graphein ´kirjutama) mõistet kasutatakse laiemas ja kitsamas tähenduses: 1. Koondnimetusena kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta 2. Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale Graafika väljendusvahenditeks on punkt ja joon. Tarbekunst – kunsti haru mis hõlmab tarbeesemete valmistamist. Kujundatakse ja teostatakse nt mööblit, keraamikat, rõivaid, klaasi- ja metallitöid, tekstiili jms.
1.)Kunsti arengut soodustas majanduslik rikkus, 30 aastane sõda 2.) barokk- portugali keeles korrapäratu kujuga pärl , natüürmort-maalizanr, mille kujutamisvaldkonnaks on kompositsioonid lilledest, muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist. veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil. ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas. See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud. heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin olustikumaal- inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal 3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus. 4.) 1. eelkõ...
Chambordi loss Prantsusmaal- meenutab keskaegset linnust, ümarate nurgatornide pärast. Itaalia mingi palazzo- 3-korruselised, 4-st tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Da Vinci " Püha õhtusöömaaeg" Itaalia- Sellel maalil teeb kristus teatavaks, et keegi jüngritest on ta reetnud, kõik on ehmunud. vastab kõrgrenessansi eesmärkidele. Palazzo Medici - Ricardi Firenzes Michelangelo, skulptuur "Surev ori"- u. 1513 Julius II hauamonument. olustikumaal, kujutatakse talupoegi, madalmaade maal-pessimistlik. 1)Kuidas nim. Itaalias 15. saj. perioodi, mis oli iseloomulik, mida maaliti põhiliselt, mis värve kasutati? Vararenessanss-arhitektuur Itaalias. Keskuseks oli Firenze. Eeskujuks antiikne rooma kunst, mis oli toretsev ja esinduslik. Kirikud lihtsad basiilikad. Esimeseks kirikuks Firenze toomkirik. Palazzod-rikastunud patriitsideperekondade paleed. Akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või ümarkaarsed, nende kohal ehisviil.
protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. SÜZEE- teose sündmustik. Nt. ajaloo- ja olustikumaal ZANR- liik või liigid, mis erinevad väljendusvahendite poolest. Nt. portree, natüürmort, maastik TEEMA- ainestik, valdkond, millest kunstnik oma töö teostab. Nt. sõjateema TELGSÜMMEETRIA telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
