ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev) 19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide. Kui kogu oli juba liialt suur väikeste ruumide jaoks, mõtles Thomsen eksponeerida esemeid materjali järgi - kivi, pronks ja raud. Seejärel avastas ta, et ongi olnud kivi-, raua- ja pronksiaeg. I sedasi organiseeritud näitus toimus 1819 ning leidis laialdast järgimist. 1836. a avaldas ta "Põhjamaiste muististe juhi", millest sai arheoloogia- alase kirjanduse klassika. Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE (1821-85) - töötas samuti Kopenhaageni Ülikooli
võiksid läbida aega ja ruumi. See eest arvas Thukydides, et ajalugu on ennustamiseks liiga irratsionaalne ja arvutamatu ning tema huvitus eelkõige inimese intelligentsusest, õnne ja vajalikkuse vahekorrast ning otsusevõimest. Teadus arenes tänu Thukydidesele sellisel viisil, et tema rajatud jutustav historiograafia kestis ajalookirjutustes 18.-19. sajandini. b) Valige alljärgnevatest üks paar ja võrrelge: ● Jean Mabillon ja Christian Jürgensen Thomsen ● Lorenzo Valla ja Augustus Pitt Rivers ● Friedrich Engels ja Gordon Childe ● Herodotos ja Edward Gibbon Herodotos (u. 484 eKr - u. 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, kes käsitles keskseid ja poliitilisi sündmuseid, otsides ajalootõde ja püüdes erinevaid sündmuseid omavahel seostada. Teadusesse kaasnes veendumus, et ajaloo kulgu mõjutavad usund ja kõlbelisus. Edward Gibbon (1737-1794)
Alfred Georg Alexander von Stryk langes 1919. aastal Kose kihelkonnas Külevando küla juures punavägede vastu võideldes. 1920. aastal asus peahoonesse kool, mis töötab seal ka praegu. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last. 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool II astme algkool. Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis 1885-1921
an unstressed syllable in the same word, underwent voicing and became respectively the fricatives[1] *b, *d, *z, *g, *g. Significance: Karl Verner published his discovery in the article "Eine Ausnahme der ersten Lautverschiebung" (an exception to the first sound shift) in Kuhn's Journal of Comparative Linguistic Research in 1876, but he had presented his theory already on 1 May, 1875 in a comprehensive personal letter to his friend and mentor, Vilhelm Thomsen. It was received with great enthusiasm by the young generation of comparative philologists, the so- called Junggrammatiker, because it was an important argument in favour of theNeogrammarian dogma that the sound laws were without exceptions ("die Ausnahmslosigkeit der Lautgesetze"). BREAKING IN OLD ENGLISH Vowel breaking is a sound change whereby a single vowel changes to become a diphthong in specific environments
tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete dekoreerimiseg neid ei uuritud. I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega. Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid leide. Antiikesemed/leiud asusid raamatukogudes või muuseumides. Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle , kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme. Leidis , et muinasaeg on jagunenud kolmeks põhiperiodiks ( kiviaeg , pronksiaeg ja raua aeg.) See süsteem meeldis ka teistele , leidsid , et selllega on näha muinasaja arengut . 1819 avatud
Need kaevati välja ning kasutati ruumide dekoreerimiseks. Esimene korralik uurimine toimus 18.sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid väljakaevamised Pompeis. Winckelmann käis seal ja uuris väljakaevatud asju ning kirjutas antiikkunsti ajaloo raamatu, mis oli ka esimene arheoloogiaraamat. 9.detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis, sai silmuse kaela ja kägistatud. 19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen. Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne. Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme. Ta süstematiseeris need esemed ära. Süsteemi aluseks võttis ta esemete valmistusmaterjali: kivi-, pronks- ja raudesemed. Ta taipas, et selline võis olla ka ajaloo areng. 1819 tegi ta selle süsteemi järgi näituse. Jagas selle kohta ka selgitusi ning ka teised hakkasid nii arvama.
