MAJANDUSRESSURSID Regina Väina Mis on majandusressurss ja kuidas võivad ressursid jagada. Majanduse toimimiseks ja majandustegevuseks on vaja mitmesuguseid ressursse ehk vahendeid. Majandusressursid tootmistegurid on vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia),
5.1 Riigi majandusressursid lk 138-140 Triin Rannak Riigi majandusressursid · Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. · Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes? Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL)
Riigi majandusressursid Aleksander Kohlap 12C Ühiskonnas toimuvad protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mile abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääk...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG................
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
Haridus ja loovus kui tänapäeva olulisemad majandusressursid Mina elan Eestis. Ma arvan, et enamus Eurooplasest teab meie isamaast seda, et see on suht väike. Eesti pindala on 43 432km2 (võrdleme Venemaaga 17 098 246). Miks ma seda ütlen? Vastus on loogiline: mida suurem riik, seda rohkem maaressurssem ja kuna Eesti pole suur tuleb meile leida mingit teist ressurssi selleks, et meie majandus saaks kuidagi arendada. Õnneks Eesti haridus on väga kõrgel tasemel, eriti keskharidus. Oma kogemusest saan öelda, et matemaatikat meie koolilapsed õppivad palju tõsisem, kui näiteks Inglismaal (kus paiguvad maailma kuulsamad ülikoolid). Keelte kohta saan öelda, et eestlastel on lapsepõlvest vajadus teisi keeli õppima (kuid see vajadus hoopis ehitab meile eelist), sest et eesti keelset infot on palju vähem, kui näiteks inglise keeles või saksa keeles (info all ma mõtlen ka erinevaid filme, muusikat, ajakirju ja õppematerjale). Kõik nimetatud punkti...
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? Tänapäeval on väga tähtsal kohal haridus, kuid kohati tähtsustatakse haridust üle, Eesti kooli süsteemis on loovus jäetud üsna unarusse ning noored peavad ise leidma mingi väljundi kuidas olla loov. Töökohad antakse tänapäeval pigem nendele kellel on haridus, eriti on näha seda IT vallas, inimesed kes lõpetavad kutsekoolid, aga ei oska arvutitega tegelikkuses midagi peale hakkata saavad igalepoole tööle kuid need inimesed, kes on eluaeg arvuteid parandanud ja kodeerinud
sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne. Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida
Eesti majandus. Ressursside kasutamine Majanduse peamine eesmärk on rahuldada inimeste soove ja vajadusi. Ressursid selleks on aga piiratud. Seega proovitakse ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne. Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad, kapital ja tööjõud. Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal. Teiseks tähtsaks loodusvaraks on kindlasti mets puitu läheb vaja paberi tegemiseks, mööblitööstuses, ehituses ja küttepuudeks. Puidutööstus on Ees...
1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus...
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid:
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3
majanduskasv. Ükski pole õige. Question 14 Question text Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Select one: üürikulud pluss õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud üürikulud Question 15 Question text Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et Select one: majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada majandusressursid on piiratud vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida Question 16 Question text Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta: Select one: kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses alternatiivkulu nappust efektiivsust Question 17 Question text
üürikulud üürikulud õppemaks üürikulud pluss õppemaks Küsimus 15 Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks majandusressursid on piiratud Küsimus 16 Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta: Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses nappust efektiivsust
Sektor Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7% Tööstus 26,8% Teenindus 67,8% Teenindus 72,3% MAJANDUS Loodusressursid Majandusressursid Kivi ja kaalisoola Arenenud tehnika Rauamaak Rikas riik Vasemaak Niklimaak Maagaas Nafta Uraan Inimressursid Kirjaoskus 100% Tööealiste suur osakaal TÄNAME KUULAMAST!
Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetttu hinnati ka riike selle jrgi, mitu tonni stt ja rauda vi mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset hiskonda
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad ...
Need vajadused ilmnevad koguaeg ja nende rahuldamine on vajalik, et kindlustada tervis ja ohutu elu. Vananedes need vajadused ka muutuvad. Psühholoogilised vajadused- Pole nii elutähtsad kui füüsilised vajalikud, aga tagavad parema enesetunde ja ehk isegi õnne. Psühholoogilsed vajadused sageli peegeldavad kultuuri ja kujunevad inimese maitsest. 5. Milles seisneb tootmine? Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. 6. Kuidas toimib jaotusprotsess? Teeb võimalikuks tarbimise ning viib tooted või teenused tarbjani. Peale toote või teenuse tarbimist on vajadus rahuldatud ja see lõpetab vajadusrahulolu ahela. 7. Nimeta tootmisressursid ja iseloomusta neid. Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida ninimene eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid- ehk tööjõud
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad
jms. Ning levikut Nimeta erikaarte mida kasutatakse igapäevases majandustegevuses Erikaardid nagu näiteks merekaardid, teedekaardid ja ka turismikaardid jme Mille pooles erinevar kartogramm ja kartodiagramm Kartodiagramm on taustakaardile paigutatud arvjoonis, millega saab kirjeldada korraga mitme majandusnähtuse levikut eri piirkondades. Kartodiagramm kombineeritakse tavaliselt kartogrammiga sellega saab infot edastada piiritletud maaüksuste kaupa Millised majandusressursid määrasd majanduse arengut minevikus, millised tänapäeval Majanduse arengu määrasid minevikus enamasti leiduvate loodusvarade iseloom ja kogus. Tänapäeval aga inimtekkelised ressursid ehk kapital Mis on loodusvara? Nimeta loodusvarasid Loodusvarad on kõik majandustegevuses kasutatavad looduskeskkonna osad. Näiteks isegi asukohaga seotud nähtused nagu kliima ja maastik. Ainelised on näiteks puit, maagid loomad ja nafta Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel loodusvaradel?
