Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


RakubioloogiaI kordamine 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega ?
  • Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid ?
  • Milliste ainete transpordiks kasutatakse ?
  • Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus ?
  • Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus ?
  • Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks ?
  • Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine ?
  • Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub ?
  • Kui suur ja millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal ?
  • Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel ?
  • Kus paikneb selle järjestuse retseptor ?
  • Millises raku piirkonnas ?
  • Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada ?
  • Mis on nende ülesanded ?
  • Kus toimub selliste lipiidide süntees ?
  • Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse ?
  • Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud ?
  • Mis on transtsütoos ?
  • Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel ?
  • Mis tüüpi valgud on tsükliinid ?
  • Mis on nende funktsiooniks ?
  • Millest koosneb ?
  • Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub ?
  • Millises rakutsükli faasis see rakk on ?
  • Millise rakuga on tegemist ?
  • Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele ?
  • Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus ?
  • Kuidas mitokondrites pmf tekib ?
  • Kus see kompleks mitokondris paikneb ?
  • Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse ?
  • Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele ?
  • Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil ?
  • Mis toimub elektronide transpordi ja oksüdatiivse fosforüleerumise lahutamisel ?
  • Kust kuhu prootonid liiguvad ?
  • Kui palju ATP-d on võimalik selle arvel sünteesida ?
  • Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad ?
  • Millised valgud vajalikud ?
  • Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine ?
  • Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise ?
  • Milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad ?
  • Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad ?
  • Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus ?
  • Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest ?
  • Millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides ?
  • Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse ?
  • Kuidas satuvad ensüümid peroksüsoomidesse ?
  • Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne ?
  • Kui suur on tuumapoori difusioonipiir ?
  • Kuidas liigitatakse karüoferriine ning mis on rakus nende ülesandeks ?
  • Milliste valkude vahendusel see transport teoks saab (3 valku) ?
  • Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest ?
  • Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus ?
  • Mis selle numbri määrab ?
  • Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju ?
  • Mis on hetero- ja eukromatiin ?
  • Milles seisneb gefenide positsiooniefekt ?
  • Millised on kolm kromosoomi säilitamiseks vajalikku struktuurielementi ?
  • Miks telomeerid lühenevad ?
  • Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast ?
  • Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi ?
  • Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA ?
  • Mitu korda on DNA selles struktuuris kondenseerunud ?
  • Mida selle abil teha saab ?
  • Kuidas neid nimetatakse ?
  • Mitu korda need DNAd lühendavad ?
  • Millised piirkonnad on selle jaoks DNAs ?
  • Milles seisneb C-väärtuse paradoks ?
  • Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades) ?
  • Mis on pseudogeen ?
  • Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka ?
  • Kust tuleneb retrotransposoni ,,retro" nimetus ?
  • Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla ?
  • Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks ?
  • Kuidas saab seda soodustada ?
  • Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni ?
  • Kui kaua kestab ?
  • Keskkonnamõjude suhtes ?
  • Millises mRNA molekuli osas asub info tema rakusisese suunamise kohta ?
  • Mida mõeldakse selle all, et geeniekspressioon on mürarikas ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus
1. Gram + ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad
Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne
spetsiifilisus); 1 membraan +paks sein, Bacillus polymyxaLearn more
Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid)
(endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli
2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus
Prokarüoodi rakk on 1μm - 10μm. 400-4000 geeni
3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus
Eukarüoodi rakk on 5μm - 100μm.10000- 40000 geeni
4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused
Prokarüoot ( Bakterid +arhed)
Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid)
Raku suurus
Organellid
Tuum
Rakumembraan
Mitokondrid
Ribosoomid
Tsütoskelett ( mikrofilamendid , mikrotorukesed )
Mitoos +meioos
DNA struktuur
RNA ja valk
Metabolism
Rakuline organiseeritus
1-10 μm
Puuduvad või vähe
Puudub
Esineb (ei sisalda steroole, vaid hepanoide)
Puuduvad (oksüdeerumist katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga)
Esinevad (70S)
Puudub
Puuduvad
Rõngas, ( kromosoom ja plasmiidid) tsütoplasmas
Süntees samas kohas
Anaeroobne+ aeroobne
Peamiselt üherakuline
5-100 μm
Tuum, mitokonder, kloroplast
Esineb
Esineb
Esinevad
Esinevad (80S)
Esineb
Esinevad
Lineaarne, erinevad kromosoomid , histoonid , paiknevad tuumas
RNA tuumas, valgud tsütosoolis
Aeroobne
Peamiselt hulkraksed
5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused
Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas
peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid , eubakteritel neid pole. rRNA ja ribosoomide valgud erineva koostisega (eubakterite ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n- terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel.
6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi
3.5miljardit
7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi
1-1.5miljardit
8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega?
Nt tsüanobakterid, Rhizobium
9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel
Kahekordne membraan, sisaldab mitokondriaalset DNA’d mis on koostiselt sarnane bakteri DNA’le. Sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega.
10. Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel
Sama mis mitokondri puhul.
Membraanid
11.Raku membraani paksus 6~10 nm
12.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool )
13. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust)
1. lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks.
2. kolesterool membraani koostises
3. temperatuur
14. Milliseid rasvu nimetatakse trans- rasvadeks
Trans- rasvad on küllastumata rasvad , mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E- isomeerid .
15. Mis on lateraalne difusioon
Ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine
16. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse
Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused.
1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga
2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b-lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega
3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud
4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas
5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine
17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks
Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur ->vedel strukt. või vastupidi)
18. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid?
Transmembraanselt, kovalentne side rasvhappe molekuli v isoprenoidse ühendiga,
kovalentne side fosfatidüülinositooliga (GPI ankur ), mittekov. side teiste membraanivalkudega.
19. Nimetage membraanivalkude funktsioone.
Ainete transport rakkude vahel, membraani struktuuri hoidmine, signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt, rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega, tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga.
20. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.
Elektrokeemiline potensiaal :
μ=μ0 + 2.3 RT log a + zFE. Mõõdetakse J/mol
μ0 - aine standartne keemiline potensiaal
a - aine kontsentratsioon (aktiivsus)
E - aine elektriline potensiaal
R - gaasikonstant (8.3 J/mol * K)
F - Faraday konstant (96 kJ/V*mol)
z - aine osakese laeng
T - temp Kelvinites(!)
21. Defineerige membraanipotentsiaal , millistes ühikutes mõõdetakse.
pindade laengud ? lahuste laengud?
Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Mõõdetakse voltides. Tsütoplasmapoolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes. Loomsete/ taimsete rakkude tsütoplasmas on palju K+, vähe Na+ ja Ca+2 ioone. Veres Na+ kontsentratsioon suht kõrge.
22. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi
1. ainete elektrokeemiliste potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis
2. vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani - moodustub elektriline potensiaal e difusioonipotensiaal.
3. jätkuvalt säiluva difusioonipotensiaali põhjuseks on nn “ pumpadefunktsioneerimine rakumembraanis . (Pumpadeks nim membraanide transportsüsteeme, mis ainete transpordiks kasutavad vahetult ATP energiat - osalevad aktiivses transpordis )
23. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused.
Rakumembraan -70mV, kloroplastil -30mV, . Mitokondril -180 mV,
24.Defineerige aktiivne ja passiivne transport elektrokeemilise potentsiaali vahendusel ja nimetage passiivset ja aktiivset transporti teostavad valgud.
Aktiivne transport kasutab energiat kas otseselt näiteks ATP kujul või kaudselt membraanipotentsiaali kujul, mis on esialgselt loodud ATP energia arvelt.
Passiivne transport ei kasuta mingit välist energiat.
Aktiivse näide: ATP- aasid
Passiivse näide: Ioonkanalid
25.Kirjutage Nernsti võrrand ja selgitage selle tähtsus.
E = E0 - RT/nF ln a(oks)/a(red)
E - elektroodi potentsiaal,
E0 - elektroodi standardpotentsiaal,
R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K mol)),
F - Faraday arv (96485 C/mol),
T – temperatuur kelvinites,
n – määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv
a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus.
Tasakaaluseisund kui E=0, Nernsti potentsiaal. Näitab kas energiat on vaja juurde või mitte.
