Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus (0)

Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e- postiga , tähtaeg on nädal enne eksamit.
Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus . 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas( Nigeeria aladel).
Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse ja Mesopotaamia vahel. Looduslikud olud põlluharimiseks soodsad(mitte nagu praegu), u 8000 ekr algas üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele. Tuntumad asulad Jericho, Catal Hüyük- hiilgeaeg u 6000-7000 ekr. Tekkeajal polnud põllumehed vaid kütid, kes hakkasid loomi kodustama ja põldu harima . Jericho u 9000 ekr , samuti polnud algselt põlluharijate asula ja u 8000-7000 ekr mindi üle põlluharimisele, oli kindlustatud asula. Üldmuljelt olid sellised, mis jätavad võrdse mulje e valitsejatele viitavat materjali pole-ühiskonna pilt arheoloogiliste leidude põhjal võrdne. Sealt leitud kaunistatud kolpasid, mis viitavad esivanemate kultusele. Viljaka poolkuu otstes kujunesid välja tsivilisatsioonid-Egiptus ja Mesopotaamia. Kujunes u 4000 ekr, Mesopotaamia areng sujuvam. Suuremad asulad seal juba 5000 ekr ja 4000 ekr teada juba kümnetesse tuhandetesse ulatuvate elanikega arvuga Uruki linn. Seal kujunes välja ka proto -kiilkiri, millest kolmanda aastatuhande alguseks kujunes kiilkiri. Egiptuses järsemalt, u neljanda aastatuhande lõpul ekr. Kasutusele võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus - põlluharimine 4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna sarnaseks sellega, mis oli Mesopotaamias ehk esialgu linnad ja linnriigd. Tuntumad linnriigid seal Harappaja Mohenjo Daro . Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse tsivilisatsioon(Kreeka). Kujunes tegelikult natuke hiljem, kolmanda aastatuhande teisel poolel ja küps teise aastatuhande esimesel poolel. Minoiline kultuur algas Kreeta saarel, hiljem võeti omaks ka mandri Kreekas. Kirjade järgi kindlaks tehtud, et see Kreetas originaalne st pole üle võetud. Kreetal kujunenud tsivilisatsioon sarnane induse ääres kujunenuga-kindlustamata e erinev Egiptusest jne. Kui kreeklased selle 16 saj ekr üle võtsid, andsid nad sellele juurde sõjakama aspekti-mükeene. Ehk transformeerus arengus rahumeelsest sõjakaks tsivilisatsiooniks. Hiina tsivilisatsioon. Kujunes natuke hiljem kui minoiline kreeka tsivilisatsioon ehk teise aastatuhande esimesel poolel ja seda iseloomustab algusest peale sõjakus. Teise aastatuhande keskpaiku kujunes ka esimne suurem riik- Sangi riik??. Egiptus mõjutas lõunapoolsest aafrikat ja seal kujunes juba teisel aastatuhandel Nuubia riik ja see kujunes nii tugevaks , et sealsed valitsejad 800 ekr vallutasid lausa Egiptuse. Tsivilisatsioon ja riigid seal püsivalt olnud, kuid need Egiptuse mõjul kujunenud ja tulemus see, et Etioopiast kujunes kristlik riik. 14 saj kujunes aga iseseisvalt midagi riigisarnast Simbaabes. Kontaktid olid küll olemas, kuid tulid läbi india ookeani islamimaadest. Rannikule , kaubatee äärde, kujunesid selle tõttu islamiusulised linnriigid. Transiitkaubandusel põhinevad linnriigid ehk vahendasid mandri-aafrika värki idasse. Seega siis ilmselt mitte iseseisvalt kujunenud. Lääne-Aafrikas kujunesid sarnastel põhjustel Kaana riik 9 saj ja Mali riik 13-15 saj. Funktsioon oli sama, ainult vahendati vahemeremaadesse( kuld , orjad ). Keskaegsed kullavarud enamasti saadud aafrikast. Kui islamistid 7 saj vallutasid Põhja-Aafrika siis ka Kaana ja Mali kontaktides islami maadega. Kui Kaana valitsejad olid veel kohalikud usku siis juba 11 saj elas seal palju aaraabia kaupmehi, kes rajasid sinna ka templeid. Seega ka Kaana valitsejad olid peagi islamiusku . Kaanas tuntuim linn Timbuktu. Joruba, tänapäeva Nigeeria alal, kujunesid u 1000 välja linnriigid, mis jäid savanni ja vihmametsa piirile. Olid kontaktis küll põhjaga, kuid olid materjaalseslt kultuurilt erinevad ja jäid aafrikalikuks, ilma islami usuta. Püsis kuni 16 saj kuni tulid portugaallased. Välismõjud olid, kuid originaalne alge tugev ja seetõttu peetakse originaalseks e primaarseks kultuuriks. Ameerika. Kaks erinevust- karjakasvatus edenes vaevaliselt, veoloomi seal ei tuntud ja seega künnipõllunudus puudus. Kõplapõllundus. Teine erinevus see, et metalli kasutus vähetähtis, ainult lux esemete jaoks. Metallurgia arenenud, kuid mitte tööriistade ja relvade osas. Seega võiks nad kiviaega lugeda, kuna tööriistad kivist. Ameerika tsivilisatsioone ühendab inimohvrite toomine suurel määral. Siiski peetakse neid teineteisest sõltumatuteks: Kesk-Ameerika-maiad ja Andide- inkade tsivilisatsioonid. Kesk-Ameerikas algas Olmeegidega, kes olid Mehhiko lahe lõunarannikul-tuntud kivipeade kujutiste järgi, mis pärinevad teisest ja esimesest aastatuhandest ekr. Sealt hakkas see levima kõikidesse suundadesse nt Mehhiko mägismaale, kus kujunes Monte Apal??. Mehhiko kiltmaal esimene suurem asula Teotihuacan-kuu püramiidid. Hiilgeaeg 6-8 saj pkr. Kolmas suund ida poole, kus kujunesid välja Maiade linnriigid. Seal ka maiade hieroglüüfkiri. Maiade hiilgeaeg lõppes u 10 saj, kus linnriikide kese kandus Jukatani poolsaare põhjaossa. Põhjapoolsel Mehhiko alal kujunes Asteekide kuningriik pealinnaga Tenochtitlán. Seega siis asteegid ja maiad pigem selle tsivilisatsiooni lõppfaas, eriti asteegid, enne neid ikka pikalt seal tsivilisatsioon olemas. Peruu põhjapoolses osas u 2700 -2600 ekr kujunes asula Caral , kus olid mingid püramiidid ja tseremoniaal- kompleks . See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad kultuurid, mida võib riikidega samastada. Hiljemalt esimese aastatuhande keskpaigas pkr kujunesid juba impeeriumid . Kaks suuremat kultuuri. Lõunas kujunes inkade riik-samal ajal asteekidega u 15 saj. Eristab teistest see, et seal ei kasutatud kirja-lõhub tsivilisatsioonide tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja.
Tsivilisatsiooni tekkimine langeb kirja eelsesse aega, seega pole allikaid . Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga- arved jne pürokraatlikud dokumendid . Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad kaasaegsed kirjalikud materjalid ajast, mil tsivilisatsioonid tekkisid. Kaasaesed kirjalikud allikad sekundaarsetest allikatest. Seega tuleb toetuda arheoloogilisele materjalile ja selle tõlgendamisele. Arheoloogia tõlgendamiseks oleks vaja kirjalikke materjale, neid aga pole, seega siis ainus võimalus etnoloogia . Jälgitakse rahvaid, kes on madalamal tasemel ja neid jälgides siis proovitakse paigutada arheoloogilisi leide tetud ühiskonda/aega. Probleem see, et need rahvad on kadunud, kirjeldused pärinevad esimestelt euroopa avastajatelt. Polüneesia ühiskondade kirjeldused pärinevad 18 saj. Seega on vaid kirjeldused, kuid tsivilisatsioone ennast pole, seega allikaks ainult kirjedus. Uus Guineas on olemas küll vanu tsivilisatsioone, kuid need kontaktis uurijatega ja seega uue ühiskonna poolt juba mõjutatud. Etnoloogia ja arheoloogilise materjali ühendamine alati tuletuslik. Seega, me ei tea, kuidas tsivilisatsioonid tekkisid. On olmas arvamused ja kogu moos !
Mütoloogias kaks kujutelma tsivilisatsiooni alguse kohta. Oli mingi kujuteldav tegelane(kultuuriheeros), kes kultuuri tõi ja kõike õpetas. Teine on kujutis kunagisest kuldajast, millele järgnes allakäik, mis on toonud tänapäeva. Need kujutelmad jõudnud paljude rahvaste mütoloogiasse ja ka kristlusse. Kuldaja lõpuga kaasneb ka iseotsustamise pädevus-piiblis hea ja kurja tunda saamine. Alates 5saj ekr kujunes õpetus sofism ja hakati arutlema ühiskonna tekke üle. Sokratese kaaslane Kritas?? avaldas seisukoha, et algselt elasid inimesed nagu metsloomad , kehtis tugevama õigus. Mõeldi välja seadused, et ohjeldada inimesi ja ülekohtuseid karistada -neid seadusi järgiti ainult siis, kui need teod sooritati avalikult(seega varjatult teostatut ei karistatud). Seega mõeldi välja jumalad, et karistada ka tegusid , mis sooritatakse salaja ehk väljaspool avalikkust. Aristotelese järgi oli majapidamine (mees naine orjad) sealt asusid harud väljaspoole, sellest kujunes küla, mille etteotsa seisis juhtiva majapidamise peremees e kuningas. Paljude külade kooperatsiooni tulemusena kujunes linnriik , kus eesotsas samuti kuningas, kuid edasise arengu tulemusena kujuneb monarhi, keskmine(kesklassi) riigikord ja sealt juba demokraatia. Miks nii arvati- põhjuseks see, et kõik lähtus kangelasajast, kus kõik kangelased olid kuningad, seega ainuvõimalik.
Roomlased . Roomlaste aeg algas 7 kuningast, mis asendus vabariigiga. Roomlane Lucretius Carus 1 saj ekr esitas õpetuse/poeemi maailma seletusest kus: algselt elasid inimesed nagu loomad, ei tundnud tuld , elasid koopas , metalli ei tuntud, tööristad ainult kivid . Inimesi ühendas ainult veenus ehk armastus(sex) ja kaastunne . See oli algne e metsluse faas. Teises faasis hakati kasutama tuld, ehitama onne, mees ja naine olid omaette ehk tekkis perekond. Perekondade vahel sõbrasuhted mis viisid väikse kogukonna tekkeni. Tekkis ka keel. Kolmandas faasis kerkisid esile kuningad, kes hakkasid rajama linnu ja kindlusi, jagama karju ja põlde ja tekkis rikkus ja ebavõrdusd-tüli. Kuningavõim kukutati ja otsustati ise end valitseda ja sai alguse vabariik. Tehnilistest uuendustest võeti kolmandas järgus kasutusele metallid, algul vask siis raud jne, keraamika . Põhimõtteliselt tema järgi(sealt tuletatud hetkeni kehtiv jaotus):kivi, vase ja rauaaeg .
Keskaeg . Keskaegne kujutelm piiblikeskne, asjad mille üle ei arutleta. Jumal lõi maailma (5-4 tuh ekr), enne seda polnud midagi. Teiseks oli kindlasti üleujutus ja Noa ehk kõik tema järeltulijad. Seega nad pidid rändama sinna kus nad olid. Arutleti ainult selle üle, kas Euroopas olid rahvad ennen Noad , samas see ebaoluline, sest kõik said ju surma.
