(Tn9) või erineva suunaga (Tn5). transpositsiooni kohtades esinevad elemendi otstes DirectRepeats järjestused. Tn transposooni sisselülitumine põhjustab kromosoomis geenide inaktivatsiooni (mutatsioonid IR järjestuses aktiveerivad geeni). Tn3 tüüpi transposoonid ehk replikatiivsed transposoonid erinevad Tn transposoonidest, sest ei sisalda otstes IS elemente, sisaldavad otstes ~40 np pöördkordusjärjestusi. replikatiivsed transposoonid esinevad ainult prokarüootidel! on suuremad kui IS - elemendid . sisaldavad geene, mis pole otseselt vajalikud transpositsiooniks kodeerivad peale transposaasi (katalüüsib algse, transposooni sisaldava DNA integreerumist märklaud DNAsse tekib kointegraat) ka muid valke resolvaasi (viib läbi kahe paardunud Tn3 elemendi rekombinatsiooni ja teiseks pidurdab uue transposaasi ja resolvaasi sünteesi) ja b laktamaasi (põhjustab resistentsust antibiootikum ampitsilliinile).
Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist. Eukarüootne transkriptsioon erineb prokarüoosest, et vajab initsiatsioonis cis-aktiveerivate elementide (spetsiifiliste DNA piirkondade) ja transs (aktiveervate faktorite, regulatoorsete valkude) koostoimet. Geeni 5' alas, esimese eksoni ees, asub promootorpiirkond, kus on terve rida regulatoorseid järjestusi. Vajalikud trans faktorid. 4. Kuidas toimub transkriptsiooni initsiatsioon prokarüoodil? Prokarüootidel seostub RNA polümeraas otse DNAle 5. Transkriptsioonil osalevate aktivaatorvalkude jaotus tunnusmotiivide alusel? Transkriptsiooni sünkroniseerimiseks ja võimendamiseks on olemas veel geeniekspressiooni aktivaatorvalgud, mis samuti seonduvad enhancer-piirkondadele. Aktivaatorite seondumine erinevatele geenidele erinevates kombinatsioonides võimaldab aktiveerida neid geene üheaegselt. Geenid võivad paikneda kas ühes rakus või erinevates rakkudes
Negatiivse superspiralisatsiooni puhul on DNA ahelad teineteisest rohkem lahti keerdunud ning võivad isegi eralduda. DNA negatiivsel superspiralisatsioonil on palju bioloogilisi funktsioone seoses DNA replikatsiooniga, rekombinatsiooniga, geenide avaldumise regulatsiooniga. Superspiralisatsioonile eelnevad 1- või 2-ahelalised katked. Rotatsioon heeliksiga samas suunas - paremalepöörduv/positiivne ja vastupidi vasakulepöörd/negatiivne. 82. Kromosoomid struktuur prokarüootidel. Prokarüootidel (bakteritel, viirustel) koosnevad kromosoomid ainult kahest DNA niidist (valk puudub). DNA ahelad on neil tavaliselt omavahel ühendatud algusest ja lõpust nii, et nad moodustavad rõnga. Selline rõngas on tavaliselt spiraliseerunud negatiivselt. Volditud kromosoom, 50-100 lingu e. domääni, negatiivselt superspiraliseerunud volditud kromosoom; Rnaas ja Dnaas - põhjustavad osalise lahtivoltimise; üksikahelalisi katkemisi. 83. ocDNA, cccDNA, lineaarne DNA. Konkatemeerid.
see on atenuaatori järjestus(att). att järjestusel start koodon, 2 Trp koodonit ja stop koodon; samuti neli regiooni, mis formeerivad kolm alternatiivset sekundaarset struktuuri Sek.struktuur Signaal Paardunud regioon12 paus Paardunud regioon 23 antiterminatsioon Paardunud regioon 34 terminatsioon Juht/atenuaator järjestused trp operonis Tuletame meelde, et prokarüootidel toimuvad transkriptsioon ja translatsioon ühel ajal mRNA regioonide paardumine 1 ja 2 peatab RNA polümeraasi kohe kui need piirkonnad on sünteesitud Paus on piisavalt pikk selleks, et ribosoom jõuaks mRNAle ja selle järelt algaks translatsioon Ribosooomi positsioneerimine on kogu trp mRNA atenuatsioonis oluline: Kui Trp on vähe, siis: 1. TrptRNAs ei ole võtta ja ribosoom on Trp koodonil ja katab atenueeriva 1 piirkonna 2
Erinevates rakutüüpides on DNA samane, RNA ja valgud on aga väga erinevad, sest eri rakutüüpides avalduvad geenid väga erinevalt. DNA on palju stabiilsem kui RNA ja valgud. 6. Põhilised RNA klassid rakkudes, nende ülesanded. Informatsiooni RNA ehk mRNa toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise pika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Eukarüootidel kodeerib üks mRNA ainult ühte valku, prokarüootidel korraga mitut. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.tRNA molekulid toovad kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 7. Prokariootsete ja eukariootsete rakkude peamised erinevused.
Prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased. James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
9. Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? · Kogu aine- ja energiavahetus teostub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani kaudu ja ainuraksete organismide puhul on on oluline nende välismembraani pindala ja sisekekskkonna ruumala vaheline suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks häiruvad ka plaju protsessid. 10. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? · iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega 11. Mis erinevus on prokarüootidel ja eukarüootidel? · Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas · Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum 12. Mis on tsütoplasma? · Poolvedel raku sisaldis 13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on?
DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Üks kromosoom koosneb Prokarüootide ja eukarüootide sarnasused · sisaldavad DNAd ja ribosoome · ümbritsetud membraaniga · sisaldavad tsütoplasmat · elus Prokarüootide ja eukarüootide erinevused · prokarüootidel puudub rakutuum · prokarüootidel puuduvad membraansed organellid, mis eukarüootidel esinevad · prokarüoodid koosnevad ühest rakust, eukarüoodid võivad olla nii ainu- kui ka hulkraksed · prokarüoodid on primitiivsemad ja väiksemad kui eukarüoodid Suurim rakk on jaanalinnu munarakk. Väikseim rakk on bakter mükoplasma. Väga pikad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud. Viirused ei kuulu kumbagi rühma, sest ei ole rakulise ehitusega.
biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: · prokarüoodid · arhed · eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA- põhine ja see andis kaks erinevat liini, millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid
tugi- ja liikumissüsteemiks. 8. Raku tsütoplasma. Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest
2) seob raku organellid ja tuuma ühtsks tervikuks ning kindlustab nende töö 3) tagab toitainete laiali kandmise rakus 4) on jääkainete eritumiskohaks 5) sisaldab lahustunud gaase, ainetevahetuse vaheprodukte, regulaatoraineid, pigmente 6) talletab raku rasva-ja glükoosivarud 7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees
ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal. Esimest korda oli ajalehes artikkel sellest 25.aprill 1953.
· Eukarüootidel histoonide olemasolu (ka arhetel). · Kromosoomi kuju eukarüoodil lineaarsed kromosoomid, prokarüoodil rõngaskromosoom. · Prokarüoot ei sisalda steroole, eukarüoodid sisaldavad. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. · Eukarüootidel on membraansed organellid nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S · Rakuskelett prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas.
elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Tähtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus üleminek väikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarüootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kõik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarüootseteks. Kõik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- või eukarüoodid. Definitsiooni järgi eukarüootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarüootidel pole. Kuigi prokarüootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt väga mitmekesised. Neil võib leida kõiki põhilisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme põhimõttelist energiatootmise protsessi: glükolüüs, hingamine (oksüdatiivne fosforüülimine) ja fotosüntees. Eukarüootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad Elu päritolu ja areng Maal sisaldavad rohkem DNA-d
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku
Geen ja genoom. Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees. Genoom- liigiomase ühekordses kromosoomikomplektis sisaldusv geneetiline materjal. Transkriptsioon. Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. Bakteriaalne mRNA on reeglina polütsistroonne, st. üks mRNA kodeerib mitut valku. Valku kodeerivat järjestust nii mRNA’l kui DNA’l nimetatakse ka avatud lugemisraamiks, lühend ORF (open reading frame). Avatud lugemisraam on nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab järjestikuseid aminohappeid kodeerivaid koodoneid ja mis algab initsiaator- koodoniga ning lõpeb stop-koodoniga. mRNA’d sisaldavad lisaks kodeerivale järjestusele (ORF’le) ka speisserjärjestusi
