Kliima soojenemine Sissejuhatus Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes globaalse soojenemise kohta. Tegu on tõsise protsessiga maailmas,mis põhjustab väga tõsiseid tagajärgi. Mis on kliima soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal Mis põhjustab kliimasoojenemist? Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suu...
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada Mida saame meie teha ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI ISTUTA TAIMI ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID HOIDU LIIGS...
Robert Rivik Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg Mis on kliimasoojenemine, selle põhjused, tagajärg ja kuidas peaks inimene käituma, et seda vähendada? Kliimasoojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Teadlased on üsnagi kindlaks teinud, et kliimasoojenemine on põhjustatud enamjaolt inimeste poolt. Viimase saja aastaga on inimkonnal olnud palju leiutisi, kuid ka nendega on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,74 kraadi võrra. Selle põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid tekivad inimeste jaoks eluvajalike tegemiste tagajärjel. Peamised nendest on erinevate kütuste põletamine ja põldude või soiste alade valesti kasutamine. Inimesed püüavad saada maksimaalset kasumit viljakasvatamisega,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg. Essee Tartu 2010 Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg. Tänapäeval väga aktuaalne teema kliimasoojenemine on pälvinud inimestelt suure tähelepanu. On arvamusi, et kliima soojenemine on ainult inimese poolt põhjustatud nähtus, mida võis ka näha loengus näidatud filmis. Teised aga väidavad, et see ongi loomulik looduse kulg. Kolmandad jäävad kuhulegi sinna vahepeale, kes arvavad, et see on nii üht, kui ka teist või siis ei oska olukorda hinnata. Mina isiklikult jääksin ka nende kolmandate hulka, kuna ei oska otseselt seisukohta valida.
KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU Referaat Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas. Teema tundus meie jaoks aktuaalne, sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige
Metaan ja kliima soojenemine Metaan (CH4) on kasvuhoonegaas. Metaani keemilised omadused ja reaktsioonid atmosfääris põhjustavad kasvuhooneefekti. Atmosfääris imab metaan maalt tulnud infrapuna kiirgust, mis pääseks muidu maailmaruumi, mistõttu tekib maa atmosfääri soojenemine. Metaani eraldub maapõuest iseeneslikult, samuti moodustuvad väga suured metaanikogused biosfääri elutegevuse kõrvalsaadusena. Seepärast ei ole kogu kasvuhooneefekt tingitud üksnes inimtegevusest. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaani sisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest. Enne tööstusrevolutsiooni algust oli atmosfääris metaani kogus umbes 700 osakest miljardi kohta. 20. sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaa...
ning haiglates on ebahügieenilised tingimused, mis soodustavad epideemiate levikut. Ka ajaloost teame suuremaid epideemiaid nagu muhkkatk ja 1917-1920 levinud Hispaania gripp. Sellised haigused nõuavad alati väga palju inimelusid. Epideemiate ennetamiseks tuleks lisaks puhta vee tagamisele ka meditsiinilist abi pakkuda ning inimesi teavitada sellistest ohtudest. Kuigi võib tunduda, et globaalprobleemid on nuhtluseks vaid arengumaadele, siis see nii siiski pole. Kliimasoojenemine on ülemaailmne mure, ning me kõik saaksime selle heaks midagi teha. Peaksime olema rohkem n-ö rohelise mõtteviisi pooldajad ehk kasutama vähem autosid, säästma elektrit ja vett ning ka prügi sorteerimine oleks väga hea mõte. Kuna me elame kõik ühel planeedil, siis arengumaade mured peaksid olema ka meie mured. Me peaksime austama kõiki inimesi, ning abistama neid, kes ise enda abistamisega toime ei tule.
Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse. Suurimas ohus on taimed ja putukad kuna imetajad ja linnud suudavad kergemini oma elupaiku vahetada. Elupaikade hävimine Inimtegevuse käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja ...
