Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid (1)

5 VÄGA HEA

Kontrolltöö kordamisküsimused
Egiptus , Mesopotaamia , tsivilisatsioonid

Esiaeg , ajalooline aeg, vanaaeg , antiikaeg .
Esiaeg – kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene.
Ajalooline aeg – algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi.
Vanaaeg – algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser.
Antiikaeg – muistse Kreeka ja Rooma kujunemis -, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr – 5 saj. pKr)

Inimese kujunemine, olulised muutused ( hominiidid , kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane).
Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda.
Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest.
Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik , sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid.
Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens.
Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst .
Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist.

Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond , hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism , animism)
Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad . Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing , luust oda.
Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm). Varsti saadi aru, et nii palju inimesi ei saa ühes kohas koos elada, sest toitu ei jätku kõigile. Seepärast hakkasid sugukonnad lahku lööma ja tekkisid hõimud, mitu omavahel suguluses olevat gruppi. Arvatakse, et sugukonnas olid ka juba perekonnad.
U 40 000 a. tagasi hakkasid kromanjoonlased ehitama maju, tegema kunsti, maalinguid ja skulptuure ning valmistati ka instrumente.
Uskumusi väljendavad naisekujukesed (Venused; viljakusjumalannad), koopamaalingud ja luust loomakujukesed. Koopamaale on leitud nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast: nt. Altamirast. Koopamaalid ja loomakujukesed olid tähtsad rituaalid , mida teostati enne jahile minekut. Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada.
Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast , nimetatakse totemismiks.
Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks.

Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid ( kiviaeg – anastav majandus, neoliitiline revolutsioon , tööjaotus; pronksiaeg – ader , mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine ; rauaaeg ).
Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.
Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja küttimine - see tingis inimeste rändamise. Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt majanduselt viljelevale majandusele – neoliitiline revolutsioon. Vanim põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Inimesed hakkasid paikseks jääma ja ei rännanud rohkem. Eluiga hakkas pikenema ja laste suremus vähenes, sest toitu oli rohkem. Esimene tööjaotus seisnes selles, et mõned hõimud jäid paikseks ja hakkasid tegelema põlluharimisega, kuid mõned tegelesid karjakasvatusega ja jätkasid rändamist. Eneoliitikum , kus avastati metallid, kuld ja vask.
Pronksiajal loobuti kivist tööriistadest ja hakati kasutama pronksist tööriistu. Leiutati põlluharimises väga oluline tööriist ader, mille lõiketera oli metallist. Mehe tähtsus ühiskonnas hakkas tõusma, sest põlluharimine muutus meeste tegevusalaks. Mehed kasvatasid karja, tegid põllutöid, valmistasid põlluriistu, kaitsesid kogukonda vaenlaste eest. Toimus uus ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest ja muutus omaette tegevusalaks. Koos tööjaotusega tekkis ka kihistumine. Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje.
Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse.

Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid ( Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu , kirja tekkimine, riiklus).
Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond.
Tsivilisatsiooni tunnused: 1) tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond; 2) varanduslik kihistumine ühiskonnas; 3) oli kujunenud riiklus (ülikud ja nende ametnikud juhtisid ühiskonna tegevust tuginedes seadustele ); 4) tarvitusel oli kiri (selle abil pandi kirja majandust ja riiki puudutavad tegemised); 5) mitmekesine vaimne tegevus (teadus, kirjandus, usk).
Tsivilisatsiooni eeldused: 1) viljelusmajandus ; 2) metallitöötlemine; 3) ühiskondlik tööjaotus; 4) niisutussüsteemide korrashoid (see vajas rohkesti tööjõudu); 5) varanduslik kihistumine (tekkis riikulus, sest ülikud hakkasid ühiskonda juhtima ja korraldama)
Primaarsed ehk esmased tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde ja nendeks on Mesopotaamia, Egiptus , India, Hiina, Kreeta, Peruu . Mujal mõjutas tsivilisatsiooni mõni arenenum naaberpiirkond ja neid tsivilisatsioone nimetatakse sekundaarseteks ehk teisesteks tsivilisatsioonideks.
Viljaka poolkuu alaks kutsutakse Tigrise ja Eufrati ning Niiluse jõe orgusi ja nendevahelist ala. Nendel aladel olid viljakas maapind , regulaarsed üleujutused ja niisutussüsteemid, mis kutsusid inimesi sinna elama ja põldu harima .
Kirja tekkimine tegi võimalikuks tsivilisatsiooni tekke, sest kõik tsivilisatsiooniga seonduv oli vaja kirja panna: maksud , üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri . Näiteks sumerite sõna „vesi“ hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased .

Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule.
Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august – oktoober, november); 2) põlluharimisperiood (kuni kevadeni); 3) põuaperiood (kuni järgmise üleujutuseni).
Põlluharimine on Egiptuses võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Kõrb eraldas Egiptuse muust maailmast. Egiptust iseloomustas püsivus ja suletus. Egiptlased olid välismaast ära lõigatud ja neid ei ähvardanud eriti suur sõjaoht.
Mesopotaamia on maa Eufrati ja Tigrise vahel. Jõgede suudmealadel paiknesid sood . Et neid saaks harida, tuli neid esmalt kuivendada. Tigrise jõe üleujutused on ettearvamatud ja purustavad, seega ei saa nendele üleujutustele lootma jääda. Kuid Mesopotaamias oli väga palju savi ja pilliroogu, mida rohkesti kasutati. Palju muid materjale tuli hankida teistest maadest , mis pani mesopotaamlasi välisriikidega suhtlema . Kuna Mesopotaamia oli rohkem avatud kui Egiptus, siis tuli Mesopotaamial kannatada ka võõraste sissetunge.

Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus ( maat , püramiid, tsikuraat , vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid , linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk , Ur, Kiš)
Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas.
Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena pidi vaarao tagama rahva heaolu, st et maailmakord Maat toimis tänu vaarao valitsemisele. Vaarao teostas oma võimu ametnike abil. Kõrgem ametnikkond koosnes nomarhidest, preestritest ja kõrgematest väepealikutest, samuti kuulusid ametnike hulka kirjutajad.
Perekonnas oli naine mehega võrdne ja talle kuulus kolmandik abielu kestel soetatud varast. Poja kasvatamine oli isa ülesanne. Samuti perekonna varade haldamine .
Sumerid asustasid Mesopotaamia lõunaossa, kus kujunesid nende linnriigid. Tätsamad linnriigid olid Uruk, Ur ja Kiš. Sumerite tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. Sumeritel oli maa jaotatud aladeks, mis kuulusid jumalatele. Sumerid pidid neid harima ja preestrid koordineerisid tööd. Templiühiskondades kujunes olukord, kus toodeti nii palju, et oleks võimalik ära toita võimalikult palju inimesi. Sumerid leidsid , et inimene loodi selleks, et vabastada jumal vajadusest endale ise elatist hankida. Inimesed töötasidki jumalate heaks, et mitte karistada saada. Tempel oli Jumalate elupaik ja preestrid olid Jumalate vahendajad. Samuti pidid nad templi eest hoolt kandma. Mesopotaamias olid linnad ehitatud kindla plaani järgi. Keskel oli astmeline tempel ehk tsikuraat. Linnas asusid ka kuningate ja ülikute paleed. Need olid õmbritsetud müüriga. Väljaspool müüri asusid linnakodanike majad.

Isloomusta Egiptuse ja Mesopotaamia religiooni (tähtsamad Jumalad, nende kujutamine, panteon , Amarna periood, matmiskombestik, hauatagune elu, Ka, antropomorfne , astronoomia , astroloogia ).
Egiptuses oli välja kujunenud jumalate süsteem ehk panteon. Egiptuses olid tähtsamad jumalad päikesejumal Ra ( pistrik päikeseketas pea peal), viljakusjumal Amon (jäärapeaga) ja taevajumal Horos (kullipealine).
Amarna perioodil kujutati kunstis erinevaid jumalaid ja vaaraosid. Kaunimaks võib pidad Ehnatoni abikaasa pead.
Egiptuses oli eriline matmiskombestik. Egiptuses inimesed arvasid, et surnud jätkavad oma elu teises maailmas, kuid ainult siis, kui surnu on läbinud matuserituaalid. Surnu palsameeritakse ja tehakse muumia . Matusepaikade juures inimesed ohverdasid loomi ja panid hauakambritesse kaasa esemeid, sööke ja jooke , mis aitavad surnud hinge teises maailmas. Kõige tuntumad hauakambrid on püramiidid, vaaraode matmispaigad . Varsti asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega. Ka on inimese nähtamatu teisik, kelle surmajärgne saatus on seotud keha saatusega. Ka ei ole surematu. Ta väib surra nälja ja janu kätte, kui koolnut ei ole matmisel kõige vajalikuga varustatud.
Mesopotaamia tähtsamad jumalad olid Anu, jumalate isa, tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil ning maa-aluste vete ja sügavuste jumal Ea. Samuti Babüloni kaitsejumal Marduk . Kõik jumalad olid inimolendid.
Mesopotaamias sai alguse astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine . Tähed pidavat peegeldama Jumalate toiminguid. Preestrid tegelesid astronoomiaga. Ennustamine käis tsikuraatide tipust ja tänu sellele said inimesed teada oma tulevikku ja saatust.