Nelly`s Cafe on järgmisel nurgal mäest alla;see on populaarne igal õhtul peamiselt oma odava õlle tõttu(hinnad tõusevad pärast kella 1 öösel nädalavahetuseti).Mäest alla pärast ristmikku asub Wunderbar, Laekjargata 2, hea paik kus napsutada ja suupisteid näksida.Ümber nurga Austurstraeti tänavasse asub Astro Club, tõsine tantsuklubi noortele, ilusatele ja moekatele, avatud nädalavahetuseti.Üle väljaku Hafnarsetraeti 17 on Kaffi Thomsen, raju ööklubi parimate plaadikeerutajate ja külastavate kuulsustega.Minge tagasi Austurstraetile, kus leiate Rex Number 9-s ägeda restorani/baari, kujundatud Terence Conran meeskonna poolt.Posthusstraeti läheb Austurstraetilt edasi.Posthusstraetil paikneva Hotell Borgi kõrval asetseb majas number 11 Skuggabarinn(Varju baar)-väga populaarne jõukamate inimeste seas.Hotell Borgist vasakul asub Kaffibrennslan, kus enamik öökulle peatub üheks õlleks, et jälgida kuhu rahvas on minemas
toetub neljale saledale sambale. Sammaste vahel on rinnatis. Ka hoone interjöör on tähelepandav: saal on kunstmarmorist seintega, laes stukkdekoor, tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last." 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool (II astme algkool). Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis (1885-1921)
Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks. Järgmine mees- taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna palju käidi siis hakati neid eksponeerima. T arvas et võiks arheoloogilised leiud kategoriseerida ja süstematiseerida ning ta süstematiseeris need materjalide järgi kome aega: Kivi aeg Pronksi aeg Raua aeg 1819 rajas muuseumi 1836 kirjutas brosüüri ,,Põhjamaiste muististe juht"
sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo. See oli esimene arheoloogiaalane raamat. Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets), see märgib tema surmakuupäeva. 19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne). Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836
aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a. Kopenhaagenis eksponeerima areholoogilisi leide nende materjalide järgi. Kirjutas raamatu "Põhjamaiste muististe juht" (1836). *Tegelikult liigitati inimkonna ajalugu materjalide järgi juba antiikajal. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) Teda peetakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Hakkas võrdlema erinevate maade arheoloogilisi objekte, märkas muististe juures seaduspärasusi
ta pigem seotud kirjaliku ajalooga. Põhja-Euroopas oli aga sel hetkel ajastu, kus ei olnud nii palju kirjalikke allikaid, mis tõttu oli vaja panna esemed ise rääkima. Muinasesemed said algusest peale ise uurimisallikad. Selleks, et arheoloogia tekkiks oli esmalt vaja kogumist. Kogunesid juba piisavalt suured arheoloogilised kollektsioonid ning alguses olid nad pudru ja kapsad. Aegamisi hakati neid aga korrastama ning süstematiseerima. Christian Thomsen oli üks arheoloogia metodoloogia isadest. 1816 korraldas ta näituse muuseumikogude põhjal, kus ta korraldas muuseumide kogud ning pani välja tööriistad. Eristas perioodid kivi-, pronksi- ja rauaaja tööriistade põhjal. Mõte kui selline ei olnud iseenesest uus, kuid ta oli esimene, kes ühe kollektsiooni arheoloogilisi esemeid niiviisi välja pani ning süstematiseeris. Tänu temale levis muinasaja kolmikjaotus. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli Thomseni järglane ning tema tõestas seda
Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika.