Renessans . Piibli autoriteet nõrgenes. Maadeavastused avaldasid küllaltki suurt mõju, sest satuti kokku primitiivsesete rahvastega. Tekkis probleem-kuidas see võimalik on? Piiblist teada, et juba Aadam kündis, samuti ka Noa, aga kuidas siis need Noa järglased nagu parbarid. Kas nad on Noa järglased e inimesed või on metslased ja neid ei ole mõtet ristiusku pöörata-maha lüüa. Leiti, et küllap neil ikka hing on ja seda saab maksustada ka seega siis vaja ristiusku pöörata ja inimesteks lugeda. Miks barbarid? - ilmselt unustasid need oskused. Kuidas Ameerikasse said? Kuna nii pikk maa oli minna, siis (üle Alaska ) selle rännaku jooksul (aasta sadade jooksul) nad unustasid põlluharimise. Samas osad ka harisid, seega siis osad õppisid selle uuesti Ameerikasse jõudes. Siit võimalus, et Euroopas võisid elada rahvad, kes ei tundnud tsivilisatsioone. Seal tuli maa seest kivikirveid, mille põhjal hakati oletama, et äkki eurooplased elasid nii ehk ei tundnud põlluharimist ja olid selle rännul unustanud ja pidid selle uuesti õppima. Alates 16 saj pandi tähele, et päevavalgele tulnud muistised , pärinevad erinevatest aegadest st kivist, pronskist ja rauast. Võeti üle antiikne seisukoht, et on olnud kolm aega kivi, pronksi ja rauaaueg. Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid, barbaarsed karjakasvatajad, tsiviliseeritud karjakasvatajad ja viimaseks siis kaasaegsed kaupmehed . Omavahel neid ei ühildatud st kiviaega ei paigutatud barbareid jne. Valgustusajal alates 17 saj hakkas pihta ka teoretiseerimine tsivilisatsioonide tekke kohta.
Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane , filosoof ja matemaatik , monarhia kaitsja jne, kirjutas pamfleti " Leviaatan " kus siis kirjeldas tsivilisatsiooni tekkimist. Kõigepealt oli looduslik seisund e kõikide sõda kõikide vastu, loodusressurse vähe ja nii oli vägivald e tugevama õigus. Vaatamata sellele sundis jumalik käsk alluma autoriteedile, sest mingid kokkulepped ei toimunud. Selleks, et need hakkaks toimima oli vaja luua ühiskondlik lepe. Osad õigused loovutati valitsejale, kes pidi kõiki kokkuleppeid tagama. Tagamiseks oli siis hirm. Ühiskondlik leping kehtestas absoluutse monarhia. (Vikipeediast-Hobbesi peateoseks peetakse kirjutist "Leviaatan" ("Leviathan", 1651 ), kus ta väidab, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks neist saama piiramatu võimu, et kehtestada seadused ja ettekirjutused , mis ühiskonna kontrolli all hoiaksid. Maailmast pole teada ühtki riiki, mis sel viisil oleks tekkinud. Samas ei pea Hobbes igasugust piiramatut võimu heaks: türanniat tuleks vältida. Kui piiramatu võimuga valitseja on muutunud türanniks, siis tuleks ta kukutada ning asendada uue ja õiglasema valitsejaga).
Hobbesi konkurent John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704), kes kirjutas 17 saj teisel poolel(konstitutsioonilise monarhia pooldaja ) kaks käsitlust valitsusvõimust. Ka temal oli looduslik olukord, kuid seal polnud sõda kõikide vastu ja seal kehtis eraomand , mis oli omahüvanguliseks kasutamiseks, kuhu pandi oma töö ja seega siis kuulus õigusega talle. Eraomand algusest peale. Paraku eraomandi süsteem ilma kõrgema võimuta ei toimi, seega oli vaja tagajat ja kehtestati riiklik sunnivõim. Ühiskondlikul nõusolekul ja hüvangul põhinev võim. Ühel siis omand tekib leppe käigus, teisel kohe olemas.
Kolmas tegelane prantslane Jean- Jacques Rousseau (28. juuni 1712 Genf , Šveits – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa). 19 saj teisel poolel kirjutas, et looduslikus olukorras polnud varandust, polnud omandit jne ehk inimesed rikkumatta. Neil teatud omased tunnused - hool enese eest, kaastunne jne ehk kõik positiivsed tunnused. Tsiviliseerimine ehk siis tugevamad allutasid paljud oma võimule ja seega siis tsivilisatsioon põhineb vägivallal, mille läbi nii alamad kui ka kõrgemad klassid kaotasid oma vabadused . Valitsevad klassid muutusid läbi valitsemise tetud nõuete ja normide orjadeks . Kujunes välja moraal ehk teatud kriitiline mõtlemine, mis lõi eeldused tulevikus olukorda parandada. Tulevikus tuleb sõlmida lepe, mis olukorda parandab ehk otsene demokraatia. Näited tema arvates olemas nt Sparta . Seega tema järgi tsivilisatsioon negatiivne ja rikub inimese ära.
Neljas mees Charles de Montesquieu(18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755), kes kirjutas natuke enne Rousseaud. Sõnastas arusaama looduslikest mõjudest ühiskonna tüüpidele. Kliima. Külm kliima kasvatab töökaid, taluvamaid, püsivamaid, kuid samas ka tuimemeaid inimesi. Soe aga laisku , püsimatuid inimesi. Orjus , mis oli tema arvates paha, oli siiski lubatud soojas kliimas. Teine erinevus oli tasandiku ja mäestiku piirkondade vahel. Tasandik oli viljakas, seal olid inimesed rahulolevamad/leplikumad valitseja ülemvõimu suhtes, seega seal kipuvad tekkima monarhiad-pole mägesid, mis nende levikut piiraks. Mägede elanikud on aga vabadust armastavad, sõjakad ja seal kipuvad tekkima vabariigid. Aasia / Euroopa erinevused ehk Aasias puudub barjäär külma põhja ja sooja lõuna vahel. Seega põhjas olevad mägede vennad alistavad lõunas olevaid laiskvorste. Euroopas aga seevastu palju rahvaid, kes armastavad vabadust ja kujuneb palju erinevaid riike ja suunitlused pigem vabariiklikud või piiratud monarhiaga.
19 sajand. Teadusliku diskussiooni algus. J.-Fr. Champollionist sai alguse muististe uurimine (egiptuse hieroglüüfide dešifreerimine). 1830-1850 tegeleti kiilkirja dešifreerimisega Rawlinsoni?? juhtimisel. Sealt edasi sumerite muististe uurimine ja nende kirja dešifreerimine. Oluline see, et piibli kõrvale tulid uued materjalid, mille alusel sai uurida. Ameerikas 1850 paiku avastati Maiade linnad džunglist. 1870ndatest alates Heinrich Schliemann hakkab kaevama ...... ühesõnaga avastas Trooja linna varemed jne. Muudatus ka see, et 19 saj vältel jõuti arusaamisele, et euraasia keelte enamus kuulub ühte keelkonda euroopa keeltega. Tuleb seega otsida aaria rassi lähtekohta. 1870 esimesed kaevamised Harappas Indias ehk ettekujutus , et seal oli juba enne aarialasi mingi tsivilisatsioon olemas. 19 saj alguses arenes ka arheoloogilise määramise süsteem, seal eesrinnas põhjamaade tegelased. Taanlane Thomsen , kes viis süsteemi- kiviaeg , pronksi ja rauaaeg teaduslikule alusele. Tema osutas, et on vanem kiviaeg-lihvimata kiviriistad, noorem kiviaeg- lihvitud kivid, pronksiaeg - pronksist , rauuaeg-pronks-luks esemete jaoks, kuid raud tööriistad. Leidis, et areng toimud väljaspool skandinaaviat ja migratsiooni käigus toodi need skandinaaviasse. Tema järgija Nilsson seostas esimesena neid ühiskondliku korraga. Kiviaeg-kütid korilased , pronksiaeg-põlluharijad. Leidsid , et esimesed inimesed skandinaaviasse 3000 ekr ja pronksiaeg 3000-1000ekr. 19 saj keskpaiku kummutati otsustavalt piibli ajaline määratlus maailma loomise ajast. Sildade jne rajamise käigus tuli välja igasuguseid kivistisi ja luid . Mammuti luud ja kiviriistad samas kihis, seega pidid inimesed elama juba jääajal jne. Seega pidid inimesed euroopas elama juba enne üleujutusi. Äkki mingid Aadama eelsed ühiskonnad. Suur vaidlus. Sajandi keskpaiku mittekiriklikes ringkondades siis kujunes veendumus , et maailm on palju vanem kui piibel väidab. 1856 avastati neandertallane ja hakkas kujunema inimese arengut puudutavad evolutsiooniteooriad . Tuntum Darwini oma. Kui Darwin oli sõnastanud teooriad, siis mõjutas see ka suhtumist inimühiskonda. Kujunes progressi teooria. 19 saj oli erakordselt kiire areng, seega see mõjutas arvamust, et ka minevikus oli progress. Kõige selle tulemusena kujunes 19 saj teine pool evolutsiooniteooriate kõrgajaks. Kaks esmaalgatajat olid Inglise arheoloog Lubbok?? ja etnoloog Tylor ??. Mõlemad kirjutasid tähtsamad tööd 60-70 ndatel. Olid selged evolutsionistid, kelle ühiseks jooneks oli arusaam, et kõik rahvad teevad läbi arengu kõrgema tsivilisatsiooni poole-seega siis läbi vähem arenenud ühiskondade saab uurida arenenud ühiskondade teket. Lubboki aravates toimub looduslik valik erinevate ühiskondade vahel ehk osad kohanduvad paremini keskkonnaga ja arenevad kiiremini, teised aga ei mugandu nii hästi ja jäävad kängu. Euroopa siis mugandunud. Kehvemini kohandunud rahvad on nagu lapsed ehk nende vaimne- moraalne pool kängu jäänud, seega puudub ka arenguperspektiiv. Seevastu eurooplasi ootab ees helge tulevik ja aren jätkub. Kandis sellist mugandust üle ka meeste ja naiste arengusse ehk mehed paremini mugandunud naised kehvemini. Samuti kandis seda üle ka eliidile ja alamkihile. Ehk eliit areneb, alamkiht mõttetu ja kängu jäänud. Nimetatakse sotsiaal Darwinismiks ehk eliit võimekam ja parem, alamkihid geneetiliselt halvemad. Tylor sõnastas kolm ühiskonna tüüpi: metslus, barbarism (põlluharijad), tsivilisatsioon. Need omased kõigile rahvastele, kuid rahvad jõudnud erinevatele tasemetele. Tema arvates pole need, kes on arengus maha jäänud erinevad, vaid lihtsalt aeglasemalt arenevad. Igas kultuuris pärandatakse edasi kasulikud jooned ja mittekasulikud jooned jäetakse kõrvale(vahel püsivad kusagil kõrval ja läbi nende võimalik vanu ühiskondi kirjeldada). Religioon oli tema meelest looduse abitu seletamise üritus. Esiteks aminism e usk looduse hingestatusse, teiseks maagia ja sealt välja kasvav rituaal -usk, et inimene suudab loodust mõjutada. Rituaali põhjus unustatakse ja selle korvamiseks mõeldakse välja müüt.
Šeitsi päritolu antropoloog , õigusajaloolane Johann Jakob Bachofen (1815 – 1887), oma teoses „Emaõigus“ pani aluse muistsele patriarhaadi seosele. Tuletas selle Kreeka mütoloogia põhjal. See tähendas, et naistel oli rohkem õigusi. Kuigi Kreeka oli patriarhaalne , olid paljudes müütides olulisel kohal naised. Miks? Leidis, et ilmselt see kajastab mingit varasemat aega, mis oli küll kadunud, kuid säilinud müütides. Postuleeris, et kunagi oli günokraatia ehk naiste võim. Areng 4 etapis . 1 etapp: etäärlus ehk kui oli piiramatu suguline läbikäimine st, et suguluse arvestamine sai olla ainult emaliiinis, nimetatakse ka afrodiiteliseks ajaks. 2 etapp: põlluharijalik kultuur, naine ikka tähtis, viljakuskultused, öised rituaalsed riitused, see emaõiguslik faas nim ka eeterlikuks?? faasiks. 3 etapp: dionüüsoslik ehk kui hakkasid esile kerkima mehed ja saavutasid ülemvõimu naiste üle. 4 etapp: apollonlik faas e Kreeka tsivilisatsioon, kus kehtis patriahaalne monogaamia , kesksed olid juba taevased jumalad nt Zeus ja Apollon.
Selle eelmise teooria võttis omaks ameeriklane Lewis Henry Morgan (November 21, 1818 – Detsember 17, 1881), kes oli tihedalt seotud irokeesidega(indiaanlaste hõim kelle õigusi esindas). Elas nede juures ja sümboolselt nad „lapsendasid“ ta. Irokeesidel oli sugulusel põhinev org. Suguluse arvestamine oli emaliinis ja naistel oli suhteliselt kõrge positsioon. See juhtis Morgani naiste positsiooni märkamisele ja seostus kohe Bachofeni mõtetega. Samas kirjutas ta evolutsioonilises võtmes. Ühendas evolutsiooni ja erokeesi. Kirjeldas sugukondliku korda. Sugukond ingl. klann - see oli väikseim üksus( eksogeene st naiste-meeste võtmine väljastpoolt) teine fraatria e sugukondade ühendus, mis sõltuvalt suurusest võib olla nii ekso kui ka endogeenne . Kolmas ehk kõige suurem- hõim. Klassikaline jaotus, mis mingis mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu. Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon(varem olemas) ja jaotas ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud. Järgnes metsluse keskaste - algas tule kasutamise, kalapüügi ja loomade küttimisega. Selles astmes ka kannibalism ja esimesed relvad. Metsluse ülemaaste algas vibude ja odade kasutamisele võtmisega. Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum . Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski anastusmajandus. Barbaarsuse algust tähistab viljelusmajanduse tulek. Siit ka suurema erinevused. Alamaste saab alguse keraaamika ilmumisega ja esimesed katsed põldu harida. Läbimurre keskastmes ehk siis põlluharimine kinnistus . Karjakasvatust sisuliselt Ameerika kultuuridel ei tekkinud. Metalli ei kasutatud. Ameerika kõrgkultuurid jäid tema järgi barbaarsuse keskastmesse. Kõrgema barbaarsuse aste algas siis rahvastiku kiire kasvu ja metallide kasutusele võtmisega. Selles astmes tekib ka maa-eraomand. Sotsiaal-majanduslik formuleering. Perekonna arengus, mille ta sinna liitis , lähtus paljuski irokeesidest. Väitis, et kunagi olid perekonnad, kus õed elasid koos ja kasvatasid ühiseid lapsi(punaloa). Perekonna areng siis vabast läbikäimisest kõigi vahel kuni lõpuks monogaamia. Algne faas oli promiskuiteet, kus mingeid piiranguid polnud ja kõik siis magasid kõigiga. Hüpoteetiline selle kohta andmeid pole. Siis tekkis veresugulus ehk vanemate ja laste vaheline läbikäimine keelatud. Kolmas aste metsluse kõrgemas astmes, kus õed koos ja võivad võtta meesteks kõiki, kes pole nede vennad ehk siis vendade õdede suguline läbikäimine keelatud. Sellest kujuneb välja sugukond. Barbaarsuse keskastmes areneb paar-perekond, kaldub olema ema järgne, just nendes piirkondades, kus oluline põlluharimie st see oli naiste ülesanne. Seega naised tagasid sissetuleku, mis omakorda hoidis kõrgel nede positsiooni. Tõi kaasa selle, et mees tuli elama naise juurde ja suguluse arvestamine naisliinis. Perekond ja sugukond tekkisid emast. Sama nagu Bachofenil. Barbaarsuse ülemastmes, kui künnipõllundus tõusis esikohale muutusid olulisemaks mehed st oli jõudu rohkem vaja. Sealt tõuseb mehe positsioon ehk kujuneb patriarhaalne- monogaamne perekond, mis seostub omandi kujunemisega. Kujuneb omand, mis kuulub perekonnale , kes on perekonna pea sellele kuuluvad kõik asjad. Sealt edasi siis naise ahistamine st mees nõuab naiselt seksuaalset truudust, keelatakse teiste isastega läbikäimine. Samas oluline ka pärimise aspekt sest tahetakse ikka pärandada oma lastele. Mõndades kujunes ka monogaamia kuna mees tahtis ju rohkem lapsi aga seal pärandamise probleem- mitu naist ja palju pärijaid. Omandi kaitseks ja kinnitamiseks kujunes lõpuks välja riik. See siis 19 saj klassikaline evolutsioonismi peategelane ja tunduim nägu st Morgani süsteem. Tal kompaktne süsteem, mis materiaalsetel alustel toimiv, see sobis aga kokku selleks ajaks tekkinud Marksismiga. Engels just tugineski Morgani teostele.
Marksism . Friedrich Engels kujundas oma seisukohad välja alates 1840. Karl Marx ja Friedrich Engels. Marx siis selline ülevoolav jne teda toetas Engels, kes asju põhjendas ja leidis ajaloost ja jumal teab kust põhjendused. Marxi eesmärk polnud minevikku uurida, Engels aga tegeles just sellega. Engels tuginedes Morganile, andis välja oma raamatu perekonna tekkimisest(loe perekonna,riigi ja eraomanduse tekkimine). Mark oli teadagi Hegeli õpilne ja tuletas sealt ka oma järeldused. Hegeli õpetus- vaimu e jumala areng läbi erinevate staadiumite enesetundmiseni. Jumalast lähtuv vaim võõrandub, sealt loodusesse ja sealt inimestesse ja sealt siis kunagi taasmõistmisse. Absoluutse vaimu areng seisnes moraali arengus. Vabadus areneb kolmes suures astmes. Esialgu avaldub vaim Mesopotaamia jt idamaade kultuurides, seal ainult valitsejate näol, sest teised on ju orjad. Järgmine Antiik Kreeka ja Rooma , kus vabadus omane osale ühiskonnale, kes on vabad st umbes pooltele. Kolmas aste saabub germaanlaste juures e keskaegses euroopas, kus vabadus juba enamusele ja lõpuks kui preisi konstitutsiooniline monarhia kaotab pärisorjuse kõigile. Marxi järgi olemas progress vaimu arengu näol, mis avaldus ühiskonnas. Marx leidis, et Hegel on eksinud ja hoopis ühiskond sünnitab vaimu. Mitte mõtlemine ei põhjusta olemist, vaid olemine põhjustab mõtlemist. Areng siis on, aga see ühiskonna areng. Oluline tootlike jõudude areng. Tootlikud jõud koosnevad tootlikest vahendutest nt kirvest kuni aurumasinani ja tootmissuhetest ehk nt ori ja tema ülem, vabrik ja selle tööline. Tootlike jõudude areng määrab kindla omanid vormi, mis vastab teatud ühiskonna klassile. Kokku moodustavad need ühiskonna baasi e sotsiaalmajandusliku aluse, sellele toetub pealisehitus ehk poliitiline korraldus ja ideoloogia. Primaarne on baas, selle arengu määravad tootlikud jõud ja pealisehitus siis areneb sellele hiljem järgi. Baasi ja pealisehituse suhe aga Marxi järgi kahesuunaline ehk pealisehitus sõltub küll baasist aga võib seda ka mõjutada. Tagasimõju kas siis soodustab või takistab sotsiaalmajandusliku baasi arengut. Selliste suhete areng viib suuremale tootlikusele ja suuremale ülejäägile ühiskonnas, mille arvelt saab üleva pidad spetsialiste ja valitsejaid. Need korjavad ülejäägi kokku ja kasutavad seda ühiskonna arenguks/hüvanguks, kuid ka enese rikastumiseks. Iga ühiskond kujundab oma kindla ideoloogia, mis igal juhul õigustab kehtivat ühiskonna toimimist(korraldust) nt klasside domineerimist(pealisehitis) sinna kuulub ka religioon st see õigustab valitsevaid klasse , lisaks selle võib uinutada alamklasse ja juhtida nede tähelepanu mujale. Pealisehitus e poliitiline struktuur ei jõua sageli baasi arengule järgi ja hakkab selle arengut takistama ja et seda ületada on vaja sotsiaalne revolutsioon , mille käigus aegunud pealisehitus asendatakse uuega. Toimub läbi klassivõitluse e alamad klassid, kes on eksploteeritud kukutavad ülemkihi e pealisehituse ja loovad pinna uueks ühiskonna tüübiks. Neid ühiskonna järke, mis tänu revolutsioonidele vahelduvad nim Marx sotsiaalmajanduslikeks formatsioonideks ja maailma ajalugu on seega erinevate sotsiaalmajanduslike formatsioonide arengute vaheldumise ajalugu. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodalistlik, kapitalistlik formatsioon , kuni kommunistlik. Engels võttis oma töödes kirjeldada ürgkogukondliku ja selle üleminekut orjanduslikule, kus tekkis riik. Ürgkogukondlik nii algeline , et pole võimalik toota ülejääki, seega pole ka midagi ära võtta ja pole vaja sanktsioneerida omandit. On kollektiivne omand ja kehtib sugukondlik kord st emajärgne nagu Morganil. Barbaarsuse alamastmes algab viljelusmajandus . Tootlikud jõud arenevad sedavõrd, et esmakordselt tekib ülejääk, mida on võimalik jägada. Tekib ühiskondlik tööjaotus. Kahes lõikes jagunemine karjakasvatamisele ja põlluharimisele, teiseks tekib oskustööliste grupp, kes täidavad ühiskonnale vajalikku funktsiooni, kuid ise midagi ei kasvata. Karjakasvatajad peavad neid üleval. Tekib ka võimalus panna keegi enda eaks tööle kuna staffi on üle. Sellest tulenevalt hakatakse osasid inimesi orjastama ja nii kujunevad välja ühiskondlike klasside alged . Ülemkiht ja orjad-sõltlased, kes neile alluvad . Kuna on ülejääk siis tekib vajadus seda kuidagi säilitada ehk kinnistada ja selles faasis tekib eraomand. Kuna seda tahetakse pidevalt ära võtta siis on vaja seda kaitsta jne, tekib riik selle säilitamiseks, kaitseks. Kuna eraomand on ebavõrnde siis loob see ühe isiku võimaluse teist eksploteerida. Riik on kaitse st riik on vahend eksplotaatorite käes, millega kinnitatakse ja kaitsetakse omandit, mis võimaldab teisi orjastada. Engelsi riigi esmane vorm on sõjaline demokraatia ehk riik oma tekkefaasis. Ülemkiht on eraldunud st on valitsejad ja orjad, kuid lihtkogukonlased pole veel allutatud, neil on sõnaõigus, mida nad saavad väljendada/kasutada rahvakoosolekutel. Orjanduslik riik kujuneb lõplikult, kui tõuseb esile kaupmeeste klass ja rahamajandus . Orjanduslik formatsioon orjad ja nende omajad. Selle alusel teatud progress, kuid hiljem hakkab see majanduse arengut takistama, kuna orjadel initsiatiiv tööd teha puudus. See pärssis uut tehnoloogiat st hakati orjadest loobuma , kuid ideoloogia ei lubanud muud tööjõudu kasutada, mis oli häbiväärne. Õnneks tulid germaanlased , kes roomlased surnud ringist vabastasid. Marx aga leidis, et igal pool pole areng nii läinud nt idamaades (India ja Hiina). Seal näib riik olevat tekkinud ennem, kui eraomand ja kujundas välja paraleelarengu formatsiooni e aasialik formatsioon. St kogukondadel on ühisomand nende üle valitseb riik kes ka eksploteerib. Kes nõuab andamit ja kordineerib nede ühistegevust nt niisutuskanalite rajamist . Aasialik formatsioon pole kadunud siiani. Räägitakse praeguseni.
Konkureeriv õpetus 19 saj. Inglise filosoofi ja sotsioloogi Herbert Spencer (27 April 1820 – 8 Detsember 1903) oma. Peateos käsitles kõike suures mastaabis ja varajaste ühiskondade osas esitas vaate , mis on marksismist erinev. Üldine arengureegel maailmas järjest suuremale erinevusele. Toimib nii looduses kui ühiskonnas. Lihtsamalt keerulisemaks. Toetus Darwinile, mille järgi toimub olelusvõitlus e sobivaima ellujäämine. Ühiskondade edu võti on suutlikus tootmist arendada. Tootmise arendamise võti on aga isiklik vabadus e initsiatiiv e soov rikastuda. Mida enam suudab ühiskond inimesi motiveerida eraomandile, seda parem. Samas peab olema ka hea kaitse eraomandile ja selle säilimisele, mis initsiatiivile soodne- vabaduse võidukäik- see industrialiseerimisest alates. Varasemates faasides saavuati aga progress vabadust maha surudes . Loogika oli selline, et oluline oli künnipõllunduse algus, mis muutis inimesed paikseks ehk tekivad paiksed asukad . Põlluharimiseks vaja soodsaid looduslike tingimusi, mis tekitas konkurentsi maapärast ehk krooniline sõda kogukondade vahel. Edukam kogukond oli see, kes suutis teisi võita. Ehk edukas oli see kes oli sõjaliselt võimekam. See tõi kaasa sõjaliste voorustse kõrge väärtuse varasemates ühiskondads. St rikkus hakkas koondume sõjapealike kätte, kellest saab kogukonna juht, kes läbi vallutuste kinnistab oma positsiooni ja kõige edukamast sõjapealikust saab valitseja. Despootliku valitseja riik on sõjaline. Tekkib läbi vallutuse. Kui sõjaline riik on tekkinud ei kao sõjaline aspekt kuhugi , sest tööviljakus on sedavõrd madal, et kõige efektiivsem on füüsiline sund ehk siis alistatute jõuga tööle panemine . Oluine osa sellises riigis orjadel, sõltlastel. Kinnitab ka oma võimu religioosselt. Teenistuses preestrid , kes ideoloogiat aitavad välja mõelda ja kinnitada. Tekib usk jumalatesse ehk esivanematesse st valitsevate klasside jumalad tõusedvad kõrgemale ja seega ülim jumal on karm( kes kasutab nuja kui vaja). Selline, sõjaline riik, erinevates vormides püsis kuni industrialiseerimiseni. Spencer ja marksism on samas suht sarnased, sest riik kujuneb vägivallast. Erinevus see, et Marxil riik pealisehitus, mis tootmisega ei tegele vaid kaitseb ainult eksplataatoreid. Spenceril aga riik see, mis sunni inimesed tööle.
20 saj alguses pea sama jutt saksa sotsioloogilt F. Oppenheimerilt??. Peatöö 1908 ....... seisukoht on lihtne ehk vallutus tekitab riigi. Inimesel on teatud tungid, üks neist enesesäilitamine ja tunnustamisvajadus, mis sünnitavad tungi rikkuse järele. Selle hankimiseks 2 viis: töö-majanduslik vahend ja röövimine- poliitiline vahend. Riik on röövi legaliseeriminse vahend. Primitiivsetel küttidel riiki ei olnud, autoriteedil võib olla mingi autoriteet. Homogeene mass. Olukord muutus, kui tuli põlluharimine. Lõdvad ühendused läbi pidude ja kommete, samas (erinevus Spencerist) puudub neil vajadus sõdimiseks. Puudus vajadus midagi ära võtta, sest kõik on olemas. Polnud vaja vägivalda ega sõjaväge. Sealt tulenevalt polnud ka erilist majanduslikku ebavõrdust. Kasutasid siis tööd, et saada rikkaks. Töö aga ei ole see millega saaks jõukust põlistada. Karjakasvatajatel olukord teine ehk neil võimalus kiiresti rikkust suurenda . Neil tekkis suurem rikkuse konsentreerumise võimalus e olid suured karjad, seega stiimul ühe inimese eksploteerimiseks teise poolt. Suurt karja ju vaja hooldada seega siis pandi keegi tööle. Tekkis orjus ja majanduslike erinevus suurenes. Karjakasvatajate kolm klassi-ülikud e suurkarjakasvatajad,......, orjad. Tekkinud majanduslik ebavõrdsus põlistati läbi riigi tekkimise ehk majandusvõim inimtöö ekspluateerimiseks. Ei tekkinud siseselt vaid läbi selle, et nad alistasid põlluharijad. Oppenheimer leidis, et Ameerikas, kus karjakasvatust polnud täitsid nede(karjakasvatajate) rolli kütid. Riik kehtestati kuues etapis: 1 olid röövretked saagi ja oriade hankimiseks. 2 muudeti põlluharijad andamikohuslasteks. 3 hakatakse nõudma, et harijad tooks ise andami kohale. 4 Etapis muutuvad karjakasvatajad paikseteks ja asuvad põlluharijate lähedale või kolivad nendega kokku. Algeline riik. 5 Etapis põlluharijad aktsepteerivad karjakasvatajaid/kütte ja kasutavad neid vahekohtunikeks jne. 6 Etapis sulanduvad nomaadid ja karjakasvatajad üheks rahvaks. Raske pidada universaalseks seletuseks, kuid mõne riigi puhul toimib nt tatarlased, hunnid jne. Kuid ei saa käsitleda esmaste riikidena.
Klassikalise evolutsionismi juurde veel üks tegelane - J. Freizer. Inglise etnoloog-mütoloog, keda peetakse ka moodsa antropoloogia isaks, Kreeka-Rooma asjatundja elas 1854-1941. Kirjutas uurimusi maagiast ja religioonist. Massiivne teos „Kuldne Oks“ - Uurimus maagiast ja religioonist. Olemas ka eesti keeles. Arutles religiooni kujunemise üle. Käsitles religiooni kui primitiivse inimese maailma seletamise viisi, mis oli vigane . Seega otsis inimene abitult seletusi sellest, kuidas loodus toimib ja kuidas seda enese kasuks pöörata. Esimen aste on maagia e inimene usub, et teatud toimingutega on võimalik loodust mõjutada. Teine aste religioon. Inimene pole enam nii naiivne , et ise teha, vaid usub et loodust valitsevad jumalad ja seda saab mõjutada läbi jumalate. Jumalate soosingu ja hea tahte saavutamine, mis omakorda tagab selle, et jumalad loodust soodsalt mõjutavad. Viimane aste siis teaduse tase, kus inimesed hakakvad loobuma religioonist mis asendub tehnoloogiaga, millega saab otse mõjutada ehk nüüd siis juba ratsionaalne ja reaalset tulemit andev mõjutamine. Sellest seisukohast tuletas teooria jumalikustatud kuningavõimu arengust. Kasvab välja maagiast. Kujunesid maagid /nõiad, kes tõusid spetsialistideks, kes omakorda said omaette klassiks/ grupiks . Silmapaistvaim grupi liige tõisis pealikuks e preester -valitsejaks kellest sai jumalikustatud kuningas. Jumalate tasandil usuti , et see preester-kuningas on ühenduses jumalaga . Sellise kuningavõimu tipp Egiptuse vaaraod ja Inkade päikesejumalate kehastused. Sellise jumalikustatud kuninga funktsioon oli looduse mõjutamine. Loodus kui bioloogiline organism, mida sai mõjutada rituaalse seksuaalaktiga. Jumalikustatud jumal siis teeb rituaalsest seksuaalakti, mis viljastab loodust. Nt Babüloonias püha abielu akt- preester pani ilmselt preestrinnat avalikult ja kogu rahvas vaatas . Viib läbi selliseid rituaal, mis siis peaksid hoidma loodust toimimas. Kuninga juures veel üks omadus ehk ta peab olema surematu, perfektne. See põhjustras probleeme, kuna inimesel siiski omadus vananeda. Mitmetes kultuurides tekkis komme , et kuningas tuleb tappa sel ajal kui ta pole veel vana. Nt sunniti võtma mürki. Frazer uskus, et see on olnud kindel tava ja need vähesed näited, mis teada vaid kinnitavad seda. Praktikana sellist kommet aga enam pole(vähemalt pole leitud rahvast kes seda praktiseeriks) aga see jätnud jälgi mütoloogiasse nt kangelane kukutab eelkäija võimult ja abiellub tema naisega ja saab valitsejaks. Ehk see siis rituaalne tapmine jne. Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne. Kuid mitte pahatahtlik. 20 saj esimestel kümnetel oli ta väga populaarne . Viimane suur evolutsiooniteooria tegelane, mis hakkas moest minema. Kõik eelnevad siis klassikalise evolutsiooni tegelased.
20 saj esimene pool.
Empiirilised teadmised laienesid. 1899-1900 hakkas A. Evans , Inglise arheoloog, tegema arheoloogilisi kaevamisi Kreetas ja leidis Knossose . Pärast IMS, 1920ndel aastatel kaevati Indias Harappa ja Mohenjodaro(Mohenjo-Daro)muistsed asulad/tsivilisatsioonid. Järjest enam hakati uurima ka kiilkirja tahvleid ja just enne IIMS loodi esimesed konstruktsioonid sumerite süsteemidest, mida juhtisid templid ehk riik oli üks suur templimajandus. 1915 õpiti lugema Hetiidi kiilkirja ja sai alguse Anatoolia ehk tänapäeva Türgi alal olnud riigi ajaloo tundmine . Andmestikku oli seega rohkem kui varem. Oli võimalus neid võrrelda. Võrdluste tulemusena kujundati välja sünkroonne kihistumine ehk dateerimine viidi kindlatele astmetele ja pandi paika meile arusaadav asjade paigutus ajas.
Sotsioloogias ilmnesid mõjukad koolkonnad . Kaks suurkuju sakslased M. Weber (21 Aprill 1864–14 Juue 1920) ja prantslane David Émile Durkheim (Aprill 15, 1858 – November 15, 1917). Kujundasid oma koolkonnad. Weber kujundas siiani pädeva poliitiliste domineerimisviiside tüpoloogia. Kolm autoriteedi tüüpi:- Karismaatiline domineerimine ( perekondliku ja religioossete ), traditsiooniline domineerimine ( peavanemad , patrimonalism , feodalism ) , õiguslik ülemvõimu (kaasaegne seaduse ja riigi, bürokraatia ). Võivad esineda ka ühes ühiskonnas. Neil ajalooline areng. Traditsiooniline autoriteet selline, kus võim tuleneb tavast ja kuuletutakse sest lihtsalt on nii ehk võim tuleneb tavast. Sellise valitseja kaaskond koosneb sõpradest ja sugulastest seadused põhinevad traditsioonidel. Selle raames eristas kahte alajaotust: 1 patriarhaalne-perekonna pea või juhi võim oma prekonna alamate üle. Sellel ajal kui selline vorm domineeris oli „vanameeste võim“-kerontograafia?. Sellele järgnes patrimoniaalne valitsemisviis ehk valitsejaks tõusnud majaperemehe võim laieneb teistele ja kõiki käsitletakse kui valitseja suurt majakonda. Teoreetiliselt on kõik valitseja sõltlased ehk riik on tema maja. Seega valitseja valitseb ka riiki kui oma majapidamist ehk kõik sõltub tema suvast ja heast tahtest. Ranget hierarhiat pole ja see sõltub tema suvast. Jagab oma soosikutele rikkuseid vastavalt oma suvale . Riiklikud suhted on seega isiklikud suhted. Sellise riigi tüüpiline näide Vana Egiptus. Vaaroa telekeeris oma suvalt võimu. Selline võim valdavalt iseloomulik idamaadele, aga oli omane ka Euroopale, kuid alamjaotusena ehk feodalism on patriomoniaalse euroopalik modifikatsioon. Eristas see et isiklikud suhted on viidud isiklikele lepingutele, vasalli truuduse vanne jne. Selles ilmneb euroopa eripära ehk lepingud ja truudusvanded kus juba tingimused kirjas. Saanud alguse Iisraelist e jumala leping rahvaga. See lepingu värk jäigi euroopa ühiskond püsima. 2. õiguslik ülemvõim. On legaalne autoriteet. Valitseja võim põhineb seadusele. Usutakse, et on ülimuslik sedus , millel valitseja võim põhineb. Omane on pürokraatlik korraldus. Erinevus see, et isiku positsioon hierarhias ei sõltu valitseja suvast vaid etteantud seadusest. Selle ilmingud Roomas, Bütsantsis. Domineerivaks sai alles uusaegses euroopas. Juurdumkisele aitas kaasa judaism ehk vana testament ja Moosese seadus jne. 3. Karismaatiline autoriteet. Võim sõltub valitseja karismast/võlust ja võimetest aga ka alluvate usust valitseja võimetesse. Selliseid võib tekkida igas ühiskonnas. Kipuvad eirama valitsevat autoriteedi tüüpi. Selline tüüp on võimeline kaasa tooma ühiskonna muutusi. Sellist autoriteedi tüüpi ei saa aga pärandada, sest sõltub isikust. Ähvardab kas mandumine mugavdub/kasvab üle mõneks teisteks autoriteedi tüübiks. Weber ei pidanud neid arenguastmeteks vaid lihtsalt ühiskonna tüüpideks.
Durkheim käsitles ühiskonda, kus kõigel on oma koht ja religioon on selle segu mis kõik kokku liidab . Religioonil eufooriline roll e pakub lohutust ja toob hädadest välja. See hakkas mõjutama varasemate ühiskondade mõistmist.
