1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetäh...
lahknemissuhe 1:3 või 1:2:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1. -) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul. -) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes. -) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüübid nind määrake naise vanemate vererühmad. -) Perekonnas on kaks last, üks A-vererühmaga heterosügoot ja teine B-vererühmaga heterosügoot. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguse
homosügootses olekus. 7. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus 8. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. 9. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. 2. Miks on inimesel erinevad vererühmad? Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. 3. Nimeta inimese kolm retsesiivset ja kolm dominantset tunnust. Dominantsed tunnused - tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, Retsessiivsed tunnused - punapäisus, kurtus, normaalne pöial, 4. Sõnasta Mendeli 1 ja 2 seadused. Mendeli esimene seadus homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene
tütar, kes on abielus sinisilmse mehega. Millise silmavärvusega lapsi ja millise tõenäosusega võib tütre peres sündida? Koostage pärandumisskeem! 3. Albinism on inimesel tingitud retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon selle geeni dom. Alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on norm. pigmendiga? Koostage pärandumisskeem. 4. A-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on A ja AB, on abielus naisega, kellel on AB vererühm, kuid kelle õel on 0 vererühm. Neil sündis B vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüüp ning määrake naise vanemate vererühmad. 5. Terve mees , kelle isa oli hemofiilia haige, on abielus terve naisega. Kui suur on tõenäosus, et nende perre sünnib terve poeg? Koostage pärandumisskeem ja määrake kõigi genotüübid. 6
Missuguseid liiliaid oleks oodata F2 põlvkonnas? Tunnus avaldub intermediaarselt. VERERÜHMADE PÄRANDUMINE 5. 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 6. Vanemate vererühmad on 0 j AB. Millise vererühmaga võivad olla lapsed? Määra kõigi isikute genotüübid? MENDELI DIHÜBRIIBNE RISTAMINE 7. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega. Milliste tunnustega ja millise tõenäosusega võivad olla lapselapsed. Kui pruunisilmse tumedapäise tütre mees on samuti pruunisilmne ja tumedapäine ning mõlema tunnuse suhtes heterosügoot.
tulemusena ümber kombineerivad. Soogeneetika Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv. Keharakus seega ka sugurakkude eelrakkudes on 2x e tiibloidude kromosoomide arv. Inimesele kas 23 või 46. Haploidne (n) n=23 mees x või y xy Diploidne (2n) n=46 naine x x Ülesanded Perekonnas on 2 last üks on 0 vererühmaga teine AB vererühmaga. Koostage pärandumis skeem, ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Mis suguste vererühmadega lapsed võiks selles peres veel sündida ? Inimese ABO-süsteemi vererühmad Vere Genotüüp Kellele doonoriks Tema doonorid rühm O ii O, A, B ja AB O A A A I I ja A ja AB O ja A IAi B IBIB ja B ja AB O ja B IBi AB IAIB AB O, A, B, ja AB P: IAi x IBi I: ii 0rühm II: IAIB AB rühm III : IAi IV : IBi
kanapimedus, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused- punapäisus, kurtus, normaalne pöial, blond juuksevärvus, hallid või sinised silmad. 6. Analüüsivat ristamist kasutatakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsuseks. 7. Genealoogiline meetod, see aitab välja selgitada indiviidi genotüüpi, tema sugupuu abil. 8. Intermediaarsuseks nimetatakse nähtust, kus toimub lahknemine vahepealsete tunnustega. 9. AB0-süsteemi vererühmad tulenevad polüalleelsusegnotüüpidest. 10. Polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ( Näiteks seda ilmneb inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). 11. AB-rühma verd ei tohi üle kanda teiste vererühmadega inimestele, sest erinevate rühmade vere segunemine võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist. Aglutinatsiooni tagajärjel tekivad trombid ummistavad
AB0 ja Rh-süsteemid Inimese veri, mis on pealiskaudsel vaatlemisel ühesugune, jagatakse umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel
Ülesanne: Mustad rotid ristati omavahel. Saadi 4 järglast, kes kõik olid mustad. Ühe vanema ristamisel valge rotiga saadi 3 musta ja 2 valget rotipoega. Leia vanemate genotüübid. Must-A, valge-a P= Aa x AA F1= AA Aa AA Aa P= Aa x aa F1= Aa Aa aa aa Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Vererühmade geneetiline alus Polüalleelsus- on populatsioonis ühe tunnuse määramine rohkem kui kahe alleeli poolt. Nt. silmavärvus ja vererühmad. Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. Vererühmad A, B, AB, O. ABO-süsteem on määratud kolme alleeliga IA, IB, i Veregrupil märgime alleeli I-tähega. A-IA, IA, IAi B-IB, IB, IBi AB-IA,IB O-ii Reesussüsteem Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile
· Retsessiivne tunnus alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu · Homosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel · Heterosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid · Intermediaarsus heterosügootse taime puhul esineb vahepealne tunnus · Polüalleelsus tunnus, mille määramisel esineb rohkem, kui kaks alleeli. Nt vererühmad (Ia,Ib,i) · Dihübriidne ristamine ristamine, kus vanemad erinevad kahe tunnuse poolest. · Aheldunud pärandumine tunnused päranduvad järglastele koos. · Sugukromosoomid 23 paarist 1 paar määrab ära inimese sugu · Autosoomid 23 paarist 22, mis määravad ära ülejäänud inimese tunnused · Daltonism esile kutsub X kromosoomis olev retsessiivne alleel. Värvipimedus.
