Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

Q: Milline on riigiõiguse mõiste sh uurimisobjektid ja koht õigussüsteemis?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

sild, sigrid

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks (0)

Tallinna Majanduskool - Õigus - Riigiõigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on riigiõiguse mõiste sh uurimisobjektid ja koht õigussüsteemis?

14
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis.

Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis?
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.

Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega?

Normatiivsed allikad:
PS;
Välislepingud;
Seaduse ja määrused;
Halduse üld- ja üksikaktid.
Mittenormatiivsed allikad:
Õiguse üldtunnustatud põhimõtted;
Tava ja toimingud ;
Kohtulahendid;
Doktriinid -õpetused.

3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses

Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees
Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida
Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest
Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini.

4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud . Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel . Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole.

PS ja EL õiguse vahekord

Pärast põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist ja Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on muutunud põhiseaduse kohaldamise põhimõtted. “Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. […] Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust.”

EL õiguse ülimuslikkus Riigikohtu lahendite pinnalt

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakseEuroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes.
Euro kasutuselevõtu kohta antud arvamuses leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 11. mail 2006 järgmist:
Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust.
7. PS tõlgendamise viisid

Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline , süstemaatiline ja teleoloogiline .
Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on.
Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega
Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos -argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge.

8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s.
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon , mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust .
9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused
Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides ), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi.
Kodanikul on õigus:

hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks
kuuluda erakondadesse
kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus.

Kodaniku kohustused

Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kodanikul on kohustus:

alluda põhiseaduslikule korrale
võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat
hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest
säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

10. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
PS § 1.   Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb „võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel”.
 „Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite
moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid”
 Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise
protsessis peavad valitsema ausad reeglid.
11. Õigusriik (õigusselgus, õiguskindlus, hea haldus, riigivõimu seaduslik teostamine )
Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada
kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest.
 Õigusriigi tunnusteks peetakse:
1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid ;
2. garanteeritud kodanikuõigusi;
3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil;
4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule;
5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele;
6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest.
 Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia.
Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad ikema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud.
õiguskindlus - õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru.
      Hea halduse põhimõtte (Riigikohtu poolt tuletatud PS §-st 14) kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama.
–        Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused;
–        Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid;
–        Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid;
–        Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta;
–        Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine ;
–        Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused;
–        Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud;
–        Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused;
–        Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda.

Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip

Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest . Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi . Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest.
12. Põhiõiguste mõiste ja allikad
Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitleb Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk (paragrahvid 8-55). Absoluutseid õigusi piirata ei saa, nende hulka kuuluvad:

õigus elule
kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada
kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.

Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus , sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus , õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi.
13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu
Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused.
Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule.
Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest.
14. Põhiõiguste kandja ja adressaat
Kandja on üksikisik ja adressaat on riik.
15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala
Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks.
Põhiõiguste kaitseala tähistab seda, milliseid hüvesid mingi põhiõigus kaitseb.
Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala).
esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund
isikuline - osik, keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja
Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel.
16. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks
Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. „Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu.
Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane
17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid
Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
18. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus, selle tingimused
Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.
Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab esiteks põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist, teiseks põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse tagamist ning kolmandaks põhiseaduse § 3 lõike 1 lausest 1 tulenevast parlamendireservatsioonist kinnipidamist.

seadus peab kehtima piirangu ajal
seaduse vastuvõtmisel järgiti menetlusnõudeid
seadus peab olema kättesaadav
seadus peab olema arusaadav

19. Põhiõiguste piirangu materiaalse põhiseaduspärasus, selle tingimused
PS 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirab peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiravata õiguste ja vabaduste olemust.
Seda, kas piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnnas ehk kas piirang on proportsionaalne, hindab Riigikohus vastavalt järgmistest kriteeriumitest :

piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus
vahendite (piirangu) sobivus , vajalikkus, mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel

20. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne)
Eestis toimuvad:

Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu . Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat

21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus
 Riigikogu:
 võtab vastu seadusi ja otsuseid;
 otsustab rahvahääletuse korraldamise;
 valib vabariigi presidendi;
 ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
 annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks;
 nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
 nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
 nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
 otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
 võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
 esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
 kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
 otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile;
 kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra;
 kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus)
immuniteet – isikupuutumatus , kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta
indemniteet e vastutamatus – Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka pärast Rk liikme mandaati lõppemist – endist Rk liiget ei saa võtta vastutusele tema varasemate Rk-s tehtud avalduste eest. Vastutamatus on piiratud. Kui Rk kõnepuldist kedagi isiklikult solvatakse, ilma et öeldu omaks poliitilist iseloomu, on õiguslik vastutus võimalik. Samuti kehtib kaitse ainult seoses avaldustega Rk-s või selle organites. Pol avaldus peab seonduma Rk liikme tööga.
ametite ühildamatus e inkompatibiliteet – rk liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. RK liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe printsiibiga või võivad muul viisil põhjustada rk liikme tegevuses huvide konflikti
23. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus (algatamisõigus, lugemised, vastuvõtmine)
Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon , struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas
24. Vabariigi Presidendi põhiülesanded
 Presidendi ülesandeid:
 esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
 nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad ;
 kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
 kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
 algatab põhiseaduse muutmist;
 nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid;
 nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
 nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
 teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
 annab riiklikke autasusid , sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
 vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
25. Seaduste väljakuulutamine ja sellest keeldumine (põhjused ja tagajärjed)
Õigust keelduda seaduse väljakuulutamisest nimetatakse vetoõiguseks, selle õiguse kasutamist aga vetoks. Kommenteeritava paragrahvi lg 2 annab Vabariigi Presidendile õiguse teatavatel tingimustel jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
26. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja koosseis
 Vabariigi Valitsuse liikmed on:
1) peaminister ;
2) haridus - ja teadusminister;
3) justiitsminister;
4) kaitseminister;
5) keskkonnaminister;
6) kultuuriminister;
7) majandus- ja kommunikatsiooniminister;
8) põllumajandusminister;
9) rahandusminister;
10 ) regionaalminister;
11) siseminister;
12) sotsiaalminister ;
13) välisminister ;
 Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme
Vabariigi Valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
27. Vabariigi Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President
Traditsionaalselt esitatakse peaministriks RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees
Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul
Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.
Vabariigi Valitsus astub tagasi:
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumisel;
3) peaministri surma korral;
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei
ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi
valimisi;
5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.
Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates.
Peaministri volitused lõpevad tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Peaminister võib astuda tagasi ka omal algatusel, tehes oma otsuse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil.
Ministri volitused lõpevad:
1) tema tagasiastumisel;
2) tema surma korral;
3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel;
4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel
28. Vabariigi Valitsuse õigusaktid
Institutsioon
Üldakt
Üksikakt
VV
määrus
korraldus
Minister
Määrus
käskkiri
Peaminister
korraldus
29. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine.
Eesti valitsusasutused on:

ministeeriumid;
Riigikantselei ;
maavalitsused;
ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused;
muud seadusega ette nähtud valitsusasutused.
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega.
Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus.
Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus
o Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Need teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
o Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele ning need registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
o Erinevalt valitsusasutustest ei ole nende hallatavad asutused ametiasutused avaliku teenistuse seaduse § 2 mõttes ning nendes töötavad isikud ei ole ametnikud, vaid on asutusega töösuhetes, mida reguleerib töölepingu seadus.

30. Riigikontrolli põhiülesanded

Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll
kontrollib teiste isikute valdusesse antud riigivara kasutamist ja säilimist
Riigikontroll kontrollib riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu vahendite kasutamist ja selliste vahenditega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist

31. Eesti Panga põhiülesanded

Eesti Pank tagab piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu
Tõrgeteta toimivad arveldused pankade vahel on stabiilse panganduse nurgakiviks
Hinnastabiilsuse ja majanduse arenguks on vaja tugevaid kommertspanku
Eesti Pank analüüsib ja hindab finantssektorit ohustavaid riske ning astub vajadusel riske vähendavaid samme
Eesti Pank nõustab valitsust majanduspoliitilistes küsimustes
Keskpanga majandusanalüüsid aitavad elanikel ja ettevõtetel plaanida oma tegevust
Eesti Pank on statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija vabariigis
Eesti Pank koostab finants- ja välissektori ning finantskontode statistikat
Statistikat kasutab keskpank finantsstabiilsuse tagamisel ning majandusprognooside- ja analüüside koostamisel, samuti abistab see ettevõtjaid investeerimisotsuste tegemisel
Eesti Pank hoiab oma reservidega raha väärtust ja selle pealt teenitud tuluga rahastab oma tegevust
Kuni veerandi oma aastasest kasumist annab Eesti Pank riigieelarvesse

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 15 allalaadimist

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #1

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #2

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #3

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #4

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #5

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #6

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #7

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #8

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #9

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #10

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #11

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #12

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #13

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sigrid sild Õppematerjali autor

majanduskooli eksamiksimused

riigiõigus õigus riik Välislepingud Seadus määrused Halduse üldaktid üksikaktid

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks

1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2

Riigiõigus

docx

Riigiõiguse kordamisküsimuste vastused

Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad:  PS  Välislepingud  Seadused ja määrused  Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad:  Õiguse üldtunnustatud põhimõtted  Tava ja toimingud  Kohtulahendid

Riigiõigus

doc

Riigiõiguse eksami konspekt

RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad

Õigusõpetus

docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega

Õigusteadus

docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

Õiguse alused

doc

Riigiõigus

1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki

Riigiõigus

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus

doc

Riigiõigus

(kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses :

Riigiõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk