India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega
,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti esineb kahe viimase osa vahel vastuolu. Motivatsioon. Piltidel olevad inimesed,esemed, kohad tekstis mainitud (rasvaselt ära märgitud). Piltide all seletus. Näide 3. Esimese õppetüki teises lõigus on lause: "Paljude asulate seast oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. ,, Sellele järgneb ka pilt Mohendzo Daro'st, mille all on kirjas:"Mohendzo Daro eksisteeris u 2300-1700 a ekr ,, Rasvasel kirjas uued mõisted, mis tekstis lahti seletatud. Tähtsamad mõisted õpiku taga olevas sõnastikus. Näide 4. Tekstis on seletatud mõiste veeda:"Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt: veedad (sanskr veda teadmine) Vana-India usutekstide kogumikud.
India 1. India kunst haaras enda alla lisaks Indiale veel suure osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti.
§ Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas sai alguse põlluharimiseks soodsad olud. tsivilisatsioon ) Muistsed linnad Tekkisid umbes 2400 aastat eKr Induse jõe kallastele Tähtsamad : Harappa ja Mohendzo Daro Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad Teravilja- ja puuvillakasvatus Põletatud tellistest elamurajoonid Induse inimesed olid esimesed muistses maailmas, kes ehitasid käimlad majadesse Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber. Eksisteeris kiri elanikud tundsid jubametalle ning valmistasid tööriistu vasest ja pronksist Umbes 1700 eKr jäeti linnad seni teadmata põhjustel maha (oletatakse, et Induse
Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aarjalased veedade ajajärgul Aarijalased indoeuroopla keeli kõnelevad hõimud, kes tungisid II at keskpaiku eKr Indiasse. Nad olid eelkõige karjakasvatajad.
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand)
India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel,
· Civilizations arose world. around seasonal · Both sides of the · West: The Hindu river thrived. rainfall. Kush provide protection from enemies. People Cities Achievements · Population grew · Harrapa · Wells and indoor in the Indus plumbing River Valley. · Mohenjo Daro · Pottery, cotton · Growth came as · Fortresses for clothing, jewelry irrigation and defense against farming enemies · India's first writing techniques system · Wellplanned improved. public areas · Cities were built as surplus food was produced.
esemetest mida/keda on tekstis mainitud ning rasvaselt ära märgitud. Piltide all on samuti seletav pealkiri või lause. Pildid teksti juures aitavad paremini mõista millest räägitakse, eriti kui õpilane pole tuttav tekstis toodud ehitiste, esemete, inimestega. Näide 4. Esimese õppetüki teises lõigus on lause: "Paljude asulate seast oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. ,, Sellele järgneb ka pilt Mohendzo Daro'st, mille all on kirjas:"Mohendzo Daro eksisteeris u 2300-1700 a ekr ,, Rasvaselt on kirjas ka uued mõisted, mis tekstis kohe lahti seletatud, ning õpilane ei ole kohustatud otsima tundmatuid mõisteid teistest allikatest või õpiku tagant. Sellest hoolimata on tähtsamad mõisted siiski õpiku taga kirjas. Näide 5. Tekstis on seletatud mõiste veeda:"Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt:
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7
Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord Braahmanid- preestrid, õpetlased Ksatriad- sõjamehed, valitsejad Vaisjad- kaupmehed, käsitöölised, talupojad Sudaad- teenijad, lihttöölised Puutumatud- ühiskonnast välja arvatud Usk, kultuur India usku ja kultuuri tunneme pühade raamatute veedade järgi. Nendes leidub õpetusi ja ülistuslaule jumalatele
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes.
Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse
http://www.travelmasti.com/domestic/mp/bhimbetka.htm Induse orust arheoloogilistel kaevamistel leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi (Britannica, 1953: 216-217). Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju. Habemega mehe büsti on dateeritud umbes 2100 eKr aastaga ja see leiti Mohenjo Daro elamurajooni varemetest. (Morris, N., Grant, N jt. 2003: 48). Kuju on 17,5 cm kõrgune ja 11 cm laiune. Mees kannab ümara ornamendiga (laubal) peapaela ning samasuguse kuid väiksema ornamendiga käepaela, mis asub parema käe õlalvarrel. Peapaela kaks otsa langevad seljale, juuksed on korralikult kammitud kuid krunni ei ole. Osa peast on puudu nagu näha ülal, keskmisel ja parempoolsel pildil arvatakse, et kuju
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus. · Esmalt kasutati seda loomasöödaks, hiljem ka tekstiilitooraineks. · Linn kujunes künkale, kindlustatud lossi ümber.
Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.[11] Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan, Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna- Aasias tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks?
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus
India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka veel suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. Tsivilisatsioon tekkis juba ca 4500a tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku.
arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid. Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religiooni teenistuses ka Indias ja isegi eriti silmatorkaval moel. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst on ainestiku. Jumalad, deemonid, suurte eepostekangelased need on olnud sagedased kujutamisobjektid
India kunst Indose jõe orus hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest e.Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism. India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7
India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4
Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhtimiseks. India inimesed olid esimesed, kes ehitasid käimlad majadesse. Toiduks olid peamiselt nisu, oder ja datlid
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad.
India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks. Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht: 1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi. 2) linnad olid ristkülikukujulise põhiplaaniga, kus majad olid ehitatud suhteliselt ühesuurustena. 3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell. Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu
Taoism juhtis tähelepanu maailma pidevale loomulikule kulgemisele. Kõigel pidi laskma minna oma loomulikku teed ja mitte vahele segama. See suund on avaladanud väga palju mõju Hiina rahvausundile. INDIA kujunes suurte jõgikondade alal, Induse ja Gangese alal. Tänu heale geograafilisele paiknemisele sai alguse ruttu ka põllundus ning sealt areneski pronksiagne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimateks linnadeks said Harappa ning Mohendzo Daro. Linnad koondusid künkal paiknevate kindlustatud losside ümber. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved ja ümbruskonnas paikesid põletatud tellistest elamukvartalid. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid välja Mesopotaamiani. Just india linnadest on leidus hulgaliselt kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr. II
ka Yauctanis peamiseks elatusallikaks. Riiklus ja Suuremad ja Huand He äärsetele Enamasti olid Eelkõige tegeleti ühiskond tähtsamad küngastele tekkisid araablased põlluharimisega. linnad Harappa põlluharijate asulad rändkarjakasvataja Tehnoloogiliselt ja Mohendzo ning kasvatati otra, d ehk beduiinid. olid nende Daro. nisu ja hirssi. Nad rändasid oma elanikud kiviaja Hoonestuse Aja jooksul sai kaamelite, hobuste tasemel: metalli ja lammastega. tiheduse ja alguse ka kasutatada ei Kaamel oli asustusala riisikasvatus. beduiinidele osatud
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine.
