Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega ?
  • Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid ?
  • Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes ?
  • Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus ?
  • Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus ?
  • Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks ?
  • Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine ?
  • Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub ?
  • Millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal ?
  • Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel ?
  • Kus paikneb selle järjestuse retseptor ?
  • Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus ?
  • Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada ?
  • Mis on nende ülesanded ?
  • Kus toimub selliste lipiidide süntees ?
  • Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse ?
  • Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud ?
  • Mis on transtsütoos ?
  • Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel ?
  • Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne ?
  • Milline on valkude transpordi erinevus tsütoplasma-ER-i ja tsütoplasma-tuuma vahel ?
  • Kui suur on tuumapoori difusioonipiir ?
  • Kuidas liigitatakse karüoferriine ning mis on rakus nende ülesandeks ?
  • Milliste valkude vahendusel see transport teoks saab (3 valku) ?
  • Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest ?
  • Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus ?
  • Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla ?
  • Mis selle numbri määrab ?
  • Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju ?
  • Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse ?
  • Mis on hetero- ja eukromatiin ?
  • Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin ?
  • Millised kromosoomi osad liigitatakse konstitutiivseks heterokromatiiniks ?
  • Milles seisneb geenide positsiooniefekt ?
  • Millised on kolm kromosoomi säilitamiseks vajalikku struktuurielementi ?
  • Miks telomeerid lühenevad ?
  • Mis juhtub rakuga, kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud ?
  • Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast ?
  • Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi ?
  • Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA ?
  • Millises rakutsükli faasis on eukarüoodi kromosoomid kõige rohkem kokku pakitud ?
  • Mida selle abil teha saab ?
  • Kuidas neid nimetatakse ?
  • Millistest histoonidest moodustub nukleosoom (mitu histooni ja millised histoonid) ?
  • Milline histoon sellesse struktuuri ei kuulu ja mis on tema teadaolevad ülesanded tuumas ?
  • Millised piirkonnad on selle jaoks DNAs ?
  • Milles seisneb C-väärtuse paradoks ?
  • Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades) ?
  • Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid ?
  • Mis on pseudogeen ?
  • Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka ?
  • Kust tuleneb retrotransposoni ,,retro" nimetus ?
  • Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla ?
  • Mis tagab enamike valguliste transkriptsioonifaktorite DNA-ga seondumise spetsiifilisuse ?
  • Kuidas saab RNA polümeraasi ligipääsu geeni ees asetsevale promootorile takistada ?
  • Kuidas saab seda soodustada ?
  • Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks ?
  • Mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega ?
  • Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni ?
  • Kui kaua kestab ?
  • Keskkonnamõjude suhtes ?
  • Millises mRNA molekuli osas asub info tema rakusisese suunamise kohta ?
  • Mida mõeldakse selle all, et geeniekspressioon on mürarikas ?
  • Mis on selle tulemus ?
  • Mis tüüpi valgud on tsükliinid ?
  • Mis on nende funktsiooniks ?
  • Millist tüüpi tsükliine võite nimetada ?
  • Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub ?
  • Millises rakutsükli faasis see rakk on ?
  • Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele ?
  • Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus ?
  • Kuidas mitokondrites pmf tekib ?
  • Kui palju prootoneid transporditakse 2 elektroni liikumisel hapnikule ?
  • Kus see kompleks mitokondris paikneb ?
  • Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse ?
  • Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli ?
  • Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele ?
  • Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil ?
  • Mis toimub elektronide transpordi ja oksüdatiivse fosforüleerumise lahutamisel ?
  • Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel ?
  • Milliste mitokondri piirkondade vahel ja kust kuhu prootonid liiguvad ?
  • Mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris ?
  • Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis ?
  • Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad ?
  • Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine ?
  • Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise ?
  • Millise mootorvalguga võiks olla tegemist ?
  • Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad ?
  • Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis ?
  • Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus ?
  • Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus ?
  • Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga ?
  • Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest ?
  • Millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides ?
  • Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse ?
 
Säutsu twitteris
30
Sissejuhatus
  • Gram + ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad
    G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid . (E. Coli)
    G- : Mitmekihiline , peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht – välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid( valgud , mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum – periplasma. (Bacillus Polymyxa)
  • Prokarüoodi raku ja genoomi suurus
    ~2 – 8µm
    Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 – 4000.
  • Eukarüoodi raku ja genoomi suurus
    ~20 m
    Geenide hulk 10 000 – 40 000. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv .
  • Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused
    Organell
    Prokarüoot
    Eukarüoot
    Tuum
    Rakumembraan
    Mitokondrid
    Ribosoomid
    Kloroplastid
    Tsütoskelett
    Puudub
    Esineb
    Puuduvad, oksüdeerumist katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga
    Esinevad
    Puuduvad
    Puudub
    Esineb
    Esineb
    Esinevad
    Esinevad
    Esinevad
    Esineb
    Lisaks nii raku suuruse kui genoomi suuruse erinevus. Eukarüootidel genoom jagunenud kromosoomide vahel, prokarüootidel esineb rõngaskromosoom.
  • Arhede ja eubakterite peamised erinevused
    • Genoomide struktuur : arhedel esinevad intronid , eubakteritel need puuduvad.
    • Membraanis lipiidid arhedes eetersidemetega, eubakterite puhul estersidemetega.
    • Eubakterite rakusein koosneb peptidoglükaanidest, arhede puhul mitte.
    • rRNA ja ribosoomi valkude koostis erinev. Eubakterite ribosoomid tundlikumad klooramfenikooli suhtes, arhede ribosoomid mitte.
    • Valkude sünteesil esimene N- terminaalne aminohape on arhedes metioniin , eubakteritel formüülmetioniin.
    • Eubakteritel on viburite liikumapanevaks jõuks prootonite konsentratsiooni erinevus membraani külgedel, arhedel on selleks ATP hüdrolüüs.


  • Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi
    Vanimad leitud jäänused on ~3.4 miljardit aastat vanad.
  • Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi
    Eukarüoodid tekkisid 1-1.5 miljardit aastat tagasi.
  • Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega?
    Rhizobium bakterid.
  • Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel
    • Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemise membraani koostis sarnane bakteriraku membraani koostisele – peptidoglükaan ja erineb teistest eukarüootse raku membraanidest – ei sisalda steroide.
    • Uued mitokondrid ja plastiidid moodustuvad jagunemise, mitte mitoosi teel.
    • Sisaldavad DNA-d, mis strukuurilt (rõngas) ja koostiselt sarnanevad bakteriraku DNA-le ehk siis histoonid puuduvad ning esinevad operonid – ühe ainevahetusrea geenid tandeemselt üksteise järel.
    • Esinevad ribosoomid, mis suuruselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega (30S + 50S = 70S). Tundlikus teatud antibiootikumide suhtes – klooramfenikool, mitte tsükloheksimiid.
    • Valgu sünteesil on esimeseks aminohappeks formüülmetioniin.
    • Plastiidid sarnanevad tsüanobakteritele.
    • mRNA-l esineb Shine -Dalgarno AGGAGG järjestus ribosoomide RNA-ga seostumiseks, puuduvad cap ja polüA.

    Membraanid
    1.Raku membraani paksus ~10 nm
    2.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool )
    3. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust)
    • Küllastumata/küllastunud rasvhapete vahekord .
    • Kolesterooli esinemine ( kolesterool alandab sulamispunkti , takistades fosfolipiidide hüdrofoobsete piirkondade omavahelist interakteerumist).
    • Temperatuur.