Selline ehitus võimaldab heeliksite vaba ruumilist liikumist. Aluselised valgud seondumine DNA-ga toimub 15 aminohappe pikkuse aluselise piirkonna kaudu. Homodimeersed (seondunud on 2 ühesugust valgumolekuli) helix-ling-helix valgud ei seondu hästi DNA-ga, vaid positiivsete või negatiivsete regulaatorvalkudega, stimuleerides või inhibeerides transkriptsiooni. esinevad eu- kui ka prokarüootides. suur perekond - sisaldab sadu valke eu- ja prokarüootidel. 2 (alfa)-heeliksit ja 1 lühike aminohappe ahel - "pööre". heeliksid paigutatud fikseeritud nurga all iseloomulik!. Esinevad dimeeridena (kaksikmolekulidena), mõlema dimeeri üks heeliks osaleb dimeeride vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vaos. 9. Iseloomusta homeodomääni valgu ehitust (joonis) ja funktsiooni? Olulised, määramaks keha
ning jäävad ellu Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest Esimesed elusolendid Maal olid ainuraksed prokarüoodid, mis jagunesid arheteks ja bakteriteks. Arhed toitusid vees leiduvatest orgaanilistest ühenditest. Stromatoliit on lubianest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite ehk sinivetikate või teiste mikroorganismide toimel. Prokarüootidel puudub piiritletud tuum ja raku sisemuses on vähem organelle ja memraanseid struktuure kui ekukarüootidel. Prokarüoodid said energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Eukarüootidel on mitokondrid ja kloroplastid ning neis toimub paljunemine. Taimede evolutsioon: Vetikad esimene taimeliik, mis tekkis 500-600 miljonit aastat tagasi - nende tähtsus seisnes selles, et nad suutsid fotosünteesida ja sellega varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga.
3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. toimub 5’-3’ viib läbi RNA polümeraas - prokarüootidel abifaktor σ ei vaja praimerit süntees algab promootorilt ... - kindel DNA signaaljärjestus, seonduvad regulaatorvalgud ... lõppeb terminaatorini jõudmisel - DNA järjestus, kus RNA pol vabastab sünteesitud RNA Initsiatsioon (RNA pol seondub DNA promootorile ning algab transkript), pärast seda vabastatkse promootor ning algab elongatsioon (sünteesimine), terminatsioon (elongatsiooni
3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. toimub 5'-3' viib läbi RNA polümeraas - prokarüootidel abifaktor ei vaja praimerit süntees algab promootorilt ... - kindel DNA signaaljärjestus, seonduvad regulaatorvalgud ... lõppeb terminaatorini jõudmisel - DNA järjestus, kus RNA pol vabastab sünteesitud RNA Initsiatsioon (RNA pol seondub DNA promootorile ning algab transkript), pärast seda vabastatkse promootor ning algab elongatsioon (sünteesimine), terminatsioon (elongatsiooni
Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Golgi kompleks - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüootne rakk: Raku ümbris koosneb membraanist ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. Taimeraku süsivesikute kiht on paks, moodustab kesta, mis koosneb tselluloosist (vanadel surnud rakkudel lisandub ligniin) Kesta ülesanded: *annab rakule tugevuse, kuju, kaitse * tagab ainevahetuse * tagab taimeraku turgori ehk taimeraku siserõhu
Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja loomad. 2. 1950-1960 jõuti arusaamisele, et olemasolevasse süsteemi ei saa paigutada seeni, protiste ja baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine. Hakati vahet tegema prokarüootidel (bakterid) ja eukarüootidel (taimed, loomad, seened ja protistid). (NB! Mittemolekulaarsed tunnused) 1970-te lõpus tabas teadusüldsust suur üllatus avastati täiesti uus organismide rühm, mida hakati nimetama arhedeks (Archaea). Dr. Carl Woese (Illinoisi Ülikool) uuris molekulaarsete meetodite abil prokarüoote. Leidsid, et nn. bakterid mis eelistavad kõrget temperatuuri või toodavad metaani on molekulaarsete tunnuste põhjal väga erinevad nii nn. tavalistest bakteritest
· Transkriptsiooni initsiatsioon (kindlad dna järjestused, regulaatorvalgud, dan-valk ja valk-valk seondumise mõjud, RNA polümeraas) · Promootor dna järjestus, millele RNA-Pol seostub ja initsieerib transkriptsiooni · Operaator DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et kõrvalpaiknevate geenide transkriptsiooni takistada · Cis-acting elemen DNA järjestus, mis mõjutab oma lähedaloleva geeni avaldumist · Sigma-abifaktor prokarüootidel soodustab RNA-Pol seost DNA järjestustele · Eukarüootidel regulaatorvalkudeks TF transkriptsioonifaktorid · TF seostub cis-actingutega trans-acting Induktor repressoriga seostuja Attenuatsioon lisakontroll, fine-tuning, toimub translatsiooni tasemel Analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks: · Hübridiseerimine: (kindla NA järjestuse tuvastamine NA molekulide segust kasutades komplementaarsusel põhinevat üksikahelate paardumist)
Kompleksid kas moodustuvad või ei moodustu. 5. Missugused TAFid on TBPga vahetus interaktsioonis? TBPga seonduvad TFIIB, TFIIA TBP is a subunit of the eukaryotic transcription factor TFIID. 6. Missugune TFII valk hüdrolüüsib ATPd ja mis protsessiga on tegu? ATPd hüdrolüüsib helikaasse aktiivsusega TFIIH, mis kasutab ATP hüdrolüüsi energiat selleks, et DNA dupleks startsaidis lahti kerida. 7. Võrdle transkriptsiooni initsitatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüoo-tidel. Prokarüoodid toimuvad tsütoplasmas. *RNA polümeraasi holoensüümi (2 , ß, ß', ) seondumine DNA promootorpiirkonda *RNA polümeraasi toimel lokaalne DNA-ahelate lahtikeeramine ja matriitsahela teke *Fosfodiestersidemete esmane teke tekkivas RNA ahelas, pärast 8 9 lülitust vabaneb - faktor ja põhiensüüm jätkab (2 , ß, ß') elongatsiooni - faktor tunneb ära -35 või -10 (promootori ülesvoolu, 5' poolne järjestus) konsensus-järjestust TTGACA
Esimese ja kolmanda nukleotiidipaari lisandumise (punktmutatsiooni) vahele jääv geeni ala määrab mutantsed aminohapped. Väikese ulatusega mutantsel lõigul ei pruugi olla mõju valgu funktsiooni avaldumisele. Modifikatsioonid o Prokarüoodid Liitgeen e. operon Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt Prokarüootidel toimub nii transkriptsioon kui ka translatsioon järjestikuliselt – need pole ajas ja ruumis lahutatud protsessid. o Eukarüoodid RNA protsessing (tuumas) 5´-müts 3´-polü-A saba Katkelised geenid Intronid ja eksonid Geeni splaissing (splaissosoomid) Transkriptsioon ja translatsioon eriaegselt Tuum ja tsütoplasma
mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, plastiidi, Golgi kompleks, tsentrioolid, mikrotuubulid. 10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited. Kerakujuline. Slaidil üksik kokk, esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus -
c. Eksonitest moodustub küps RNA 3. Ensüüm RNA-polümeraas jõuab terminaatorpiirkonda. 4. DNA ahel suletakse ensüümide abil. 5. Geeni kopeerimisel valmib mRNA, mis viiakse rakutuumast välja ribosoomidesse. (lisaks võib luua ka tRNAd ja rRNAd) NB! Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides. 27. mRNA erinevused prokaüootidel ja eukarüootidel Prokarüootidel on geeni poolt määratav esmane transkript võrdne mRNA-ga ning ta on ka kohe transleeritav. Eukarüootides toimub aga esmalt eellas- ehk pre-mRNA süntees, misjärel toimub nn. eellas-mRNA protsessing küpseks mRNA-molekuliks. Eukarüoodid: Geenis intronid, pre-mRNA läbib splaisingu, modifitseeritakse (5’cap ja 3’polüA-saba) ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke Promootorid on keerulisemad
7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching. rakukesta all asub plasmamembraan/rakumembraan; koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine ensümaatilistes protsessides, kuna sisaldab E-me; membraan osaleb bakteriraku pooldumisel . Tsütoplasma täidab rakku. kolloidlahus, mis sisaldab -- valke, lipiide, süsivesikuid, mineraalaineid ning palju RNA-d. tsütoplasmas gaasivakuoolid. tsütoplasma ei voola, on jäik. puuduvad sisemembraanid (ER, Golgi
* Kui bakter satub ebasobivasse kohta, siis ta moodustab spoore ehk kattuvad tugeva kestaga (tsütoplasmas kaob vesi ning elutegevus viiakse maksimaalselt aeglaseks). * Bakterid põhjustavad järgnevaid haigusi: meningiid, katk, difteeria, deetanus, süüfilis. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus: * Ekarsüootidel on konkreetne piiritletud rakutuum, kuid prkarüootidel on tuuma piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest. -) Prokarüootidel on üks DNA-molekul, mis sisaldab pärilikku informatsiooni. * Prokarüootidel puuduvad histoonid. * Prakatüootidel puuduvad konkreetsed membraarsed ja ka kahemembraarsed organellid, kuid esinevad eukarüootides. Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus * Kest loomarakus kest puudub; teistel on. * Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati.
Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väikesmaid DNA rõngasmolekule- PLASMIIDE. Plasmiidid replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja reeglina on neid rakus mitu koopiat. Neil paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad talle kasulikuks. Plasmiidid võivad kanda ka geene, mis on vajalikud mõne keskkonnas sisalduva toitaine kasutamiseks. 4. Nimetage eukarüootsete rakkude organelle, mis prokarüootidel puuduvad. Bakteriraku lihtsust näitab see, et tal puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, endoplasmaatiline retiikulum ja tsentrioolid. 5. Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel? Gaasivakuooli ülesanne on sarnane kalade ujupõie rollile. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore. Ühes rakus moodustub üks endospoor. Seega ei ole endospoorid paljunemisvahendiks. 6
Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsosüüm? Mis on nende märklaudadeks? Erilised rakukestad prokarüootidel (deinokokid, arhed). L- vormid bakteritel. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Bakteriaalne tselluloos ja selle kasutamisvõimalused. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
ccc. Lokalisatsiooni alusel klastrite- ja tandemitena või laiali üle genoomi cccc. Korduste arvu alusel- mõõdukalt ja kõrgelt korduvad 16. Transposooni mõiste? Transposoonide jaotus inimesel? Transposoon (mobiilne DNA element), mis kannab mingit geneetilist markerit, näiteks resistentsust antibiootikumile. DNA-transposoonid transponeeruvad uude kohta kohe DNA järjestustena. Enamasti prokarüootidel. Inimese DNAst ~3%. 17. Kirjelda SINE ehitust, paiknemist inimese genoomis ja olulisust? SINE (Short Interspersed Nuclear Element) · SINE pikkus 150-300 np · valku ei kodeeri · SINE elemente leidub ~1,6 miljonis genoomi positsioonis (13% inimese DNAst) Alu-elemendid paiknevad eelistatult intronites, geenide vahel ja geenide 3' UTR regioonides mittekodeerivates alades geenitihedates regioonides
pandud juurde teised molekulid) on erinev, aga muud asjad on üldjoontes samad. Genoom on rakus olev kogu DNA. Diploidsetes organismides loetakse genoomiks haploidset karnituuri. Kogu kromosoomis olev DNA on genoom. Genoom pole sama mis on karüotüüp, see on liigispetsiifiline. Genoom on nukleiinhape, kromosoom on kompleks nukleiinhappest ja tervest erinevast reast valkudest. Eukarüootidel on genoom paigutatud kromosoomidesse, prokarüootidel on ta tsirkulaane (plasmiidis või nukleoidis, üksainuke kromosoom). Genoom on pakendatud kuna rakk on väike. DNA molekul ühes kromosoomis on piisavalt pikk. et tagada DNA pakitus ja funktsionaalsus, on DNA omakorda erinevalt pakitud sinnamaani kuni saame mitootilise kromosoomi. DNA ja valkude kompleksi nimetatakse kromatiidiks. Eukarüootse kromosoomi struktuur Kromatiin - DNA ja valkude kompleks kromosoomis, valku 2x rohkem kui DNA Kaks põhilist valku:
· Amööb võib kuju muuta. Kingloom, silmviburlane on kindla kujuga. · Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. 3.3. Päristuumne rakk · Eeltuumne ehk prokarüoot. · Päristuumne ehk eukarüoot. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. · Eukarüootide hulka kuuluvad seened, protistid, taimed ja loomad. · Prokarüootidel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete
koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes. Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks: protistid, taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad.
teise liigi isendid võivad moodustada ka tõelisi kolooniaid. Prokarüoodid võivad olla väga erineva kujuga. Kõige enamlevinud on kerakujulised bakterid (kokid), pulkbakterid (batsillid) ning spiraalse kujuga bakterid (spirillid ja spiroheedid). Prokarüoodi läbimõõt on harilikult 1 5 ?m (enamiku eukarüootsete rakkude läbimõõduks on 10100 ?m). Avastatud prokarüootidest on kõige suurem batsill Epulopiscium fiscelsoni, kelle pikkus on koguni pool millimeetrit! Peaaegu kõigil prokarüootidel on rakumembraaniväline rakukest. See annab rakule kuju, füüsilise kaitse ning hoiab ära raku lõhkemise hüpotoonilises lahuses. Enamiku bakterite rakukest koosneb peptidoglükaanist, arhede rakukest aga mitte. Paljud antibiootikumid inhibeerivad just peptidoglükaani sünteesi, mistõttu need antibiootikumid eukarüootseid rakke ei kahjusta. Mõne prokarüoodi rakukesta ümbritseb ka kapsel, mis pakub kaitset ning võimaldab bakteritel moodustada kolooniaid (kapsel on kleepuv).
Kromosoom 1 rõngaskromosoom >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid RAKU ÜMBRIS koosneb membraanist (keskmine paksus 0,01mikromeetrit ja nähtamatu valgusmikroskoobiga) ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. · Membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, mis paiknevad kaherealiselt, mille hüdrofiilsed glütserooli sisaldavad pead on väljaspool ja hüdrofoobsed rasvhappejäägid seeespool,( oligosahhariididest ning) kolesteroolist mis on vaid loomsetel rakkudel
Atsüülfosfaadid Enoolfosfaadid Amidiinfosfaadid Tioolestrid N: KoA-ga aktiveeritud atsüülid ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP) ATP on keskne makroergiline ühend. ATP hüdrolüüsil ADP-ks vabaneb standardtingimustel energiat 30 kJ/mol Rakus valitsevatel tingimustel on ATP hüdrolüüsil G -50 - 60 kJ/mol ATP SÜNTEESI PÕHITEED · Oksüdeeriv fosforüülimine Redoksreaktsioonidel vabaneva energia kasutamine ATP sünteesimiseks. Leiab aset · eukarüootidel mitokondrite sisemembraanis · prokarüootidel plasmaatilises membraanis · Substraatne fosforüülimine Fosfaadi ülekanne fosforüülitud substraadilt ADP-le. · Fotofosforüülimine BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON Toitainete keemiline energia läheb soojusenergiaks (60%) ja ATP keemiliseks energiaks (40%). BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON · Ensümaatiline · Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%)
76. loodusliku valiku ,,luuatõmme" - kasuliku mutatsiooni sagedus populatsioonis muutub kiiresti ja kasvab ka kasuliku mutatsiooniga seotud neutraalse mutatsiooni sagedus geneetilise ahelduse tõttu. 77. kliin liigitekkel - hübriidtsoon, kus populatsioonid kohtuvad ja milles esinevad vähemkohased hübriidid 78. Milankovitsi tsüklid jääajad toimuvad iga 100 000 aasta tagant 79. endeemsed liigid piiratud alal esinev liik 80. C väärtuse mõistatus ehk C enigma kui prokarüootidel on genoomi suurus ja geenide arv kooskõlas, siis eukarüootidel see nii pole: kodeeriva ja mittekodeeriva Dna hulga erinevused väga suured!
Transkptsioon algab kui RNA- Eukarüootidel on 3 tüüpi RNA-polümeraase: polümeraasi σ-faktor seondub geeni • RNA-pol. I (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) promootoriga ja lōpeb geeni • RNA-pol. II (mRNA) terminaatorjärjes-tuse juures. • RNA-pol. III (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) Promootorjärjestus on asümmeetriline ja määrab RNA sünteesi suuna. Prokarüootidel on RNA polümeraasi II transkriptsiooni üks RNA-polümeraas, mis sünteesib alustamiseks on vaja alati kōiki RNA tüüpe transkriptsioonifaktoreid TFII, mis peavad enne transkriptsiooni algust seonduma polümeraasi ja promootori piirkonnas asuva
Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. TRANSKRIPTSIOON on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Saab seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit.. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks. DNA põimub lahti üksikahelaks initsiatsiooni saidi lähedal. RNA- polümeraas transkribeerib DNA'd,kuid toodab umbes 10 "värdjalikku" (lühike, mitteproduktiivne)
lisamisel. Enamik puhvreid koosnevad nõrgast happest ja tema soolast. Bioloogiliste süsteemide puhverdusvõime. Ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. 6. Bioloogilistele süsteemidele iseloomulikud energiavormid. Algne energia pärineb 99,9% fotosünteesist. ATP hüdrolüüs on tavalisim energiaallikas bioloogilistes süsteemides. GEEN, GENOOM JA KROMOSOOM 1. Prokarüootse geeni struktuur. Ei sisalda introneid. Operon. Prokarüootidel geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript. Teisiti öeldes on geenid ja transkriptsiooniühikud prokarüootides tihtipeale üksteisest eristatavad. 2. Prokrüootsed kromosoomid. Rõngaskromosoomid
Svedberg. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest. Subühikud on omavahel koos subühikutevaheliste sildadega, põhiliselt RNA-RNA interaktsioon. Väike subühik – 1500 nukleotiidiline, 1 heeliks ja valgud. Suur subühik on natukene teistmoodi orienteeritud. Suur subühik – 6 sekundaarstruktuuri, lisaks 5S RNA. Subühikute vahele seostub tRNA 3 erinevasse saiti (A, P, E). Subühikud võivad olla erinevad, aga neid on alati kaks. 23S + 15 S RNA (suur subühik). Ribosoomi massist prokarüootidel 2/3 RNA. Eukarüootidel on suhteliselt rohkem valke (umbes pooleks), aga ka RNA on suurem. Põhjus, miks ta koosneb kahest subühikust on see, et mRNA käib kahe subühiku vahelt läbi. valgu biosünteesi etapid (lühidalt): osalevad valgulised faktorid, ATP, GTP. vajame ribosoome, AH seotakse spetsiifilise tRNA molekuliga ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaasi (ARS) või aminoatsüül- tRNA ligaasi (ARL) – vahendusel. 1. preribosomaalne etapp: aminoatsüül-tRNA süntees (aa-tRNA) 2
3. struktuuri keerukuses erinevaid rakke : -rakkude ehituse alusel jagunevad organismid 1. prokarüoodid (eeltuumsed, ei moodusta hulkrakseid organisme) 2. eukarüoodid (päristuumsed taime-, looma- ja seenerakud.) -hulkraksetel organismidel eristuvad funktsiooni ja ehituse alusel koed. Prokarüoodid -on kindlasti: 1. rakumembraan 2. tsütoplasma 3. kromosoom 4. DNA molekul (1 rõngaskromosoom) 5. ribosoomid -prokarüoodid on üherakulised üksielavad või ka koloniaalsed organismid -prokarüootidel on rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid -hulkrakseid organisme moodustavad päristuumsed rakud -on kindlasti: 1. membraaniga ümbritsetud rakutuum 2. teised membraaniga ümbritsetud organellid 3. RNA süntees ja valgusüntees on ruumiliselt eraldatud (toimuvad vastavalt tuumas ja tsütoplasmas) 4. rakus on tsütoskelett Loomarakk : -rakutuum -kõiki organelle ümbritseb membraan -mitokondrid -Golgi kompleks -lüsosoomid -enodplasmaatiline retiikulum e tsütoplasma võrgustik
replikatsioon lõppeb, kui DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. 11. DNA replikatsiooonikahvel, osalevad ensüümid Replikatsioonikahvel: Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri. Osalevad ensüüm helikaas ja ensüüm DNA-polümeraas. 12. Okazaki fragmendid, fragmentide ühendamine Okazaki fragment (ingl. Okazaki fgragment)- DNA-sünteesil DNA-viivisahelal sünteesitud fragment (prokarüootidel 1000–2000 ja eukarüootidel 100–200 bp), mis koosneb lühikesest RNA praimerist ja järgnevast DNA-polünukleotiidist. Okazaki fragmendid: RNA praimer (sünteesitakse RNA polümeraasiga) ja DNA polümeraas III (viib läbi DNA maatritssünteesi) DNA fragmentide ühendamine: DNA polümeraas I (RNA lõigatakse välja ja tühik sünteesitakse täis) ja DNA ligaas (ühendab fragmendid ligeerimisel) 13. Histoonide tüübid