oskuste defitsiidile ning nende endi negatiivsetele kogemustele nende lapsepõlves (loengumaterjalid). Antud teooria kinnitab väärkohtlemist õpitud käitumisena, see tõestab, et probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed, kuna väärkohtlemine on üks suurimaid põhjuseid, miks käituvad lapsed vääriti. Teise teooriana võib esile tuua keskkonnateooria, mis rõhutab sotsiaalsete tingimuste ja väärtuste domineerivat rolli väärkohtlemise põhjustamisel või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu vaesuses, tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, ebanormaalsetes elamistingimustes ja
näitab, et linnas oli mitte ainult isenda puhtus hinnatud vaid ka ümbruskonna. Kuna kehapuhtus oli hinnatud oli enamus majades vannituba ning tualettruum, mis oli ühendatud linnas oleva veevärgiga (Indus Valley). Tihti pesti ennast püsti seistes vett peale valades ning vesi valgus tänavatel olevatele kinnistesse äravoolu kanalitesse (Indus Valley). Samuti kasutati ka linnas avalikke vanne, ning arheoloogid loevad Mohenjo Daro suurt vanni kui üht vanimat ajaloolist avalikku vanni (Bushak, 2015). Vann oli suhteliselt suur ning sügav ning selle vett vahetati regulaarselt, et see oleks puhas (Indus Valley). Vanas-Egiptuses oli kõrgel kohal pesemis ja keha puhastamis rituaalid (Bushak, 2015). Nad pesid ennast iga päev, ajasid juuksed maha, et vältida täisid ning regulaarselt kasutasid kosmeetikat (Mark, 2017). Arvati, et mida puhtam ja õlitatud inimene oli, seda lähedasem on ta jumalatele (Bushak, 2015)
Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud aarialased ehk aarjalased (sanskriti keeles tähendab arja resp. arya "isandat", hiljem "õilis"). 5. Milline oli kõige varasem hinduismi vorm ja mis ajavahemikul see levis? Veeda usund (1500 eKr 500 eKr) 6. Nimetage neli peamist veedat:
India · 1,205 miljardit inimest. · 13 suuremat keelt (<1,2%) · Religioonid: 1. hindud (80,5%) 2. moslemid (13,4%) 3. sikhid (1,9%) · 300 00 000 jumalust. · Korrapärased linnad. · Jooga sünnimaa. Hinduism · Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt. · Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal.
Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks?
peeti viimased olümpiamängud. Nad olid muutunud liiga julmaks ja vastuvõetamatuks kristluse õpetusele. Olgugi, et pankraationis lubati kasutada ka jalalööke, pole sellest eriti palju tõendeid säilinud, peale ühepronkskuju ja marmorreljeefi. Jalalöök ei pruukinud olla ka kõige efektiivsem löök õliga määritud keha vastu, kui võideldi veel pealegi liivasel pinnal. 2.6. India Umbes 2500.e.Kr. tekkis Indias Induse jõe kallastele üks maailma vanimaid tsivilisatsioone. Mohenjo Daro oli umbes 40.000 elanikuga käsitöö ja kaubanduskeskuseks. Sellest ajast on küll pärit mitmeid leide, ent ükski ei näita võitluskunstide olemasolu tol perioodil. Hiljem tulid Indiasse indoeuroopa päritolu inimesed (umbes 1000e.Kr.), kes lõid kastisüsteemi, mille järgi inimesed jaotati klassidesse. Inimesed pidid püsima samas kastis sünnist surmani, ilma võimaluseta oma kastikuuluvust vahetada
3. Reinkarnatsioon ümbersünd vastavalt oma karmale Karma tegu (sanskriti keela), võib teha mõtte, sõna või kehalise toimimisega Need 3 teevad hindusimist hinduismi. Hinduismi juured 3000 e.m.a pärinevad Induse jõe ääres Induse tsivilisatsioonist loojaks draviidid Induse tegelik tsivilistasiooni ala Induse ääres. Tsivilisatsiooni päritolu tänaseni selgitamata. Induse muistised kuuluvad tänapäeval Pakistani alla. Induse tsivilisatsioon oli linnakultuur: Mohenjo-Daro ja Harappa Linnad veekogude (Induse) ääres - korrapärase planeeringuga, veevarustusega linnad, kanalisatsioonid vee ära juhtimiseks, arenenud metallurgia, spetsiifiline kiri Adoobtellistest ehitatud põletamata savi Arheoloogid 6-20 m kaevavad...... (Tsitadell ehk kindlus) Silinderpitsat silindrikujuline kivist pulk, millesse on graveeritud kujundid, pildid, hieroglüüfkirja Silinderpitsateid kasutasid juba sumerid Lingam - fallos Yoni vagiina Male kodumaa on India!
Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid
1. Prohvet nabi. 2. Läkitatu rasul. 3. Hoiataja nadhir. 4. Pealik sajjid. 5. Täiuslik inimene insan kamil. Hinduism I 1.Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? India traditsiooniline usund hindu dharma 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Igavene õpetus ja igavene seadus sanatana sharma 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuur 2200-2100 ekr; Mohendja Daro kultuur 2400-2160 ekr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Aarialased ehk aarjalased (arja-isand), Iraanist, 1500 ekr. 5. Milline oli kõige varasem hinduismi vorm ja mis ajavahemikul see levis? Veeda usund, 1500 ekr -500 ekr 6. Nimetage neli peamist veedat: 1.Rigveeda- koosneb hümnide kogumikest 2.Atharvaveeda loitsud ja maagilised tekstid 3.Jadzurveeda- ohvritalitustel lauldud hümnid ja laulud 4
Mazdat kujutati ilma peata linnuna. Püsis 1000 aastat. Ei olnud keelde ega käske. Persepolise palee on 500*300 m, 3 korruseline, 3 korrusele viis kaldtee. Ballisaali sõideti hobusega (3 korrusel). Vana-India. Vana-India ala oli laiem kui praegu. Tänapäeval paiknevad sellel alla Pakistan, India, Bangladesh ja Sri Lanka. Vanimad inimasustuse jäljed on 3 at eKr. 2500-1500 eksisteeris Hinduse kultuur. Kokku on leitud 36 asula jäänused, mis asuvad piki jõge. Harappa ja Mahenjo Daro on enim uuritud. Linnriigid. Korrapärane põhiplaan. 10m laiad tänavad mis ristusid täisnurga alla. Elamud on 2-3m kõrgused. Üks korrus oli maa all. Maa-alune oli ladu, kelder. Maa peal elu ja kauplemisruumid. Leiti elumaju, poode, aitasid. Ühtegi kultushoonet (templit) ja valitseja paleed ei leitud. Arvatavasti olid need väljapool. 1000 erinevat pitsatiti allkirja eest. Kasutati mitmeid kirjamärke. Ei teata mis kellega oli tegemist, Jõukal järjel olev kultuur.
Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid
võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus- põlluharimine 4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna sarnaseks sellega, mis oli Mesopotaamias ehk esialgu linnad ja linnriigd. Tuntumad linnriigid seal Harappaja Mohenjo Daro. Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse tsivilisatsioon(Kreeka). Kujunes tegelikult natuke hiljem, kolmanda aastatuhande teisel poolel ja küps teise aastatuhande esimesel poolel. Minoiline kultuur algas Kreeta saarel, hiljem võeti omaks ka mandri Kreekas. Kirjade järgi kindlaks tehtud, et see Kreetas originaalne st pole üle võetud
-) Individuaaltotemism kus indiviid tunneb, et on kellestki konkreetsest pärinenud. -) Negatiivne totemism tootemobjekti ei tohi süüa, sellele liiga teha või seda tappa. -) Positiivne totemism süüakse tootemlooma, nähakse et peab sööma. Hinduism * Hindu inimesed, kes elasid teisel pool Hinduse jõge, kes ei olnud võtnud vastu Moslemi usku. * ~3000-1500 aastat e.Kr hakkas levima nn Induse kultuur, mis said alguse Harappa'st ja Mohenjo Daro. Sellesse ajajärku arvatakse ka jäävat jooga sünd. * ~1500 e.Kr toimub Indias suur muutus tänu sellele, et aarjalasetest vallutajad läksid sinna. Arya'd, nagu nad end ise nimetasid, rääkisid senskriti keelt ja olid ränd karjakasvatajad. Neil oli veedade usund (veda teadmine). See aeg, kui nad Indiasse tungivad, annab alguse sellele, et hakatakse rääkima varajasest hinduismist. Siin ongi kaks nö faasi:
Idee karistusest Metempsühhoos Müsteeriumid pakkusid õnnelikku surmajärgselt elu pühitsetuile. HINDUISM JA BUDISM Budism Indias tänaseks pmst kadunud, hinduism ikka. Mõlemad said alguse Indiast Hinduism on vanem Enne hinduismi oli Induse tsivilisatsioon, eksisteeris 2500-1500 eKr. Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro. Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus, seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist Rigveda. Pragmaatilise sisuga laulusalmid, polnud sügavat religioosset tähendust. Inimesed pöördusid
annaabi.ee 