valitsejate ajalugu. Huvi laieneb rahvusliku ajaloo suunas ja hakatakse teostama kaevamisi ka igasuguste muinasmälestistele. Hakkas tekkima muuseume. Et leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude juurde. Raamatukogu oli mitte ainult raamatute laenutamise, vaid ka kogumise koht. Muinasleide peeti ka väga väärtuslikuks. Kogumine oli varem juba peale hakanud, 19. sajandi alguseks oli muinasesemete kogu muutunud küllaltki suureks. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) kolmeperioodi kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse
arheoloogilised “jäljed” Päris algus: esimesed väljakaevamised • Pompeii – mattus vulkaanipurske järel AD 79 • Esmaavastus 1599, üldsusele teadmata veel u 150 a • Taasavastati 1738. a Napoli kuninga (Parma Carlo, hiljem Hispaania kuningas Carlos III) suveresidentsi rajamisel • Sellest ajast alates uuritud (18. saj geograaf R. J. de Alcubierre, kes varem tegutsenud Herculaneumis – eelkõige “antiikkunsti otsingud” Christian Jürgensen Thomsen ja kolm perioodi Eluaastad: 1788-1865 Töötas Taani rahvusmuuseumis Süstematiseeris leiumaterjali Põhiline panus: mineviku põhjendatud jaotus kivi-, pronksi- ja rauaajaks Populaarne suhtleja, tutvustas oma süsteemi meeleldi isiklikult muuseumikülastajatele (joonistus) Oscar Montelius ja Skandinaavia pronksiaeg • Lähtus Thomseni süsteemist, • töötas läbi Skandinaavia neoliitikumi ja pronksiaja materjali
1836 ilmus tema sulest "Põhjamaiste muististe juht". Raamat on arheoloogia klassika, ilmus igal pool erinevates keeltes. Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria. 3. Jens-Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis, teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4. Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal. Jalutas kruusaaukude lähedal, sest need meldisid talle. Leidis selat loomaluid ja
1871 ilmus Darwini "Inimese põlvnemine". Selles väljendus seisukoht, et ka inimene on ilmunud samasuguse protsessi tagajärjel. Darwin oletas ka, et inimkultuurid võisid areneda analoogselt taime- ja loomaliikidele. Kolmeperioodi süsteem Eeltoodud uudsetest mõtetest juba varem arenesid välitööde, st arheoloogiliste kaevamiste tehnikad. Suureks kasuks tuli selles kolmeperioodi süsteemi rakendamine. 1836. aastal avaldas taani õpetlane Chr. J. Thomsen Kopenhageni Rahvusmuuseumi näitusejuhi "Põhjamaade muististe teejuht", milles tegi ettepaneku, et kogud tuleks jagada vastavalt esemete valmistamise materjalile nendeks, mis pärinevad kiviajast, pronksiajast ja rauaajast. See jaotus võeti peatselt kasutusele kogu Euroopas ning see pani aluse muististe esimesele mõistusepärasele jaotusele nagu ka materjalide tõlgendamisele ja süstematiseerimisele. Hiljem jagati kiviaeg veel kaheks: paleoliitikumis
See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema ülesandeks oli esemeid näidata ja nende kohta selgitust anda. Selleks üritas ta luua olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti kirjutamisest, kuid 1836 aastal avaldas muuseumi kohta näitusejuhi "Põhjamaade muististe juht"
Schliemann hakkab kaevama ...... ühesõnaga avastas Trooja linna varemed jne. Muudatus ka see, et 19 saj vältel jõuti arusaamisele, et euraasia keelte enamus kuulub ühte keelkonda euroopa keeltega. Tuleb seega otsida aaria rassi lähtekohta. 1870 esimesed kaevamised Harappas Indias ehk ettekujutus, et seal oli juba enne aarialasi mingi tsivilisatsioon olemas. 19 saj alguses arenes ka arheoloogilise määramise süsteem, seal eesrinnas põhjamaade tegelased. Taanlane Thomsen, kes viis süsteemi-kiviaeg, pronksi ja rauaaeg teaduslikule alusele. Tema osutas, et on vanem kiviaeg-lihvimata kiviriistad, noorem kiviaeg-lihvitud kivid, pronksiaeg-pronksist, rauuaeg-pronks-luks esemete jaoks, kuid raud tööriistad. Leidis, et areng toimud väljaspool skandinaaviat ja migratsiooni käigus toodi need skandinaaviasse. Tema järgija Nilsson seostas esimesena neid ühiskondliku korraga. Kiviaeg-kütid korilased, pronksiaeg-põlluharijad
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
ing remaining muscle tissue from the car- contents, the extent of connective tissue, and casses (Heinz 2007). Mechanically deboned the fatty acid composition (Lebret et al. poultry meat (MDPM) is frequently used in 1996). Fat tissues are less firm when they the formulation of comminuted meat prod- contain few lipids and a lot of water. When ucts due to its fine consistency and relatively fat tissues contain a lot of connective tissue, low cost (Harding Thomsen 1988; Mielnik et they are relatively soft at ambient tempera- al. 2002; Daros et al. 2005; Sariçoban et al. ture, but when temperature increases, the 2008). Proteins from mechanically deboned connective tissue contracts and gels, trapping chicken meat show high gelling properties lipids in a network that prevents lipid flow compared with egg white and beef plasma (Lebret et al. 1996). At a given temperature, (Selmane et al. 2008)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
