1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõt...
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeed...
Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale. II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu, mis olid koostatud Riigikogu poolt kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu. Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu)
EESTI ELU AASTAL 2011 Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro o...
" Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu ikkagi, nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu. Peale jääb enamus arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha. Negatiivne on ka see, et tänapäeva rahvast saab väga kergelt mõjutada. Iga kord kui on valmised erakonnad teevad suuri lubadusi ja lubavad kõik korda saata, et palk tõuseks ja pensjon ja palju muud. Rahvas jääb seda uskuma ja valivadki sellise erakonna, mis neile kõige paremini ja millisel on kõige paremad lubadused. Tegelikult ei tea rahvas põhimõtteliselt üldse mis riigikogus toimub ja paljusid see ei huvitagi. Negatiivsetest faktidest olenemata pooldan siiski minagi demokraatiat. Kui inimest ikka
”Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu, aga ikkagi nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu, siis peale jääb ikka enamuste arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus, mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha. Negatiivne on ka see, et tänapäeva rahvast saab väga kergelt mõjutada. Iga kord kui on valmised teevad erakonnad suuri lubadusi ja lubavad kõik korda saata, peamiselt lubatakse palga ja pensjoni tõusu ning midagi muud. Rahvas jääb seda uskuma ja valivadki sellise erakonna, mis neile kõige paremini sobib ja millisel on kõige paremad lubadused. Tegelikult ei tea rahvas põhimõtteliselt üldse, mis riigikogus toimub ja paljusid see ei huvitagi. Negatiivsetest faktidest olenemata pooldan siiski minagi demokraatiat. Kui
docstxt/123790391451499.txt
b) et suurendada Henry Hunteri töötulemuslikkust: * Henry peaks enda kuuplaani ära jagama kas päevade või nädalate lõikes, mis aitaks tal paremini oma kuu eesmärke püstida. * Müügiosakonna juhataja peaks leidma võimaluse, et oma alluvaid koolitada ja arendada. Koolituste tulemusel võivad kindlasti suureneda müügitulemused ja hasart müügiagentides olla teistest parem ja jõuda kaugemale. * Müügiosakonna juhataja Barry peaks ellu viima igakuise parima müügiagendi valmised, mis on samuti motiveeriv. * Palgasüsteemi täiustamine. Palk on kindlasti üks suuremaid põhjuseid, mis mõjutab töö kvaliteeti ja tulemuslikust. * Tuleks välja töötada karjääriredelil tõusmise võimalused, kui need puuduvad. * Tuleks võimaldada näiteks sportimisvõimalused, mis ergutaks vaimu ja annaks positiivust. c) et suurendada Henry Hunteri tööga haaratust: * Tuleks üle vaadata motivatsioonipaketid
1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust. Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. 1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust. 1934. aprillis pidid toimuma valmised, kus valitakse riigipead ja uut Riigikogu. 1934. märtsil toimus sõjaväeline riigipööre, selleks et võim ei läheks vabadussõjalaste kätte suleti kõik nende organisatsioonid, vangistati nende juhte ja valimisi lükati edasi, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevust lõpetati ja loodi ainuparteid (Isamaliit). 6. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad politiseerusid? Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7
Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. Poliitiliste erakondade piiramine. Rikutakse inimõigusi Olulisel kohal on propaganda. Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: 1. Pettumine Versailles’s 2. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. 3. Majanduslikud raskused 4. Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: Rahvas osaleb valmistel Regulaarselt toimuvad ausad valmised Sõnavabadus Inim- ja kodanikuvabadused Võimude lahusus. Itaalia (fašistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 „marss Rooma“ andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fašistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse
· Poliitiliste erakondade piiramine. · Rikutakse inimõigusi · Olulisel kohal on propaganda. · Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: · Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 ,,marss Rooma" andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fasistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse
Harry S. Truman Varajane elu ja perekond Harry S. Truman sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes initsiaal „S“ ei olnud otseselt lühend ühestki nimest, aga see viitas mõlemale tema vanaisa nimedele Anderson Shipp Trumanile ja Solomon Youngile. Trumanil oli üks vend ja üks õed. Trumani isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal, kui Truman oli 11 kuud vana, kolis nende pere edasi Grandview lähedasse farmi. 1890. aastal kolisid nad Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks kirikukoolis käia. Tema huvideks oli lugemine ja muusika. Klaverit õppis ta kuni ta sai 15. aastaseks, siis ta läks õppima Independence High Schooli. 1901. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi läks ta Kansas City Law Schooli õigusteadust õppima, aga lahkus pärast esimest semestrit. Ta läks tööle raudtee ehitus firmasse ja pärast veel töötas ta sekretä...
