Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist. Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust.
peaks ära hoidma devalvatsiooni. Devalveerimine -koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e
kasu välja ei viida. Mõistlik suhe laenu ja kapitali vahel. Kui laen suurem kui kapital, siis intress liigub välja maksuga (INT) Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident (kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus. Äriühing – juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus MAKSULEPING KEHTIB TULU JA KAPITALIMAKSUDE KOHASELT (TULUMAKS JA KAPITALIMAKSUD (KASU VARA VÕÕRANDAMISEST, ETTEMAKS)) ARTIKKEL 4 Resident Residendiks ei leota isikut, kes on maksukohustuslane üksnes tuluallika või vara asukoha tõttu e teisisõnu mitteresident. Mudelleping – standard leping, näidis Piiratud maksustamisõigus – eestis saadud tulu on maksustatav Resident – maailmatulu põhimõttel. Topeltmaksustamise vältimiseks - välismaal tasutud tulumaks lubatakse maha arvata. Elukoht – kasutatakse püsivalt, Tsüs §14.
Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg · Majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil · Madalad maksudmajanduse areng · Kõrged maksudaeglasem majanduse areng Maksud riigi majanduses I · Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus · Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust · Maksuvabastused mingi tegevuse soosimiseks · Eestis nt tulumaksuvaba reinvesteeritud kasum · Kasumil tulumaks, kui kasum võetakse ettevõttest dividendidena (ettevõtte omanikule makstav kasumiosa) välja Riigieelarve kulutused I · S.o. teine fiskaalpoliitika vahend · Riigi kulutuste
Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist. Eesti tulumaksuseaduses kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum ehk see osa kasumist, mida ei maksta välja omanikele omanikutuluna (seega ettevõttesse jääv kapital, mida kasutatakse näiteks investeeringute tegemiseks), on tulumaksuvaba
inimeste jaoks. Eestlased kardavad, et hakatakse meilt kapitali välja viima, kui kehtestada astmeline maksusüsteem Eestis. (Milline minu meelest õiglasem?) Maksukoormus ja selle mõju majanduselule Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon- raha odavnemine ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme tõusus. Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes Deflatsioon- ringluses oleva hinna kallinemine, vahepealseks olukorraks
annaabi.ee 