Semiidi rahvaste riigid: Akadi , Vana Babüloonia ( Hammurapi , Sargon I), Assüüria (Sargon II, Assurbanipal ), Uus Babüloonia (Nebukadnetsar II).
Akadi riik (2334-2193 eKr) – Tugevaim valitseja on Sargon I, kes 2400 eKr vallutas sumerid ja rajas Akadi riigi. Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja. Akadi impeerium võttis üle sumerite kirja, jumalad, kultuuri ja linnaehituse.
Vana-Babüloonia (1792- 1595 eKr) – Hammurapi tegi väiksest Babülooniast suure suurriigi. Hammurapi koodeks ehk seaduste kogu oli eeskujuks ka teistele riikidele. Oli kujunenud armee ja ametnikkond, valitsemissüsteem oli täiustunud, omavaheline kauplemine oli kasvanud.
Assüüria (900-612 eKr) – tähtsamad linnad olid Assur ja Niinive, võimsaim valitseja Sargon II. Alistati Süüria, Babüloonia, Palestiina. Assüürlased olid väga sõjakad. Assüüria viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli esimene kirjaoskaja Assüüria valitsejate seas. Assüürlaste põhilised saavutused kuuluvad sõjanduse valdkonda: tehnika, sildade ja teede rajamine, relvastus.
Uus-Babüloonia (626 – 539 eKr) – Nabukadnetsar II ajal sai Babülooniast suur maailmariik. Eriti kõrgelt oli arenenud käsitöö – puuvill , purpurriie. Kuulsad olid Babüloonia vaibad. Babüloonias tehti kuld- ja hõbeehteid ning savist nõusid. Babüloonlased olid esimesed, kes hakkasid väärismetalle rahana käsitlema. Babülonist sai suur kaubalinn.

Egiptuse ajaloo põhietapid ja lühiiseloomustus (Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes , Memphis , Hatšepšut, Thutmosis III).
Varadünastiline aeg (3000-2650 eKr) – Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse. Pealinnaks oli Memphis. Võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask.
Vana riik (2650-2100 eKr) – Kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused. Ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks .
Keskmine riik (1950- 1650 eKr) – Teeba sai uueks pealinnaks. Allutati Nuubia.
Uus riik (1550- 1075 eKr) – Naisvaarao Hatšepšut. Thutmosis III laiendas Egiptuse impeeriumi põhjas Süüriasse ja Palestiinasse.
Hilisdünastiline periood e. Hilis-Egiptuse periood (1075 – 525 eKr) – Egiptus oli jagatud kaheks: 1) Alam-Egiptus, pealinn Avaris, valitses vaarao; 2) Ülem-Egiptus, pealinn Teeba, valitsesid Amoni ülempreestrid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 35 allalaadimist

Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #1

Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #2

Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #3

Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #4

Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lauraz Õppematerjali autor

Kontrolltöö kordamisküsimused

korilus sugukond hõim perekond uskumused altamira totemism animism kiviaeg anastav majandus neoliitiline revolutsioon pronksiaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.

Ajalugu

docx

Esiaeeg, Mesopotaamia ja muistne Egiptus

Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu

Ajalugu

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:

Ajalugu

docx

Egiptus ja Mesopotaamia

hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli

Ajalugu

docx

Muinasaeg ja vanaaeg

Kui arenema hakkas põlluharimine, siis muutus kunsti temaatikaks pealmiselt jõud, mis mõjutasid põllusaagi rohkust (ilmastik, jõed, linnud, koduloomad...jne), üldiselt hakkas kunstis sel ajal domineerima geomeetrilised ornamendid, mustrid, kaunistused) 6) Usk tekkis kuna muinasaja inimesel oli elus palju mõistmatuid asju ja nende asjade seletamiseks arvati, et igal loodusobjektil on oma hing, keda pidi austama, et saada paremat saaki. 3. Tsivilisatsioonid 1) Tsivilisatsioon- hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskonda (Vanal ajal tsivilisatsiooni mõiste = riigi mõistega), mõiste tekkis 18. Saj Prantsusmaal · Tsivilisatsiooni tunnused: a) viljelusmajandus b) varanduslik kihistumine c) riiklik korraldus d) kiri e) vaimne tegevus

Ajalugu

docx

Esiajalugu ja idamaad

haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon

Ajalugu

rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu,

Ajalugu

odt

Egiptus ja Mesopotaamia

šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka

Ajalugu

Rohkem sarnaseid