Müügisekretäre kokku 22+3=25 Pakkumus hiljem 25 3 Kodutöö 2, arvutamine 3) Kui palju lisapersonali ettevõte vajab? 5p Tegu on toitlustussettevõttega. Tulemas on pidude periood, mis kestab 2 kuud. Teada on järgnev: Töötajate arv on planeerimise alustamise hetkel ja üldse ettevõttes keskmiselt 36 inimest. Tellimuste maht kasvab pidude perioodil 25% ja samavõrra ka töömaht. Eelnevate perioodide statistika näitab, et haiguspäevi on detsembris 11% ja jaanuaris 18 % tööpäevadest (detsembris 19 tööpäeva, jaanuaris 22 tööpäeva). Puhkusel on detsembris 12 % ja jaanuaris 10% töötajatest.
Parvesaun maksab 100. õhtu Cantervillale lähedal asub Suusarada 7km kaugusel Seikluspark 7km kaugusel Lumesaani safarikeskus 8km kaugusel Avatud on ka forellipüük Cantervilla lossi tiigikaldal. Pakutakse värsket forelli, mida on võimalik ise välja püüda. Püütud forellist küpsetatakse maitsev roog, kasutades suitsuahju või grilli. Forelli kõrvale pakutakse ka lisaneid nagu nt: sütel küpsetatud kartul toorjuustu kreemiga. Erinevate pidude läbiviimiseks pakutakse omalt poolt õhtujuhti, helitehnikat ja meelelahutusvahendeid. Võimalik on tellida peole ka kõhutantsijad... Järel saab kanuuga ja paadiga sõita, kalapüüda ja päikseloojangut nautida. Järve kaldale on ehitatud pikk purre, kust on hea ujuma minna. Lastele on olemas ka vesijalgrattad. Mänguväljakul saab harrastada võrkpalli, korvpalli, jalgpalli, turnida erinevatel
5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest. Horvaatia talupoeg ,,Lehmad Eiffeli torni all" 7. Niko Pirosmanasvili maalis suure osa oma teostest vahariidele. Ta loovutas need kõhutäie eest söögimajade ja veinipoodide omanikele. Kuidas võis see mõjutada tema motiivivalikut? Mida näitab see tema kohta? Peamiselt pidude ja kõrtsi teemad, sest teosed anti söögikohtadele ja kõrtsidele.
Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid, kreemid jne..) soojad magustoidud serveeritakse temperatuuril 65-75 °C (pannkoogid , magusad pudrud,
Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude korraldaja, dekoratsioonid, mehhanismid, liikumised, insener & leiutaja, lõpetatud maale vähe, teadustöö, ei hinnanud inimesed välimust vaid hingeelu, fumato(tehnika) udune tagataust, annab ruumilist sügavust, Madonna kaljukoopas( peategelane keskel, kõrvaltegelased ümber, moodustub kolmnurk), ´´ Pühaõhtu söömaaeg ´´ (Kristus teatab, et keegi 12 jüngrist annab ta ära, perspektiiv)
Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed. Saksas alustas tööd portselani (pärineb Hiinast) tehas Meissenis. Lauanõud saavad ohtra kaunistuse. RÕIVASTUS on ülikülluslik ja ebapraktiline. Riided on õrnatoonilised, pitsilised. Soengud spiraal-lokilised, meestel pats ning puudrikihi all. PARGIKUJUNDUS muutus vastupidiselt barokile vabaks nö inglise pargitüübiks. MAAL Õrnad toonid Võbelev valgus Salapärane meeleolu Galantsete pidude teema, jõudeelu, lamburiteema Lainetav kompositsioon ANTOINE WATTEAU 1684-1721 Puhas rokokootunde ja kerguse väljendus. Sündis Põhja Prantsusmaal, asus 1702 aastal Pariisi. Varasemad maalid väikeseformaadilised olustikupildid. Watteau pühendub teatrimiljöö ja kõrgema seltskonnaelu kujutamisele. Kompositsioon rafineeritud ja elegantne, kerge, graatsiline, mahe. Tulvil salajast igatsust armastuse järele. ,,Ärasõit Kythera saarele" ,,Gilles" HONORE FRAGONARD (1732-1806)
on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noorte tantsupidusid. Leigo Leigo on suurepärane koht erinevate pidude ja koosviibimiste läbiviimiseks. Leigo on koht kust ammutada inspiratsiooni. Leigo järvemuusika Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus looduse ja muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida aeg edasi, seda enam vajavad inimesed võimalusi mõtisklemiseks ja unistamiseks, et vabaneda igapäevasest töörutiinist . Igaüks meist võib ajatut muusikat kuulates unustada hetkeks reaalsuse ning harmoneeruda ümbritseva loodusega.
Trükimuuseumis näeb viite kõrgtrükipressi ja rohkem kui 40 komplektist koosnevat kollektsiooni metallist ja puust laokirjadega. Seal näidatakse ka kuidas erinevad masinad töötavad. Oma käega saab katsuda paberile valmis trükitut, pilte ja tekste. Trükimuuseumisse jõudes, peale pikka otsimist oli esimene asi, mida märkasime suur kiri APARAAT. Hakkasime mõtlema, et kas see koht on kuidagi seotud lahedate pidudega,mis tartus toimuvad. Kuna pidude nimeks on Apareiv. Kinnitust me sellele ei saaud ja uurida ka ei viitsinud. Järgmine asi, mis kohe silma hakkas oli kohvik, mis polnud trükimuuseumiga väga seotud aga nad eksisteerisid üksteise kõrval sõbralikult. Meie giid Maarja oli äärmiselt innukas ja oli aru saada, et ta teeb oma tööd hingega. Saime teada, et ta on Tartu Kutsehariduskeskuse vilistlane ja trükimuuseumisse sattuski ta, kuna pidi praktikat tegema. Kuna talle hakkas seal nii meeldima, siis sinna ta jäigi
töökojas õpipoisina. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kus ta arendas oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Hiljem töötas Leonardo Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad Prantsusmaal. kuulsaimad tööd on ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Tema töödest on alles võib-olla 15, kroonilise edasilükkamiste tõttu
Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''. Ann on tüdruk, kes leiab ema päeviku. Kui ta seda lugema hakkab, saab ta aru, et tema ema ei olegi nii korralik, nagu koguaeg arvanud oli. Ann ei mõista miks ema tal pidudel ei luba käia, arvestades tema enda minevikku. Koos oma uue sõbranna Ritaga põgeneb ta klassiõe vanaisa suvilasse, kus hakkavad toimuma peod, kuhu kaasatakse kohalikke võõraid poisse ja tüdrukuid. Pidude käigus pannakse põlema saun ja uppub poiss nimega Oleg. Kui Ann pärast oma emaga räägib saab ta aru miks ema teda nii väga hoiab. Niisiis võib väita, et tänapäeva noorsookirjandus kirjutab eelkõige sellest, mis hetkel aktuaalne ja väga suureks probleemiks noorte seas. Noorsookirjandus annab mõista kuidas ühest pisikesest probleemist võib saada suur.
aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima.Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. 1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega
........................................................................................... ................................................................................................................................. ................................................................................................................................. ................................................................................................................................. 4. Lisateenused Pidude korraldamine/ reserveerimine: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Vaba-aja tegevused: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Konverentsisaal: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Lastemängutuba: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Muusika valik: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Kommentaarid:...................................................................................................... ....................................
Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanitoitudeks olid Sõir (Lõuna- Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi
tarbijaskond lõbustamiseks/meelelahutuseks, tantsimiseks. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav Salongimuusika muusika, mida kasutati lihtrahva lõbustamiseks. Salongiorkestrit kasutati eelkõige pidude, tantsuteede ja väiksemate muusikateatrietenduste (sealhulgas revüüde) saateansamblina ning n-ö "kuurorkestrina" kuurkontsertidel kuursaalides. Orkestri 17.saj
Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''. Ann on tüdruk, kes leiab ema päeviku. Kui ta seda lugema hakkab, saab ta aru, et tema ema ei olegi nii korralik, nagu koguaeg arvanud oli. Ann ei mõista miks ema tal pidudel ei luba käia, arvestades tema enda minevikku. Koos oma uue sõbranna Ritaga põgeneb ta klassiõe vanaisa suvilasse, kus hakkavad toimuma peod, kuhu kaasatakse kohalikke võõraid poisse ja tüdrukuid. Pidude käigus pannakse põlema saun ja uppub poiss nimega Oleg. Kui Ann pärast oma emaga räägib saab ta aru miks ema teda nii väga hoiab. Niisiis võib väita, et tänapäeva noorsookirjandus kirjutab eelkõige sellest, mis hetkel aktuaalne ja väga suureks probleemiks noorte seas. Noorsookirjandus annab mõista kuidas ühest pisikesest probleemist võib saada suur.
