Inimene, ühiskond ja kultuur (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pdf

Eelajalugu

Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2. Miks suurenes metallide kasutuselevõtuga eri hõimude arengutaseme vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon

Ajalugu

2

doc

Varajaste tsivilisatsioonide tekkimine

Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus

Ajalugu

3

docx

Tsivilisatsioonide tekkimine

niisutussüsteemide ehitamiseks. Niiviisi aastasts aastasse ja põlvest põlve täites ühiskonna huve tõusis nende eneste prestiiz ja positsioon muutus päritavaks. Pikapeale kujuneski neist päriliku võimuga ülemkiht ja nende võim alamkihi üle oli selle arusaama järgi vältimatu kaasnähtus e. riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Teise varjandina näevad teadlased, et juba algusest peale on ühiskond kihistund vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle.

Ajalugu

2

doc

Tsivilisatsiooni tekkimine

Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsioon

Ajalugu

2

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

korraldada, tülisid lahendada, soetada tagavarasid selleks, et neid ikalduse ja näljaaastatel kasutada. On huvitav fakt, et Egiptuses ja Mesopotaamias hakati kanaleid ja tamme ehitama tsivilisatsiooni tekkimisega üheaegselt. See nõudis palju tööjõudu ja suure hulga inimeste tööde korraldamist. Selline tegevus tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse välja kujunemisele. Tsivilisatsioonide tekke võimalike põhjuste teise versiooni järgi ühiskond kihistus ja riik kujunes algusest peale vägivalla ja sunni läbi. Selle osa teadlaste järgi on moodustuv ülemkiht pannud alamkihi üha rangemalt enda heaks tööle. Selle eelduse võisid luua vallutussõjad. Lüüa saanud piirkondade elanikke sunniti võitjate heaks andamit maksma ja nii kasvas võitjate rikkus ja võim. Hiljem võimaldas sama taktika maksustada ka oma kogukonna elanikke. Kui ebavõrdsus oli juba tekkinud, otsustas ülemkiht tugevdada oma seisundit ja

Ajalugu

2

doc

TSIVILISATSIOONID. TASUTA :)

TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik korraldus sai üldjuhul võimali

Ajalugu

3

rtf

Inimese kujunemine

KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele

Ajalugu

10

doc

Tsivilisatsioonid

1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 ­ 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. ­ 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ajaloos toimunud sündmustest / näht

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)