Etnoloogias vanade ühiskondadega tegelemise seisukohalt loobuti evolutsioonist ja rõhutati, et iga kultuur on universaalne ja nede ajaline järjestamine ja võrdluse põhjal mingi mudel loomine on naeuruväärne. Selle asemel tuleb tegeleda andmete kogumisega ja püüda sisse elade antud kultuuri mõtteviisi ja mitte tegelda nende klassifitseerimisega. Ameeriklane Franz Boas (9. juuli 1858 – 21. detsember 1942) selle suuna juhtivaid pooldajaid , keda peetakse siiani tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Liiga vähe liiga ebakindlaid andmeid ja pole mõtet fantaseerida. See aga tähendas seda, et huvi evolutsiooni seisukohalt kadus . Poolakast etnoloog Bronisław Kasper Malinowski (7. aprill 1884 Kraków – 16. mai 1942 New Haven , USA)uuris vaikse ookeani saarte põliselanike ja rõhutas kõigi kultuuride orgaanilist seotust isegi kui seda pole võimalik väljastpoolt lihtne mõista. Tema järgi on maagial roll, ehk tõstab eneseusku ja hinnnagut. Muutuste seletamise vajadus püsis ja selleks siis võeti kasutusele arusaam, kus kõiki muutusi seletati väljastpoolt tulnud laenudena. Inimesed pole nii leidlikud kui on arvatud ja nad pigem jäävad samale arengu tasemele , kuna maailm on väike siis on tsivilisatsioonid pigem leid ehk pole midagi leiutatud kaks x. Otsida koht, kus leiutati ja siis vaadata, kuidas ta levis ja sealt pinnalt siis hakati otsima seda kohta, kus kultuur tekkis. Erinevad kohad pakuti välja. Austraalia etnoloog M. Schmidt ? leidis, et see on kesk-aasias. Tegelikult oli ka katoliiklik teoloog ja selline evolutsionism religiooni õpetuses on vale. Autraalane Smith leidis, et Egiptusest on kõik alguse saanud. Kõige enam leidis pooldamist lähis ida. Ameeriklane J. Breasted sõnastas arusaama viljakast poolkuust. Ehk sealt sai alguse põlluharimine ja levis kõikjale. Edasi arutati kuidas levis. Esmalt siis Euroopasse. Kreeta, Kreeka. Levis arusaam, et Euroopa põlluharimine on saanud alguse lähis idast. See meeldis ka kirikule, sest sobis piibliga ehk eedeni aed oli kusagil idas jne. Teine leviku ariaal mis levis oli Schmidti idamaade oma. Kosinna? sakslane arheoloogia suurkuju, leidis, et arheoloogiline kultuur peab langema kokku etnilise rahvaga, kes seda kandis. Seostas saksa rahva aarialiku rassiga ja kultuure tagasi lugedes leidis, et indoeuroopa juured pärinevad saksamaalt. Sealt kõik välja rännanud, mida kaugemale seda enam on nad oma aarialiku alget minetanud. Saksa rahvas, kes oli kohal oli siis a ja o . Sakslased esmasündinud Indo-Eurooplased. Töö ilmus peale IMS ja karta oli, et sai kohe poolehoiu osaliseks . Lähis idast põlluharimine ja stepi vööndist siis aarialik karjakasvatus, mis siis muutusid sümbioosiks. Kreeta siis kohalik ja kreeklased siis aarialik vool, kes tungisid ja segunesid. Kõik kokku tähendas, et taust evolutsiooni teemal mõtisklemiseks polnud soodne st tsivilisatsioonide tekke osas.
Gordon Child . Austraallane suri 1957, õppis Inglismaal ja oli Evansi õpilane. IMS ajal
läks tagasi kodumaale ja üritas tegutseda poliitikuna, kuid poliitikut temast ei saanud ja tuli tagasi Inglismaale ja hakkas tegelema euroopa esiajalooga. Sai üsna mõjukaks. Järk-järgult hakkas väliste mõjude põhjal pöörama tähelepanu ka sisemistele arengutele. Ei välistanud kumbagi ja püüdis nn sümbioosi. On kolm piirkonda kus põllud on piisavalt viljakad , et tekitada põllumajandust - kus tekiks ülejääk. Mesopotaamia, Egiptus ja Indus. Leidis, et teine suur mõjutegur on mettallurgia ja see nii spetsiifiline värk, et vaevalt see paljudes kohtades tekkis ja pigem levis. Kaks olulist järku inimkonna arengus-põlluharimine ja metalli kasutusele võtmine. Neoliitiline revolutsioon e üleminek karjakasvatusele ja põllumajandamisele, linnarevolutsioon- linnastumine tõi tsivilisatsiooni. Sellised mõtted kujunesid 20-30. Vaadetelt vasakpoolne ja külastas Stalini kutsel NSVL . Kõik polnud roosiline, kuid sai teatud mõjusid ja NSVL arheoloogidelt. Leidis, et marksismis on uba. Sisemiste arengute põhjused olulised ja ka ideoloogia tuletamine sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast oli loogiline. Hakkas ühiskonda kirjeldama suht sotsialistliku nurga alt. Materjalistlik lähtekoht. Aluseks võttis juba tuntud metsluse barbaarsuse, orjuse. 1.Paleoliitiline metslus-küttimise ja koriluse aeg, sugukondlik kord, ühisomand, vanameeste autoriteet. Spetsialistid kui olemas on siis religioossed. 2. Etapp neoliitiline barbaarsus-toimus neoliitiline revolutsioon ehk üleminek karjakasvatuselt põllumajandusele. Suurendas inimühiskonna sõltuvust loodusest. Selle juures naised pidid mängima küllalt olulist rolli. Kuna ka korilus ehk korjamine oli naiste töö siis ilmselt ka põllumajandus naiste leiutatud. Kujunesid keraamika, kõplapõllundus. Tekkis ülejääk, mida oli küll vähe, et toita laisklevaid isikuid. Sellest aga piisas, et tekitada elanikkonna kasv. Püsivad asulad ja nede suur arv. Oli aga homogeene ehk ühesugune st selles faasis elukutselisi spetsaliste välja ei kujunenud. Ühiskonna juhtimine püsis sugukondlikul alusel, struktuurid tugevnesid, oli emajärgne. Põhjuseks naiste roll põllumajanduses ja selle leiutamises. Seda kajastavad ka leitud naiste kujutised, mida suhteliselt palju leitud. Selles faasis algas ka konkurent maa pärast, sellest tulenevalt võis saada alguse ka majanduslik kihistumine, kuid see ei olnud suur. Viljakus selleks liiga väike st ülejääki polnud piisavalt. 3. Vaseaja kõrgem barbaarsus. See tähendas metallide kasutuselevõttu ja ilmusid esimesed tõelised spetsialistid. Nt sepad ( hindas neid ilmselt üle kuna pidas neid lausa müstiliseteks tegelasteks), sai alguse künnipõllundus, arenes oluliselkt transport, kuna veiseid õpiti kasutama veoloomadena. Ratta leiutamine (Mesopotaamia 4000ekr) oli tal silme ees. See kõik tõi kaasa ühiskondlikke muutusi-sepad jäid sugukondlikust organisatsioonist väljaspoole ja hakkasid seda lõhkuma, muutus sooline tööjaotus-mehed kündjad. Lisaväärtus kujunes juba suuremaks , võimalus selle koondamiseks ja samas ka vajadus selle säilitamiseks. Kujunes perekondade eraomand, nii maa kui muud rikkused. Sõjapealiku osatähtsus tõusis, ülejäägi tõttu võimalus neil rikastuda. Ebavõrdsus suurenes. Sõjapealikud võisid omandada positsiooni, mis oli sarnane kuninga omale. See lõi eeldused linna revolutsiooniks. 4 Linna revolutsioon. Võis toimida ka Egiptses, aga silme ees oli tal Mesopotaamia kui ta seda kirjeldas. Otsustavat rolli mängisid jõed ja niisutuspõllundus, piirkond väga viljakas aga kaugemal kõrb, suur elanikkonna kontsentratsioon viljakal alal-jäi kitsaks . Jõe ümbrus nagu magnet, mis tõmbas rahvast, see tõi kaasa asulate plahvatusliku kasvu, mis kujunesid suurteks keskusteks nt Uruk . Elanikonna kasv paratamatult lõhkus vanad sugukondlikud struktuurid ja sundis otsima uusi organisatoorseid vorme. Pidi vastama irikatsioonide? süsteemidele. Need kollektiivsed süsteemid ehk oli vaja ühistegevust ja selle kordineerimist. Mesopotaamias arheoloogia järgi templid, varasalved, see osutab, et see saavuati läbi preesterkonna ehk religioosse autoriteedi. Kujunesid templi majapidamised , suured ühiskonna hüvanguks tegutsevad majapidamised. Üldjoontes kasulikud aga kordineerimine tähendas ka seda, et ülejäägid kogunesid preestrite kätte, kes seda jagasid aga samas tõi kaasa ülikonna rikastumise. Varasemalt juba alguse saanud klasside eraldumine kiirenes. Korraldamise jaoks vajalik arvepidamine seega oli vaja leiutada kiri. Samuti oli vajalik kaubanduse edendamine, vaja toorainet jne. Kujunesid välja kaupmehed, kes tegutsesid templite juures, kuid samas lõhkusid varasemat sugukondlikku süsteemi. Kujunes komplekne süsteem, mis oli vajalik niisutuspõllunuduse käigus hoidmiseks ehk kujunes riik. Tema järgi see siiki pigem üldvajalik nähtus mitte eriti negatiivne, kuid samas siiski kihistumine. Sõnastas ka 10 linnatsivilisatsiooni tunnust: 1. Linnastumine e linnalised asulad 2. Elukutselised spetsialistid. 3 üks osa maksab oma saagist andamiks, et üleval pidada spetsialiste ja juhte. 4. Suured ja mastaapsed ehitused . 5.preestrid, sõjaväejuhid jne moodustavad valitseva klassi.6. kirja kujunemine.7. täppisteaduste kujunemine.8. kunstnikud , kes arendasid uue realistliku kunstistiili. 9. Kaubandus, et toorainet importida ja saadust müüa. 10. Kõik kokku siis mooodustavad riikliku süsteemi ehk riik on välja kujunenud. Esmalt kujunes välja Mesopotaamias u 4000ekr. Egiptuses nats teine ehk siis mitte templite vaid valitseja ümber e vaarao ümber. Induse ühiskonna puhul nii põhjalikku võrdlust ette ei võtnud. Jättis otsad lahti selles osas, kas arenenud või Mesopotaamiast tulnud. Tegelikult siiski üldiselt arvab , et kõik Mesopotaamiast suuremal või vähemal määral. Tekkinud tsivilisatsioon hakkas paratamatult laienema. Peagi aga jäi tööviljakuse areng samaks ja seda pärssisid ühiskondlikud suhted, võimu monopol , seega sai areng olla ekspansiivne ehk laienev . Tõi kaasa konfliktid, nt riikide vahel samas ka uute ressurside otsimine väljastpoolt. Tingis sidemete loomise barbaarse maailmaga . Sidemed ja huvi vastastikune, kaubavahetus. Ülikud vahendasid sealt metalle jne tasuks andsid oskused pronks relvade valmistamiseks. See võimaldas barbaritel ka oma võimu naabrite hulgas suurendada. Nende pealikel tekkis saamahimu ja nii nad provotseerisid rüüsteretki tsivilisatsiooni aladele . Teatud ühiskonna demokratiseerimine toimus raua ajal e teise aastatuhande teisel poole. Seda rohkem, töötlemine hõlpsam ja seetõttu hakkas raud rohkem levima erinevates ühiskonna kihtides, hakkas levima ka tootmisse(mittea ainult relvad nagu enne) tõi kaasa tööviljakuse kasvu ja kuna oli laiadele massidele kätte saadav tõi kaasa ka demokratiseerumise . Samas oluline ka see, et samal ajal Foniikias loodi tähestikkiri, millest arenes Kreeka alfabeet jne ehk levis igale poole. Kirjaoskus levis laiemalt ka erinevates ühiskonna kihtides ja see demokratiseeris ka ühiskonna erinevaid kihte. Eeldus linnriikide tekkeks. Kõik see tõi kaasa majandusliku õitsengu ja ühisturu, paratamatult ka rikkuse ebaühtlene jaotus, mis ahistas siseturgu ehk innovatsioon ei saanud jätkuda jne viis antiik ühiskonna langusele. Tema teooria ilus tervik kohati ilmselt ka täpne, millel viidatakse kohati siiani.