● Tuua välja tekstis esinenud erinevad orjade ülesanded. 1. Külastajate juhatamine läbi isanda maja 2. Enda omanike ja külastajaid mängude jooksul inventariga varustamine 3. Mängude jälgimine 4. Oma isandale meele järele olla (isand pühkis veidi niisutatud sõrmed orja juustese kuivaks) 5. Külastajate teenindamine söögiajal 6. Iluteenindused (kõrvaldasid erakordse hoolikusega küünte vigastusi) 7. Lahutasid inimeste meelt 8. Pidude ettevalmistamine ● Tuua välja, kuidas seostub see tekst Yvon Thebert`i peatükiga “Ori” raamatus “Vana-Rooma inimene”. Minu arvates, nende teoste vaheline seos ilmneb just orjade kirjeldamises. Mõlemas tekstis orjad on ühiskonna alamkiht, mis oli loodud töötamiseks, teenindamiseks, meelelahutusteks ja tootmiseks.
kunstnikega nind viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid. 2. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustas suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Suurim rajatis oli Rooma Peetri kirik ja arhitektid oli Bramante ja M. Buonarroti. 3.Leonardo Da Vinci- ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväe insenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis ta tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga.Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks."Püha õhtusöömaaeg"
anda ja maskeeritult ballile minna. Mina arvan, et see etendus oli algusest lõpuni nauditav, minnes isegi järjest lõbusamaks. Kostüümid olid ilusad, pilkupüüdvad ja ajastukohased. Lavakujundus oli samuti konteksti sobiv. Väga hästi kasutati ära pöördlava, mis ballil ühel ja samal ajahetkel erinevais saalinurkades toimuvat kujutada võimaldas. See lõi kogu etendusest mõnusalt tervikliku mulje ja andis hea ülevaate tolleaegsete pidude melust. Kui tuua midagi negatiivset sellest etendusest välja, siis vaid seda, et mõni hetk (pean silmas just laulmiskohti) venis liiga pikale. Kuna ma polnud varem käinud kunagi operetti vaatamas, siis see etendus pani mind huvi tundma sellisest lavalisest esitlusest ning kindlasti tahan ma veel sellistest osa saada.
Pered olid väikesed. Kultuurid hakkasid linnas segunema ning tekkis suurem mitmekesisus Postindustriaalses ühiskonnas säilitab ja õpetab kultuuri meedia, eakaaslased ja avalikud asutused nagu lasteaed, kool. Vanemad ei tea asjadest eriti palju. Usklikke on väga vähe, usu tähtsus väheneb, sellest ei räägita. Usk ei kontrolli inimesi nagu agraarühiskonnas, pigem kontrollib meedia. Inimesed kannavad mida tahavad. Pidude eest makstakse, tohutu valik kuhu minna, erinevad klubid. Elatakse korterites, linnas kui ka maal ning eramajades. Laste saamist planeeritakse pikalt ette ja pered on väikesed. Peale pikka rasket töönädalat otsivad inimesed põnevust – ostetakse naudingut. On tohutu erisus, tolerantsus on suurem kui varem, kaitstakse õigusi. Kultuuri säilitatakse igas ühiskonnas erinevalt. Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk ja kohalikud inimesed
ei tohiks nii olla. Alkoholil on ühiskonnas väga suur roll. Praegu mõeldes ei kujutaks Jaanipäeva pidamist ilma ülejoonud mehepoegadeta ettegi. Jaanipäeva lähenedes on näha, kuidas alkoholi valik poodides väheneb ja Viru Valge letid on pooleldi tühjad. Ehk siis on Jaanipäevast saanud tänapäeval mitte Võidupüha, vaid päev, mil kõik üle Eesti promilliga tantsu löövad ja raha maha joovad. Enamjaolt on alkoholist saanud pidude ja koosviibimiste lahutamatu osa. Kuskilt jookseb siiski piir, mida ületades ei anda endale aru millised võivad tagajärjed olla. Maailm on hetkel suures arengus mis toob kaasa endaga rohkesti stressi. Et stressi leevendada ja õhtul end natukenegi lõõgastavamalt tunda, võetakse tihtipeale televiisori kõrvale klaas veini või õllepurk. Kuna teatakse, et nii saab kõik halva ja probleemid hetkeks unustada ning end vabamalt tunda võib see kujuneda harjumuseks
Üldlaulupidu Regiina Pukk K13 Mis on üldlaulupidu? Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2014. aastal Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 19. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ...
Kuid ütles Annale ära, sest ta oli sant ning ei saaks midagi Kõrbojal teha. Villu ei suutnud Eevi ja Anna vahel otsustada ja lasi end maha. Pärast seda kutsus Anna Eevit oma pojaga Kõrbojale elama. Anna hakkas oma tulevast Kõrboja peremeest kasvatama. Kuidas käituksin Katku Villuna mina ? Kui mina oleksin Katku Villu, siis teeksin paar asja teistmoodi. Esiteks jätaksin joomise maha ja hakkaksin korralikumaks. Muidugi ta oli mingi aeg töökas ja ei joonud, kuid pidude ajal tema joomised tõid talle palju pahandusi. Joomise pärast oligi ta vanglasse sattunud, poleks ta joonud poleks ta Künka Otiga kaklema läinud.Arvatavasti poleks joomise pärast ka Villu poega. Sest see mõjutas ka seda,kas Villu oleks läinud Kõrbojale või mitte. Villu ei tahtnud Eevit pojaga üksinda jätta ja ise minna Kõrbojale. Teiseks oleksin Anna kutse Kõrbojale vastu võtnud, sest tal oli seal sulaseid, kes saaksid tema eest kõik töö ära teha
17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks. Lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ja kujude ning maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega. · Mõisahooned Eestis. Barokkstiil on eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma mõisate ehitamises, näiteks Palmses.
maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss) Historitismiajastu 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni,
Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad sõõrtantsud ,hiljem lisandusid paaristantsud. Ka leedu rahvatantsu pidude tuntuim tants on polka laadne hüppetants suktinis ,kus paarid tantsivad mööda ringjoont. Leedu popmuusikud on Gjan, Tautinis Brandas , PINUP GIRLS , Milita , Alive Way , Martynas jpt. Leedus asuvad kas sellised muusika koolid nagu: Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ja Elizabeth Gorjatseva ja Kirke Kallasmaa 6a
,,Jevgeni Onegin" Aleksander S. Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana
silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpead ja dominiiklased Suhted kirikuga olid keskaegsete vennaskondade elus väga tähtsal kohal. Tavaliselt oli igal vennaskonnal ühes või mitmes kirikus oma altar, mille ehtimise kulud ta kanda võttis ning mille juures teeniva vaimuliku elatise eest ta hoolitses
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, kar...
· nii naised kui ka mehed kandsid kõrvarõngaid, värviti silmi ja lõhnastati · palju kasutati ümarpeegleid · laialdaselt olid kasutusel parukad · juukseid värviti hennaga · spetsiaalsed külad käsitöölistele vaarao lähedal · imporditi puitu, elevandiluid, poolvääriskive · omast käest kuld ja vask · palka maksti: riietes, leivas, köögiviljas, õlus · pidude põhimõte. ,,ole rõõmus ja lõbutse" · pillimehed · palju eri pille · pidudel esimene asi, mis anti oli lõhnatorbik · söödi sõrmedega · väikesed käteloputuskausikesed · mehed ja naised ei tantsinud koos · pidudel väga madalad lauad · pesu pesid mehed niiluses · põllud tähistati kividega · rikkusi mõõdeti karjas · kauba hind määrati vasest kaaluvihtidega (deven) · kirjutati sulega savipoti kildudele · tegeleti arstiteadusega
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud e...
panna. Charles läks ning kohtas seal kaunist neidu Emma Rouaulti, kes talle meeldima hakkas. Mees proovis nii tihti kui võimalik sinna minna, et kokku puutuda Emmaga. Charles'i naine keelas selle lõpuks ära, kuniks naine suri. Pärast surma sai mees rahumeelselt Emmat külastamas käia. Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust muutus aga elu igavaks, ta ei tahtnud elada ilma pidude ja meelelahutusetta. Charles ja Emma käisidki kord ballil, kus naine tantsis ühe võõra mehega, kes talle hinge l äks. Hilisemal ajal oli ta hajameelne ning mõtles lugedes vaid balli toredusele ja tollele võõrale mehele. Emma igav elu hakkas teda aga nii palju mõjutama , et ta võttis endale armukese. Naine armus Rodolphe. Algselt ei suutnud naine muidugi mehega koos olla , kuna arvas et see pole sünnis. Hiljem ei suutnud naine mehele vastu panna ning hiilis tihtilugu tema juurde
meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või
Kõigil nägu varjatud. Miski pole täpselt sama, mis on reaalsus. Generalic - Hästi teravate piirjoontega, Ray - Musta ja valge kontrast, inimese Dali - Veristlik, Eneserahuldamine, rohutirtsud, puud teravate okstega, Eiffeli torn. kujutamiseks mingi reaalne asi. hirmutunne, mingid sipelgad, mis sümboleerivad Peamiselt pidude ja kõrtsi teemad mädanemist. Naine - seksi sümbol. Kataloonia tagataustaks. Pirosmanasvili - loomamaalid. Kontuurid Höch - kollaaz. Naine kõrgemal kui mees jne. Mire - Pani aluse sürrealistlikule maalimisele. on tugevad, siiras nägu
(Hispaanias,Prantsusmaal) Erimaades olid erinevad pillid.Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noodi uurimisega prooviti teha pentatoonikat. Pentatoonikas oli viis nooti: Fa – tähendas kuningat (Keisrit) Sol – tähendas ministrit La – rahva noot Si – oli riik RE- oli üld olukorras Hiinas 2007 a
25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kuts...
tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema, pannakse koole ja lasteaedu kinni. Noorukit pidutsevad igal pool. Linnades käiakse rohkem klubides ja väljas pidutsemas, aga maal saadakse kuskil kokku kus täiskasvanuid lähedal pole ja siis tarbivad rohkelt alkoholi. Linnas tarbitakse ka alkoholi, aga vähem kui maal. Ma olen käinud ka erinevatel pidudel ja ma olen täheldanud ,et maakohtades on pidude põhirõhk alkoholil, aga linnas on põhirõhk seltskonnal. Ilma pidutsemata ei saa. Noortel on vaja ikka ju kokku saada ja lõbutseda. Nagu kunagi kreeka filosoof Demokritus ütles: ,,Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta". Noored on õnneks igal pool aktiivsed nii linnas kui maal, käivad koolis, suhtlevad sõpradega. Seda elukoht ei muuda. Maal sõbrad abistavad näiteks kartuli võtmisel. Linnas lihtsalt saadakse kokku ja käiakse erinevates kohtades aega viitmas
· omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest · erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel · kunstnik = jumalasarnane looja · soosis tegelikult kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid Leonardo da VINCI · pärandanud rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas · tegeles tegelikult pidude korraldamisega ja töötas sõjaväeinsenerina, selle kõrvalt kunst · kunst on üldistav ja suurejooneline, loomisel toetub kogemustele ja teadmistele · kõige mitmekülgsem teadlase tüüpi bioloogia, anatoomia (lahkamine) joonistus ''Loode'' · arhitektuuris ainult kavandatud, skulptuure pole säilinud · ''Madonna kaljukoopas'' · õlimaal, mille sügavus on mattunud poolhämarusse vormid ja värvid sulavad kokku
Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aas...
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine Maarjo Põder 10a 2014 Estonia teatri ajalugu Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. 1944. aasta Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba
buduaaridesse mis sobisid intiimseteks vestlusteks ideaalselt. Selline interjör oli ideaalseks kohtumispaigaks lähedastele sõpradele kes veetsid koos intellektuaalselt ja tihti ka hedonistliult aega. See oli peamiselt võimalik ainult aristokraatidele, kes ei pidanud tööl käima ning nende finants tuli riigilt, mida nad ka ohtralt kulutasid. Nad sisustasid oma aega meelepäraste tegevustega nagu enese ja enda ümbruse dekoreerimine ning pidude pidamine ja muud koosviibimised. Rokokood kirjeldas pigem meeleolu, uhke luksuslik elustiil, lustlikkus. Rokokkoos puuds jõulisus, raskus, traagika ja vägivald. Muututi pigem naiselikumaks, pehmemaks. Kõike oli endiselt palju kuid pehmemalt väljendatuna. Rokokkooga samal ajal ilmus ka prantsuse kommetesse ja moraali uus vool ja rokokkoos ilmneb ka elegantsi, kavalust ning kergemeelset vaimukust hindava ühiskonna tundlik ning äärmiselt haritud suhtumine kujutavasse kunsti.
Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Leonardo da Vinci peeti homoseksuaaliks. Kõiki kunstniku ümbruses liikunud poisse tituleeriti tema armukesteks.1476. aastal anti Leonardo da Vinci kohtu alla, kuid mõisteti õigeks. 1482. a kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo da Vinci Milanosse, kuhu kunstnik jäi 1499. aastani. Olles hertsogi teenistuses, pidi ta tegutsema nii insenerina, skulptorina, muusikuna kui pidude korraldajana. Lahkunud Milanost 1499. aastal, pärast selle linna vallutamist prantslaste poolt, viibis Leonardo da Vinci lühemat aega Veneetsias.1501. a asus ta elama Firenzesse. 1506. a sõitis Leonardo da Vinci uuesti Milanosse, kust vahepeal võttis ette reise nii Firenzesse kui ka Rooma. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus. Prantsusmaal elas kunstnik kolm aastat. Leonardo da Vinci oli rahutu, tujuka
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev ...
Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon
Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt ...
Viimaks tuleb ka Kalev, aga Lesk ja Salme pakuvad Kalevile süüa ja juua magusat. Kuid Kalev keeldub ja tahab Linda. Selma ja Lesk keelduvad ning pakuvad uuesti Kalevile süüa ja juua aga Kalev keeldub seegi kord ja kutusb Lindat. Linda hakkab laulma pulma viisi, mis räägib kuidas külaeided ehivad ja vanad naised valmistavad. Ja Kalev vastab talle: Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: "Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg
Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal Tartus. 19. sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiv...
kummalised fantaasiad ,,Luupainaja", või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast; BLAKE-inimhinge loovad ja hävitavad jõud; TURNER-üks suurimaid meremaalijaid, kasutas voolavat maalilist värvikäsitlust. kasutas akvarelle ja õlivärve. Looduse stiihia, kujutas tormilist merd, atmosfäärinähtusi ,,Lumetorm". Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai temast impressionistide eelkäija.*inglise park privaatsuseks, looduslikkus, loomulikkus. Prantsuse park pidude jaoks, baroklik liialdus, geomeetriline reeglipära, vaheldusrikas üldmulje, maaililised detailid. *REALISTID: TÕDE=ILU, see oli realismi nõue, maalida ainult seda, mida silmad näevad, ilustamata.
kasutatakse? Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte.Lisaks puude müügile pakub Vääna Puukool ka taimede renti. Puid saab rentida koos potiga ning need saab paigutada näiteks pidude, sünnipäevade või vastuvõttude kaunistuseks.Lisaks pakub Vääna Puukool maastikukujundamise teenust, istutamisteenust, puude ja hekkide kujundamise ja ohtlike puude raie teenust. Seda kõike teostavad kogemustega oma ala spetsialistid. 12. Kuidas hindate puukooli kodulehte, kas seal toodud info taimmaterjali kohta on usutav ja millised võivad olla allikad, kus pärinevad taimekirjeldused? Puukooli enda kodulehekülg on ikka väga infovaene ja paljude taimede kohta mis
toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Tänapäeval areneb rahvusvahelise köögi, rohelise mõtteviisi ja uuesti populaarseks muutunud kultuurilise eestluse mõjul ka uus Eesti köök, kus tavapäraseid kodumaiseid toiduaineid (mitmesugused marjad ja seened, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukis, kama jms) kasutatakse uudsel viisil - näiteks on populaarsed marjakrõpsud, riiklikel vastuvõttudel on esindatud rahvusköögi motiivid jne.
7 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast 5.* Ats on esimese kursuse tudeng, kellele meeldib sõpradega pidutseda ja korvpalli mängida. Nende tegevuste kasulikkust Atsi jaoks iseloomustab tema igakuine kasulikkusfunktsioon U ( P, S ) U ( P) U (S ) 22 P P2 16 S 2S 2 , kus P on pidude arv ja S spordiürituste (korvpallimängude) arv. Mitmel peol ja mitmes korvpallimängus osaleb Ats igas kuus, kui ta saab oma heaolu maksimeerida ilma igasuguste (ajaliste ja rahaliste) piiranguteta? NB! Sõnastus ja lahenduskäik muudetud (HK). Tegelikult on kaks lahendusvõimalust, kumb on parem, ei oska öelda. -> põhimõtteliselt võib iga seminarijuhendaja ise valida, kumba lahenduskäiku ta eelistab, aga ilmselt tudengitele on jõukohasem variant 2 (tabelina). Variant 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