Harv haigus, sage juutidel KeskEuroopasn (~1 3,600). Mutatsioon HexA geenis, mis kodeerib ensüümi Natsetüülheksoosaminidaas Akumuleeruvad aju rakkudesse gangliosiidid (närvirakkude membraani glükolipiidid) Ravi puudub, (paralüüs, reetina degeneratsioon jne, surm 34 aastaselt)) võimlik skriinida heterosügoote Enamus ensüüme on valgud, kuid mitte kõik valgud ei ole ensüümid Näited mitte ensümaatiliste valkude erinevustest ja haigustest ABO vererühmad tsüstiline fibroos (haigus) Sirprakuline aneemia (haigus) Hemoglobiinide paralleelne evolutsioon ja kohastumine ABO vererühmade geneetika ABO vererühmad avastas Karl Landsteiner 1900 aastatels. Neli fenotüüpi määratakse kolme alleeli poolt: IA, IB, ja i. ABO lookusest tulevad antigeenid erütrotsüütidele, mis tähendab et ensüümi glükosüültransferaasi mõjul lisatakse membraani glükolipiidile suhkur
Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 2 KÜSIMUS Geneetika 17 Emal on A-vererühm ja isal B-vererühm. Arst määras ka nende nelja lapse vererühmad ning oli hämmastunud, sest iga laps kuulus erinevasse vererühma. Selgitage ristamisskeemi abil, kuidas see on geneetiliselt võimalik. KÜSIMUS Geneetika 18 Kui palju ja milliseid genotüübiliselt erinevaid paare võib esineda järgmiste vererühmadega vanemate abielu korralMillised on nende laste võimalikud vererühmad OO OA OB O AB AA AB KÜSIMUS Geneetika 19 Koostage tabel, kus on ära toodud vastavalt lapse vererühmadele (O, A, B ja AB):
väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemuseks tekib fibriini ühendid, mis moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. 16. Nimeta põhilised vererühmad, mille poolest need omavahel erinevad? · AB0 (vererühmad 0, A, B, AB) · Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. 17. Miks ja kuidas tehakse vereülekannet? · Suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral. · Kasutatakse AINULT sama rühma verd, et vältide eri rühma vererakkude kokkupuudet. 18. Nimeta vere ülesanded! · Ainete laiali kandmine organismis.
isendiga. 5.Milles seisneb genealoogiline meetod ja millised on selle kasutusvõimalused? Seda kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks. Koostatakse sugupuu ja vaadatakse tunnuste avaldumist erinevates põlvkondades. Seda meetodit saab kasutada ka pärilike haiguste avaldumise prognoosimiseks näiteks pärilik kurtus, epilepsia, värvipimedus e. daltonism, hemofiilia e. verehüübimatus, pärilik suhkruhaigus jne. 6.Millistest genotüüpidest tulenevad AB0 süsteemi vererühmad? AB0 vererühmad tulenevad sellest, kui ühe tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, eks siis genotüübid võivad olla dominantsed, näiteks JaJa, Jai, JbJb, Jbi. Võib ka olla retsessiivseid genotüüpe, näiteks ii. 7.Mis on reesuskonflikt ja millisel juhul see tekib? See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE
c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus? Kuidas ta jaguneb? 16. Kuidas ennetada nakkushaigusi? Nt. Tuulerõuged, tuberkuloos, difteeria, puukentsefaliit, AIDS, gripp 17. Mis on lümf, millest koosneb? 18. Mis on vaktsineerimine? Miks seda tehakse korduvalt? 19. Mis on allergia ja allergeenid? Kuidas allergia mõju vähendada? 20. Millest on tingitud vererühmad? Millliseid vererühmade süsteemi Eestis kasutatakse
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...
