BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. Nimeta rakutsükli osad 1. Mitoos 2. interfaas 3. tsütokinees 2. Kirjelda DNA replikatsiooni interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon DNA replikatsiooni käik: 1. ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb 2. mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabiga uued nukleotiidid 3. nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana nin teine uus ahel 3. Iseloomusta mitoosi anafaasi 1. Kääviniidid lühenevad 2. Tsentroolid paiknevad raku poolustel 3. Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustel 4. Kromosoomide ristsiire, mõiste. Meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist
* Meioosi I telofaasis ja * Kromosoomide arv tütarrakud mitoosi telofaasis toimub tsütokinees * Tekib 4 tütarrakku tütarrakkudes jääb samaks * Kromosoomide arv tütarrakkudes * Keharakkude moodustamine * Meioosi II metafaas, II anafaas ja II telofaas on on poole väiksem * Leiab aset kudedes mitoosi metafaasi, anafaasi * 1 jagunemine * Sugurakkude ja eoste valmimine jat elofaasiga samad * Leiab aset sugurakkude lähterakkudes * 2 jagunemist Animatsioon: http://highered.mheducation.com/sites/0072495855/student_view0/chapter3/anim ation__comparison_of_meiosis_and_mitosis__quiz_1_.html
kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32. Millisteks faasideks jaotatakse meioos? I profaas, I metafaas, I anafaas, I telofaas, II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas. 33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? 41
kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32. Millisteks faasideks jaotatakse meioos? I profaas, I metafaas, I anafaas, I telofaas, II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas. 33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi (tagab tütarrakkude geneetilise erinevuse) 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 1. profaasis 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 4 haploidset tütarrakku 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39
tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustades kompleksi, mida nimetatakse ka MPF (M-phase promoting factor). Teatud kriitilise MPF-i kontsentratsiooni juures käivituvad sündmused, mis on vajalikud mitoosi alustamiseks (kromatiin kondenseerub, tuumaümbris laguneb). MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab. MPF-i lagunemine on vajalik, et rakk saaks mitoosist väljuda. MPF-i toimet saab demonstreerida katse abil, kus M-faasis oleva raku ekstrakti süstida ükskõik millises faasis olevasse rakku. See käivitab antud rakus mitoosile iseloomulikud sündmused (kromatiini kondensatsioon, tuumaümbrise lagunemine). MPF on evolutsiooniliselt konserveerunud - näit.
etapp- PROFAAS (DNA pakitakse kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks, DNA replikatsioon, tuumamembraan laguneb, tuum suureneb, tuumakesed kaovad, moodustub kääviniit) 2.etapp-METAFAAS (Kromosoomid on maksimaalselt kokku pakitud ja need liiguvad raku keskele ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) 3.etapp-ANAFAAS (kääviniidid lühenevad, anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustele) 4.etapp-TELOFAAS (kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed, telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku) DIPLOIDNE(2n) kromosoomistik-kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk paaridena, on kõigis inimese keharakkudes. Diploidsest saab haploidne kromosoomisik.
lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri; kinetohooride tõmbejõud on tasakaalustatud kromatiide siduvate tsentromeeride poolt; kääviniitidele mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis lükkab edasi anafaasi alguse. Anafaas: algab äkiliselt seoses Anaphase-Promoting Complex (APC) aktiivsuse tõusuga rakus; APC aktiveerib M-CDK (M tsükliinid) ja põhjustab seega kohesiini kompleksi lagunemise. Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. Ühe kromosoomi tütarkromatiidid eralduvad ning liiguvad raku eri poolustele; liikumise kiirus on 1 m/min; liikumine kestab mõne minuti (2-3 min); liikumine toimub
tsentrosoomid, kääviniidid, tuumamembraan, haploidne, diploidne. 20. Leidke 4 erinevuste paari meioosi ja mitoosi vahel. 21. Millises rakutsükli osas ja mille tagajärjel muutuvad kromosoomid a) kahest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi algus B) ühest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi lõpp 22. Inimese epiteelrakus on interfaasi lõpus a)46 kromosoomi b) 46 DNA molekuli c) 1... kromatiidi ühes kromosoomis 23. Inimese epiteelrakus on mitoosi anafaasi lõpus a)... kromosoomi b) ... DNA molekuli c) ... kromatiidi ühes kromosoomis 24. Miks on munarakk suur ja täis varuaineid? Et tagada lootele arenguks vajalikud ained 25. Miks on sperm väike ja viburiga? Ta peab olema kiire, et jõuda munarakuni, 26. Millises organis küpsevad munarakud? Spermid? Munarakud - munasarjades, spermid - munandites. 27. Millised on ovogeneesi ja spermatogeneesi kolm peamist erinevust. Spermatogenees - meestel,
k G Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. CDK1 – üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK2 – üleminek S faasist G2 faasi CDK4 ja CDK6 – üleminek G1 faasist S faasi Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb. Tsükliin B-st ja tsükliinidest sõltuvast kinaasist koosnev heterodimeerne valk, mis stimuleerib mitootilist ja meiootilist rakutsüklit. MPF laguneb kui anafaasi soodustav kompleks (APC) märgistab tsükliin B ubikvitiiniga ning määrab valgu lagundamisele. Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub? P53 reguleerib rakutsüklit hulkraksetes organismides ja funktioneerib kui kasvaja supressor. - Aktiveerib DNA paranduse - Peatab rakutsükli G1 – S faasis kui DNA kahjustus - Indutseerib apoptoosi kui DNA-d pole võimalik parandada
k G 4. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. CDK1 üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK2 üleminek S faasist G2 faasi CDK4 ja CDK6 üleminek G1 faasist S faasi 5. Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb. Tsükliin B-st ja tsükliinidest sõltuvast kinaasist koosnev heterodimeerne valk, mis stimuleerib mitootilist ja meiootilist rakutsüklit. MPF laguneb kui anafaasi soodustav kompleks (APC) märgistab tsükliin B ubikvitiiniga ning määrab valgu lagundamisele. 6. Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub? P53 reguleerib rakutsüklit hulkraksetes organismides ja funktioneerib kui kasvaja supressor. - Aktiveerib DNA paranduse - Peatab rakutsükli G1 S faasis kui DNAs esineb kahjustus - Indutseerib apoptoosi kui DNA-d pole võimalik parandada 7
kinaasi, näiteks CycE1/CDK2, valgukompleksi ning tsükliinisõltuva kinaasi inhibiitori, näiteks p57 aktiivsustest ja omavahelistest mõjudest. G2-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosile suunav faktor MPF (ingl. mitosis promoting factor), tsükliin A, tsükliinisõltuv kinaas Cdk2, fosfataas Cdc25 jt. M-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosi anafaasi suunav kompleks APC (ingl. anaphase promoting complex), mis kontrollib, et metafaas oleks toimunud korrektselt ning lubab kromosoomidel liikuda raku pooluste suunas, aga ka tsükliin B, tsükliinisõltuvad kinaasid ja mitmed valgud. M – mitoos; I – interfaas; G1 – mitoosijärgne (sünteesieelne) faas; S – DNA sünteesi faas; G2 – mitoosieelne (sünteesijärgne) faas.
Telofaas: I telofaasis ei ole ei teki ei tuumakest ega tuumamembraani Telofaasi lõpp: I telofaasis ei keerdu lahti, tekkinud tütarrakud jagunevad uuesti, II telofaasis keerduvad lahti, tekivad tuumakesed jne. Tähtsus: sugurakkude küpsemine, liigiomaste kromosoomide arvu püsivus, geneetilise mitmekesisuse tagamine Tütarrakkude arv: 4 Tütarrakud: geneetiliselt erinevad vanemast Sarnasused: Faasid: mõlema puhul võib eristada, metafaasi, profaasi , anafaasi ja telofaasi Interfaasi lõpp: toimub DNA kahekordistamine, suureneb rakuorganellide arv, erinevate ühendite süntees. Profaasi sarnasus: mõlema protsessi puhul tuumakesed kaovad, tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku Rakutüüp: eukarüootsed rakud Protsessitüüp: jagunemine Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe iseloomuliku kuju ja talitluse. 3. Sugurakkude areng Spermatogenees: toimub munandites
: MPF (mitoosi tekitav faktor) tsükliini ja proteiinkinaasi sisaldav kompleks, mis põhjustab raku sisenemise M faasi. Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustades kompleksi, mida nimetatakse ka MPF (M-phase promoting factor). Teatud kriitilise MPF-i kontsentratsiooni juures käivituvad sündmused, mis on vajalikud mitoosi alustamiseks (kromatiin kondenseerub, tuumaümbris laguneb). MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab. MPF-i lagunemine on vajalik, et rakk saaks mitoosist väljuda. 6.)Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub? Kui DNA on kahjustatud, kuhjub p53 (tuumor supressor protein) transkriptsioonifaktor, aktiveerib BH3 kodeerivad geenid Puma ja rakk siseneb apoptoosi. Teine sarnane kontrollsüsteem toimib
Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga. Monosoomiaid peale Turneri sündroomi rohkem ei esinegi sündinutel, ainult raseduse ajal võib esineda. Spermides umbes 1-2% mutatsioone, ootsüütides ca 20% (suureneb vanusega). Elusalt sündinutel vaid 0,3% mingisugune kromosoomi mutatsioon. Rasedus toimib nagu sõelana – alguses on palju mutatsioone, aga
80. Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb. Heterodimeerne proteiiin tsükliin B ja CDK1. kuidas tekib? Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustab MPF kompleksi Millest koosneb? mitootilisest tsükliinist ja CDK-st (tsükliin-sõltuvad kinaasid) Kuidas laguneb? MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab. MPF-i lagunemine on vajalik, et rakk saaks mitoosist väljuda. 81. Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub? *tumor repressor e märgistab vigase DNA (võib tekitada kasvajaid), tingides apoptoosi või rakutsükli peatamise ning vigase DNA parandamise. Aktiveerib CDK inhibiitorvalgu p21 82
CDK- de ja tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1-tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1- faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. SCF kompleks: Skp, Cullin, F-box’i sisaldav kompleks APC-anafaasi esilekutsuv kompleks Rakutsükli kulgemist kontrollivad süsteemid tagavad selle, et järgmine etapp ei käivitu enne, kui eelmine on lõpetatud. Üks paremini uuritud kontrollsüsteeme rakkudes on see, mis takistab M-faasi algust seni, kuni DNA replikatsioon pole lõpetatud. Kontrollsüsteem, mis kontrollib kromosoomide kinnitumist kääviniitidele. Mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis takistab MPF-i lagunemist ja rakk ei alusta anafaasi.
1) tagatakse ploidsuse muut diploidsetest rakkudest tekivad haploidsed, mis võimaldab normaalset põlvkondade vaheldumist. 2) Meioosi käigus suureneb rakkude arv. Ühest rakudt tekib 4 rakku. Nt. spermatogenees. 3) Meioosi käigus tagatakse ulatuslik kombinatiivne pärilik muutlikkus. Samade vanemate samast soost laste erinevus. REK: 1) mitoosi ja meioosi võrdlus: tabel, joonis, läbisegi antud väited. 2) On antud meioosi esimene profaas või metafaas ja õpilane peab joonistama esimese anafaasi või telofaasi. 3) On antud meioosi esimene metafaas ja küsitakse, et mis toimub järgnevas faasis. 4) On antud krossingover joonisena, küsitakse miks on tähtis ja kus toimub. 5) Mis organites toimub inimestel meioos? 6) Põhjenda bioloogiliselt, miks samade vanemate samast soost lapsed on väliselt erinevad. 7) Miks on sugurakkude poole vähem võrreldes keharakkudega aj kuidas see tagatakse. SUGURAKUD: sugurakkudele omased üldtunnused: 1) sugurakud on haploidsed.
järgmises mitoosis kaob. Kromosoomimuutuste aluseks on DNA-muutused. Kuna DNA modifikatsioonid tekivad molekulaarsel tasemel, siis nad ei väljendu tingimata silmaga jälgitavates kromosoomimuutustes. Muutus on jälgitav näiteks raku talitluse muutusena. Peale kiiritust ja rakkude jagunemise ajal aga võivad mõned kiirgusest tingitud kromosoomide muutused olla mikroskoopiliselt jälgitavad. Sellised kromosoomide teisendused ilmnevad raku jagunemisel metafaasi ja anafaasi ajal, kui kromosoomide kuju on paremini nähtav. Kiirguse toime kromosoomidesse ei ole otseselt nähtav, me võime ainult kaudsete tunnuste ja mitmsesuguste katseandmete alusel väita, et kiiritamisel on mõju kromosoomidele. Metafaasis ja anafaasis kromosoomide kondenseerumise (paksenemine) ajal on võimalik näha suuremaid toimunud ja parandamata jäänud kahjustusi kromosoomide kuju muutustena. G1-, S- , G2- ja profaasis on koromosoomid rakutuumas nähtavad peente, üksteisega
Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasi kromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab diagnoosida kromosoomidefektidest põhjustatud haigusi. Anafaasis eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ning tütarkromatiidid liiguvad raku vastaspoolustele. Nende liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena. Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Anafaasi kromosoomid on võrreldes metafaaasi kromosoomidega mõnevõrra pikenenud. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad.
Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele. Metafaasi alguseks on kromosoomid lühenenud ja liikunud raku kesktasapinnale, mida kutsutakse metafaasiplaadiks. Iga kromosoomi kinetohooridele on kinnitunud mikrotorukesed mõlemalt pooluselt. Anafaas algab, kui tsentromeerid hakkvad teineteisest eralduma, kääviniidid alustavad lühenemist ning kromosoomid alustavad liikumist raku eri poolustele. Mittekinetohoorsed kääviniidid teevad samal ajal rakku piklikumaks. Anafaasi lõpuks on raku poolustel täielik kromosoomide komplekt. Telofaasis muutub rakk veelgi piklikumaks ning algab tuumakatete moodustumine. Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset tuuma.. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke (seda põhjustab loomarakus nöördumisvagu). Taimsetel rakkudel liiguvad Golgi kompleksi vesiikulid raku kesktasapinnale ja liituvad rakuplaadiks, mis suureneb ja moodustab 2 iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku
kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab diagnoosida kromosoomidefektidest põhjustatud haigusi. 14 Anafaasis eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ning tütarkromatiidid liiguvad raku vastaspoolustele. Nende liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena. Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Anafaasi kromosoomid on võrreldes metafaaasi kromosoomidega mõnevõrra pikenenud. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad.
jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. (Küsida õpilase käest: INIMESE KEHARAKK JAGUNEB MITOOTILISELT, MITU KROMOSOOMI LÄHEB ÜHELE, MITU TEISELE POOLELE?- 46 plus 46). Ühekromatiidiliste kromosoomide liikumine toimub kääviniidistiku ja mootorvalkude koostöös. Telofaas- toimub ühe kromatiidilste kromosoomide lahtipakkimine, tuumaümbriste kujunemine ja valmistumine tsütokineesiks. Inimese keharakk: Profaasis 46 kromosoomi ja 92 DNA molekuli, metafaas sama, anafaasi lõpp 92; DNA 92 (tsütokinees pole olnud), telofaasi lõpp (tsütokinees on toimunud 2x 46; DNA 46). Tsütokineees on tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotumine moodustuvate rakkude vahel. Tavaliselt jaotub tsütoplasma võrdselt (erandid pungumine, munaraku teke jms). Kestaga rakkudel (taime ja seenerakud) tekib keskele vaheplaat, millele mõlemalt poolt kujunevad kestad. Membraaniga loomarakkudel toimub membraani sissenöördumine ja kahe raku moodustumine. Hulkrakne organism
Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab diagnoosida kromosoomidefektidest põhjustatud haigusi. Anafaasis eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ning tütarkromatiidid liiguvad raku vastaspoolustele. Nende liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena. Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Anafaasi kromosoomid on võrreldes metafaaasi kromosoomidega mõnevõrra pikenenud. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad.
Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab diagnoosida kromosoomidefektidest põhjustatud haigusi. Anafaasis eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ning tütarkromatiidid liiguvad raku vastaspoolustele. Nende liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena. Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Anafaasi kromosoomid on võrreldes metafaaasi kromosoomidega mõnevõrra pikenenud. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad.
annaabi.ee 