Nernsti võrrand näitab, et konts. erinevus rakus sees ja rakus väljas on tasakaalustatud elektriliste potentsiaalide erinevusega rakus sees ja väljas. Ehk siis põhimõtteliselt võtab Nernsti võrrand arvesse seda, et erinevatel ioonidel on erinev mõju (elektrilisele) potentsiaalile.
26. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud
Koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist.
Reguleerivad veevoolu (aquaporins are "the plumbing system for cells").
27. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust.
Elektriline signaal (membraanipotentsiaal), keemiline signaal. (teatud ühendite seostumine kanali valguga) Lisaks ka temperatuur, mehaaniline jõud ja fosforüleerimine.
28. Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina. Nimetage transportvalgu tüüp, tooge näiteid milliste ainete transpordiks kasutatakse?
Sekundaaraktiivne transport ei kasuta otseselt ATP energiat, et aineid transportida, vaid elektrokeemiliste potentsiaalide erinevust. Antipordid ja sümpordid. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega.
29. Iseloomustage K/Na- ATPaas -i ja nimetage mõni protsess, mille läbiviimisel on oluline.
Aktiivtransport , mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll.
30. Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes?
+40mV juures avanevad lisa K kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali ( repolarisatsioon ). Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40...
((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV))
31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud .
Na kanalid, K kanalid. Na/K pump . Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid
32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus?
100-120 m/s
33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus?
umbes 4ms
34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks?
Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel.
35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine?
Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis , mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis. Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja.
36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub?
Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö “hüppab” ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel . Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis).
37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine ).
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule
38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.
AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil.
39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule
Serotoniin , dopamiin , endorfiinid.
40. Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule
Atsetüülkoliin, (nor) epinefriin (südametegevus).
41. Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi
Kahjustatud müeliiniga piirkondades esineb makrofaagide infiltratsioon, mis viitab põletikulisele geneesile. Lisaks on leitud ka laialdast oligodendotsüütide apoptoosi ning mikrogliia aktivatsiooni. Immuunsussüteemi ebanormaane B- rakuline vastus (oligklonaalsete antikehade tootmine) 2/3 patsientidest. Aga tegelt see on kalane teema ja keegi ei oska päris seletada kus ja mida ja miks.
42. Nimetage ja iseloomustage transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi
Mootorneuronite probleemid
Na+ kanalid
Tsüstiline fibroos
Cl- kanalid
Bipolaarsed häired
Na+/K+-ATPaas
Südametegevuse häired
Na+/K+-ATPaas
Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale
ABC pump (multi-drug resistance)
Värvipimedus
[H+] gradient kui pump (rodopsiin)
43. Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on .....M ja väljaspool rakku ......M. Kui suur ja millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal? R - gaasikonstant (8.3 J mool -1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng ( valents ),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC=293K).
Sain vastuseks 25,33 mV * ln (Kväljas/Ksees)
44. Kui membraanipotentsiaal on .......V ja [K+] väljaspool on .........M, siis milline on [K+] rakkude sees tasakaaluseisundis ? R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC).
45. Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel?
Ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise . Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne.
46. Millest on tingitud membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närvi-impulsi tekkel?
Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, normaliseerides potentsiaali.
47. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine?
nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest.
Endomembraanid (ER/Golgi)
48. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku
Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin.
49. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel ) struktuuri ja milleks vajalik.
Proteiin -RNA kompleks . Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid + RNA. Seostub valgu signaaljärjestusele ja tegeleb selle liigutamisega membraanile.
50. Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor ?
ER - Sekreteeritavad valgud sisaldavad N-terminaalses otsas nn ER signaal- e liiderjärjestuse. Signaaljärjestused on näiteks NLS ja NES.
(tõin selle 48. juurest ära, sest ei vastanud eriti küsimusele, pigem sellele, aga mitte eriti hästi...)
Signaalpeptiidi mõlemis otsas on mõned pos laetud AH-d, keskel 8-10 hürdofoobset AH-d. Hüdrofoobne piirkond on oluline just valgu seostumisel ER pinnal paiknevate retseptoritega.
51. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus.
Retrotransposonite liikumine genoomis ühest punktist teise RNA vahendusel.
Telomeeride pikenemist läbiviiv telomeraas kannab oma RNA molekuli, mille alusel pikendatakse telomeere.
52. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid
ER - disufliidsideme tekke, valkude kokkukeerdumine ja oligomeeride teke.
Golgi - glükosüleerimine, osaline proteolüüs st eemaldatakse teatud osa polüpeptiidahelast, et muuta näiteks seedeensüümid aktiivseteks .
53. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus?
Antikehad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendet valguahelast (2 suuremat identset H- ahelat ning 2 väiksemat identset L-ahelat)(tekib Y kuju).
Suured globulaarsed proteiinid . Glükoproteiinid. Funkts. üksus on immunoglobuliini monomeer . Neid võib olla ka rohkem kui 1. Moodustub kahe identse raske ja kahe identse kerge ahelda omavahelisel seostumisel disulfiidsidemetega. B plasma rakud toodavad karedapinnalisel ER-l? Toodetakse flourestseerumisvõimeline antikeha, mis kinnitub otsitava valgu külge ja fluorestseerudes on see valgusmikroskoobis kohe näha.
Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur – nad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks (ingl.k light chains).
54. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks
UDP-GlcNAc seostub ER- membraanis dolihoolfosfaadi külge. Seal liidetakse sellele 5 mannoosijääki. Dolihool liigub membraani luumenipoolsele küljele flipaasi toimel. Liituvad veel 4 Man ja 3 Glc jääki. Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge.
55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik.
Õige konformatsiooni omandamine, rakkude vastastikune identifikatsioon ja adhesioon, tagab organellidevahelise liikumise, suurendab resistentsust proteeaside suhtes. Epiteelirakud produtseerivad mutsiine, mis on olulised epiteelirakke katva lima tekkes .
Kodeeriv osa pikeneb ja lisajuppe jääb vähemaks? mutsiin vs mütsiin
56. Mis määrab A, B, O vererühmad.
Neid määravad A v B aglutinogeenide olemasolu v puudumine.
57. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha.
Vastavasse kohta lisada +
58. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega?
Reesuskonflikti ärahoidmiseks süstitakse Rh- negatiivsetele naistele profülaktiliselt Rh-immunoglobuliine. Need ained vähendavad antikehade kontsentratsiooni tõusu riski sünnituseelses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
RakubioloogiaI kordamine 2012 #1 RakubioloogiaI kordamine 2012 #2 RakubioloogiaI kordamine 2012 #3 RakubioloogiaI kordamine 2012 #4 RakubioloogiaI kordamine 2012 #5 RakubioloogiaI kordamine 2012 #6 RakubioloogiaI kordamine 2012 #7 RakubioloogiaI kordamine 2012 #8 RakubioloogiaI kordamine 2012 #9 RakubioloogiaI kordamine 2012 #10 RakubioloogiaI kordamine 2012 #11 RakubioloogiaI kordamine 2012 #12 RakubioloogiaI kordamine 2012 #13 RakubioloogiaI kordamine 2012 #14 RakubioloogiaI kordamine 2012 #15 RakubioloogiaI kordamine 2012 #16 RakubioloogiaI kordamine 2012 #17 RakubioloogiaI kordamine 2012 #18 RakubioloogiaI kordamine 2012 #19 RakubioloogiaI kordamine 2012 #20 RakubioloogiaI kordamine 2012 #21 RakubioloogiaI kordamine 2012 #22 RakubioloogiaI kordamine 2012 #23 RakubioloogiaI kordamine 2012 #24 RakubioloogiaI kordamine 2012 #25 RakubioloogiaI kordamine 2012 #26 RakubioloogiaI kordamine 2012 #27 RakubioloogiaI kordamine 2012 #28 RakubioloogiaI kordamine 2012 #29 RakubioloogiaI kordamine 2012 #30 RakubioloogiaI kordamine 2012 #31 RakubioloogiaI kordamine 2012 #32
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KikuTsikkii Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

62
docx
Rakubioloogia kordamisküsimused
36
doc
Rakubioloogia
28
doc
Rakubioloogia 1 kordamisküsimused
16
doc
Rakubioloogia teine kursus kordamine
30
doc
Rakubioloogia II eksamiks kordamine
21
doc
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
147
docx
Mikroobifusioloogia
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun