Laboratoorne töö IV Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 08.04.2016 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid (ka proteaasid, proteinaasid või peptidaasid) on ensüümid, mis katalüüsivad proteolüüsi. Proteolüüs on peptiidsidemete hüdrolüüs valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks on madalama molekulmassiga peptiidid ja aminohapped. Kuna proteaas täidab väga paljusid füsioloogilisi funktsioone, leidub seda kõikides organismides. Mõned protelüütilised ensüümid lõhustavad spetsiifilisi peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), mida viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, ja mõned lõhustavad kõiki peptiidsidemeid (piiramatu proteolüüs), milleks on näiteks paljud
Streptococcus salivarius ssp thermophilus (temp >40ºC) Lactobacillus delbrueckii ssp bulgaricus (temp >49ºC) Lb.helveticus (temp >49ºC) Aktiivsed järelsoojenduse ja pressimise ajal 3. Lisastartermikrofloora: Propionibacterium freudenreichii Propionibacterium freudenreichii ssp shermanii Aktiivsed küpsemisetapis soojendusreziimil Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke Maitse: · Laktoosist: Propioonhape ja äädikhape 2:1, piimhape · Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja laktobatsillide peptidaasid olulised järelvalmimisel (nt proliini peptidaas - Pro)
TÖÖ 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides v...
3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Erinevad proteolüütilised ensüümid omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised aga toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo-ja eksopeptidaase. Optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi, milles ensüüm toimib, eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0) Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 °C juures. Kuna hüdrol...
Tallinna Tehnikaülikool 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu am...
Sissejuhatus: Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) ...
3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (EC 3.4.4) on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassida peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1 = Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Lei, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib ...
jahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega taigen jahu võimega tekitada suhkrut jahu võimega tekitada ja säilitada süsihappegaasi ehk CO2 Nisujahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega kleepainet nimetatakse jahu jõuks. Tugev jahu sisaldab palju valku, on suure veeimamise võimega ja moodustab elastse taigna, mis allub hästi mehaanilisele töötlemisele. Taignas, mis on valmistatud tugevast jahust, toimub proteolüüs (valkude lagunemine) aeglaselt. Selline sai on suure mahu ja hea poorsusega. Nõrgast jahust valmistatud taigen muutub käärimisprotsessis ja tükeldamisel kergesti vedelaks. Sai on tavaliselt laialivalgunud, väikese mahu ja väikese saagisega. Nisujahu sisaldab alati proteolüütilisi (valke lagundavaid) ensüüme, kuid valkude proteolüüs ei kulge kõigil taignasortidel ühesuguselt. Valkude allumine ensüümide tegevusele sõltub: teravilja sordist
Tallinna Tehnikaülikool 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. Seejuures nad produtseerivad madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase on kõikides organismides, sest nad täidavad füsioloogilisi funktsioone, sealhulgas katalüüsides toiduvalkude seedimist ja kõrgeltreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaade. Proteolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Osa lõhustavad eelistatult spetiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (s.o. piiratud proteolüüs) ja teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (s.o piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi puhul lõhustavad proteaasid vaid teatud aminohapetega kü...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.2 Teostaja: 2016 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid, on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Erinevad proteaasid omavad ka erinevat toimespetsiifikat. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs). Sellised on näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, mis produtseerivad põhiliselt peptiide. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu näiteks subtilisiin, savinaas, alkalaas, omavad väga nõrka spetsiif...
optimalse ja kaitstud keemiline seedimine keskkonna enda · Sülg sisaldab ka funktsioneerimiseks antikehasid võõrkehade tõrjumiseks Magu Peensool · Keemiline (HCl abil) lõhustamine · Peamine ülesanne on · Algab valkude seedimine proteolüüs seedimine ja · Lastel toodetakse renniini imendamine ensüüm piimavalgu lõhustamiseks · 12 sõrmiksool, · Alkohol ja aspiriin imenduvad maost otse vereringesse tühisool (jejunum), · Mao peamiseks ülesandeks on niudesool (ileum) B12 vitamiini imendumisfaktori tootmine B12 on vajalik punaliblede loomiseks
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.2 Anna Logunova YAGB-22 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides ,produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas a...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (ka proteinaasid või peptidaasid) on ensüümis, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises (nt vere hüübimise kaskaad). Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud am...