Need spontaansed mutatsioonid on tavaliselt DNA Replikatsiooni käigus toimunud vigade tagajärg. DNA-d analüüsitakse mikrokiibi abil. Klaasile kinnitatud DNA sondid, millega uuritav DNA seostub juhul, kui selles Esineb sama viga. Kaksikute meetod: Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.* Pikkuskasv, kehamass, silmade suurus, juuste läbimõõt, silmavärv, sõrmejäljed, vererühmad. eluea jooksul omandatud käitumisharjumised, Päevitus, mälu, treenitus.
○ suures ulatuses muutuvad: ■ pikkuskasv ■ kehamass ■ intellekt ○ vähesel määral muutuvad: ■ silma vikerkesta värvus ■ juuste läbimõõt ○ ei muutu üldse: ■ silmapõhja muster ■ sõrmejäljed ■ vererühmad ● kasulikkuse järgi: ○ kasulikud: ■ varjevärvuse muutus ■ tingitud refleksid ehk eluea jooksul omandatud käitumisharjumused ○ kahjulikud ■ põtradel liiga suured sarved ■ arenguhäired ■ jäävvigastused ● pöördumise järgi: ○ pöörduvad:
*suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb x-kromosoomis. * Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. *daltonism- on punarohepimedus, mis on põhjustatud Retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 1.a)Vale! Mendeli 1. Ja 2. Seadus võimaldab monohübriidsel ristamisel teada saada lahknemistunnuste seaduspärasusi. B)õige. C)Vale! Sugukromosoomid paiknevad kõigis keharakkudes. D)Õige! E)vale, Inimese ABO-süsteemi vererühmad on määratud põhialleelselt. 2. Heterosügootsus- geenipaari seisund mille puhul homoloogilistes kromosoomides esinevad erinevad alleelid. Retsessiivne alleel-alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult dominantse alleeli puudumisel. Alleel- geeni üks esinemisvorm. Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 3. Morgan tegi katseid äädikakärbestega, kuna neil on palju selgelt väljenduvaid tunnuseid. Ta
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1) Downi sündroom 21. kromosoomi kolmekordus (trisoomia), sümptomiteks vaimne alaareng (max 7a lapse tase), lühike eluiga (u 21a), mehed on steriilsed. 2) Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit. 3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomi...
3. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Et kindlaks määrata katseloomade ja –taimede homo- või heterosügootsust. 4. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 5. Mida nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 6. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 7. Millistele vererühmadega inimestele võib üle kanda AB- rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele Küsimused lk 162 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2
Modifikatsioonilise muutlikkuse korral päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm tunnuste muutumise määr Variatsioonirida saadakse kui mõõdetav tunnus koos selle esinemissagedusega pannakse kasvavasse või kahanevasse ritta Reaktsiooninorm 1. Lai (keha mass, kasv, lehmadel piimaand) 2.Kitsas (silma vikerkesta värvus, silmade suurus juuste läbimõõt, lehmadel piima rasvasus) Ei muutu üldse: silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad Haigused Põhjustatud: 1. Muutustest genotüübis (pärilikud haigused) 2. Muutustest genotüübis + keskkond (päriliku eelsoodumusega haigused , näiteks suhkrutõbi, kopsuvähk, lühinägelikkus) (Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket) 3. Keskkonnast (mittepärilikud haigused, näiteks nakkushaigused, traumad) Vähkkasvajad
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Analüüsiv ristamine · Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga. · Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. · Intermediaarsus - Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine' Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne
intermediaalsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootsete genotüüpiga isendile avaldub vahepealne tunnus polüalleelsus geenifondi omadus mille puhul ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli polügeensus pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu geeni samaaegselt. Inimese kasv ja kehakaal inimese ABO-süsteemi vererühmad 0, A, B AB Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised Uue organismi sugu määratakse viljastumisel:
38. Looteline areng e. Embrüogenees. Etapid inimesel: morula e. Kobarloode; blastotsiit e. Põisloode; gartreela e. Kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. 41. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. 42. Geneetika üleasnne vererühmadega: Vererühmad POLÜALLEELSUS 1. Lapse veregrupp ABO-süsteemis on AB, emal A. Millised veregrupid võivad olla isal? Andke kõik võimalikud feno...