Triinu Veber LM08 Keskkonna- ja looduse infopunkti külastus Külastades looduse- ja keskkonna infopunkti vaatasime alguses filmi ,, Eesti-Taani energiasääst ettevõtetes. Film rääkis erinevatest ettevõtetest nii Eestis kui Taanis, mis säästavad ja üritavad aina enam säästa loodust ning energiat. Mõlema riigi prioriteediks on võimalikult palju säästa. Eesti ettevõte Ramboll rajab Tartu-Tallinn maantee lisalaiendused soisele alale, ning sellega hoitakse kokku 7% kasutuskõlbliku ja rikkumata maaala. Tee lisalaiendused rajatakse nii, et ei võeta maha liigselt puid, põõsaid ning maastikku. Novo Nordisk on Taani ettevõte, kes alustasid 2006 aastal uurimisega, kuidas säästa ja kui palju säästa on võimalik. Nad leidsid 216 viiisi energiasäästmiseks. Sampo Pangas on näiteks seatud ventilatsiooni ning valgustus nii, et see kustuks õhtuti ise...
Nüüdisaja inimkonna probleemid Nüüdisaja maailma aktuaalses argielus on tulnud kõnealla palju probleeme. Igapäevaselt arutletakse nende tekkepõhjuste ja võimalike tuleviku juhtumite üle. Millised ühiskonna probleemid on Eestis ja mujal maailmas? Esmalt Eesti rahvale rohkem korda minevatest probleemidest. Praeguseks juba pikemat aega suurema kõneaine all olnud sooline palgalõhe. See tähendab meeste ja naiste palga erinevust samal ametitasemel. Juba mõnda aega tagasi on välja kujunenud, et meesoost töötaja saab hea mitukümmend protsenti rohkem palka kui samal ametil naissoost töötaja. See võib-olla tingitud ajalooliselt väljakujunenud ametikohtade stereotüüpidest. Kõigest kolmandik Eesti ettevõtetes ning organisatsioonidest on soolise palgalõhe tasakaal saavutatud. Meeste ja naiste ametikohtade osakaal on ajapikku väljakujunenud majandussektoris ning kutsealadel. Erinevates uuringutes on leitud, et...
Tööstuslike ettevõtetega tekitatakse tonnides süsihappegaasi,paisates atmosfööri kasvuhoone gaase.See toob kaasa temperatuuri kerkimise,mis viib omakorda tõsiste globaalsete probleemide juurde.Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme,kui kunagi varem..Ameerikas on esinenud rohkem tornaadosid,võrreldes eelmise aastatega.Pärnut vapustanud üleujutus 2005.aasta jaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega lühikese aja jooksul.Ühesõnaga kliimasoojenemine põhjustab üleujutusi,suuremaid torme,pooluste sulamist ja temperatuuri tõusu.Kliimasoojenemise vähendamiseks peaksid inimesed rohkem loodussäästlikult käituma.Üksikisik saab taaskäsitleda oma prügi,kasutada vähem sõidukeid,kasutada vähem sooja vett ja palju muud.Eesti ühines omakorda Kyoto protokolliga,milles lubas vähendada kasvuhoonegaaside heitkogusid.Ülemaailma üritatakse neid vähendada. Rahvaarvu kiire kasv toimub enamjaolt arengumaades,kuigi nende majanduslik
madalam mis tähendab, et soolsus on külalltki keskmine. Suuremad suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr. Maailma keskmisest soolsusest on selles meres natukene madalam sellepärast, et sinna saabub küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane. Kuna meri on osa Arktikast, on seal ikka enamjaolt külm kliima. Suvel on pealmistes veekihtides 5-10 kraadi. Kahjuks on selle mere jäätumist hakanud mõjutama globaalne kliimasoojenemine. Pealmiselt on vesi Beringi meres ikkagi ajujääs (Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale). Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed. Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad. Nagu enne öeldud, siis ümbritseb Beringi merd osake
Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid
pärast. Kui Eesti Nõukogude Liidu võimu alt pääses, siis kasvas märgatavalt inimeste ostujõud. Paljud neist soetasid omale auto, et oleks lihtsam linnas tööl käia. Kahekümne esimeseks sajandiks on autode tootmine ja kokku ostmine suurenenud nii palju, et ühe auto asemel pere kohta on nüüd kaks või kolm autot kasutusel. Sellega seoses on kasvuhoonegaaside õhku paiskumine vältimatu ning see aitab jõudsasti kaasa kliima soojenemisele. Kliimasoojenemine on tingitud kasvuhooneefektist: soojus, mis päikeselt Maale kiirgub, ei saa tänu kasvuhoonegaasidele enam atmosfääri tagasi ja nii kliima koguaeg soojenebki. Kliimasoojenemine ei ole ainult Eesti mure, see hõlmab kogu maailma, kuid ka siin võib seda märgata. Meil siin ei ole enam külmasid ja lumerohkeid tavesid ega suvesid, mis oleks soojad. Terve aasta vältel on kui üks ja sama aastaaeg - vihmane sügis. Üks suuremaid probleeme nii Eestis kui ka mujal maailmas on
• õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik
huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine Kuna kõrbestumise vältimine on oluliselt odavam
Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg ,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontse...
LIIKIDE SURM Ljubov Lorella Fedortsuk 12.R Me kuuleme päevast päeva teadlaste poolt esitatud väidet, et globaalne kliimasoojenemine võib järgmise viiekümne aasta jooksul hävitada miljon taime- ja loomaliiki. Unustatakse aga seda, et see pole esimene Maal toimuv temperatuurimuutus. Praeguseks on leitud neli põhjust, miks osad liigid on kadunud: Maa kokkupõrkamine hiiglaslike asteroididega, küttimine, põllu harimine ja võõrliigid. Küll aga puuduvad teaduslikud tõendid väljasuremise kohta kliimajoonemise tagajärjel. Ennekõike saadakse valesti aru, mida tähendab ,,välja suremine". Maa on nii suur, et kõigile
Kliimamuutused Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga...
eesti keele erinevaid murdeid ning vanaaja tavasid ja kombeid. Säästva arengu probleemid maailmas Süvenev loodusvarade nappus, kasvav vaesus, riikide konkurentsivõime vähenemine, mille lahendamiseks peavad aktiivset koostööd tegema kõik maailma riigid. Aafrikas ja Indias vaesus, nälg, haigestumine, ebapuhtus, reostatud vesi, epideemiad(ebola), tervishoiu kättesaamatus. Ülemaailmsed kliimamuutused- kliimasoojenemine. Suurlinnade tehased üle maailma toodavad tohutul hulgal kasvuhoonegaase. Temperatuuri taseme muutused võivad avaldada ülisuurt mõju nii looduslikele ökosüsteemidele, kui inimühiskonnale. Ebola Aitäh kuulamast!
KUIDAS MINA SAAN KESKKONDA HOIDA Koostaja: Evelin Paigelkaln Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2010 Praegu on aktuaalseks teemaks kliimasoojenemine , et inimesed peaksid hoidma keskkonda. Eestis on hakatud aina rohkem rõhku panema sellele ja ma usun, et mujal maailmas ka. Samamoodi on aina rohkem hakatud viskama oma prügi, sellistesse konteineritesse , kus kõik on ette näidatud, et kuhu midagi visata tuleb. Meil oli 2008 aastal keskkonna "Teeme ära 2008" üritus. Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aa...
sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Suurfirmad ja riigid alluvad tihti protestidele, kuna toetajaid on niivõrd palju ja avalikkuse ees negatiivsena ei taha keegi välja paista. Greenpeace eesmärkideks on: · Energiarevolutsiooni kiirendamine, et võidelda põhiprobleemiga meie planeedil: kliimasoojenemine · Ookeanide kaitsemine raiskava ja hävitava kalapüügi eest. Samuti ka kalavarude loomine. · Maailma viimaste iidmetsade ning nendest sõltuvate loomade, taimede ja inimeste kaitsemine. · Desarmeerimise ja rahu poole püüdlemine, vähendades sõltuvust taastumatutest ressurssidest ning üleskutsudes tuumarelvi kaotama. · Luua mürkainete vaba tulevik ohutumatute alternatiividega ohtlikele
Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ehitus
Loodus ei tunne riigipiire Viimase sajandi jooksul on rahvastiku kiire kasvu ja tööstuse mitteloodussõbraliku käitumise tõttu tõusnud esile globaalprobleemid, mis seavad ohtu kogu inimkonna ja ültse elu säilimise sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd. Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veea...
kas võib minna hullemaks? Inimesed on eksisteerinud ligikaudu viimased viis miljonit aastat, tekitamata probleeme endale ja teistele tema ümber. Möödunud viie kümnendi jooksul on mõistetud, et oleme muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et süsihappegaasi hulga suurenemisel Maa atmosfääris võib see üle kaaluda hapniku hulga, mille tulemusena tõuseb temperatuur, taimed ei saa enam hapnikku toota, nii et me põhimõtteliselt lämbume omaenda saasta sisse. Samuti muutuks meie armas planeet Marsi-suguseks kuumaks kivimürakaks.
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
Muutuv maailm Elame ajastul, kus elu on üsna mugav. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Praegusel hetkel tekitavad suuri probleeme kliimasoojenemine, massiline sisse- ja väljarinne ning telekommunikatsioon. Meedia mängib olulist rolli meie igapäevases elus. Internet on kogunud palju populaarsust viimase kümne aastaga. Maailm on muutunud justkui väikeseks külaks, kus on võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned tuhanded isikud on kustutanud oma konto, kuna rikutud on nende privaatsust. Tänapäeval ei ole takistuseks suhtlemine mõne oma sõbra või tuttavaga, kes asub tuhandeid kilomeetreid eemal, kuna võimalusi on üpris...
mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti umbes 4400 ja talviti ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel toimub personali vahetus. Lisaks polaarjaamade personalile töötavad Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ca 1000 inimest. ·Inimtegevuse tagajärjel on toimunud kliimasoojenemine ning seetõttu on hakanud sulama Antarktise jää. Sealsete nafta- ja gaasipuurimise tõttu on reostunud ka Antarktise pinnas ning loomade elualad vähenevad. Kasutatud kirjandus: 1) ENE 1. köide 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Antarktika 3) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/antarktika_liina.htm 4) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/antarktis_evelin.htm
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasak...
Suured laavavoolud pärinevad triiase ajastu lõpust, mil ulatuslikus väljasuremistelaines hävis pool tollastest maismaaneljajalgseliikidest, pool maismaataimeliikidest ja viiendik mereloomaliikidest. Teadlased uurisid lähemalt, eri sorti süsinikuaatomite ehk isotoopide sisaldust nendes kunagistes laavavooludes. Nende põhjal järeldavad nad, et umbes 200 miljoni aasta eest soojenes kliima kasvuhoonenähtuse tagajärjel kõvasti. Teadlased väidavad oma töös, et vulkaanipursked, kliimasoojenemine ja massiline väljasuremine toimusid kõik enam-vähem ühel ja samal ajal, kõige rohkem mõnekümne tuhande aastaste vahedega. Samas ei anna nad kindlat seletust, miks just saurused väljasuremistelaine üle elasid. Whiteside'i arvates võis saurustel ka lihtsalt õnne olla. Millised olid dinosaurused? Endotermilised, mis nõudis ohtrat toitumist. Ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi.
ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega.Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed. Seega on õnneks tänapäeval inimeste teadlikus keskkonnaprobleemidest kasvanud. Viiakse läbi kampaaniaid
· Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine · Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. · Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. · Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Osoonikihi kahanemine · Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena...
Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ajal kui kogu rahvastikust moodustab maaelanikkond kõigest 58 protsenti. Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt. Üleilmne kliimasoojenemine ainult hoogustab seda nähtust kuna maapiirkondi ähvardavad üleujutused ja põud, siis inimesed pagevad sealt. See esitab üüratud nõudmised ka poliitikale, sest maalt linna suunduvad inimesed vajavad eluaset ja avalikke teenuseid. Hiinas näiteks läheb küla-elanikel linna kolimiseks vaja lube, mida jagatakse vaid piiratud hulgal. Seetõttu elab suur hulk inimesi suurlinnade säravate uusehitiste varjus illegaalselt, pideva hirmu all. Kui ametivõimud otsustavad nad välja saata,
Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda. Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada. Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest
Metaan ja kliima soojenemine Metaan ja kliimasoojenemine on temaatikad, mis on tänasel päeval igal juhul huvitavad ja aktuaalsed. Sellega käib kaasas ka palju erinevaid probleeme, millele oodatakse lahendusi. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siin õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud,
Peasekretär Lamberto Zannier. OECD- 1961. Eesti liitus 2010. Majanduse uurimine ja juhtimine. Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, vee puudus, liikide mitmekesisuse vähenemine, erosioon, kliimasoojenemine. Sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, sõda, inimkaubandus, rahvatiku kiire kasv. Kyoto protokoll- rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi.
2 on ka varem toimunud ning väidetavalt toimuvad nad mõne ajavahemikuga pidevalt. Kui aga võrrelda viimase 15 aasta jooksul kliimamuutust, siis ei ole seda olnud. Praeguse CO2 tase on isegi madalamal, kui varem. Näiteks Gröönimaal soojenemine ei ole pooltki nii hull, kui aastatel 1940.2 Samuti väidetakse, et tegelikult ei ole kliimasoojenemine probleemiks vaid pigem just uue jää-aja lähenemine seoses temperatuuri langusega. Seega, leiab Dr Madhav Khandekar, et see on paradoksaalne, et räägitakse globaalsest soojenemisest, kuigi me ise oleme praegusel hetkel pealtnägijateks inimkonna ühtedest külmeimatest talvedest. Patrick Moore aga leiab, et kuna Greenpeace on praegusel hetkel rohkem poliitikaga kui keskkonnaga tegelev organisatsioon
kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Uue keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Seega võib valgustus olla reostus. Mida valgustusreostus põhjustab ? energia raiskamist, millega kaasneb üleliigseks energiatootmiseks kulunud ressursiraiskamine ja keskkonna saastamine ning kliimasoojenemine ja sellepärast tekivad paljud muud keskkonna probleemid; inimeste, loomade ja taimede loodusliku elurütmi muutust psüühika, hormaonaalsüsteemi, rände, toitumis- ja sigimisharjumuste, unehäireid; inimestel rinna- ja eesnäärmevähi, depressiooni ja südamehaiguste tekke sageduse tõusu, putukate hukkumist, millele järgneb putuktoiduliste lindude toiuduhulga vähenemine ja tolmeldamise defitsiit; kuu järgi orienteeruvate lindude lendamis;
Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas
Saaremaa ja Muhumaa rannaniitudele mahuks tuuleparke sedavõrd palju,et me saaks oma riigis aastaga kulutatavast energiast pea poolevõrra rohkem energiat.Seega näeksin ma kõige parema lahendusena tuulepakide rajamist,kuna saame endale vajaliku energia kätte ning saa- me seda ka müüa naaberriikidele.See aga oleks Eesti riigi majandusele vägagi kasulik. Aina rohkem ja rohkem olema hakanud meediast kuulma sõna kliimasoojenemine ning räägitakse palju,millest see on tingitud.Inimtegevusest paiskub õhku palju erinevaid heitgaase, mis atmosfääri jõudes põhjustavadki kliimasoojenemist.Selle vähendamiseks saavad inimesed teha mitmeid asju.Esiteks peaksid riigid karmistama oma seadusi,mis on seotud õhusaastami- sega.Näiteks tuleks kõik tehased kaasajastada,ning kontrollida,et õhusaastatus tehase ümbrus- tes ei ületaks lubatud piire.Just tehased on ühtedeks suurimateks õhusaastajateks,millele tu-
MOOD 1980 Oluliseks muutus disainerlogo Kehavormide rõhutamine- push up pesu Levis sportlik rõivastus Tänapäev 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners 1991- internet alustab tööd 1991 algas suur mobiiltelefonide areng 1992 Jorma Ollila teeb NOKIAst ühe maailma suurima mobiilifirma Usufanatismi tõus- eriti islamiusk. Hirmuteod Iraagis, Pakistanis, Nigeerias, aga ka lääneriikides. Ähvardab kliimasoojenemine ja energiakriis Digirevolutsioon- alates fotograafiast lõpetades televisiooniga Fantaasia populaarsuse kasv Arvutimängud Infoühiskond- Informatsiooni tähtsustav ühiskond ja seda maksimaalselt kõigis eluvaldkondades. Info hulk on kasvanud tohutul hulgal, inimeste osasaamine infost on aga vähenemas. Lisaks on ühiskond fragmenteerumas. fragmenteerumine – inimestel on tänu virtuaalsuhtlusele nn omad
kosmoselaevast, tähtede katkematus. Kreeklaste jaoks oli kera vorm kõige ideaalsem, kuid tänapäeval teatakse, et Maa on natuke lapik. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa raadius on 6350 km, diameeter 12 700 km. Ümbermõõt on umbes 40 000. Kujult on natuke lapik. 6. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Laamade liikumise tõttu, need põrkuvad (tekib mägi) või lahknevad (tekib org). 7. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Kliimasoojenemine, mis tuleb kasvuhooneefektist, mis tekib CO 2 liigsest kontsentratsioonist. Samuti muutub energiatootmine üha ohtlikumaks. 8. Millised muutused leiavad aset taevas? Muutuv ilm päeval sinine, öösel must. Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Samuti muudavad oma asukohta Kuu, Päike ja planeedid. 9. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna
Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende ...
Kui ma veel kaua nii teen, siis küll ja dr. X siia meile seltsiliseks tuleb! Teeme koos!!! Vaatame mis juhtub! ( Ja Kalevipoeg ning James Bond väristasid käsi koos, mille peale Jumalad said aru, et nad on teinud suure vea nende kahe, ajaloo suurima jobu, kokku laskmisega. Oleks pidanud ühe põrgusse jätma ja teise taevasse suunama või üldse mitte laskma ära surra. Siiski enam polnud midagi teha. Jäi ainult kõrvalt vaadata, kuidas kahe vägilase koostööl võtsid Maakeral võimust kliimasoojenemine ja tsunaamid ja kõik muu halb, mille põhjuseks peavad inimesed ekslikult iseennast ja oma tehnilisi saavutusi. Viimnegi lootus lollakaid tagasi maapeale saata suri siis, kui maiad loobusid lahkunuid elluäratamast ja otsustasid hoopiski ise ka teisele planeedile uttu tõmmata.)
vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C.Suur temperatuuri kõikumine tuleb tänu suheliselt hõredast atmosfäärist , mis ei suuda hoida palju päikeselt tulenevat energiat.Marsil leivad aset ka suurimad tolmutormid meie päikesesüsteemis.Need tormid võivad paisuda kuni tervet planeeti katvaks tolmukorraks. Sellised hiigeltormid juhtuvad tavaliselt siis , kui Marss on kõige lähemal Päikesele.Viimastel aastatel on tabanud Marssi golobaalne kliimasoojenemine. Suur osa poolusi ümbritsevatest jäämütsikestest on kadunud, sõna otseses mõttes ära auranud. Ameerika kosmoseameti NASA värske uuringu andmetel on Marsi pinna keskmine temperatuur viimase kolme aastakümnega tõusnud 0,65 °C võrra. 5.Kaaslased Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
