Oluline oli et kirik allub kuningale. Tulemusteks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16.-17. saj). "Neutraalne" Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja
Kodukariõiguse hoopide ülempiiri fikseerimine · Tp kaitseseadused kehtisid vaid LM-l ja Eestimaa tp jäid välja · I eramõisade tp isikuvabadusi puudutavad seadused LM-l · Võrdlusmoment Rootsi aja lõpus kroonutp-le tagatud õigustega · Ei muutunud täiesti valitsevat olukorda ja mitmed punktid kehtisid reaalelus juba varem · Tähendus: andsid juriidilise kinnituse õigustele ja tunnustasid vallasvara omandiõiguse · Kuna Moskvas kogunenud suur reformikomisjon(1767) ei andnud K II-le toetust pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, reformid peatusid *I eestikeelne piibel 1739(6000): pietistlik pastor Anton Thor Helle ja Eestimaa konsistoorium Usu- ja haridus- ja kultuurielu 18 saj valgustusajastul A. Pietism · Rootsi aja luteri purism rõhutas ametlikke kollektiivseid ühisriitusi: rõhk välisel küljel · Saksamaalt(Halle ülikoolist) levis protestantismi sees isikliku usuelu vajadust
Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas ta uue mungaordu Jesuiitide ordu (1540). Jesuiitide ordul olid väga dogmaatilised tõekspidamised ja nad olid paavstile lojaalsed ning prioriteediks oli katoliku usu kaitsmine
- Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale) - 2) Galvin : Kollektiiv otsustab koos ühised asjad Kat.Kiriku Vastureformatsioon - Usupuhastus suundus nii Rooma Paavsti kui ka Habsburgide monarhia vastu (Karl V) - Uus Paavst Paulus III (1534): Ülesandeks Kat.Kiriku sisemine reformeerimine. - 1536 Reformikomisjon: Koolitusprogramm ja usuelu süvendamine - Spontaane sisemine uuenemine , Hispaanlane Ingnatius Loyola (1491-1556) - Asutab Jesuiitide Ordu (1540): Usu kaitsmine on sõjaline väljakutse.Loojalsusvanne Rooma Paavstile. - Vaimulike harjutusi: ordu tegevuse juhtnöörid - Jesuiitide ordu = Paavstikiriku kõige efektiivsem relv võitluses reformatsiooni vastu: Sõjavägi ja kolleegiumid-gümnaasiumid, efektiivne organisatsioon ja hea koolitus.
Pärimisõiguse reformiprotsess aga ei peatunud. pärimisõigus Euroopa Liidus jääb eri riikides üsnagi eripalgeliseks kaugemaski perspektiivis. Kuid Justiitsministeeriumis valmis 2004. aasta 5. oktoobriks eelmise eelnõu täiendatud variant, mis läbis samas ei kehti sajaprotsendiliselt ka väide, et pärimisõigus on midagi väga rahvuslikku ja et siin ei 2004. aasta lõpul kooskõlastusringi. Viimase tulemusel otsustas ministeeriumi reformikomisjon ole võimalik ega vajalik üldse midagi ühtlustada. Pärimisõiguses omavad tõesti suurt kaalu vormistada kavandatavad muudatused mitte enam kehtiva pärimisseaduse muutmise seadusena, vaid konkreetse maa ajalugu, tavad, religioon jne., kuid teatud küsimused vajavad siingi riikidevahelist pärimisseaduse uue terviktekstina. Uuendatud pärimisseaduse eelnõu valmis 2005. aasta 27
annaabi.ee 