    4. Milliseid rasvu nimetatakse trans- rasvadeks
    Transrasvadeks nimetatakse mono - või polüküllastamata süsivesinik ahelaid sisaldavaid rasvu.
    5. Mis on lateraalne difusioon
    Molekuli liikumine membraani ühe kihi piires.
    6. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse
    Hübridoom on antikehi sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomi raku hübriid, mis luuakse monoklonaalsete antikehade saamiseks.
    7. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks
    Temperatuuri, mille juures toimub membraani üleminek korrapärasest geelisarnase struktuuriga faasist mobiilsemasse vedelasse faasi.
    8. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid?
    Integraalsed membraanide valgud omavad ühte või mitut segmenti, mis koosnevad hüdrofoobsetest või laenguta aminohapetest ja on sel viisil hüdrofoobete vastasmõjude kaudu (sageli ka täiendavate ioonsete jõudude kaudu) kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on mõlemalt poolt ümbritsetud positiivse laenguga aminohapetega (arg, lys), et takistada piki membraani libisemist. ( positiivse laenguga aminohapped seostuvad fosfolipiidi negatiivse laenguga peaga)
    Perifeersed valgud kinnituvad reeglina vesiniksidemete või ioonsete vastasmõjude kaudu integraalsete valkude või lipiidide polaarsete peade külge.
    9. Nimetage membraanivalkude funktsioone.
    • Väliskeskkonna poolsed valgud osalevad tavaliselt rakk -rakk äratundmises ja signaalide ülekandes. Taimedes näiteks ka tselluloosi sünteesis rakuseinas.
    • Integraalsed valgud osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis .
    • Tsütoplasma poolsed valgud osalevad tsütoskeleti sidumises membraaniga ning signaalide ülekandes.

    10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.
    = + 2.3 RT log a + zFE
    - aine standartne keemiline potentsiaal;
    a - aine kontsentratsioon (aktiivsus);
    E - aine elektriline potentsiaal;
    R - gaasikonstant (8.3 J mool -1 K-1);
    F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng
    Mõõdetakse (milli)voltides.
    11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse.
    Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides.
    12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi
    • Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani. Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid.
    • Membraanipotentsiaali aitavad säilitada ka erinevad pumbad rakumembraanis . Nt Na/K ATP-aasne pump – 3 Na välja, 2 K sisse.
    • Valgud omavad tsütosooli aluselised keskkonnas (pH ~7.5) negatiivset laengut.

    13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused.
    • Rakumembraan : ~20-200mV
    • Kloroplasti tülakoid : ~30mV
    • Mitokonderi sisemembraan : ~160mV

    14.Defineerige aktiivne ja passiivne transport elektrokeemilise potentsiaali vahendusel ja nimetage passiivset ja aktiivset transporti teostavad valgud.
    Aine transporti vastu tema elektrokeemilist potentsiaali on aktiivne transport ning aine transport tema elektrokeemilise potentsiaali suunas on passiivne transport. Passiivne transport võib toimuda nii poore moodustavate valkude (nt (akva) poriinid ) vahendusel või erinevate kandajavalkude vahendusel (nt erütrotsüütides valk GLUT1mis transpordib glükoosi). Aktiivset trp teostavad pumbad (nt K/Na- ATPaas , Ca-ATPaas, H-ATPaas)
    15.Kirjutage Nernsti võrrand ja selgitage selle tähtsus.
    EN = - (2.3RT)/zF*log(Cs/Cv)
    Nernsti võrrand näitab, et konsentratsioonide erinevus kahes kompartmendis (nt raku sees ja väljas) on tasakaalustatud elektrilise erinevusega nende kompartmentide vahel. Muutes ainete konsentratsiooni, muutub ka membraani potentsiaal – signaali levimine närvirakkude kaudu, lihasrakkude kontraktsioon jne.
    16. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud
    Poriinid on transmembraansed valgud, homotetrameerid. Kanal moodustub 16-st beeta-struktuuri kihist, mis kokku moodustavad silindrikujulise toru. Iga akvaporiini molekul läbib membraani 6 korda ja moodustab ühe veekanali. Külgahelad, mis on silndri sissepoole pööratud, on hüdrofiilsed ; väljaspoole pööratud hüdrofoobsed. Akvaporiinid on vajalikud väikese veemolekulide või muude väikeste polaarsete molekulide transpordiks.
    17. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust.
    • Membraanipotentsiaal – pingeseoseliste väravatega kanalid.
    • Teatud ühendite ( hormoonid, inositooltrifosfaat, cAMP , Ca ioon ja ka fosforüleerimine) seostumine kanali valguga – ligandiseoseliste väravatega kanalid.
    • Mehaaniline stress .

