Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks (1)

10
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis.
1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis?
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused , vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega?

• Normatiivsed allikad:
  
• PS;
  
• Välislepingud;
  
• Seaduse ja määrused;
  
• Halduse üld- ja üksikaktid.
  
• Mittenormatiivsed allikad:
  
• Õiguse üldtunnustatud põhimõtted;
  
• Tava ja toimingud ;
  
• Kohtulahendid;
  
• Doktriinid -õpetused.
  

3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses

• Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees
  
• Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida
  
• Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest
  
• Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini.
  

4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud . Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses . Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole.
5. PS tõlgendamise viisid

• Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline , süstemaatiline ja teleoloogiline.
  
• Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on.
  
• Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega
  
• Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos -argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge.
  

6. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s.
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon , mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust.
7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused
Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides ), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi.
Kodanikul on õigus:

• hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks
  
• kuuluda erakondadesse
  
• kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane
  
• kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.
  

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus.

Kodaniku kohustused

Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus . Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kodanikul on kohustus:

• alluda põhiseaduslikule korrale
  
• võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat
  
• hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest
  
• säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
  

8. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite ( otsedemokraatia ) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
PS § 1.   Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb „võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel”.
 „Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite
moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid”
 Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise
protsessis peavad valitsema ausad reeglid.
9. Õigusriik (õigusselgus, õiguskindlus, hea haldus, riigivõimu seaduslik teostamine )
Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada
kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest.
 Õigusriigi tunnusteks peetakse:
1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid ;
2. garanteeritud kodanikuõigusi ;
3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil;
4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule;
5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele;
6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest.
 Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia.
Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad ikema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud.
õiguskindlus - õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru.
      Hea halduse põhimõtte (Riigikohtu poolt tuletatud PS §-st 14) kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama.
–        Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused;
–        Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid;
–        Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid;
–        Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta;
–        Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine ;
–        Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused;
–        Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud;
–        Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused;
–        Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda.

Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip

Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest . Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi . Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest.
10. Põhiõiguste mõiste ja allikad
Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused , mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitleb  Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk ( paragrahvid 8-55). Absoluutseid õigusi piirata ei saa, nende hulka kuuluvad:

• õigus elule
  
• kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada
  
• kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.
  

Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus,  sõnavabadus , õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus , kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus , omandiõigus ja palju teisi.
11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu
Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused.
Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule.
Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist , soost ega usutunnistusest.
12. Põhiõiguste kandja ja adressaat
Kandja on üksikisik ja adressaat on riik.
13. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala
Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks.
Põhiõiguste kaitseala tähistab seda, milliseid hüvesid mingi põhiõigus kaitseb.
Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala).
esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund
isikuline - osik , keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja
Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel.
14. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks
Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. „Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu.
Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane
15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid
Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
16. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus , selle tingimused
Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.
Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab esiteks põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist, teiseks põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse tagamist ning kolmandaks põhiseaduse § 3 lõike 1 lausest 1 tulenevast parlamendireservatsioonist kinnipidamist.

• seadus peab kehtima piirangu ajal
  
• seaduse vastuvõtmisel järgiti menetlusnõudeid
  
• seadus peab olema kättesaadav
  
• seadus peab olema arusaadav
  

17. Põhiõiguste piirangu materiaalse põhiseaduspärasus, selle tingimused
PS 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirab peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiravata õiguste ja vabaduste olemust.
Seda, kas piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnnas ehk kas piirang on proportsionaalne, hindab Riigikohus vastavalt järgmistest kriteeriumitest :

• piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus
  
• vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel
  

18. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne)
Eestis toimuvad:

• Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
  
• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
  
• Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
  
• Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus . Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu . Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat
  

19. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus
 Riigikogu:
 võtab vastu seadusi ja otsuseid;
 otsustab rahvahääletuse korraldamise;
 valib vabariigi presidendi;
 ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
 annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks;
 nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
 nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
 nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
 otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
 võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
 esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
 kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;
 otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile;
 kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra;
 kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
20. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus)
immuniteet – isikupuutumatus , kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta
indemniteet e vastutamatus – Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites . Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka pärast Rk liikme mandaati lõppemist – endist Rk liiget ei saa võtta vastutusele tema varasemate Rk-s tehtud avalduste eest. Vastutamatus on piiratud. Kui Rk kõnepuldist kedagi isiklikult solvatakse, ilma et öeldu omaks poliitilist iseloomu, on õiguslik vastutus võimalik. Samuti kehtib kaitse ainult seoses avaldustega Rk-s või selle organites. Pol avaldus peab seonduma Rk liikme tööga.
ametite ühildamatus e inkompatibiliteet – rk liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. RK liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe printsiibiga või võivad muul viisil põhjustada rk liikme tegevuses huvide konflikti
21. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus ( algatamisõigus , lugemised, vastuvõtmine)
22. Vabariigi Presidendi põhiülesanded
 Presidendi ülesandeid:
 esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
 nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad ;
 kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
 kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
 algatab põhiseaduse muutmist ;
 nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid;
 nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
 nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
 teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
 annab riiklikke autasusid , sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
 vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
23. Seaduste väljakuulutamine ja sellest keeldumine (põhjused ja tagajärjed)
Õigust keelduda seaduse väljakuulutamisest nimetatakse vetoõiguseks, selle õiguse kasutamist aga vetoks. Kommenteeritava paragrahvi lg 2 annab Vabariigi Presidendile õiguse teatavatel tingimustel jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
24. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja koosseis
 Vabariigi Valitsuse liikmed on:
1) peaminister;
2) haridus - ja teadusminister;
3) justiitsminister;
4) kaitseminister;
5) keskkonnaminister;
6) kultuuriminister;
7) majandus- ja kommunikatsiooniminister;
8) põllumajandusminister;
9) rahandusminister;
10 ) regionaalminister;
11) siseminister;
12) sotsiaalminister;
13) välisminister ;
 Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme
Vabariigi Valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
25. Vabariigi Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President
Traditsionaalselt esitatakse peaministriks RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees
Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul
Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.
Vabariigi Valitsus astub tagasi:
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumisel;
3) peaministri surma korral;
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei
ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi
valimisi;
5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.
Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates.
Peaministri volitused lõpevad tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Peaminister võib astuda tagasi ka omal algatusel, tehes oma otsuse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil .
Ministri volitused lõpevad:
1) tema tagasiastumisel;
2) tema surma korral;
3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel;
4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel
26. Vabariigi Valitsuse liikme ja Riigikogu liikme õigusliku seisundi võrdlus
PS annab Vabariigi Valituse liikmele spetsiifilisi õigusi ja kohustusi. Nt kehtib ministri suhtes immuniteedi, samuti ametite ühildamatuse põhimõte.
27. Vabariigi Valitsuse õigusaktid
Institutsioon
Üldakt
Üksikakt
VV
määrus
korraldus
Minister
Määrus
käskkiri
Peaminister
korraldus
28. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine.
Eesti valitsusasutused on:

• ministeeriumid ;
  
• Riigikantselei ;
  
• maavalitsused;
  
• ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused;
  
• muud seadusega ette nähtud valitsusasutused.
  
• Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. 
  
• Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. 
  
• Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet , Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia . Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus
  
• o Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Need teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
  
• o Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele ning need registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
  
• o Erinevalt valitsusasutustest ei ole nende hallatavad asutused ametiasutused avaliku teenistuse seaduse § 2 mõttes ning nendes töötavad isikud ei ole ametnikud, vaid on asutusega töösuhetes, mida reguleerib töölepingu seadus.
  

29. KOV
 Eestis on KOV-ks linnad ja vallad
 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.
 Kohaliku omavalitsuse korralduse erisused püsiasustusega väikesaartel on sätestatud püsiasustusega väikesaarte seaduses.
 Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna –
demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt
korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallavõi linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
 Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus ;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.