2. Ristamisel ühe ja sama musta pulliga sünnitas punane lehm Maasik musta vasika, must lehm Mustik musta vasika ja must lehm Süsik punase vasika. Kas võite määrata nende loomade genotüübid? Must - A Punane a Vastus: kõikide loomade, välja arvatud Mustik ja tema järeltulija, genotüübid on võimalik määrata täpselt. Mustik ja tema vasikas võivad mõlemad genotüüpidelt olla nii Aa kui ka AA. 3. Mõlemal vanemal on vererühmad A ja Rh+. Neil sündis laps vererühmaga 0 ja Rh-. Missugused fenotüübid ja missuguse tõenäosusega võivad olla nende järgmisel lapsel? 9/1 6 3/1 6 3/1
Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. 22. Nimeta vererühmad, mille poolest need erinevad? 0, A, B, AB; Rh-positiivne, Rh-negatiivne. Vere rakkude koostises on erinevad valgud. 23. Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks? Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Annab verele punase värvuse. Punased vererakud punane, kettakujuline, ei liigu, hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Valged vererakud värvitu, amööbjas, amööbi moodi, võitlus võõrkehade ja mikroobidega.
1. Mittepäriliku muutlikuse olemus 1) Määratud geenide ja keskkonna koosmõjuga 2) Fenotüüp = genotüüp + keskkond 3) ei pärandu järglastele 2. Too näiteid kitsa ja laia reaktsiooninormi kohta 1) Lai reaktsiooninorm - Suures ulatuses muutuvad tunnused (inimesel - kehamass, intellekt) 2) Kitsas reaktsiooninorm - Vähesel määral muutuvad tunnused (silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt) Üldse ei muutu - silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad 3. Miks on inimese pärilikkuse uurimine raske? 1) Inimene paljuneb aeglaselt 2) Vähe järglaseid 3) Kromosoome palju 4) Katseid ei tohi teha Nimeta kaks meetodit, kuidas saab inimese pärilikkust uurida 1. sugupuude informatsioon 2. geneetiline test (geenidoonorlus) Soo määramine ja suguliiteline pärandumine Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid? Sugukromosoomid paiknevad nii keha- kui ka sugurakkudes (kõikides rakkudes).
Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites? Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri. 17
organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid, kapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.. 20.Kujuta skeemina suurt vereringet. 21.Millest koosneb veri? koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest 22.Võrdle vererakke(tabel lk.41) 23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24.Nimeta vererühmad. 0, A, B, AB 25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Kui vereülekande tulemusel satuvad kokku erineva vererühma vered, siis toimub punaliblede kokkukleepumine ja võib aset leida hemolüüs, mistõttu seiskub hapniku transport ja veresoontes võivad tekkida ohtlikud trombid. Seetõttu tuleb vereülekandel teada doonori ja vastuvõtja veregruppe. 26.Milliseid ülesandeid täidab veri? Sama mis ül. 2 27.Mis moodustavad immuunsüsteemi?