10c Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks 3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest 4) Põhilised tootmistegurid on töö ja kapital 5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati loobumis - ehk potentsiaalsed kulud 6) Vajaduste piiramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui nende rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue 7) Vajadused on piiratud, majandusressursid aga piiramatud 8) Hüviste piiratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud tootlikud ressursid on eraomanduses; kui nimetatud ressursid oleksid riigi omanduses, ei oleks ka hüvised piiratud 12 3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige ÕIGE/VALE ringiga. Variandi VALE asemele kirjutage õige 1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist, V(lisaks tarbimist ja vahetust)
plaan ja luuakse vastutav grupp. Lapse perekond saab kontakteeruda isikuga, kes on vastutav kogu vajamineva informatsiooni eest ja vastutab ka töö eest, mis lapsega tehakse. Ta peab tagama, et laps saaks vajaminevat järeleaitamist ja et koostöö partnerid, sealhulgas lapsevanem ja lapsehoidja, saaksid kogu vajamineva informatsiooni Norras on kohalikel omavalistustel kohustus tagada professionaalne abi ja majandusressursid erivajadustega lastele ja nende peredele ning samuti kordineerida toetust ja ressursse, mis neile peredele antakse. Lasteaiad / sõimed kuuluvad Laste ja Pereasjade ministeeriumi alla ja eripedagoogika kuulub Haridus ja Teadusministeeriumi alla. Erivajadustega lapsed saavad lasteaeda / sõime eelisjärjekorras. Kõigil erivajadustega lastel on õigus minna tavalisse lasteaeda, kus nad saavad erinevat tuge. Vähem kui 0,5 protsenti
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline, seega on valitsev naturaalmajapidamine. Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2)plaani- ehk käsumajandus – tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3)turumajandus – majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks.
Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Tänapäeval on majanduse arengu seisukohalt määrav mitte tööjõu hulk, vaid
Kordamine ajaloo kontrolltööks! Mõisted! Külm sõda- vastasseis USA + Lääne ja NL + idariikide vahel, omavahel ei sõditud otse, vaid teiste riikide kaudu. Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV). Lääneriigid- USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Türgi). Sovietiseerimine- NL-i sarnaseks muutmine. Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina- Ameerikas ja Araabias. Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne- Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Me...
Aheraine Suured aherainemäed, hävivad mullad Aheraine jääb maa alla. ja põllumaad. Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted: Majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energiaallikad Valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda :
metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus) Teenindav majandus(tertsiaarsektor)-teeniste pakkumine eraisikutele,ettevõtetele ja riigiasutustele(haridus,teadus,tervisehoid,veondus,kaubandus,riigihaldus,pangandus,tarb ekunst, infotehnoloogia ja side, meedia ja suhtekorraldus, meelelahutus,muud teenindusharud) 35. Millised majandusressursid määrasid majanduse arengut Minevikus-loodidvarade iseloom ja kogus Tänapäeval-inimetekkelise ressursi ehk kapitali arv 36. Mis on loodusvara? Nimeta Loodusvarad ehk loodusressursid- kõik majandustegevuses kasutatavad looduskeskkonna osad+nähtused( kõik loodusest pärinev) nt kliima, ökoloogiline mitmekesisus, maastik, geograafiline asukoht ise(grafiit, seedripuu, alumiinium, nafta jne) 37. Mis vahe on taastumatutel ja taastuvatel loodusvaradel
Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse Kassatsioon- ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse Rahvakohtunik- ei nõuta juriidilist haridust- annab inimliku otsuse (?) Õiguskantsler- kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele- 7 aastat. Eestis Ülle Madise Riigikontroll- kontrollib riigi ja omavalitsuse majandustegevust Riigikontrolör- juhib riigikontrolli- 5 aastat. Eestis Alar Karis Majandusressursid ja majandussüsteemid Ressursid: 1. Loodusressursid: maa, loodusvarad 2. Kapital: reaalkapital, finantskapital 3. Inimesed 4. Ettevõtlikkus Majandussüsteemid: 1. Naturaalmajandus- esmaste vajaduste rahuldamine 2. Turumajandus- kasumi teenimine 3. Plaanimajandus- kõike peab reguleerima, iga asja jaoks peab olema plaan, peamine eesmärk plaani täitmine 4. Segamajandus Majandusnäitajad: Sisemajanduse kogutoodang
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Küsimuse tekst Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Vali üks: üürikulud pluss õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud õppemaks üürikulud !!! sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks Küsimus 15 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et Vali üks: !!! vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida majandusressursid on piiratud Küsimus 16 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta: Vali üks: nappust !!!! kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses alternatiivkulu efektiivsust Küsimus 17 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
- Otsused võetakse vastu hääletamise teel, ministril on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule (kokku on hääli 345,sh. Eestil 4 häält) V. Euroopa Kohus - Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim; asub Luxembourgis - Igast liikmesriigist üks kohtunik - ELi õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes - Igal ELi kodanikul on õigus paluda kohtult abi 26. Majandusressursid Tootmistegurid jagunevad kolmeks: LOODUSVARAD KAPITAL TÖÖJÕUD Maa Reaalkapital (hooned jms) (ettevõtlikkus) Kliima Finantskapital 27. SKP sisemajanduse koguprodukt; peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKP arvutamisel lähtutakse vaid
.......................................... 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem............................................................................................................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2................................................................................. 23 Inflatsioon 5.3....................................................................................................................................... 24 Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4...................................
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
Õppelaenu tagatis on kahe EV kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendused või Eestis asuv kinnisvara. Õppelaenu saamise kordade arv on võrdne õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvuga. MAJANDUSE ORGANISEERIMINE. Tsentraalne planeerimine. Majandust saab reguleerida kas tsentraalse planeerimise või turumehhanismi kaudu. Kui majandust planeeritakse tsentraalselt, on tavaliselt tarvis kahte seaduslikku korraldust: 1. Majandusressursid kuuluvad riigile. 2. Toodete ning teenuste valmistamist korraldab keskne valitsusorgan. Näide. Oletame, et tsentraalse planeerimise võimud on suurele pagaritööstusele teinud ülesandeks vastutada leiva tootmise eest riigis. Kui tootmisnorm antakse ette kaaluna, on tõenäoline et pagaritööstus toodab võimalikult suuri ning kaalult raskeid leivapätse. Kui aga tootmisnormiks on leibade arv, on üsna usutav, et pagaritööstus toodab võimalikult palju leivapätse. Mõlemat tüüpi
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
Valitakse iga 4.aasta järel,volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. Eli juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused,mis asuvad Brüsselis,Luxemburgis ja Strasbourgis.Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise,kompromisside tulemusena.Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid,mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid. Majandamine on võimalik üksnes vahenditele e. Ressursidele.vajalikud ressursid koosnevad 1.loodusvaradest(maa,maavarad,hapnik jt-.) 2.töötajatest(töötav elanikkond) 3.füüsilisest ehk reaalkapitalist(toodetud väärtused) Riik ja majandus. Turumajanduse toimimine. Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil.Kõigil on võrdsed võimalused teostada.Aeg-ajalt tekib olukordi ,kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist
spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju. Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel. Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema. 2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine Tootmisressursid ehk tootmistegurid Loodusressursid : maa, maavarad, mets, veevarud Inimressursid: tööjõud Kapitalressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne
Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena. Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid, mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid. Majandamine on võimalik üksnes vahenditele ehk ressurssidele. Vajalikud ressursid koosnevad ● loodusvaradest (maa,maavarad,hapnik jt-.) ● töötajatest (töötav elanikkond) ● füüsilisest ehk reaalkapitalist (toodetud väärtused) Riik ja majandus. Turumajanduse toimimine. Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Kõigil on võrdsed võimalused teostada. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada
ombudsman ehk sõltumatu lepitaja ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust; Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler opositsioon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel optimaalne ressursside kasutamine olukord, kus kõik majandusressursid on rakendatud ning ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi teise heaolu seetõttu väheneks ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine ostujõud ehk raha väärtus kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta otseinvesteering väärtpaberite ost, mille eesmärgiks on omandada teatud osa ettevõttest;
-Maavalitsus riiklik haldusüksus, omavalitsus iseseisev haldusüksus -Maavalitsus puudub eelarve, omavalitsusel oma eelarve Eksami teemad: 1. Nüüdisühiskond ühiskonna sektorid koos selgitustega, ühiskonna kujunemise etapid, sektorite vahelised seosed, riigikorrad ja valitsemiskorrad, ühiskonna sidusus, jätkusuutlikkus ja heaolu. Mitmekesisus ühiskonnas =pluralism. 2. Ühiskonna majandamine majandusressursid e tootmistegurid, riigiroll majanduses, turumajanduse toimimine, tööturupoliitika, maksusüsteem, eelarvepoliitika, rahvusvaheline majanduskoostöö. 3. Indiviid ühiskonnas sotsiaalne kihistumine, heaolu, vajadused ja tarbimine, sotsiaalpoliitika, inimeste erinevad rollid ühiskonnas ja nende analüüs, kodanikukaitse. Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Kordan, Toompead rünnatakse!”. Interliikumise liikmed evakueeriti läbi eestlaste. Toompea kaitsmine lõppes vägivallata. Suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu novembris 1988.aastal. Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutati kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 12. 1) Ühiskonna majandusressursid. Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
