Miljonimäng Allikad: http://et.wikipedia.org http://www.ekspress.ee/ Koostajad Piret Tänav, Siret Vene 2008 1. President, kes on sündinud Stockholmis ja naudib maaelu A Tarja Kaarina B Dmitri Medvedev Halonen D Toomas Hendrik C Horst Köhler Ilves D Toomas Hendrik Ilves 2. President, kes on ka suur inglise hard rock'i austaja, tema lemmikute seas on Black Sabbath, Deep Purple ja Led Zeppelin. Suureks nõrkuseks on jäätis ja ujumine A Vladimir Putin B Viktor Juštšenko C Dmitri Medvedev D Toomas Hendrik Ilves C Dmitri Medvedev 3. President, kes oskab eesti keelt
Liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999 Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni aastani 2002 esimees. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina. Kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse. Välisvisiidid: · Läti president Vaira Ve-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit · Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit · Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit · NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit
naisi on vähem kui mehi ning ka uudiste teema puudutab suurema tõenäosusega poliitilist või sotsiaalset eliiti. Kui uudisekünnise ületab mees, on see midagi loomulikku, naise ilmumist uudistesse peetakse erandlikuks (Halonen 1995). Uudiste diskursus on määratuletud kui objektivistlik ja maskuliinne. Naise ilmumine sinna on häiriv asjaolu, sest naisel on maskuliinses võimudiskursuses üsnagi kindlaksmääratud positsioon-kaasneda, dekoreerida, püsida taustal. I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus). Soosüsteemide normide ületamine või rikkumine pälvib naiste puhul meedia tähelepanu, meeste varieeruvust talub meedia paremini. Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane
vaid ka üldiselt. Seda põhjustab eelkõige juba negatiivne kogemus selles osas. Kuigi maailm on palju muutunud, on jäänud meie rahval hirm, et Venemaa meid jälle endaga liidab ja meie saame temast täielikult sõltuvaks. Mõningal määral on see õigustatud, sest kauapüütud vabadus on siiski palju väärt. Ent pole kindel kas Eesti peaks siiski olema nii hirmul selle pärast. Näiteks Soome president Tarja Halonen taunib eestlaste suhtumist Venemaasse. Halonen ise soovitab Venemaad näha võimalusena, mitte ohuna. Tema sõnul vajab Euroopa Liit riike, kes on vabad posttraumaatilistest olukordadest ja käituvad külmapäiselt, asjalikult ja konstruktiivselt. Võib-olla peaks Eesti tõesti võtma eeskuju Soomelt, kes tegutseb kaine mõistusega. Eriti just selle pärast, et Soome on jätkusuutlikkuse edetabelis kõrgemal positsioonil kui Eesti. Kindlasti ohustab Eesti jätkusuutlikkust ka rahvuskultuuri hääbumine. Liiga palju
President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .fi Telefonikood - 358 Soome vapp Soome ala
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000...
Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II
1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soomest saab OECD liige ( majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) 1982 Presidendiks saab Euroopa Liidu liige 1991 Soome tunnustab Eesti taasiseseisvumist 1994 Presidendiks saab Martti Ahtisaari 1995 Liitub Soome Euroopa liiduga 1999 1. jaanuar võeti kasutusele Euro 2000 presidendiks saab Tarja Halonen 2012 Presidendiks saab Sauli Niinistö FAKTID : · Presidendi ametiaeg kestab 6a · Edukunnas on 200 liiget · Soomes on ametlikult 2 riigi keelt, soome ja rootsi · Ahvenamaa saartel on autonoomia
SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik, et mitte kahjustada suhteid Nõukogude Liiduga 1948. aastal sõlmitakse Soome ja NSV Liidu vahel leping Paasikivi-Kekkoneni poliitika hea pool Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled Karikatuur „Finlandiseerumine“ SOOME JA MUU MAAILM Soomel tugevnes koostöö teiste Põhjamaadega Soome liitub 1956. aastal Põhjamaade
SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koosseisu.