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine Vereliistakud liiguvad haava kohta ning seal eralduvad ained mis käivitab keemilise reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekkib fibriin ja nii suletakse vigastunud koht INIMESTE VERI ON ERINEV Kõigil pole ühesugune veri, on olemas erinevad vererühmad On olemas: A, AB, B ning 0 rühmad VERI TÄIDAB MITUT ÜLESANNET Transpordib aineid Ühtlustab organismi temperatuuri Kaitseb organismi Siduv kude
Fenotüübiline lahknemissuhe on: 9:1:3:2 9. Miks muutus äädikakärbes klassikalise geneetika lemmikobjektiks(3). 9.1 – Diploidses kromosoomistikus on ainult 4 paari kromosoome 9.2 – Kiire paljunemine, s.t kiire põlvkondade vaheldumine 9.3 – Kerge labori tingimustes kasvatada 10. Perekonnas on kaks last, üks 0-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Milliste vererühmadega lapsi peale 0 ja AB võib sellesse peresse veel sündida I IAi JBi Gameedid IA i JB i II Genotüübid (IAi) (JBi) ii IAJB II Fenotüübid (A) (B) 0 AB Peresse võib veel sündida A ja B vererühmaga lapsi. 11.Millised võiks olla pärilike haiguste ennetamise või varase diagnoosimise võtted? a) Kindlaks teha kas vanematel on enne lapse tegemist mingeid geeni vigasid
Nt kehamassi muutuse piirid ühel isendil läbi eluea sünnikaal kuni eluea suurim kaal ; ühelt puult võetud lehtede pikkuse varieeruvus kõige lühem ja kõige pikem leht. - Variatsioonirida tunnuse muutumise määra arvsuuruste graafiline väljund ühel isendil. Nt kehatemperatuur, vererõhk, Tunnusete jaotusviisid: 1. Tunnuse muutlikkuse määr a) eluea jooksul muutumatud tunnused. 1. Inimesel: vererühmad, silmapõhja muster, sõrmejäljed 2. Lehmal: sugu, silmade asukoht, immuunsusbakterid veres b) väheses ulatuses muutuvad tunnused neid määrab väike osa geene 1. Inimese juustel: valguline koostis, juuste diameeter 2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus. Piimarasvasus värskelt lüpstud piimal 3-6 %) c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1
I - Aa aa, II - Aa Aa aa aa. Vastus: ei sünnnigi. · Polügeensus- Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega. Nagu näiteks inimese nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed jne. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuste avaldumises. Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. · Polüalleelsus- Kui populatsioonis üks tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeli poolt. · Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel(erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid(teatud molekulid) on määratud geenidega. 0, A, B · ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: · - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen b(beeta). A - · - - määrab antigeenii B tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen a(alfa). B- · i- ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne. AB -
Avaldub tunnustena: * tunnused ei pärandu! * pärandub tunnuse varieerumismäär * enamik tunnuseid võib elu jooksul muutuda sõltuvalt keskkonnamõjude muutumiseks * tunnuse muutumise määra nimetatakse reaktsiooninormiks * reaktsiooninormi graafilist väljundit nimetatkse variatsioonireaks. Alati on igas valimis keskmiste tunnustega isendeid. Tunnuste jaotus. · Muutumatud nt silma võrkkesta muster, sõrmejäljes, vererühmad, · Väheses osas muutuvad nt silmavärus, juuksekarvade läbimõõt · Suures osas muutuvad nt juustevärvus, lihasjõud, kehamass Teine jaotuviis: · Kahjulikud nt arenguvead, jäävad vigastused, jäsemete kaotused · Kasulikud nt varejevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast, elu jooksul omadatud teadmised Pöörduvad ja pöördumatud
Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja -taimede homo- või heterosügootsust. 5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 7. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 8. Milliste vererühmadega inimestele võib üle kanda AB-rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele. Lk 162 ül 1-8 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2
Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja -taimede homo- või heterosügootsust. 5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 7. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 8. Milliste vererühmadega inimestele võib üle kanda AB-rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele. Lk 162 ül 1-8 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2
et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage pärandumisskeemi abil. Isa genotüüp on: ...................... Ema genotüüp on: .................... Võimalikud laste genotüübid on: ............................... Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ................... 6.10. Perekonnas on kaks last, üks O-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguste vererühmadega lapsi peale O ja AB võib selles peres sündida? 4 punkti 35 Vanemate genotüübid on: ............................................. Vanemate vererühmad on: ............................................. Sündinud laste genotüübid on: ................................................... Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste vererühmadega lapsi: .......................................... 6.11
et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage pärandumisskeemi abil. Isa genotüüp on: ...................... Ema genotüüp on: .................... Võimalikud laste genotüübid on: ............................... Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ................... 6.10. Perekonnas on kaks last, üks O-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguste vererühmadega lapsi peale O ja AB võib selles peres sündida? 4 punkti 34 Vanemate genotüübid on: ............................................. Vanemate vererühmad on: ............................................. Sündinud laste genotüübid on: .
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Mis see on? Mälukaotus võib tekkida näiteks ajupõrutuse, ajurabanduse või elektrisoki tagajärjel. Mälukaotus on informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse tagajärjel. Õ. lk. 107-112 1. Mis määrab naha-, juukse- ja silmavärvuse? Naha-, juukse- ja silmavärvuse määrab pigmendi melaniin olemasolu. 2. Mis tunnused on muutumatud sünnist surmani? Sünnist surmani on muutumatud näiteks vererühmad ja sõrmejäljed. 3. Nimeta melaniini kaks põhitüüpi ning omakorda nende alatüübid! Eumelaniin must ja pruun Feomelaniin punane või kollane 4. Mis on kõigi melaniinide sünteesi lähteaineks? Mis lisandub feomelaniinide puhul? Kõigi melaniinide sünteesi lähteaineks on aminohape türosiin, feomelariinide puhul lisandub veel aminohape tsüsteriin. 5. Kuidas on nahavärvuse üldtüübi järgi eristatud inimrasse?
määramiseks rohkem kui 2 alleeli. AB0 süsteem : vererühmade määramisel osaleb 3 alleeli. IA määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdile. IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdile. i -Ei määra antigeeni teket. IA ja IB on dominantsed i suhtes. Doonori veres ei tohi olla antigeene, mis puuduvad vastuvõtjal, sest vastuvõtja antikehad põhjustavad aglutinatsiooni.(vererakkude kokkukleepumine tromb) ABO süsteemi vererühmad Vererühm Genotüübi Antigeenid Antikehad Kellele võib Sagedus d plasmas doonoriks eestlastel 0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B B I I ja I i B B ja AB 23,2% A B
sahhariidses ahelas on palju mannoosijääke ja hargnemisi, ahel lõpeb siaalhappe (N- atsetüülneuramiinhape - NANA) jäägiga, ahela süntees algab 14 suhkrujääki sisaldava oligosahhariidse kompleksi seostumisega. Seda tüüpi on vereseerumi valgud imetajatel. Sahhariidse kompleksi seostumine valgule Asn aminorühma kaudu on rohkem levinud kui seostumine OH rühma vahendusel. 8.)Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. ABO vererühmad illustreerivad valkude (lipiidide) glükosüülumise tähtsust. Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal. 9.)Mis määrab A, B, O vererühmad. : Inimese veregrupid O, A, B sfingolipiidid rakkude molekulaarses äratundmises. OAB süsteemi antigeenid erinevad suhkru-jääkide osas oligosahhariidi mitteredutseerivas otsas. Erinevused tingitud teatud glükosüültransferaasi
hormoonpreparaadid. 13 Mitmikute kasutus meditsiinis : - huvi pakuvad ühemunakaksikud, kes on kasvanud eri tingimustes (saab uurida keskkonna mõju inimese tunnuste kujunemisele). - TUNNUSE SAMASUSE NÄITAJA e. konkordantsus mida suurem see näitaja on, seda suurem on roll pärilikkusel. Ja mida väiksem see näitaja on, seda suurem on roll keskkonnal. · vererühmad 100% · nina kuju 98% · skisofreenia 62% (pärilik eelsoodumus) · kasvajad 36% (keskkonnast tingitud) - kasv u. 2,1 cm - kaal u. 5 kg - IQ indeks Tsütogeneetika : - uurib kromosoomide arvu ja kuju rakkudes. a) looterakud (sünnieelne diagnostika) b) vererakud (leukotsüüdid) c) naharakud d) luuüdi rakud - võetud rakud paigutatakse kunstlikule söötmele - kutsutakse esile nende jagunemine - pildistatakse rakke mitoosi metafaasis
toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc 3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on ‘valmis’. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi. Mis määrab A, B, O vererühmad. Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + DOONOR A B AB O AKTSEPTOR A + - - + B - + - +
Vt. tabel lk 152 Alleelidevahelise koostoime erijuhtumid: 1. Intermediaarsus: domineerimisnähtuse puudumine. Tekib vahepealne tunnus. Retsessiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist. N: I: ÃÃ x aa lokkis juuksed x sirged juuksed II: Ãa lainelised juuksed N: P: punane x valge F1:roosa 2. Polüalleelsus (kodominantsus ) nähtus, kus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. Üheaegselt avalduvad mõlema vanema alleelid N: inimese vererühmad: A- IA IA ja ii - 35,3% (IAi, IAIA) B IB IBja ii - 23,2% (IBi, IB IB) AB IA IB - 7,2% O - ii - 34,3% N: Farmi naaritsad: must x valge = mustavalgekirju SÕLTUMATU LAHKNEMISE SEADUS lk 159-162 Dihübriidne ristamine ristamine, kus vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. N: 1. kollane ja sileda seemnega hernes. 2.roheline ja krobelise seemnega hernes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