    18 Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina. Nimetage transportvalgu tüüp, tooge näiteid milliste ainete transpordiks kasutatakse?
    Sekundaaraktiivse transpord all mõistetakse sümporti, mille korral üks ainetest liigub konsentratsiooni gradiendi suunas ning teine gradiendi vastu. Gradiendi suunas liikuva aine gradient on siiski tekitatud pumpade mõjul ning ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat kasutades.
    Tegemist on kandjavalguga. Näiteks glükoos-naatrium-kotransport süsteemi – glükoosi transport rakku, vastu gradienti ning Na transport rakku grandiendi suunas. Taimerakkudes võib erinevate ainete/ioonide transport olla sümpordis või antipordis prootonitega, mis on rakkudest välja viidud H-ATPaasi vahendusel.
    18. Iseloomustage K/Na-ATPaas-i ja nimetage mõni protsess, mille läbiviimisel on oluline.
    Pumpab ühe ATP molekuli hüdrolüüsi energia arvel 3 Na iooni välja ja 2 K iooni sisse.
    Tegemist on P-klassi pumbaga – koosneb kahest erinevast valgust, alfa ja beeta subühikust. Alfa subühik transpordi käigus fosforüleerub ja defosforüleerub.
    Membraanipotenstiaali tekkimine, glükoosi transpordiks vajaliku Na ioonide gradiendi tekitamine.
    19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? ~ +50mV
    20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud .
    K/Na-ATPaas, Na kanalid, K kanalid.
    21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus?
    1m/s – 100m /s – mida jämedam või rohkem müeliniseeritud on närvirakud, seda kiiremini.
    22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? Tsükli kestvus 1-2 ms.
    23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks?
    Aktsioonipotentaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine . Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine.
    24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine?
    Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi esinemisest. Membraani depolariseerumine indutseerib depolariseerimiskoha kõrvalolevas piirkonnas samuti depolarisatsiooni ja Na kanalite avanemise, aga mitte refraktsiooniseisundis olevates kanalites
    25. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub?
    Na kanalid on lokaliseerunud peamiselt Ranvier’i sõlmedes (müeliinivabad piirkonnad piki närvirakke) ja impulse edasiliikumisel see hüppab müeliiniga kaetud kohtadest (~1mm pikkused) üle. Müeliini tekitavad perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud , mis ümbritsevad neuroneid, ja tsentraalses närvisüsteemis oligodendrotsüüdid.
    26. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine ).
    Keemiline ühend, mis tagab rakkudevahelise informatsiooni vahetuse, signaalide edasikandumise. Märklaudrakkudega seonduv signaalmolekul põhjustab konformatsiooni muutust retseptoris ning sellele järgnevalt erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses.
    27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.
    Sünapsieelse raku aksoni terminal sisaldab neurotransmitteritega täidetud vesiikuleid. Kui signaal aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega. See muudab membraanide läbitavust ioonide poolt ja membraanipotentsiaali, mis indutseerib aktsioonipotentsiaali sünapsijärgses rakus.
    28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin .
    29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule: Atsetüülkoliin, Ca
    30 Nimetage sclerosis multiplex ( hulgiskleroos ) tekkimise põhjusi
    Autoantikehade produktsioon müeliini valgu suhtes või vastavate proteaaside produktsioon.
    31. Nimetage ja iseloomustage transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi
    Mutatsioonid K+ ja Na+ kanalite valkudes ajus võivad põhjustada epilepsiat
    32. Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on .....M ja väljaspool rakku ......M. Kui suur ja millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal? R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng ( valents ),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC).
    33. Kui membraanipotentsiaal on .......V ja [K+] väljaspool on .........M, siis milline on [K+] rakkude sees tasakaaluseisundis ? R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC).
    34. Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel?
    Pingetundlike Na kanalite avanemisest mingi välise stiimuli (nt neurotransmitterite seostumine retseptoritega) ning Na ioonide rakku sisenemisest.
    35. Millest on tingitud membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närvi-impulsi tekkel?
    On tingitud membraanipotentsiaalist (+50 mV) sõltuvate K kanalite avanemisest ning K ioonide väljumisest rakust.
    36. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine?
    Hüperpolarisatsioon on põhjustatud K ja Cl kanalite avatusest (K välja, Cl sisse). Depolariseerumine saaks toimuda kui liigsed Cl ioonid lahkuvad rakust ning rakku pääseks K ja Na ioone.
    Endomembraanid (ER/Golgi)
  • Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku
    1- antiproteaas, seerumalbumiin, insuliin, glükagoon, glükoproteiinid, proteoglükaanid, kollageen , amülaas, endorfiin , monoklonaalsed antikehad , erütropoietiin, mutsiinid ,
  • Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel ) struktuuri ja milleks vajalik.
    SRP on tsütoplasmas paiknev valguline RNA-d sisaldav kompleks , mis seostub signaaljärjestusega, ribosoomi suure subühikuga ja SRP retseptoriga.
    SRP koosneb ~300 nukleotiidi pikkusest RNA ahelast ja kuuest valgust (P9,P14,P19,P54,P68,P72 – number näitab molekulmassi kilodaltonites). P54 vahendusel toimub seostumine valguga ja SRP retseptoriga. Signaaljärjestuse äratundmise koht on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku .
    Tsütosoolis tekkiv kompleks (SRP- ribosoom -sünteesitav valk), (translatsioon aeglustub kui SRP ennast sünteesitav valk-ribosoom kompleksiga seob) seotakse SRP retseptoriga, mis asub endoplasmaatilisel retiikulumil. SRP ja SRP retseptor seejärel vabanevad kompleksist, andes signaaljärjestusega sünteesitava valgu üle translokaatorile.
  • Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor?
    N-terminaalses otsas korduvad leutsiini ja lüsiini jäägid. Signaaljärjestus komplekseerub SRP-ga, translokaatoriga. Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s.
  • Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondri ja tuuma vahel
  • Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid
    Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke
  • Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus?
    Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks, kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks. Moodus tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise.
  • Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks
    ER membraani tsütoplasma poolsel küljel toimub kõigepealt kahe N-atsetüülglükoosamiini (GlcNAc) seostumine membraanis paikneva dolihoolfosfaadi külge. Järgneb viie mannoosi jäägi liitumine. Seejärel toimub dolihhooli liikumine ER luumeni poolsele küljele fosfolipiidi translokaasi e flipaasi toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on ‘valmis’.
  • Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik
    Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi.
  • Mis määrab A, B, O vererühmad.
    Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal.
  • Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha.
    Vastavasse kohta lisada +
    DOONOR
    A
    B
    AB
    O
    AKTSEPTOR
    A
    B
    AB
    O
  • Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega?
    Nn ’reesusvaksineerimine’ – reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast.
  • Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin.
    • COP I : Golgi  ER (retrograadne transport)
    • COP II : ER  Golgi (anterograadne transport)
    • Klatriin : Rakumembraan  lüsosoom (entotsütoos)

  • Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel.
    • KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse.
    • Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse.

  • Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist.
    Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab efektoriga, mis on vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab efektoriks võivad olla mootorvalgud , mis transpordivad vesiikuleid piki mikrotorukesi või filamente märklaudmembraanini. Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T-SNARE valguga. V-SNARE tüüp on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise kõige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Seega spetsiifilisus on kindlustatud ka V-SNARE – T-SNARE vastastikuse toimega.
  • Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada?
    Rakumembraan, lüsosoom, vakuool , peroksüsoomid, Golgi kompleks, ER, endosoom
  • Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded?
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #1 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #2 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #3 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #4 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #5 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #6 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #7 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #8 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #9 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #10 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #11 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #12 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #13 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #14 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #15 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #16 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #17 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #18 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #19 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #20 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #21 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #22 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #23 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #24 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #25 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #26 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #27 Rakubioloogia 1 kordamisküsimused #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaiako Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    AneteYeahh profiilipilt
    AneteYeahh: Hea materjal, vastab ilusti kontrolltöö küsimused ära
    14:47 28-03-2017
    kelluke17 profiilipilt
    kelluke17: Hea materjal! :)
    16:55 11-05-2015


    Sarnased materjalid

    62
    docx
    Rakubioloogia kordamisküsimused
    32
    docx
    RakubioloogiaI kordamine 2012
    36
    doc
    Rakubioloogia
    50
    doc
    Rakubioloogia ülevaade
    30
    doc
    Rakubioloogia II eksamiks kordamine
    16
    doc
    Rakubioloogia teine kursus kordamine
    94
    docx
    Rakubioloogia II
    32
    doc
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun