Loogikareeglite järgimisega kaasneb arusaam, eiramisega kaasneb mitte arusaam. 19.Mis on eksistentsialism, milline on eksistentsialisti maailmavaade ja millised tegurid on kujundanud? Eksistentsialism on 19. sajandi maailmavaade, et juhus on paisanud meid maailma, kus on kannatused. Selle on kujundanud inimese võõrandumine. 20.Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism; nimeta suundade ilminguid. Ühetaolisust modernism 21.Mis on sofism ja too selle kohta näiteid? Sofism- püünisjäreldus, väga peen vale. Paradoks vasturääkivusega. 22.Mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Kõik peab olema mõistuspärane. 23.Mida tähendavad hereesia ja ketser? Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus;
provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; Ilmingud: Hooneid püütakse kooskõlastada loodusega, uute kult.väärtuste loomisel pöörduti vanade kult.väärtuste poole. 21. Sofism- pette e. püüniskujutlus; loogikaseaduste varjatud rikkumine väärseisukohtade tõepäraseks esitamiseks. Vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. Sofism võib kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis. 22. Ratsionalism- mõistuspärane mõttevool. Kõik peab olema mõistusega kooskõlas. Ratsionalismi seisukoht on: tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Teadmiste seas saab esile tõsta tõsikindla teadmise, mida iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Kogemuse põhjal
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
· Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid:
Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusse, mille kohaselt inimesed on kõikjal niisamasugused nagu meiegi305. 21. Sofism - vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. ofism võib olla ebaloomulik või kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis (lause "Sokrates valetab", juhul kui Sokrates ei ütle midagi muud, kui et: "Sokrates valetab") 22
mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus. Modernism arvutimängud, muusika, meilid, msn Postmodernism - hooned kooskõlastatakse looduskeskkonnaga. 79. Mis on sofism? V: pette ehk ühisjäreldus, nt: valetaja. 80. mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? V: mõistuspärane meetod kõik olgu mõistusega kooskõlas. 81. mida tähendavad hereesia ja ketser? V: hereesia väärõpetus katoliku kiriku seisukohalt Ketser katoliku usust taganenud ususalgaja. 82. Mis on maagia? V: hinge ja loodusjõudude kasutamine. 83. mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? V: uurimine kas mõni vaimulik on eksinud
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Kreeka filosoofia Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks? Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende...
Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.................
Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega. Mõistele "tõene mõte" on esitatud kaks erinevat määratlust, mis võib tekitada küsimust arutlemiseks: kas on selles näites kaks erinevat mõistet või on üks mõiste kahe erineva tähendusega. Vastus saab olla üks mõisteid on kaks, kuid nende kahe mõiste sõnaline kandja on üksainus. Selle mittemõistmisest või väärtõlgendusest on tekkinud sofismid (V saj. e.m.a.). Sofism sõnade mitmetähenduslikkusest tingituna ja teadlikult (või ebateadlikult) samasuse reeglit (põhilauset) eirates tahtlikult vääradele eeldustele rajatud pettejäreldus, mis võib olla vaid näiliselt korrektne (õige). Inimese tavamõtlemises esineb sellelaadseid vigu keerukamate mõistete kasutamisel, nagu näiteks, "õigus", "õiglus", "moraal", "kõlblus", "eetilisus", "voorus", "ühiskondlik kord", "ühiskondlik korratus" jt.juhul,
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
tekkisid. On olmas arvamused ja kogu moos! Mütoloogias kaks kujutelma tsivilisatsiooni alguse kohta. Oli mingi kujuteldav tegelane(kultuuriheeros), kes kultuuri tõi ja kõike õpetas. Teine on kujutis kunagisest kuldajast, millele järgnes allakäik, mis on toonud tänapäeva. Need kujutelmad jõudnud paljude rahvaste mütoloogiasse ja ka kristlusse. Kuldaja lõpuga kaasneb ka iseotsustamise pädevus-piiblis hea ja kurja tunda saamine. Alates 5saj ekr kujunes õpetus sofism ja hakati arutlema ühiskonna tekke üle. Sokratese kaaslane Kritas?? avaldas seisukoha, et algselt elasid inimesed nagu metsloomad, kehtis tugevama õigus. Mõeldi välja seadused, et ohjeldada inimesi ja ülekohtuseid karistada-neid seadusi järgiti ainult siis, kui need teod sooritati avalikult(seega varjatult teostatut ei karistatud). Seega mõeldi välja jumalad, et karistada ka tegusid, mis sooritatakse salaja ehk väljaspool avalikkust. Aristotelese järgi oli
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
57. Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui selle alus on väär 58. Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on osajaatav väide tõene, siis on paratamatu, et vastav: üldeitav väide on väär 59. Empiiriliste põhjendite hulka kuuluvad: aksioomid 60. Ressursside liikumise analüüsiks sobib kõige paremini: lineaarloogika 61. Predikaat on samaselt tõene, kui: kui see muutub tõeseks lauseks iga indiviidi korral 62. Tahtlik viga arutluses on: sofism 63. Kui kategoorilise süllogismi mõlemad eeldused on üldised väited ning terminite mahud pole tühjad, siis järeldus: võib olla ka osaline väide 64. Osajaatavast väitest saab pärast ümber pööramist osajaatav 65. Deduktiivne arutlus enamasti suunatud: üldiselt üksikule 66. Modaalses loogikas peab võimalik väide olema tõene: vähemalt ühes võimalikus maailmas 67. Kahe lause disjunktsiooni tõesusaste hägusloogikas on komponentlausete tõesusastmetest suurim 68
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
