Loogikareeglite järgimisega kaasneb arusaam, eiramisega kaasneb mitte arusaam. 19.Mis on eksistentsialism, milline on eksistentsialisti maailmavaade ja millised tegurid on kujundanud? Eksistentsialism on 19. sajandi maailmavaade, et juhus on paisanud meid maailma, kus on kannatused. Selle on kujundanud inimese võõrandumine. 20.Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism; nimeta suundade ilminguid. Ühetaolisust modernism 21.Mis on sofism ja too selle kohta näiteid? Sofism- püünisjäreldus, väga peen vale. Paradoks vasturääkivusega. 22.Mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Kõik peab olema mõistuspärane. 23.Mida tähendavad hereesia ja ketser? Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; Ilmingud: Hooneid püütakse kooskõlastada loodusega, uute kult.väärtuste loomisel pöörduti vanade kult.väärtuste poole. 21. Sofism- pette e. püüniskujutlus; loogikaseaduste varjatud rikkumine väärseisukohtade tõepäraseks esitamiseks. Vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. Sofism võib kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis. 22. Ratsionalism- mõistuspärane mõttevool. Kõik peab olema mõistusega kooskõlas.
teema - inimese sisemaailm (varem oli välismaailm) Sofistid tekivad, sest ateenas tekib antiikdemokraatia. Otsused võeti vastu Rahvakoosolekul(ekleesia) - 20. aastased meeskodanikud. Otsused sõltusid inimeste veenmisoskusest Sofistide tegevuseesmärk -> õpetada kaaskodanikele kõnekunsti ehk retoorikat. Hakkasid õpetuse eest raha nõudma sp hakati neisse natuke negatiivselt suhtuma. Sofistidesse suhtutakse kriitiliselt -> nende jaoks polnud oluline tõde, vaid veenmisoskus Sofism - kaval järeldus, pettejäreldus, mis tundub esmapilgul õige olevat, kuid kubiseb loogilistest vigadest. Paradoksid - seisukoht, mis võib olla õige kui ka väär Järeldused: a)tulemus võib olla vastuolus kaine mõistusega Absoluutset tõde pole olemas, on ainult suhteline ehk relatiivne tõde, mis on antud hetkel kasulik. b)võivad viia vastuoluliste tulemusteni nt: valetaja paradoks ,,Ma valetan'' - samaaegselt võib olla nii õige kui väär Habemeajaja paradoks
· Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid:
Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusse, mille kohaselt inimesed on kõikjal niisamasugused nagu meiegi305. 21. Sofism - vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. ofism võib olla ebaloomulik või kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis (lause "Sokrates valetab", juhul kui Sokrates ei ütle midagi muud, kui et: "Sokrates valetab") 22
mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus. Modernism arvutimängud, muusika, meilid, msn Postmodernism - hooned kooskõlastatakse looduskeskkonnaga. 79. Mis on sofism? V: pette ehk ühisjäreldus, nt: valetaja. 80. mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? V: mõistuspärane meetod kõik olgu mõistusega kooskõlas. 81. mida tähendavad hereesia ja ketser? V: hereesia väärõpetus katoliku kiriku seisukohalt Ketser katoliku usust taganenud ususalgaja. 82. Mis on maagia? V: hinge ja loodusjõudude kasutamine. 83. mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? V: uurimine kas mõni vaimulik on eksinud
Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 17
Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 18
Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 21
" Sofistide ideoloogia - Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus, tõde, voorus, ilu jne) on? Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema
Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel
kõne. (Aava 2003: 10-11) Kuulsaim sofistidest oli Protagoras (u. 480-410 eKr), kes professionaalse retoorikaõpetajana hakkas ka oma õpetuse eest raha võtma. Teda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Hilisemad sofistid, kasutades seda, et sõnad on kahe- ja mitmemõttelised, hakkasid tegema pettejäreldusi, mis olid mõeldud välise efekti saavutamiseks ja kuulaja hämmeldusse ajamiseks. Siit tulenes ka sõna "sofism" tähendus, mis viitas ettekavatsetud väärale järeldusele, seega olid sofismid mitmesugused pettevõtted ja püünisjäreldused. Tihti püüti sündmusi välja kiskuda mingist kontekstist ja kindlatest seostest. (Aava 2003: 11-12) Näiteks: Varas ei taha omandada midagi paha. Hea omandamine on hea. Järelikult soovib varas head. Sofistide tegevus tekitas tugevat vastuseisu. Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras,
Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega. Mõistele "tõene mõte" on esitatud kaks erinevat määratlust, mis võib tekitada küsimust arutlemiseks: kas on selles näites kaks erinevat mõistet või on üks mõiste kahe erineva tähendusega. Vastus saab olla üks mõisteid on kaks, kuid nende kahe mõiste sõnaline kandja on üksainus. Selle mittemõistmisest või väärtõlgendusest on tekkinud sofismid (V saj. e.m.a.). Sofism sõnade mitmetähenduslikkusest tingituna ja teadlikult (või ebateadlikult) samasuse reeglit (põhilauset) eirates tahtlikult vääradele eeldustele rajatud pettejäreldus, mis võib olla vaid näiliselt korrektne (õige). Inimese tavamõtlemises esineb sellelaadseid vigu keerukamate mõistete kasutamisel, nagu näiteks, "õigus", "õiglus", "moraal", "kõlblus", "eetilisus", "voorus", "ühiskondlik kord", "ühiskondlik korratus" jt.juhul,
3. Demonstratsiooni ehk tõestusvormivead. Teesi tuletamine argumentidest peab olema formaalselt õige. Tuletama peab süllogismi reeglite ja loogika seaduste järgi. Tõestus peab olema pidev ehk sammsammuline. Tõestuses ei tohi kasutada eeldust, mis vajab veel ise tõestamist. Loogikavead jagatakse paralogismideks ja sofismideks. Paralogism- mõtlemisvea tõttu tahtmatult tekkinud väärjärldus. Sofism- tahtlikult vääradele eeldustele rajatud järeldus, mis formaalselt näib õigena. See tuleneb mõistete ja sõnade mitmetähenduslikkusest ning nähtuste erikülgede lahtikiskumisest üksteisest. Näiteks: Inimestel on võimatu pidevalt elada pea alaspidi. Järelikult ei ole Austraalias võimalik elada. Paradoks- On tavaliselt üldtunnustatule vasturääkiv, näilikult mõistusevastane väide. Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet.
tekkisid. On olmas arvamused ja kogu moos! Mütoloogias kaks kujutelma tsivilisatsiooni alguse kohta. Oli mingi kujuteldav tegelane(kultuuriheeros), kes kultuuri tõi ja kõike õpetas. Teine on kujutis kunagisest kuldajast, millele järgnes allakäik, mis on toonud tänapäeva. Need kujutelmad jõudnud paljude rahvaste mütoloogiasse ja ka kristlusse. Kuldaja lõpuga kaasneb ka iseotsustamise pädevus-piiblis hea ja kurja tunda saamine. Alates 5saj ekr kujunes õpetus sofism ja hakati arutlema ühiskonna tekke üle. Sokratese kaaslane Kritas?? avaldas seisukoha, et algselt elasid inimesed nagu metsloomad, kehtis tugevama õigus. Mõeldi välja seadused, et ohjeldada inimesi ja ülekohtuseid karistada-neid seadusi järgiti ainult siis, kui need teod sooritati avalikult(seega varjatult teostatut ei karistatud). Seega mõeldi välja jumalad, et karistada ka tegusid, mis sooritatakse salaja ehk väljaspool avalikkust. Aristotelese järgi oli
Karjääritegeja pidi suutma kõike selgeks teha. Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse. PROTAGORAS Atterast (480-410) Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri. Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene.
57. Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui selle alus on väär 58. Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on osajaatav väide tõene, siis on paratamatu, et vastav: üldeitav väide on väär 59. Empiiriliste põhjendite hulka kuuluvad: aksioomid 60. Ressursside liikumise analüüsiks sobib kõige paremini: lineaarloogika 61. Predikaat on samaselt tõene, kui: kui see muutub tõeseks lauseks iga indiviidi korral 62. Tahtlik viga arutluses on: sofism 63. Kui kategoorilise süllogismi mõlemad eeldused on üldised väited ning terminite mahud pole tühjad, siis järeldus: võib olla ka osaline väide 64. Osajaatavast väitest saab pärast ümber pööramist osajaatav 65. Deduktiivne arutlus enamasti suunatud: üldiselt üksikule 66. Modaalses loogikas peab võimalik väide olema tõene: vähemalt ühes võimalikus maailmas 67. Kahe lause disjunktsiooni tõesusaste hägusloogikas on komponentlausete tõesusastmetest suurim 68
annaabi.ee 