Soome vabariik Mirko Laanekivi President: Tarja Halonen Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 Pealinn: Helsingi Keeled: soome, rootsi Rahaühik: euro Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. Kliima
km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi keeled on soome ja rootsi keel. Pealinn on helsingi. Rahva arv on 5 383 400 inimest. President on Tarja Halonen. 06.12.1917- kuulutas Soome välja iseseisvuse. Soome vapp Soome riigilipp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level
Tänu nendele inimestele oleme teada saanud, kes on kasutanud dopingut, kuidas seda on tehtud, mis aineid on kasutatud ja palju muud sellega seonduvat. Hea näide on filmist ,,Sinivalge vale" ,mis räägib Soome murdmaasuusatajate dopinguga seotud juhtumitest. Endise Soome suusatajate peatreeneri Kari-Pekka Kyrö ülestunnistused filmis andsid põhjaliku ülevaate, milline laiaulatuslik ja süsteemne on Soome murdmaasusatajate hulgas olnud keelatud ainete kasutamine. Filmi autor Arto Halonen näitab filmis, kui ulatuslik on dopingukasutus ja kui väärastunud on tänapäeva inimeste mõttemaailm ja väärtushinnangud. Tihtipeale pannakse sportlane peatreeneri poolt fakti ette, et tippujõdmiseks pead tarvitama sooritusvõimet parandavaid aineid. Kahtlemata on ausaid ja sirgeseljalisi sportlasi, kes sellega kaasa ei lähe, kuid kahjuks annavad paljud ahvatlusele järele ja üritavad ebaausate võtetega tippu jõuda. Samas ei saa süüdistada ainult sportlasi,
The second language is Swedish. Finland is rated the sixth most peaceful country in the World. In Finland there are more than 60000 lakes. Capital: Helsinki Area: 338145km2 Population: 5200000 Language: Finnish, Swedish Currency: Euro (EUR) Goverment: Parliamentary republic President: Tarja Halonen Prime Minister: Matti Vanhanen 1 Nature and geography Finland is a country of thousands of lakes and islands; 187,888 lakes (larger than 500 m²) and 179,584 islands to be precise. One of these lakes, Saimaa, is the fifth largest in Europe. The Finnish landscape is mostly flat with few hills and its highest point, the Halti at
Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.
(Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 20022006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda. Kumu pidulikul avamisel 17. veebruaril 2006 osalesid teiste seas ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Külastajatele avati hoone 18. veebruaril 2006. MUUSEUMIST Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006.
Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) 3 Lipp: Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks
65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68.Soome II MS järgsed presidendid Mannerheim, Paasikivi, Kekkonen, Koivisto, Halonen 69.NSVL loobus Soome pinnal olevast Porkkala sõjaväebaasist. 70.1995 liitus Soome Euroopa Liiduga
Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 3 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.
Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.
20.21. augustil 1939 tegi ametliku visiidi Saaremaale Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (vaata joonis 4) 19 Joonis 4. Konstatin Päts (Riigipeade külaskäigud Kuressaare linnusesse) 1995 aastal külastas Kuressaaret järgmine Eesti president Lennart Meri. Hiljem tegid visiidi Kuressare linnusesse Soome Vabariigi president Tarja Halonen ning seejärel Taani kuninganna Margarethe II. 11.12. jaanuaril 2002 viibis ametlikul visiidil Saaremaal Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Samal aastal tegi külaskäigu lossi Läti president. 2005 aastal külastasid kindlust Poola ja Leedu presidendid. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves viibis Saaremaal 2007. aastal. Viimasena käis linnuses Hollandi kuninganna Beatrix (Riigipeade külaskäigud Kuressaare kindlusesse, kuupäev puudub).
temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane
Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. SOOME VÄLISPOLIITIKA Pärast seda, kui Soome hoidis külma sõja ajal suhteid Nõukogude Liidu ja lääneriikidega hoolikalt tasakaalus, otsustas Soome, et tema rahvuslike huvide seisukohast on oluline koostöö Lääne- Euroopaga
temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur
Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen. Arhitekt Theodor Heyeri projekteeritud muuseumihoone ehitati 1887. aastal. Täna on see riiklik monument. 4. Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Helsingi Tänapäeval toetavad Soome kaasaegset kunsti riigi ja erasektori kogukonnad. Muuseumi alalised ja ajutised näitused tutvustavad külastajatele Soome ja Skandinaavia 20. ja 21. sajandi kunstnike tööd. Kiasma muuseum asub ultramodernses hoones Helsingi kesklinnas, mida võib nimetada ka kunstiteoseks
neutraliteedipoliitikale. Oma ettevaatlikust ÜRO-poliitikast hoolimata võttis Soome algusest peale osa ÜRO rahukaitseoperatsioonidest ja saatis vabatahtlikud Suessi kanali piirkonda. Neutraliteedipoliitika propageerimisel oli suur tähtsus riiklikel visiitidel. Esimene vistiit Rootsi. Lama üheks põhjuseks NL lagunemine. 1952 Helsingi OM 1955 Soomest sai ÜRO liige 1975 ETYK (Euroopa Julgeoleku ja Koostöö konverents Soomes) 1995 EL liige 2000 Halonen presidendiks 2002 - euro 29.Paasikivi-Kekkose liin. ,,soometumine" Paasikivi ettevaatlik, passiivne neutraliteedipoliitika hakkas vähehaaval muutuma Kekkose aktiivseks neutraliteedipoliitikaks, Paasikivi-kekkose jooneks. Soome vajas oma neutraliteedile rahvusvahelist tunnustust, mis eeldas aga teatud poliitilist kaugenemist NLst. 30.U. K. Kekkose-aegne Soome. Viiekordne ja kõige pikemalt ametis olnud president. 1956 sai presidendiks Kekkonen
rahvastik, rahvarvu muutused ja Soome suurimad linnad. Juttu tuleb ka Soome maavaradest ja energiast. Mööda ei saa minna ka Soome põllu- ja metsamajandusest. Lõpus on juttu ka transpordist ja turismist. Üldandmed Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 337 030 km² Riigikeel(ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² President Tarja Halonen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Tippdomeen .fi Telefonikood 358 (1) Geograafiline asend Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.
Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) · Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks. Parlament on 200-kohaline. Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta
Mauno Koivisto President 1982-1994 Rahvusvahelise suhtlemise tihenemine Seoses NSVL lagunemisega hakati pöörduma läände: 1989 ühineti Euroopa Nõukoguga 1994 Euroopa Liiduga 1970.-80.aastatel - elatustaseme kiire tõus Tarbimis-ja heaoluühiskonna väljakujunemine ,,Lama'' 1990.aastate alguses majanduskriis - seoses NSVL kokkuvarisemisega Martti Ahtisaari President 1994-2000 Tarja Halonen President 2000-2012 Sauli Niinistö 2012-
lossihoovis püssirohuvingu nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira Vike-Freiberga ning Soome president Tarja Halonen. Kokkuleppel Saaremaa Muuseumiga on suurtüki demonstreerimist ja kahuripauku vimalik tellida. Vargad viisid Rakvere ordulinnuse vahitornist kaasa 18. sajandi signaalsuurtüki ning selle aluse koopia. Püssirohi ja teadus
Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades - Riiklikud toetused töötutele rahalised toetused ja koolitusvõimalused. T.H.Ilves, Tony Blair, Tarja Halonen, Sven Mikser Valimised Funktsioonid: 1. määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma) 2. valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimule oma nõudmisi 3. valimistega tehakse kindlaks rahva toetus kehtivale võimule (kui on vähe osalejaid, pole riigivõim tervikuna legitiimne; seniste valitsusparteide lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitikasse) 4
Samaviitelisus on semantiline mõiste. Kordus ei pea olema samas vormis ega samast sõnaliigist: teravmeelne vs teravmeelsus. Ühisviitelisus seostub meie mõistusega: kas eri asjad, mida autor peab ühtekuuluvaks ja piisavaks sidumise viisiks, on ka lugeja peas seotud? Need sõnad on mingil moel seotud: kassid vs koerad, roos vs lill. Lugeja teadmiste arvestamine: „Kuulasin eile TARJA HALONENI. NAABERRIIGI PRESIDENT pidas meeldejääva kõne.“ Lugeja peab teadma, et Halonen ja president on seotud, muidu ei oleks lugeja jaoks seotud. Teksti koostades tuleb lähtuda potentsiaalsest lugejast ja kaaluda, kui palju ja missugust informatsiooni on teksti mõistmiseks vaja teksti sisse kirjutada, mille puhul aga võib eeldada, et lugeja seda nagunii teeb. Kirjutaja peab oskama ja teadma arvestada, kellele ta kirjutab. Iseenesestmõistetavad asjad võivad lugejat ärritada. Teksti infostruktuur – tuntud ja tundmatu ainese seostamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