Teine tegelane sakslane Karl August Wittfogel (1896 - 1988). Oli alates 1920 saksa kommunist, peale IIMS aktiivne antikommunist. Hiina ajaloo asjatundja. 1930 oli ka poliitikas, oli fasismi vastu ja istus isegi vangis ja läks ära ameerikasse ja hakkas taas tegelema orientalismiga. Peateos ilmus 1957 Orientaalne Despootia. Jäi vasakpoolseks oma ideedelt kuid pettus kommunismis, astus kom parteis välja. Suhtus negatiivselt nii NSVL kui Hiinasse. Tema seisukoht kokkuvõtvalt oli see, et tsivilisatsioon tekib niisutuspõllundusest. Hüdrauliline hüpotees tsivilisatsiooni tekkimkisest temalt. Kõik esmased riigid just niisutuspõllunudusest tekkinud, kuid see tõi kaasa orientaalse despootia. Hiina põhiliselt tal silme eest, nats ka Egiptus. Sellest, mis enne põlluharidust oli ei räägi. Põlluharimine nõuab vähe ressursi, seega perekonna keskne ja ei tekita riiki. Olukord teine viljakate jõgede ääres, mida ümbritseb viljatu kõrb. Seal inimestel valik, kas põlluharimine irrigatsiooni teel või jääda küttideks ja korilasteks. Erinevused markantsed. Jõe piirkond pakub väga suurt lisaväärtus. Seal inimgrupil suur motivatsioon minna niisutuspõllunduse teed, kuid see nõuab ühistööd. Vaja eelplaneerimine ehk juhtimine tuleb tsentraliseerida ja see toob kaasa tsentraliseeritud riigi tekke ja samas määrab ka selle riigi iseloomu. Nõuab väga suurte ressurside koondumist valitseja kätte, kes kasutab seda süsteemi käigus hoidmiseks, kuid ka suurehitisteks nt linna müürid, kanalid, kuid ka oma hüvanguks nt lossid. Sõjaväe ülavpidamiseks, sõjakunst tsentraliseeritakse. Kõik see eeldab tööjõu endale allutamist. Ta võib maaomandit korrigeerida jne see vajalik süsteemide korrashoidmiseks. See õigus loob aga ka võimaluse ülikonna nõrgestamiseks(vajadusel). Kõik see toob kaasa selle, et valitseja positsioon piiramatu, opositsiooni praktiliselt pole. Valitseja siis despoot kr k isand . Tema arvates ei pruugi see olla päritava, vaid võib olla ka valitav. Mõlemad võimalikud, oleneb kus. Ühteviisi on ta siiski ainuvõimuga. Samuti kinnitab valitseja võimu religioon, ta riigi ülempreester, võib olla jumalikustatu jne, kontroll seega religiooni üle valitseja käes. Preestrid küll kõrgel positsioonil, kuid nad valitseja kontrolli all. Vaidles vastu Childile, et preestrite võim teisejärguline. Kokkuvõttes see riik täidab paljusid ühiskonnale vajalikke funktsioone, aga mitte sellepärast, et valitsejal on ühiskondlik meel, vaid selleks, et oma võimu kindlustada ja säilitada. Tänapäeval tema teooriat enam puhta tõena ei võeta sest süüdistatakse, et üle pingutanud irrigatsiooni rõhutamisel.
26.03.2010
20 sajandi teine pool. Evolutsionism läks taas moodi-neoevolutsionism. Taust. Teaduses progress nii laiemalt kui kitsamalt - Egeuse lineaarkiri b dešifreerimine, kinnitas seda, mis varem arvatud. Lisaks väljakaevamised 50ndel Jeerikos ja veel mingis kohas-uute tehnikatega st saadi uut materjali. Arheoloogiline tehnoloogia täienes-süsinikmeetod jne, kompleksemad asulakohtade kaevamised, põhirõhk mitte esemetel, vaid struktuuridel ja tervikutel. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid, tõusid nüüd uurimuste esirinda . Hakkasid mõjutama tsivilisatsioonide arutelu(seni justkui tagaplaanil ja neid ei osatud eriti hästi kuhugi paigutada). Teaduse kiire areng mõjutas ka humanitaarteadlaste maailmapilti-nad püüdsid ka olla“teadlased“ja sõnastada reegleid. 20 saj keskpaiku hakkasid Ameerika etnoloogid, arheloogid uuesti sõnastama arenguid ja sealt uus neoevolutsionism. Alusepanijateks kaks suurkuju. L. White? ja J. Steward? White rääkis universaalsest st üldisest evolutsioonist ja Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi. Jaguneb alasüsteemideks ehk kohalikeks kultuurideks. Tõi esile ka kultuuri komponente, millest olulisemaks pidas tehnoloogiat(selle areng määrab kultuuri kui terviku arengu) Lisaks sotsioloogiline, ideoloogiline komponent . Määrav aga tehnoloogia. Marxiga võrdluses siis tehnoloogia oleks baas. Tehnoloogia määrab kultuuri suutlikuse looduslikku energiat omistada ja töödelda. Määrab see kui palju on seda energiat, mida töödelda ja teiselt tehnoloogia, mida selle töötlemiseks kasutada. Nt palju on päikest, vett jne. Valem siis- Kultuur on tehnoloogia korda energia. Kultuurid arenevad erineva kiirusega, mõjutavad üksteist ja tasakaalustavad teineteist(arenenum tõmbab teisi järgi) kui vaadata tervikut siis selgelt näha, et kõige arenenuma kultuuri tase järjest tõuseb. Seega võib rääkida universaalsest evolutsioonist. St üldjoontes toimub kogu aeg areng. Rõhutas, et põlluharimiseks olid eeldused olemas enne, kui see massiliseks muutus. Võimalused ja oskused olid enne olemas st oskustega ei saa seletada põlluharimise levikut, seega pidi olema mingi impulss, mis pani selle levima. Mingi tasakaalu muutus ehk kriis, mis muutis varasema eluviisi ebastabiilseks. Väitis, et primitiivsetel rahvastel on aega küll, kuid nad ei kuluta seda töötamiseks, vaid selleks, et oleks hea-puhkavad jne. Selleks, et nad hakkaks lisaväärtust tootma oli vaja impulssi . Pidas võimalikuks, et see võis olla migratsioon , mis tõi uusi elanikke ja muutis senist eluviisi. Kui, põlluharimine sai alguse, siis tema kujutluses polnud toodangu pidevat suurenemist ja seega ikka veel mingit impulssi vaja ja see tuli käsitöö arengust. St, et tööjaotus otstarbekas, vajadus käsitöölisi eraldi üleval pidada ja see sundis tootma lisaväärtust. See omakorda lõhkus sugulusgrupi solidaarsuse ja tekitas vajaduse uue grupi tekkeks e riik-kiriku tekkeks. Süsteem, kus klassi erinevused ja vastuolud valitseva klassi huvides, kuid ka ideoloogiline aspekt-riik- kirik .
Stewart rääkis multilineaarsest süsteemist. Tema arvates kõige aluseks kultuuri tuum. See ei olnud ühegi aspektiga samastatav, vaid oli kogum joontest, mis kõige olulisem ökoloogiliste tingimustega kohanemiseks-nii tehnoloogilised , sotsiaalsed jne. Vastab ökoloogilistele oludele ehk tingimused loovad kultuuri tuuma. Keskkond määrab kultuuri olemuse. See luuakse kohapeal, levitamine võimalik ainult massrändega muidu ei levi. Sekundaarseid jooni saab küll laenata kuid kokkuvõttes moodustub tuum kohapeal. Üle võetakse jooni ainult siis kui nad sobivad sinna piirkonda. Eristas integratsiooni tasandeid: 1 perekond. 2. Rahvaühiskond 3. Riik. Need arenevad aja jooksu,l kuid ei vaheta teineteist välja, vaid tekivad kõrvale ja integreerivad madalama astme endasse.Kõik need siis kujunevad vastavalt loodusoludele. 1 Perekonna tasemel integratsioon . Kujuneb välja seal, kus ökoloogia määrab peategevusena taimede kogumise ja väikeloomade küttimise. Seega siis perekond põhiline üksus sest saab sellega hakkam. Järgmine tasand band e isajärgne. St arvestamine isa järgne ja tuleneb sellest et .....seal juba paarsada inimest. Kütitakse juba suuremaid loomi, mille jaoks tarvilik ühistegevus. Kolmas composite band, seal juba veel rohkem ja kütitiakse suuri rändulukeid ja veel rohkem vaja koostööd. Limited lineage and clanns? siis neljas ja tekivad põlluharimise ühiskonnas. Formaalselt sugulussidemetega ühendatud inimgrupid. Seal siis kujunevad tihedad sugulussidemed sest põlluharimine tingib paiksed asulad ja konkurents hea maa pärast st nõuab suuremat organiseeritust ja see saavutatakse läbi sugulussidemete. Sidemed võivad olla ka fiktiivsed st ei pea päriselt sugulased olema(klannid), seega siis ei mäletata, kes kellega sugulane on ja see kokkuleppeline. Ökoloogiline taust sest varajastes põlluharimiskultuurides tegelesid sellega naised st naiste grupp moodustas peamise tööd tegeva üksuse ja seega siis otstarbekas, et naiste gruppi pole mõtet lõhkuda ja seega siis asub mees naise juurde. Klannid jne kokku moodustavad ....... vist riigi. Areng mitme liiniline st vastavalt loodusoludele. Kõik see püsib seni kui hakkab tekkima tsivilisatsioon. St kõik tsivilisatsioonid tekkinud sarnastes oludes st olud sellised, kus põlluharimine võimalik. Tavaliselt kuivades oludes, kus niisutamine kõige olulisem ja viljakaim uuendus. St kõige olulisem. Seega tsivilisatsioon lähtub niisutuspõllundusest. Meelde jätta siis et kultuuri tuum oluline ja et multilineaarsusu kuni tsivilisatsioonini.
Chiefdom - pealik ja tema ühiskond e siis pealiku valitsus. Stewart lõi mudeli. Kirjeldas kui hästi toimivad ühiskonda, kus kuni kaks tuhat liiget, pealik, peaväljak, ühiskond kihistunud(4). Pealik ka mingite teiste väiksemate külade pealik(ülempealik) kogub andamit, võivad olla ka pool profid. Usutegelased. Külade pealikuga seondub ülemkiht, kes temaga seotud ja saab andami läbi rikkuse. Soome juurtega Kanadalane kirjeldas samuti ja andis selle nime chiefdom(Oberg). 1950 lõpul ameeriklane Marshall Sahlins, kes oli nii Stewarti kui White õpilane, kirjutas oma dok töö polüneeslaste kihistumisest. ( J Cook avastas ja kirjeldas, sekkus ka sealsete omavahelistesse võimuvõitlustesse, st kiire ristiusk, mis tagas selle, et kiiresti pandi olustik kirja (inglise keeles). Seal suured pealikud , kes konkureerisid ja võitlesid, tavaliselt igal saarel oma boss . Leidis, et kohalike bosside võim, põhined väärtuste ümberjagamisel. Selle mõtte võttis üle ühelt Ameerika majandusteadlaselt K. Polany -lt?( turumajandus uus vorm ja saanud valdavaks industriaal ühiskonnas, varem teisiti, vastastikku võrdne vahetus reciprocity. Teine ümberjagamine st kogutakse kokku ja jaotatakse uuesti ära, muidugi osa kitsamale ringile, selline siis valitsev ja sealt edasi juba industriaalühiskonnani). See sobis ideaalselt kirjeldama polüneeslaste pealikke ehk need siis hõimu ülesed agendid st mida rohkem suudab pealik ümber jagada, seda suurem autoriteet. Lumepalli efekt st vaja üha enam koguda. Chiefdom on siis ümberjaotamise süsteem. Sahlinsi vanem kolleeg H Service võttis selle chiefdomi ja sõnastas selle kui ühe vältimatu eelastme riigile. Band( salk ), Trie(hõim), chiefdom, State oleks siis areng. Esimene aste Band- sinna lükkas siis isa/mehe keskse alge 30 kuni 100 või nats rohkem liiget, kütid korilased, majanuds ja juhtimine pere või väikse grupi keskne. Teine aste siis hõim. Erinevate salkade kogum, kujuneb põlluharimise ühiskonnaks, suurem asustustihedus, vajadus organiseerida erinevaid töid jne sellest johtuvalt siis võetakse kasutusele formaal-sugulussidemed. Sõjakas sest konkurents maa pärast. Sõjakus sunnib ka paremini gruppe korraldama . Hõimuühiskonnas puudub tsentraliseeritud poliitiline juhtimine, pealik puhtalt siis autoriteedile põhinev, klannide vahel puudub hierarhia st kõik võrded ja integratsioon vabatahtlik. Sellest areneb chiefdom. Chiefdom on selgelt tsentraliseeritud süsteem. Olemas keskus, millel majanduslik tähtsus. Riigist eristab see, et puudub sunniaparaat. Pealikul olemas suur autoriteet, kuid puudub sunnivõim. Keskus siis jaotab toodetud ressurssi ümber. Tekitab majandusliku korrastatuse vajaduse. Ideaalis siis võiks olla väike piirkond, kus ökoloogilsed erinevused st ühes kohas kasulik kasvatada ühte, teises otsas mingit muud asja. Kuna paiksed, siis vajadus vahendava institutsiooni järgi, selleks siis saab pealik. Pealik kasulik kõigile, seega siis tõuseb tema autoriteet ja ühiskond temast sõltuv. Sekundaarselt saab ka sõjapealiku rolli. Võim muutub päritavaks ja sellest kujuneb amet, mis sanktsioneeritud(rituaalselt) st ta jumalatele lähedane sest tema klann ja tõstetakse kõige väärikamaks sugulusliiniks. Teised siis vastavalt nii väärikad kui lähedalt on nad pealiku liiniga seotud. Pealiku sugulusliini kujutatakse kui esivanematest ja sealt veel edasi siis jumalateni ulatavat. Joonisel siis kooniline klann(vaata netist ). Sellest tulenevalt on küpsel pealikul(st kus võim on arenenud) väga kõrge positsioon. Vaatamata sellele pole tal sunnivõimu. Samal ajal kui raamat valmis sai, kohe ühelt teiselt vennalt uus artikkel, kus käsitles melaneeslasi ja seal olevaid Big- mane . Ehk nende ülessane pidusid korraldad. Kasutas teisi ära st ehitati maju jne koguti nodi peo jaoks. Pealik sai orkunnimise eest kingitusi, mille eest sai palju naisi osta keda omakorda sai tööle panna. Need kasvatasid siis palju sigu kellest saab pidu jne samuti siis mingis mõttes ümberjagaja. Vahe selles, et nende võim ebakindel st pidev konkurent, pidi olema pidevalt valveln et keegi teda üle ei trumpaks. Selle süsteemi võttis Sahlinsi oma hilisemas raamatus üle ja nimetas selle chiefdomi alamastmeks, millest arenes chiefdom. Kui big-man suudab oma võimu ja positsiooni kindlustada ja muuta selle päritavaks kujuneb temast chiefdom. Sellest kujuneb omakorda pealikuvõim, millest tingitult suur kihistumine jne, et kogu seda jama käigus hoida, kujunebki riik. Pealiku autoriteedist saab järk-järgult sunniaparaat. Ka riik kujuneb ümberjagamise süsteemina ja on seega kogu ühiskonnale kui tervikule kasulik. Erinevalt siis teistest pole riik pealesurutud moodustki, vaid kasulik . Samal ajal aga veel üks vend, ka ameeriklane, M. Fried? kes ka White õpilane jne kes pakkus Service???(Shalinsi) Skaalale alternatiivi. Jaotus siis võrdne: 1 ühiskond, 2 rank (midagi seisuse sarnast, aga mitte päritav), 3, kihistunud ühiskond. Võrdne ühiskond selline, kus iga soo ja vanuse grupi sees on sama palju prestiižseid positsioone kui palju on isikuid, kes on võimelised neid täitma. St kõigile kel mingi popp oskus siis koht olemas, kaks võivad olla võrdselt osavad jne. Küttide ja korilaste ühiskond. Perekond peamine üksus, juhtimine formaalne , võimu praktiliselt pole. Ranking eksisteerib kui positsioone on vähem, kui on inimesi, kes on võimelised neid täitma. St kujuneb konkurents kõrgema koha peale/ staatusele . Võib põhineda priviligeeritud ligipääsule rikkusele ja kui see on, siis on juba kihistunud ühiskond. Ranking on olemas, aga priviligeeritud juurdepääsu pole - ongi rank society. Põllumajanduse ühiskonnas. Big- mani ühiskonnas sarnane. Toodetakse lisaväärtust, seega tarbimist rohkem ja selle pärast konkurents, et kes selle oma kätte saab. Sõjad ja konfliktid. Baasressursidele võrdne juurdepääs st maale. Tema järgi hõimu kui institutsiooni polnud. Elanikonna kasvu surve lõhub või arendab rankist edasi. Maa muutub väärtuslikumaks, omandi selgem piiritlemine(ei ole tavaliselt eraomandid vaid sugulusliinide omand) ja konkurents omandile ja sellele juurdepääsu pärast. Kujuneb sugulusliinide vahel erinevus majandusliku omandi alusel. Kellel rohkem ressurssi, see on vingem. Kujuneb seega kihistunud ühiskkond. Kihistumus võimaldab hakata neil, kellel on juurdepääs ressursile/võimule ekspluateerima, neid kel seda pole. See tekitab suured pinged ja sugulusel põhinev ühiskond sellega hakkama ei saa ja toob kaasa riigi tekke. Rõhutas ka, et kui kihistusel põhinev riik on tekkinud on see ekspansiivne ehk hakkab ähvardama vähem arenenud kogukondasid-neelab need alla või sunnib neid ennast riigiks formeerima. St kui kuskil on see riik tekkinud, lõpetab sundimatu arengu ja toob kaasa kiire riikluse tekke kogu piirkonnas. Need kaks skaalat püsivad siiani.
Seda arengu seletust hakkasid uskuma ka arheoloogid. Etnoloogia ja arheoloogia korrelatsioon st, et arheoloogilised leiud panna õigesse kohta etnoloogias. Arheoloogia sealt edasi püüab kirjeldada pikki arengu tendentse, mitte enam mingeid üksikuid tsivilisatsioone. 1970 tungis seeag chiefdom arheoloogiasse. Üks olulisemaid, kes seda sinna istutas siiani elav Renfrew?. Tema vaidles vastu seni küllalt levinud migratsiooni teooriatele ja sellest tulenevalt ka seisukohtadele, mille järgi euroopa raua- ja pronksi aegne areng idapoolsetest impulssidest mõjutatud. Väitis, et pigem arenes kohapeal. Põhines süsiniku hinnangutele st euroopa omad varesemad ( Stonehenge ) kui sarnased idapoolsed muistised. Püramiidid siis sama vanad kui Euroopa omad. Seega siis pidi Euroopas olema samal ajal ühiskond, mis sellised asju lõi, seeaga arvestatav koostöö, seega siis Euroopas ka chiefdom. Probleem see, et pole ju pealikku(templid on aga chiefdomi pole) seega leidis et võivad jaguneda kaheks e siis individualiseeriv chiefdom-selline mis põhineb eraviisilisetle hierarhiatel e varanduslikel erinevustel ja rõhutab pealikku aga ühisvärk pole nii oluline nt ehitus teisejärguline-arheoloogiliselt siis rikkad pealiku hauad mitte templid ja muud ehitiste leiud . Teine siis group e gruppi keskne chiefdom - pealik oli aga see polnud kõige olulisem ja esile tõstetud, hierarhia pole nii suur, olulised ühisehitused, rituaalid-koondasid seda ühte. Sellest siis jäid maha suured rituaalsed ehitised. 1970 lõpul jagati chiefdom ka teistel alustel. Lihtne e simle chiefdom. Üks keskne asula ja selle valitseja(keskne pealik) sellele alluvad väiksemad asulad oma väiksemate pealikutega. Leiti aga ka, et võib olla kolmeastmelist st complex chiefdome. Suur, alam ja veel mingid kompleksid st kolm astet. Siis ameeriklane R. Carneiro leidis, et asi ikka liiga lihtne, et minimal , typical , ja maximal chifdom. Viimases siis kolm astet, esimeses areneb, teises kindlustunud kaks astet- pöööööö väga segane värk. Kõike seda siis püüti kanda muistsetesse tsivilisatsioonidele nt Urukile, Ameerikale jne. Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise aastattuhande alguses Kreeta lossriigid. Olemas suured varasalve, lossid jne. Kogutakse kokku ja jagatakse laiali. Jutu point selles, et see ümberjaotamise jutt tõsteti arheoloogiliselt tõestatavasse konteksti. Peagi tekkis punt , kes pole nõus, et peamine oli ümberjaotamine nt Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik kujunes siis kui kujunes kolmeastmeline, aga see pole põhimõtteline murrang(selleks oli chiefdom, mis liitis erinevad kogukonnad ). Vastuolu aga see, et ümberjaotamine ei saa olla pealiku võimu aluseks, sest nii ei saa ju pealiku võim tõusta - jagab ju kõik ära. Seega peab koguma rohkem ja jagama vähem või jagama neile kellest on kasu tema võimu kindlustamisele. Jaotamine pole seega teene vaid eksploteerimine. H. Chervis? Ei seletanud, kuidas see tootmine tekkis. Carneriro järgi oli pealik see, kes pani lisaväärtust tootma. Tema arvates oli sõda see, mis andis võimaluse pealikul nii käituda. Sealt kaks suunda: kui on mets siis saavad kaotajad ära minna ja asustus laieneb. Kui pole kuhugi minna nt kõrbes saab allutada lüüasaanud endale ja nad tööle panna- kujuneb chiefdom. Sõda siis tekitab chiefdomi piiratud maaressursiga piirkonnas. Sealt edasi võib pealik juba asju ümber jaotada st tekib alles tagantjärgi. Kõigepealt sõda ja sellest tekib ümberjaotamine. Ei pea olema tingimata looduslikud olud, mis selle tingib, võib olla ka väga tihe asustus, mis ei välistab teistel lahkumise(social). Viimane chiefdomi puudutanud tegelane T. Earle, viimase paarikümne aasta chiefdomi kaitsja. Ka tema chiefdom on selgelt repressiivsem kui Chervise oma?. On teinud chiefdomi suuremaks. Pealikul ka seal võim, kuid elanikkond ulatud juba 1000 või kümmnesse tuhandetesse. Oluline see, et leidis, et Chervic on ümberjaotamist oluliselt üle hinnanud. Kogukonnad, kes chiefdomi kuuluvad, on isemajandavad kogukonnad ja toodavad vajaliku ise, seega pole ümberjaotamine vajalik. Pole ka võimalik sest tegu ju toiduga valdavalt( riknev staff). Kriitilisetks hetkedeks võis pealik küll midagi koguda, kuid sellel ei põhinenud võim. Pealiku eesmärk on saavutada kontroll ühiskonna üle, see tuleb puht egoistlikest motiividest. Üritab luua kaaskonna, kes teda toetab ja selleks, et kaaskonda enda külge liita, peab ta midagi andma ja selleks peab ta kehtestama kontrolli ressurside st maa üle. Võivad olla ka kogukonna valdused, kuid pealik peab kontrollima. Pole oluline, et kõik oleks allutatud, kuid kriitiline hulk. Kui pealik saab kontrolli maa üle, saab kontrolli ka inimeste üle. Oluline ka kontroll luksuskaupade jagamise üle. Ehk kelle rohkem väärtesemeid, see kõvem tegelane. Ligipääs luksusele siis keskne asi ja pealikute eesmärk seda monopoliseerida(erinevates kultuurides erinevad asjad) Kui monopol saavutatud, siis selle jagamise kaudu saab toetajaid. Ka sõjategevus kindlustab võimu. Kui võim kindlustatud siis vajab see legaliseerimist - rituaalid, ehitised-seega siis arheoloogias tuvastatavad.
Pealiku kõrval on kujundatud välja ka selline värk nagu varane riik. Pole eraldatud chiefdomist, kuid pole ka sõltuv. Keskne tegelane kes seda teooriat arendanud on Adams McLomic(mclowic??). On olnud arheoloogia- ja ajaloo keskne. Pearaamat 1960-ndatel, kus võrdles kahte erinevat tsivilisatsiooni: Mehhikot ja Mesopotaamiat. Ta vaidles vastu Childile ja Whitvoogelile(kuskil eespool on see nimi olemas)?? Vaidlustas Whitvoogeli jagamise enne riigi tekkimist. Oli aga see väike ja ei vajanud riiki või muud sellist. Childiga rohkem nõus, kuid leidis, et revolutsiooni terminid on ülerõhutatud ehk areng on sujuvam ja hüpped pole olnud nii järsud. Tingitud tema arvates sellest, et kui tekib riik, siis tekkisid kirjalikud allikad ja see tundub mingi järsu muutusena, tegelikult sujuv . Areng sujuv ja erinevate komponentide koosmõjul toimunud. Massi surve polnud nii oluline, tekivad riigid – üldfunktsionaalsed, reguleerivad keskused(koordineerivad jaotust laiemalt nt kaugkaubandus, vahetus põlluharijate ja nomaadide ehk karjakasvatajate vahel), kihistus kujuneb suurem määral pärast riigi teket(Mesopotaamia tema näite puhul-templid hilisemad kui riik). Riik põhines paljuski kollektiivsel maaomandil, eraomand hakkab kujunema riigi käigus, kus valitseja annab oma järgijatele maavaldusi. Samuti riik mitte ei lõhu sugulussidemetel põhinevaid org, vaid kasutab neid ära ja integreerib need endasse. Sõjalise-poliitilise võimu esiletõus hiljem, esialgu polnud see esmatähtis-tingitud riikide vahelisest konkurentsist. Teda tõstetakse esile just siis kui räägitakse multimonaalsetetest ühiskondadest. Tema töö ilmus 1966.
Flannery üritas kõige teduslikumate terminitega seletada riiki. Riik kui infot koondav ja töötlev juhtimissüsteem. Püüab näidata, millised on need süsteemid, mis viivad riigi tekkeni. Ameerika arheoloog sünd 1934, 1974 avaldas artikli, mis muidu ta muudest töödest erinev. Saanud klassikaks e süstematiseeritud lähenemine riiklusele. Tema kujutlust mööda on riik infot koondav ja töötlev süsteem, see aga maksab midagi ja ühiskkond peab seda üleval pidama . Hind ja töötlusvõime on tasakaalus nt bandi tasemel on info töötlemisvõime väike, pealik kogub töötleb(liikmeid ju sada) ja see ei maksa midagi sest pealik lihtsalt tubli mees. Chiefdomis aga juba pealik oma meeskkonnaga infot töötlev instants, seega suurem meeskkond ja läheb ühiskonnale ka rohkem maksma. Riik veel tõhusam aga maksab ka rohkem. Eristas protsesse, mis viisid riigini- segredatsioon(spetsialiseerumine kindlate süsteemidele) ja sentralisatsioon(süsteemind allutaine kindlale juhtimisele). Teiseks edutamineja järjestamine. Ehk kui mingi alama astme instant tõuseb arengu jooksul inst tippu, järjestamine siis see, kuidas tippu tõusnud instant allutab teised süsteemid. Nede protsesside läbi suureneb ühteköidetus ja muutub paremini toimivaks, info vahetus paraneb , kuid võib muutuda hüperintergreerituks st info liikumine muutub sedavõrd keeruliseks/aeglaseks, et üleminstants ei jõua sekkuda. Juhul, kui ühiskond muutup hüperintegreerituks, kipub ta lagunema . Kõrvale jättis ta impulsi, mis paneb protsessi käima-erinev erinevates kohtades-elanikonna kasv jne jne. Riigi teket on käsitletud kui ühiskonnale vajaliku institutsiooni teket, mis on ühiskonna kui terviku huvides.
Varase riigi kontseptsioon .1970 lõpul korraldasid hollandlased eesotsas Classeniga ja Skalnikuga suure konverentsi varase riigi asjus. Mõlemad olid vasakpoolsed tegelased, suhtlesid ka nsvl jne ja selle tulemusena andsid välja mahuka raamatu Early State, mis kujunes mõjukaks teoseks. Püüdsid anda seletuse varasele riigile, mis erineb nii küpsest riigist kui ka cheifdomist. Teose lõpus siis 20 eri riiki mille põhjal seisukohti püüti tõestada. Varane riik nede järgi on sotsiaalse reguleerimise organ ühiskonnas, mis on jagunenud kahte esile kerkivasse klassi-valitsejad ja valitsetavad. Varasel riigil seitse põhilist tunnust: piisav elanikkond-vähemalt 500 sest sealt edasi ei saa toimida isiklikud sidemed, kodanikkond- inimgrupp , kes kuulub sellesse riiki ja selle määrab elamine või sündimine teatud territootiumil, valitsus on tsentraliseeritud ja tal on piisavalt võimu tagamaks korda, kas autoriteedi või jõuga ähvardamise teel , vähemalt kolme astmeline admin aparaat , mis lähtub absoluutse võimuga valitsejast. Valitseja delegeerib volitusi ja need lähtuvad valitsejast, mitte altpoolt st kohaliku kogukonna vanemaid ei tõsteta admin aparaati st valitseja siiski määrab, alguseses suguluse alusel, aga mida edasi seda enam väheneb suguluse roll. Väheneb ka ametikohtade päritavaus. Valitseja on sõjajõudude pealik, sõjaväekohustus on kõigil. Valitsejal oma ihukaitse , võib olla ka armee . Järgmine tunnus-Faktiliselt sõltumatu-võib tunnistada kellegi võimu, kuid siiski iseseisev st keda tunnustab see ei sekku. Tootlikus on jõudnud tasemele, mis teeb regulaarseks reaalse lisaväärtuse tootmise. Ühiskonna kihistumus-kaheks siis valisejad ja valitsetavad. Klassid ei põhine tootmisvahendite kontrollile-koahlikud kogukonnad ehk valitsetavad omavad oma maad ehk on siis valdajad, selle kõrval sageli ka valitseja maa. Valiseja jagab järjest rohkem valisevasse klassi kuulujatele eramaid, kuid see ei tähenda, et valitsetavate maad kaoksid. Ehk admin aparaadi ülalpidamine ei toimu majandusliku sunni(elavad kellegi maal jne) taustal, vaid see poliitiline ja ideoloogiline sund. Klassid on küll olemas, kuid neid ei saa otseselt pidada ...... viimaseks on olemas ühine ideoloogia, mis kinnitab valitseva klassi võimu ja üldist ühtekuuluvust. Alusmütoloogia, mis annab ühise algupära ja samuti ka valiseja tõstmine üleloomulikku seisusse. Valitseja suur ritualiseeritus e preesterkonna olemasolu, mis muutub/muudab valiseja võimu ja seda kinnitavate rituaalide olulisust. Eksisteerib üldine vastatastikkuse ideoloogia st ka valitsetavad usuvad, et valitseja tagab heaolu, pakub kaitset, toob jumalate soosingu-ehk valitseja võim kui osa maailma korraldusest. Ehk valitsetavad ei protesteeri selle olukorra vastu-andam siis nagu tasu selle eest, mida valitseja ja riik neile annab(nt jumala soosing). Poliitilisest elust on aga valitsetavad välja jäetud, see ainult valitsejate asi. Areng jaguneb:algeline riik kus sugulussidemed domineerivad. Tüüpiline algeline riik-sugulussidemed on tasakaalus, vastastikune ideoloogia vastastikku kehtiv, Üleminev algeline riik- ametnikud määratud, eeldused eraomanudesele ja turumajandusele ja klasside tekkele. Sealt siis küpse varane riik- kõik instantsid olemas ja toimivad. Chiefdom siis varase riigi eelaste kuid mis eristab??? Nede järgi siis sunnivõim e chiefdomil seda pole. Pealik ei suuda vältida lahkulöömist, mis toob kaasa chiefdomi tsüklisuse ehk pealikute tõusmine ja langemine . Riigiks siis kui üks pealik saab piisava võimu, et vältida lahkulöömist. Sai toimuda elanikonn kasvu survel-sealt tulenevad sõjad ja kaitsetarvidus, mis omakorda tingis vajaduse regulaarse lisaväärtuse järgi jne. Ülemineku puhul chiefdomist riiki rõhutasid selle sujuvust. Kokkuvõttes siis see, et eraomand pole eelduseks , vaid kujuneb hilises faasis, oluline ka alamklasside rahulolu ehk varases riigis polnud klassivõitlust.
Nede kõrval olulised ka neomarksistid. Nad kasutasid küll marksismi terminoloogiat, kui pöörasid vähem tähelepanu tehnoloogiale ja ökoloogilistele määrajatele. Selle asemel pöörasid rohkem tähelepanu ideoloogiale(religioon ja ideoloogia aitas kaasa sotsiaalsete hierarhiate tekkele). Keskne tegelane J. Friedman andis koos Rewlandsiga 1977 välja artikli tsivilisatsiooni mudeli arengu kohta. Lähtekoh oli hõimuühiskond kus tootmisüksus sugulusliin nt 4-5 maja. Ühine esivanem ja selle kultus ja see läbi ühendus jumaliku maailmaga. Klann siis peab ühiseid pidusid jumalate auks, mis läbi püütakse saada rikkust. Jumad siis osa kujuteldavast tootmisprotsessist-kui tootmine on edukas siis jumalad head e sugulusliin. Kes edukad , neid jumalad soosivad, e jumalast lähtuvad ja neid tuleb austada. Selle tulemus see, et majanduslikult edukaim(jumala poolt soositum ) tõuseb hierarhia tippu. Kujuneb välja kooniline klann, kus kõige edukam klann tipus , teised vastavalt oma edule allpool. Sellega kaasneb hüpokaamia? e allanaitumine (kõrgemad sugulusliinid jagavad oma karismat allapoole läbi oma tütarde, keda läbi pruudi luna ostetakse). Mingil hetkel liin nii kindel, et pole vaja enam allapoole anda ja kujuneb chiefdom. Sealt edasi antakse juba seisuse sees ehk teistele piirkonnas asuvatele chiefdomidele. Sellisel süsteemil kaks arengu võimalust. Kus piiratud looduslkud olud ja laienemine piiratud seal chiefdomid ei saa edasi areneda, nede vahel konkurents, mis toob kaasa arengute tsüklisuse. Ja võivad tekkida väiksemad süsteemid nt big-mani süsteemid(nende järgi see siis hoopis järelaste, mitte eeldus cheifdomile). Kus ressursi rohkem seal areneb välja aasialik riik, mis on väike teokraatlik riik, religioosse pealiku võimuga. Oluine see, et põhines Mägi-Birma näitel, seega pole ilmselt eriti tõsiseltvõetav.
1970 lõp 1980 algus hakkas ilmnema tüdimus neoevolutsionismist ja sellest tulenevalt antropoloogid hakkasid rõhutama kultuuri spetsiifikat. Iga kulruur vajab lahti kodeerimist ja ei saa teha suuri üldistusi jne. Edasi hakkas minema arheoloogiasse. J Hoddes jne. Leiud erinevates kultuurides erinevad , materjal selektiivne ja paljud olulised valdkonnad, mis väga olulised ei jäta endast jälgi. Arheoloogi eesmärk pole võtta materjali kui tõendit, st samad asjad eri kohtades viitavad samale arengule, seega ei saa üheselt üle kanda. Järjest rohkem tähelepanu hakati pöörama big-mani ja chiefdomi mudelile, mille puhul anti mõista, et see väga kitsal alusel( polüneesia kant , kas saame teha selle põhjal üldistusi?). N. Joffe arvates oli chifdom hoopis tupikaste, tsükliline, mis riiklusesse ei jõua. Sellest tulenevalt hakati rohkem tähelepanu pöörama paraleelsetele arengustsenaariumitele. Kaks mudelit: kollegiaalsem( kollegiaalne omandivorm püsib kauem, samuti sugulussidemed, sotsiaalsed hierarhiad pole nii suured, ühised ehitised, peod) ja individualistlik(pealikud spetsialiseeruvad kaaskondlaste gruppi väljaarendamisele ja pealikeveheliste võrgusuhete väljaarendamine-abielud, kingid - kogukonda, kui tervikut, ühendavale pööratakse vähe tähelepanu) arengumudel . Ühte siis näitvad rikkalikud hauad, teist ehitised.
Viimase 10a jooksul on hakatud rohkem rõhku pöörama korporatiivsetele teooriatele. Kollegiaalne juhtimine võis olla. Ümberjaotamine ei pidanud toimuma valitseja poolt, vaid kollektiivi enda poolt ehk võrdsetel alustel. Kogukond kui tervik see kes jaotas/tootis. Nt Uruk. Tõendid kollektiivse tegevuse kohta, kuid mitte valitseja kohta.
Kokkuvõttes riigi tekkeks vajalik lisaväärtuse olemasolu. Kas valitseja oli vajalik? Riikluse tekke eeldused või siis impulsid, mis selleni viivad: elanikonna kasvu surve, konflikt ja sõda(sageli eelmisest tingitud), korralduse funktsioon, eksploteerimine, religioon ja ideoloogia(mitte ainult reguleeriva vaid ka tekitava aspektina). Tooriad siis sunniteooriad ja konsensuseteooriad.