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 2 Biokatalüüs, proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi, mille tagajärjel saadakse madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõigis organismides ning nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alates seedimisest ning lõpetades kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonidega (nt vere hüübimine). Proteaasidel on erinev toimespetsiifika. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad üldisemalt (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi proteaasid: - Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2=/ Pro) - Kümotrüpsiin (R1= Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2=/ Pro) - Pepsiin (R1= Phe, Leu, jpt; R2=/ Pro...
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 2 Biokatalüüs, proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi, mille tagajärjel saadakse madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõigis organismides ning nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alates seedimisest ning lõpetades kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonidega (nt vere hüübimine). Proteaasidel on erinev toimespetsiifika. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad üldisemalt (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi proteaasid: - Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2=/ Pro) - Kümotrüpsiin (R1= Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2=/ Pro) - Pepsiin (R1= Phe, Leu, jpt; R2=/ Pro...
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valg...
Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha On hakatud ka sealiha kasutama KUIVMEETOD Kuivlaagerdamisega toimub: Niiskuse aurustumine, põhjustab tugevama maitse Proteolüüs, mille käigus naturaalsed ensüümid lõhuvad lihaste kiulise sidekoe ning liha pehmeneb Tagada kontroll temperatuuri üle, et aeglustada roiskumisprotsessi Hoitakse 0°C lähedal Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures Suuremal % võib tekkida hallitud Madalamal % kuivab liha liiga palju Vertikaalne lihaasend Raskusjõul lihaskiud taastavad elastsuse
hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasid on laialt levinud organismides, sest nad osalevad mitmete füsioloogiliste rollide täitmisel. Eristatakse proteolüütilisi ensüüme, mis toimivad kõikidele peptiidsidemetele ja on ka spetsiifilisi, mis lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (nn piiratud proteolüüs, nt trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin). Eristatakse ka endo- ja eksopeptidaase, vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Optimaalse pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluline klassifikatsiooni aspekt on ka aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev toimemehhanism, 4 peamist rühma on: seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid.
PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Töö eesmärk oli määrata proteolüütilise ensüümi aktiivsus, kasutades substraadina kaseiini ja proteaasi preparaadina alkanaasi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu proteaasile peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsioon. Et sadestada põhja kõrgmolekulaarsed ühendid kasutasin trikloroäädikhapet ning mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrasin spektrofotomeetrilisel meetodil. 1.2 Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide esindajatel on erinev toimespetsiifika. Mõned lõhustavad spetsiifilisi, teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele ...
3 Biokatalüüs 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine 3.2.1 Töö teoreetilised alused PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID (e proteaasid, proteinaasid, peptidaasid) - ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalam molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. PROTEOLÜÜS protsess, mille käigus proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides Proteaaside funktsioonid: (füsioloogilised funktsioonid) · Toiduvalkude seedimine · Kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadid (vere hüübimise kaskaad) Piiratud proteolüüsi läbiviivad ensüümid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro · Kümotrüpsiin (R1=Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2Pro) · Pepsiin (R1=Phe, Leu jpt; R2Pro) + bakteriaalsed proteaasid (subtilisiin, savinaas, alkalaas) ENDOPEPTIDAAS ensüüm, ...
Oluliseimad mikroobid: Lactobacillus lactis Lactobacillus cremoris Lb. Diacetilactis Lactococcus cremoris Leuconostoc mesenteroides Pehmetel juustudel termofiilseid baktereid (jogurti omad) Streptococcus thermophilus Lactobacillus bulgaricus 3. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. Kriteeriumid juuretiste valikul: · Mikroobide kasvukiirus · Glükolüüs · Proteolüüs · Lipolüüs · Gaasi teke, aroomi moodustumine · Inhibiitainete moodustumine Juustujuuretise koosluse valikul tuleb arvestada valmistatava juustu tüüpi, mikroobide temperatuurilembust, happetootlust, liikide ja tüvede sobivust omavahel. Juustutootmises kasutatakse primaarseid bakterijuuretisi ja sekundaarseid hallitusseenjuuretisi. Juuretisi kasutatakse kuivkultuuridena ja vedelkultuuridena
Pankreas on proteolüütilise lagundamise eest kaitstud trüpsiini inhibiitori ppoolt Kontroll ensüümi hulga kaudu V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) Konkreetsel substraadi kontsentratsioonil on kiirus proportsionaalne ensüümi kontsentratsiooniga: V ~ [E]t Ensüüm Süntees Degradatsioon transkriptsioon kontrollitud proteolüüs translatsioon Ensüümide induktsioon repressioon Erinevatel valkudel on suuresti erinevad pooleluead Valgumolekuli kestvust iseloomustab tema pooleluiga aeg mille jooksul pool valgumolekulidest degradeeritakse Analoogne radioaktiivse lagunemise poolestusajaga Pikaealised struktuursed valgud Lühiealised regulaatorvalgud Kontroll jaotumise kaudu rakusiseste kompartmentide vahel Kompartmendid rakusisesed membraaniga ümbritsetud struktuurid
1) 3 valgu degradeerumine; 2) valk 1 eraldub partiklist; 3) µ1C valgu protsessing -produktiks. Proteolüüsi tulemusena moodustuvad virionist partiklid, mis on väga sarnased ISVP-dele. Proteolüüs on vajalik (selle puudumisel on infektsioon blokeeritud), kuna selle käigus toimub virionide aktiveerumine, mis on omakorda tarvilik interaktsiooniks endosoomi membraanidega ja viiruse sisenemiseks tsütoplasmasse. Mõningatel juhtudel võib vastav proteolüüs toimuda ka väljaspool rakku (selle võib kunstlikult läbi viia ka in vitro). Selliselt töödeldud viirus suudab tungida rakku ilma endotsütoosita (otse 10 LIISI KINK 11
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. JOOD (I) Jood reguleerib kilpnäärme ja hüpofüüsi tööd, ennetab radioaktiivse joodi ladestumist organismi ning tõstab organismi kaitsevõimet radiatsiooni vastu. Jood kuulub kilpnäärme hormoonide türoksiin T4 ja trijoodtüroniin T5 koostisesse. Kilpnäärme poolt toodetav jodeeritud valk – türeoglobuliin – madalmolekulaarne aine mille piiratud proteolüüs viib T4 moodustumiseni. T3 moodustub T4-st seleenisõltuva dejodinaasi käigus. Sel moel on jood ja seleen organismis metaboolselt väga tihedalt seotud – organismis jood ilma seleenita ei funktsioneeri. Nende hormoonide peamine metaboolne funktsioon seisneb ATP sünteesi stimuleerimises ja sellega seotud hapnikutarbe suurenemises mitokondrites toimuva fosforülatsiooniprotsessi käigus. (Adenosiintrifosfaat
selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside statsionaarne olek on kaugel nende tasakaaluolekust. Ensüümide aktiivsuse regulatsioon: · Kovalentne modifitseerimine Pöörduv (fosforüülimine) Mittepöörduv (limiteeritud proteolüüs, metüleerimine) · Mittekovalentsed regulatsioonimehhanismid Spetsiifilised aktovaatorid-inhbiitorid Produktpidurdus Keskonnatundlikud konformatsioonimuutused Kooperatiivsus ja allosteerika · Kompartmelisatsioon · Iga ensüüm paikneb kindlas raku piirkonnas või struktuuris See tagab ensüümreaktsioonide eraldatuse ja kindla järjestuse · Substraadi ja kofaktorite kontsentratsioon
kasutatavad juuretisekultuurid, hapendamismenetluse läbiviimise viis. 12. Muudatused piimas fermenteerimise tulemusena Fermenteerimise tulemusena väheneb hapupiimatoodete laktoosisisaldus. 13. Juuretisekultuuridega seotud probiootilised ja terapeutilised omadused 14. Juuretisekultuuride tehnoloogiliselt olulised omadused Põhiliselt valitakse juuretised hapupiimatoodete jaoks järgmistel põhjustel: bakterite kasvukiirus, glükolüüs (süsivesikute lõhustamine), proteolüüs (valkude lõhustamine), lipolüüs (rasvade lõhustamine), gaasi teke (CO2 ja H2), aroomi moodustumine ning inhibiitorite (nt nisiino) moodustumine. 15. Jogurti tehnoloogia (põhitüübid, tehnol. Skeem) Jogurti tüübid: - Termostaatmeetodil valmistatud, nn topsijogurt segupiima hapendamine ja jogurti jahutamine toimuvad taarasse villituna. - Reservuaarmeetodil valmistatud jogurt hapendamine toimub tankis, jahutamine enne pakendamist.
Keskseks vitameeriks on K2. Varud ammenduvad kiiresti!!! Biofunktsioonid: 1. Põhiroll puudutab vere hüübimist hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K-sõltuv karboksülaas o Nt. Preprotrombiin glutamaadijääkide karboksüülimine aktiivne protrombiin o Kompleks protrombiin-Ca seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinna fosfolipiididega - > kiireneb protrombiini proteolüüs trombiiniks (st veri hüübib) 2. Vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks Defitsiit: Vajadus üsna väike · Nii loomsetest, taimsetest toitudes, kui ka peensoole mikrofloorast · Defitsiidi teke reaalne pikemaajalise antibiootikumravi korral · Kestev rasvavaene toit, pankrease düsfunktsionaalsus, sapiteede haigused, peensoole limaskesta atroofia · Vastsündinul tekib kergest (vastsündinute hemorraagia), sest:
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...
Emajuuretis Tarbejuuretis Vahejuuretis Tarbejuuretis Tootesse valmistamisel 25. Juuretisele esitatavad nõuded Kontroll-värvitud preparaadi valmistamine.vanade rakkude kuju on muutunud.nõuded-kasv(toitainete vajadus, paljunemise kiirus, max mikr.arv, sümbioos, happesus,metabioos, stimuleeriv tegevus.pigmentide mood), biokeemiline aktiivsus(glükolüüs, lipolüüs, proteolüüs, aroomiainete mod.)Vastupidavus ebasoovitatavatele mõj(kemikaalid, ravimid, antibiootikumid, pestitsiidid jen).Puhtus-(võõr mikroobide arv) Organoleptilised näitajad(konsistents, gaasi mood, lõhna ja maitseained.) 26. Juuretiste aktiivsuse langus ja kultuuride kasvu inhibeerivaid tegureid tüvede geneetilised omadused ja välised tegurid (bakteriofaagid, desoainete jäägid, kasvukk naturaalsed inhibeerivad koostisosad., kasvukk koostise muutus, roiskbakterid.
Tooge mõni näide. Proteaaside funktsioonid: 1. "housekeeping" funktsioon nad kõrvaldavad rakkudest vigaselt transleeritud, kahjustatud, valesti volditud või organismile võõraid valke. 2. Regulatoorne funktsioon hoidmaks teatavate valkude hulk rakus madal kas pidevalt või muuta valkude ekspressioonitaset vastusena keskkonna signaalidele (näiteks nälg) 3. Komplekssete struktuuride nagu viburid ja fimbriad süntees Valkude proteolüüs: 1. Pidev, konstitutiivne 2. Reguleeritud Reguleeritud proteolüüs trans-translatsiooni kaudu Protsessis osaleb tmRNA ssrA valgu poolt kodeeritud väike stabiilne RNA, hübriid millel on tRNA ja mRNA omadused, on transleeritav. Alaniiniga laetud tmRNA liigub kompleksis teiste valkudega ribosoomi, kui valgusüntees on peatunud, tekkinud on viga ja ribosoom enam edasi ei liigu. Originaalne mRNA vabaneb ning valgusüntees jätkub tmRNA matriitsilt
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
dedtiidrakud, B lümfotsüüdid. Ekstratsellulaarne antigeen seondub APC ja siseneb rakku, seejärel lokaliseerub endosoomides. Endosoomides olevad proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Klass II alfa ja beeta ahelad on seotud ERiga. Alfa ja beeta ja invariantne ahel sünteesitakse ERis, mis transporditakse seejärel Golgi kompleksi. Golgist transporditakse eksotsüütilise vesiikuli abli endosoomi. Endosoomis algab invariantse ahela proteolüüs. Proteiin nimega invariant II on seotud alfa ja beeta ahela pakkimisega, ER väljumise võimaldamisega. MHC invariantne kompleks transporditakse varajasse endosoomi. MHC molekul võtab avatud struktuuri. Ahel CIIP seondub osaliselt protsessitud antigeeniga. Lüsosoomis ClIP eemaldatakse. MHC antigeen kompleks liigub raku pinnale. Antigeeni protsessing peatatakse keemiliste agentide ja proteaaside inhibiitorite abil.
Rasvad: Nende olulist lõhustumise suus ei toimu, kuid siiski on olemas ensüüm lipaas, mis väga väikese koguse triglütseriide lõhustab Valgud: ei toimu Maos Magu on toidu reservuaariks. Toimib seedimine maomahla ensüümide toimel. Süsivesikud: Jätkub süsivesikute lõhustamine kuni pH seda lubab. alla pH 5 amülaas ei ei toimi. Rasvad: Maolipaas aitab triglütseriide seedida, kuid seda väga vähesel määral. Praktiliselt ei toimu. Valgud: algab proteolüüs, proteaas pepsiini abil, mida leidub maomahlas. Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele. Seedetrakt Seedetrakti eesmärgiks on toidu segamine seedemahladega ja piki soolestikku edasitoimetamine. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus Kõigil muundtakse keerukad suured molekulid väiksemaks. süsivesikud -> monosahhariidideks rasvad -> rasvhapeteks vagud -> aminohapeteks. 24
51. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite liikumine genoomis ühest punktist teise RNA vahendusel. Telomeeride pikenemist läbiviiv telomeraas kannab oma RNA molekuli, mille alusel pikendatakse telomeere. 52. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid ER - disufliidsideme tekke, valkude kokkukeerdumine ja oligomeeride teke. Golgi - glükosüleerimine, osaline proteolüüs st eemaldatakse teatud osa polüpeptiidahelast, et muuta näiteks seedeensüümid aktiivseteks. 53. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Antikehad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendet valguahelast (2 suuremat identset H-ahelat ning 2 väiksemat identset L-ahelat)(tekib Y kuju). Suured globulaarsed proteiinid. Glükoproteiinid
Signaaljärjestus komplekseerub SRP-ga, translokaatoriga. Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondro ja tuuma vahel Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti
proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Ta töödeldakse proteaasidega 1-3h; seejärel lõigatakse katepsiin D ja E-g kolmeks: varajane endosoomid pH 6,0- 6,5, hilised pH 5-6 ja lüsosoomid 4,5-5. Klass II alfa ja beeta ahelad on seotud ERiga. Alfa ja beeta ja invariantne ahel sünteesitakse ERis, mis transporditakse seejärel Golgi kompleksi. Golgist transporditakse eksotsüütilise vesiikuli abli endosoomi. Endosoomis algab invariantse ahela proteolüüs. Protein nimega invariant Ii on seotud alfa ja beeta ahela pakkimisega, ER väljumise võimaldamisega. MHC invariantne kompleks transporditakse varajasse endosoomi. MHC molekul võtab avatud struktuuri. Ahel CLIP seondub osaliselt protsessitud antigeeniga. Lüsosoomis ClIP eemaldatakse. MHC antigen kompleks liigub raku pinnale. Antigeeni protsessing peatatakse keemiliste agentide (chloroquine) ja proteaaside inhibiitorite abil (leupeptin). Mittepeptiidset päritolu AG esitlemine
translokaatoriga. Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s. 4. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondri ja tuuma vahel 5. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke 6 6. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast
) kuuluvad kalad, vähemal määral ka mitteskumbrialised nagu sardiinid, ansoovis, heeringas (kokku umbes 70 liiki). Kõigi nende lihastes on suhteliselt kõrge vaba histidiini sisaldus, 1 mg/kg heeringas kuni 15 mg/kg tuunikalas. Teised kalad sisaldavad värskena alla 1 mg/kg vaba histidiini. Histidiinirikastes kalades algab kohe pärast surma bakteriaalsete dekarboksülaaside toimel histidiinist histamiini süntees. See toimub veel enne kui post mortem proteolüüs vabastab valkudest lisahistidiini. Mõningate püügitehnikate korral sureb kala veel enne kui ta veest välja tõmmatakse. Seetõttu võibki histamiini kontsentratsioon kalades tõusta väga kõrgele ilma organoleptiliste (sensoorsete) riknemisindikaatorite tekketa. · Ükski toiduvalmistamise meetod, kaasa arvatud külmutamine, suitsutamine ega konserveerimine ei suuda lagundada mürgitust põhjustavat aineid. 31. Akrüülamiid.
DNA kahjustuste tulemusena (näiteks UV kiirguse toimel) vallandub rakkudes SOS vastus. Aktiveeruvad geenid, mis olid inaktiveeritud LexA repressori kaudu. LexA inaktivatsioon toimub autokatalüüütiliselt Gly-Ala sideme degradeerimise kaudu. LexA proteolüütiline aktiivsus avaldub ssDNA-ga assotsieerunud RecA. Proteolüüsil kulutatakse ATP energiat. RecA on allosteeriline aktivaator ka faag lambda CI valgu ja UmuD autoproteaassele aktiivsusele. CI proteolüüs viib profaagi induktsioonile, UmuD lõikus aga aktiveerib UmuD valgu. Valkude kompartmentalisatsioon Selleks, et vältida kasutuid reaktsioone, on samast ühendist lähtuvate biosünteesi ja degradatsiooniradade avaldumine (näiteks aminohapete biosüntees) rakus ajaliselt lahutatud (ajaline kompartmentalisatsioon). See võimaldab rakkudel reageerida muutuvatele kasvutingimustele ilma, et vastassuunaliselt toimuvad metaboolsed reaktsioonid oleksid üksteisest füüsiliselt lahutatud
piirkondadesse määratud. (loe miskit) 4.)Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 5.)Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid. ER-s: Disulfiidsidemete teke, Valkude kokkukeerdumine, Valkude oligomeeride teke. Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
Valkude ainevahetus Seedimine: Proteolüütilised ensüümid jagunevad: jagunevad: ○ Proteaasideks (valk→peptiid) ○ Peptidaasideks (peptiid→aminohape) ● Endopeptidaasid (lõikavad peptiidi keskelt) ● Eksopeptidaasid (“hammustavad” peptiidi otsast üksikuid aminohappeid) ● Ensüüme säilitatakse enterotsüütides inaktiivsel kujul (sümogeeni graanulites), aktiveeritakse alles soolevalendikus mõne teise proteolüütilise ensüümi poolt ● Proteolüüs algab maos proteaas pepsiini abil. Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele (ahelad keerduvad lahti ja pepsiin pääseb ligi enamatele peptiidsidemetele) ● Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid ja enterotsüütide hariäärise proteaasid ja peptidaasid Imendumine: ● Peptiididena ○ Pinotsütoosi teel (suuremad) ○ H + ‐sõltuva sümporteri abil (väiksemad) ○ Osa enterotsüüti
kontsentratsioonid alluvad sama moodi ostsillatsioonile. Paljude metaboliitide kontsentratsioonile on iseloomulik ostsillatsiooniline kõikumine. Nii eukarüootidel kui ka prokarüootidel kõiguvad NAD(P)H ja vabade rasvhapete kontsentratsioon, fosfolipiidide biosüntees, cAMP kontsentratsioon, mRNA hulk (geeniekspressioon), rakusisene vabade aminohapete hulk, membraanipotentsiaal, rakusisene pH, hingamise metabolism, glükolüüs, rakusisene Ca2+ kontsentratsioon, proteolüüs, mRNA metabolism, tRNA, uurea tsükkel, Krebsi tsükkel, aminohapete transport, peroksüdaasi-oksüdaasi reaktsioonid, fosforüleeritus jne. On leitud, et kogu genoomi replikatsioon ja geenide ekspressioon ostsilleerib väikese amplituudiga. Rakud on avatud dünaamilised süsteemid, kus metaboolse stressi korral võib adenosiinide kontsentratsioon väga tugevalt varieeruda. Näiteks hulkraksete eukarüootidel võib skeletilihastes ATP kontsentratsioon muutuda rohkem kui 100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