struktuuriga kromosoomideks, haplo- ja genotüüpideks. Geneetiline rekombinatsioon põhjustab indiviidide kombinatiivse muutlikkuse. See on tüüpiline suguliselt sigivate eukarüüotsete organismide pärilikkusemehhanismile, kus meioos ja viljastumine kombineerivad vanemate genoomielemente geneetiliselt erinevatesse sigirakkudesse (gameetidesse või eostesse) ja sügootidesse. Eristatakse interkromosoomset rekombinatsiooni ja intrakromosoomset rekombinatsiooni. Prokarüootidel ja viirustel esineb mitmesuguseid osalise geneetilise rekombinatsiooni protsesse. Balancer Chromosomes are special, modified chromosomes used for genetically screening a population of organisms to select for heterozygotes. Balancer chromosomes can be used as a genetic tool used to prevent crossing over (genetic recombination) between homologous chromosomes during meiosis. Balancers are most often used in Drosophila melanogaster (fruit fly)
Valesti paardunud lõigud ja kahjustada saanud lõigud asendatakse uutega. DNA mutatsioonid Spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Jagunevad asendimutatsioonideks, punktmutatsioonideks ning raaminihke mutatsioonideks. Mutageenideks võivad olla radiatsioon, UV kiirgus, keemilised mutageenid (näiteks lämmastikushape). DNA, RNA ja valgud Transkriptsioon prokarüootidel Prokarüootidel on ainult 1 RNA polümeraas. Transkriptsioon jaguneb nelja staadiumisse: · RNA polümeraas seondub promootorsaiti · Initseeritakse polümerisatsioon · RNA ahel pikeneb tänu fosfodiestersidemetele, polümeraasile järgneb güraas, et leevendada DNA lahtikeerdumisest tekkinud pingeid · RNA ahel lõpetatakse, kui polümeraas on jõudnud terminatsioonisaiti ehk C-G rikkasse piirkonda. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, mis asub RNA sünteesi algustkohast 5'-suunal
kromosoomistikus on 10 NORi ehk tuuma organisatoorset regiooni, kus paiknevad rRNA sünteesiks vajalikud geenid. Tavaliselt neid ei transkribeerita korraga ning erinevad NORid koonduvad ühte piirkonda, seega tuumakesi on enamasti palju vähem. 12. Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju? Sest ribosoom koosneb kahest subühikust ja need omakorda koosnevad erinevatest rRNAdest. Eukarüootidel on 4 erinevat rRNAd, prokarüootidel 3. Prokarüoodid toodavad umbes 55 erinevat valku, eukarüoodid 80. 13. Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse? Tagab nende võrdse koguse. 14. Mis on hetero- ja eukromatiin? Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin? Millised kromosoomi osad liigitatakse konstitutiivseks heterokromatiiniks? Miks? Heterokromatiin on kokkupakitud kromosoomide kogum, mille geene eriti ei transkribeerita
Eukarüootse RNAP II-st sõltuv promootor sisaldab tavaliselt TATA-elementi, mille nukleotiidseks järjestuseks on TATAAA. Selle järjestuse tunneb ära TBP (TATA- binding protein). 11. Pre-mRNA põhilised modifitseerimise protsessid. Alternatiivne RNA splaissimine pre-mRNA võib saada splaissitud mitmetest erinevatest ühenduskohtadest, nii et tekivad erinevad küpsed mRNA-d, millel on erinevad eksonite kombinatsioonid Prokarüootidel on geeni poolt määratav esmane transkript võrdne mRNA-ga ning ta on ka kohe transleeritav. Eukarüootides toimub aga esmalt eellas- ehk pre- mRNA süntees, misjärel toimub nn. eellas-mRNA protsessing küpseks mRNA- molekuliks. 12. Pre-mRNA kokkupõime ehk splaissingu reaktsioon * Kirjelda mehhanismi, mille abil pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. splaissing (ka splaising; inglise splicing) protsess, mille käigus
(endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Tsütosool- rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad. Nad moodustavad läbipaistva vedeliku. Tsütosool koosneb umbes 70% ulatuses veest. Peale selle on seal vees lahustunud ioonid, väikesed molekulid ja suuremad vees lahustuvad molekulid, näiteks valgud. Et tsütosoolis on makromolekulid tihedalt koos, on seda täpsem pidada geeliks, mitte lahuseks.
annaabi.ee 