aastaiks. 1914. ületas linnaelanike arv 250 000-nde piiri moodustades viiendi kogu rahvastikust. 1902. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutati Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda eesti esimeseks rahvuslikuks pangaks. 1905. - aastal puhkes revolutsioon,millega vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal 1901 alustas ilmumist ,,Teataja" , saavutati ka eestlaste-lätlaste koostööl valimisvõit Valgas. 1904 toimusid linnavolikogu valmised , võitis eesti-vene valimisblokk,tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja, sel ajal sai ka Konstantin Pätsist Tallinna abilinnapea. 16.oktoobri veretöö Oktoobris alanud ülevenemaalinse raudteelaste streigiga ühinesid tallinna töölised, vabrikud seiskusid , suleti ärid,koolides katkestati õppetöö, eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist . Rahvakoosoleku ajal mis
olema Eesti ala esimene seadusandlik valitud riigiorgan, asutati uusi parteisid ning endiste nimesid ja suundumusi täpsustati. Asutati Eesti Demokraatlik Erakond, mille juhina jätkas Jaan Tõnisson. Põllumehed asutasid Eesti Maarahva Liidu (Maaliit), mida juhtis Jaan Hünerson. Lähedane mõlemale eelmainitule oli ka vastselt rajatud Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond. Peale selle tegutses Eestis Vene bloševike rühmitusi, mille toetajad osalesid Maanõukogu valimistel. Maanõukogu valmised olid üpris keerulised. Hääletusest osavõtt polnud väga aktiivne. Mõnes maakonnas oli hääletanute % umbes 30, Saaremaal ainult 17,7%. Valitud saadikute üldarv oli 62. Peale eestlaste oli veel esindatud sakslased ja rootslased. Sügiseni olid Eesti poliitikud Venemaast lahkulöömise vastu. 1.3 Oktoobripööre Enamlaste riigipöördeplaan nägi ette võtta enne Petrogradi oma kontrolli alla lähemad suuremad keskused – Tallinn, Kroonlinn, Helsingi.
Sinna ei jõua nad aga tänu töökoormustest tekitatud haigusele. Nobeli preemiaga kaasneb ka aga suur meediakära, mis omakorda toob neile rohkem kahju kui rõõmu, pidev meedia kära ei istu neile kumbagile. Järgmisel aastal saavad nad ka oma teise lapse, Éve. Elu möödub nagu tavaliselt,lapsed,laboratoorium,õppeklassid. Samuti üritab Pierre sisse saada Akadeemiasse. Nad on ära öelnud teistest aukohtadest, kuid sinna tahaks Pierre saada, mis tal kahjuks ei õnnestu, ta kaotab valmised ühe häälega. Ühel täiesti tavalisel 1909. aastal tänavat ületades jääb Pierre hobuvankri ette. Tema surm on silmapilkne. Mehe surm laastab Marie täielikult palju edasisi aastaid on ta masin mitte inimene, isegi mitte ta oma lapsed ei suuda tuua leevendust leinale. Paar päeva pärast Pierre surma kirjutas Marie oma päevikus: ,,Ma ei tapa ennast, mul pole isegi soovi tappa. Kuid kas kõigi nende vankrite hulgas ei leidu mõnda mis laseks mul jagada mu armsama saatust?'
Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti
purustatud Euroopasse oma kaupu. Riik muutus veel rikkamaks ning sai laiendada oma sotsiaalprogramme. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Suurbritannia sisepoliitikas suuri muutusi ei toimunud. Säilis kaheparteisüsteem, st võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valmised võitsid leiboristid, kes asusuid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.aastal said taas võimule konservatiivid. Prantsusmaa kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal ajutise valitsuse. 1964. aastal sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Prantsusmaa majanduspoliitika muutus üpris vasakpoolseks. 1947. aastast alates keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid; Majanduskriis, tööpuudus ja vaesus ning nendega toimetulematus suurendas
kohas poliitiliseks aluseks, sest nad t ja väljendavad kõige täielikumalt rahva tähen suveräänsust. Neil on määrav osa duses kõigi teiste riigiorganite t riigia moodustamisel. paraa dis Mood Valitavad riigiorganid Mittevalitavad riigiorganid usta Moodustatakse valimiste tulemustel. Saavad oma volitused kas nimetamise või misvii si Nt. Riigikogu- üldised ja otsesed määramise teel. järgi valmised Nt. RK nim. Riigikohtu esimehe, President-kaudsed valimised riigikontrolöri, õiguskantsleri President nim. kohtunikud, kaitseväe juhataja ja määrab ametisse kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere.
vägede vähesus Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: abi välisriikidelt kavalus ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid.
vägede vähesus Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: abi välisriikidelt kavalus ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid.
a) Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal b) Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist c) Agaar-industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks d) Poliitiline olukord ebastabliine ning valitsused vahetusid kiiresti, tekkis Rahvarinde idee, kus prantususe kommunistid ja sotsialistid sõlmisid koostööleppe, millega oli võimalik koostööd teha ka kodanlike erakondadega, valmised võitnud stabiliseerus poliitiline olukord e) Tahtis olla suurim jõud mandri Euroopas, mis muutis ta aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas, 1930. aastatel hakkas koostööd tegema NSVL’ga. 16. 17. 10. Eesti iseseisvumine. 18. Iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud, poliitilised eeldused. I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine. Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
kahe vooruline. Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat (või nimekiri) absoluutset häälte enamust (50% + 1 hääl), siis piisab teises voorus suhtelisest häälte enamusest. Kui valitakse ühte isikut, näiteks parlamendi liiget ühemandaadilisest ringkonnast või presidenti, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel (I vooru tulemuste põhjal). (Selline valimis kord on kehtestatud näiteks Prantsusmaal, Leedus poole Seimi ja presidendi valimistel.) Võrdelised valmised. Proportsionaalset- ehk võrdelist valimisviisi saab kasutada ainult mitme mandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enamvähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Poliitiliste voolude väljakujunemine XIX ja XX sajandil. Vool Kihid, kelle hulgas Põhivaated poliitilisele Eesmärkide vool levis ja ühiskondlikule saavutamise teed korraldusele
1) Kui RK ei suuda ettenähtud korras ametisse kinnitada peaministrit President kohtustatud välja 2) Kui 1.märtsi seisuga ei ole RK vastu võtnud eelarvet kuulutama eelarvelised 3) Kui rahvahääletuses kukub läbi RK ettepanek. S.t rahva usaldus on kadunud- president peab välja kuulutama valimised valmised. 4) Kui RK avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele. President võib välja kuulutada valimised, kuid ei pea. Täidesaatev võim Täidesaatev võim Eestis on valitsuse käes. See koosneb ministritest ja peaministrist- valitsuse juht. Ühe ministeeriumi eesotsas võib olla kuni 2 ministrit. Valitsuse moodustab Riigikogu koalitsioon ja see tegeleb igapäevase riigi juhtimisega. Valitsuse moodustamise põhimõtted
põhiseaduslikult tagatud st neid võib luua ja kaotada. Lähemalt mõnedest organitest: · Parlament, mis on riigi seadusandlik esindusorgan mis võtab vastu seaduseid ehk üldkohustuslikke käitumisnorme. Koosneb ühest või kahest kojast (on olnud ka kolm, aga mitte enam, kuigi osades riikides on ka riigipea parlamendi osaks). Ühekojalise parlamendi liikmed valitakse rahvapoolt enamasti 4-5 aaastaks, ning valmised võivad olla nii otsesed kui kaudsed (otse parlamenti või läbi valimiskogu). Ülemkoja moodustamise viisid on märksa mitmekesisemad. See võib olla valitud otseselt või kaudselt rahva poolt, kuid liikmed võivad olla ametisse nimetatud või valida kas federatsioonisubjektide valitsuste või parlamentide poolt. Ülemkoja liikmeid võivad nimetada ka teised riigiorganid, sinna võivad kuuluda teatud isikud ametikoa järgi (exofficia).
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides Võimult kõrvaldatud Ajutine valitsus kutsus ülesse passiivset vastupanu ja põrandaalust omakaitse tegevust. Tihe välisdelekratsioonide töö mille abil tunnustasid EV iseseisvust Suurbritanna ja Prantsusmaa. De Facto tunnustamine. Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik . Eestis ja Lätis tomusid valmised Maanõukogusse, eestlasi ja lätlasi kokku 23 sakslasi 34. Hertsogriigi loomine takerdus kuna baltisaksa kavatusesed ei saanud saksamaalt poolehoidu ja Bresti rahulepingu kohaselt kuulus Eestimaa Venemaale. Septembris kirjutas keiser alla siiski Baltimaade iseseisvumisele ja kuulutatii välja Balti hertsogriik kui 1918a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise võimatuks.
15 juunil 1920 Suhete uuendamise leping, taastati endise aegsed suhteid. Eesti suutis oma riikluse praktiliselt vabadussõja ajal üles ehitada, lätlased ei suutnud. 18 novembril kutsuti kokku läti Rahva nõukogu, edasi läks asi hullemaks jaanuaril 1918 olid sunniud ametnikud Riiat maha jätma.16 aprill riigi pööre, kuni juunikuuni. Läti riikluse üles ehitamine sai alguse juulist 1919. Asutava kogu valmised, kuni selleni oli võim Läti rahva nõukogu käes(18.nov.1918) 1920 aasta alguseks oli ligi 200 liiget. Rahva nõukogu juriidiline pool on kaheldav. Augustis 1919 võeti vastu Rahva nõukogu poolt Asutava kogu valmisseadus, et asutud läbi viima ka nüüd.Tuleb ka latgale vabastada, reaalsed algasid alles veebruaris 1920. Valimiskampaania kujunes üsna ägedaks, kokku esitati 26 valimisnimekirja, ja propaganda tulemusena köeti meeleolud üles et mitmel pool lätlis tulid käsi kofliktid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
