Semliki Forest viirus Grete Kuura Helerin Margus Avastamine ja levik 1944 a, Semliki mets, Uganda Isoleeriti moskiitodest nakatab närilisi, imetajaid Vektoriks lülijalgsed Kuuluvus Positiivse polaarsusega RNA genoom Alpha-sarnaste viiruste supersugukond Sugukond Togaviridae Perekond Alphavirus Liik Semliki Forest viirus Virion d= 65-70 nm Sfääriline Membraaniga nukleokapsiid Glükoproteiinidest ogad antiretseptor T=4 Genoom +RNA Ühekomponentne 11,5 kb Cap-struktuur ja poly(A) saba Elutsükkel Mõju peremeesrakule Translatsiooni ja transkriptsiooni mahasurumine Viirus-indutseeritud apoptoos Vektorites on infektsioon persistentne ja mittetsütotoksiline Kasutamine geenitehnoloogias Head mudelobjektid: 1. Lihtne genoom 2. Laboratoorsed tüved inimesele vähepatogeensed 3. suur mahutavus (kuni 6 kb) 4. ...
ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumist. Kroonilise C-hepatiidiga inimesed: võivad tunda väsimust tekkida võivad keskendumisraskused iiveldus liiges- ja lihasvalu ärevus või depressioon Sümptomid võivad sageli puududa aastaid. C-hepatiidi viirus Positiivse polaarsusega üheahelaline RNA-viirus. Genoom on 9,5 kb pikk. Viiruse partikkel on kerakujuline, väikene ning kaetud membraaniga. Viirus nakatab inimesi ja šimpanse. Levib peamiselt vere ja harva ka teiste kehavedelike kaudu. Vaktsineerimine Praegu puudub vaktsiin, mis hoiaks ära C-hepatiidi nakkuse. Lähitulevikus ei nähta võimalust vaktsiini väljatöötamiseks. Viirus muteerub väga kiiresti ja keeruline on luua stabiilseid viiruskultuure, kus vaktsiin välja töötada. Kasutatud kirjandus Pildid: http://i2.wp
Geneetika Levinumad viirushaigused Virulentsus- parasiidi võime peremeest kahjustada Glükovalk-valk , mille külge on lisatud süsivesik, vaja et märklaudrakku ära tunda ja sinna siseneda. Gripp Sümptomid- palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus Levib- õhukaudu, pinnakaudu, hingamisteede kaudu Tekivad enamasti Kagu-Aasias Partikkel ümmargune, 80-120 nm Genoom miinusahelaline RNA (7-8 RNA molekuli, igas 1-2 geeni) Geene kokku tavaliselt 11 Leitud 16H-ja 9N .alatüüpi. Mutanteeruvad kergesti Papilloomviirus Kondüloom-suguelunditele tekkinud villid soolatüükad Partikkel kera Genoom kaheahelaline DNAst koosnev rõngasgenoom Nakatab nahka ja limaskesti, levib sugulisel teel Vahel haigustunnused puuduvad
Milline see keel on? Üks Facebooki- vestlus võib alata näiteks nii: T: Heii! :) T: Mis teed? kas sa saaksid mind aidata ühe küsimusega... tegelt, oota.... ma kirjutan küsimuse ja sa kirjuta mis sa vastaks selelele T: sellele* M: tsau, kle niisama jah, okei On näha, et selles on kirjakeele ja argisõnavara. Aga selles on ka koos kirjaliku ja suulise keele grammatilised võtted, näiteks avalik eneseparandus selelele> sellele või kuule partikkel vooru alguses. Praeguse allkeelte süsteemi seisukohast võime öelda, et see tekst paikneb kusagil suulise ja kirjaliku ning avaliku ja argikeele vahepeal. Aga see on nii ainult senise süsteemi taustal. On üsna kindel, et spontaanset dialoogi kasutav netisuhtlus jääb ja muutub ja ühtlasi muutub ka meie arusaam kogu allkeelte süsteemist. Aga veel tähtsam on fakt, et just see allkeel on saanud staatuse, mis seni oli kõnekeelel ja slängidel.
maha maas maast peale peal pealt juurde juures juurest kõrvale kõrval kõrvalt Ruumi-, aja- ja põhjussuhete väljendamine somaatilise (s.o. kehaosi tähistatava) sõnavara kaudu on olemas paljudes keeltes. On loomulik, et inimene püüab kirjeldada maailma lähtudes iseendast, seetõttu on ootuspärane, et somaatiline sõnavara võib grammatikaliseeruda. Nt prepositsioonid kõrval, kõrvale, kõrvalt; käsil, käsile; partikkel kätte (sain kätte, jõudis kätte), pähe, peast (on peas, õppis pähe) jms. See töö on mul käsil. Võtsin töö käsile. Õppis pähe. Ma ei tea midagi peast. Miski kukkus maha põrandale. Kui grammatikaliseerumine on toimunud, ei saa enam grammatikaliseerunud ühikut laiendada ega muuta selle vormi (tärniga on tähistatud võimatu variant): Ta teeb nii olude sunnil. Ta sai aru. *Võtsin töö puhastele käsile. *Ta teeb nii olude sundidel. *Ta sai arud. 6
· Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal) · Kuju järgi silindrilised, hulktahukalised, silindriline ümbrisega, hulktahukaline ümbrisega, jätketega, lisanditega.
· adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas. · Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega · Semantiline jaotus, nt vastavalt püsivuse astmele: substantiiv püsivaim, verb ajutisim.
Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks.
- Partiklite pika eluea 2..4 päeva, suurima kolesteriidide ja kolesteroolisisalduse tõttu annabki LDL fraktsioon 65..75% kogu veres transporditavast kolesteroolist - LDL liigne metabolism (kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente - LDL partiklite võtmine koerakkudesse 1. LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega 2. LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor-vahendatud endotsütoosina 3. LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub a. Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu b. Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed) c. Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks) d. Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena 4. LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes, vastavalt vajadustee
Diiselmootoris tekib ka tahma (nõge). Põhjuseks on kohatine põlemisõhu puudujääk ja lühiajaliselt toimiv temperatuur 1000-2800 K rõhul 50-100 baari (ka tahmaosakeste tekkeks vajalik aeg on väga lühike, umbes 1 ms). Heitgaasitahma C-sisaldusest nüüd ametlikus keeles enam ei räägita, kasutatakse laiemat mõistet tahked osakesed (ingl 12 Mootor particulate matter), lühendit PM või öeldakse: partikkel. Eestikeelseks terminiks on pakutud kübemed. Väiksuse tõttu (läbimõõt 0,1-1,0 mm) saavad need, põhiliselt süsinikku sisaldavad kübemed, tungida inimese kopsu. PM definitsioon: kõik heitgaasis sisalduvad ained, mis temperatuuril 52 0C püütakse kinni vähemalt 98%-se püüdevõimega teflon- klaaskiudfiltriga ja mida on võimalik seejärel kaaluda. Põlemistemperatuur tõuseb 1900-2000 0C-ni ja rõhk silindris 50-90 baarini. Kõrge
Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla ja moodustub fagosoom . Fagosoom seejärel seostub lüsosoomi graanuliga, mis põhjustab grranuli sisu väljumise fagolüsosoomi. Infektsioosete agentide ja nekrootilise koe viimane samm elimineerimisel on nende hävitamine neutrofiilide ja makrofaagide sees. Mikroobi hävitamine saab teoks peamiselt tänu hapniku vabadele radikaalidele. Hapniku vabad radiaalid on produtseeritud lüsosoomis sees ning nii hoitakse raku enda organelle ROS-i kahjulikke toimete eest
Nimetatud adverbid on muutunud episteemilisteks modaalpartikliteks – neid on lähemalt uurinud Annika Valdmets. Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets, Habicht 2013: 208). Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218). Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab
(RF) 2.Moodustub ringikujuline struktuur 3.Sünteesitakse uut üheahelalist DNA 4.Viirus-partikkel liikub rakkust välja ilma selle raku lüüsita 15. DNA fragmenti on võimalik ligeerida ,,blunt-end" või ,,sticky-end" ligeerimise abil. Millised on poolt ja vastu argumendid mõlema meetodi puhul. Millised probleemid võivad esineda? Blunt-end + pole vaja komplimentaarset fragmenti ligeerimiseks, kuna blunt otsad võivad teiste mistahes
47. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Endomembraanid (ER/Golgi) 48. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. 49. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid + RNA. Seostub valgu signaaljärjestusele ja tegeleb selle liigutamisega membraanile. 50. Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? ER - Sekreteeritavad valgud sisaldavad N-terminaalses otsas nn ER signaal- e liiderjärjestuse
COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus
osalause- liitlause koostisosade kohta kasutatav nimetus palataal- konsonant, mis tekib keeleselja tõustes suulae suunas palatalisatsioon e. peenendus paradigma- selle moodustavad asendusseoses olevad elemendid paradigmamall e. WP mall- seda tüüpi kirjeldus, kus sõnade muutumist on kirjeldatud kõigi paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendi esitamise teel paradigmaatilised suhted e. asendatavus- e. rinnastussuhted parafraas e. paralleelväljend (ümbersõnastus) parole- kõne partikkel e. muutumatu sõna partitsiip e kesksõna pidzin- algselt tähendas niisugust inglise keele lihtsustatud varianti, kus sõnad küll ingliskeelsed, aga neid ühendatakse hiina keele kombel muutmatul kujul. Sama nimetust on hiljem hakatud kasutama muudegi samalaadsete loomulikest keeltest sündinud ja struktuurilt lihtsustunud abikeelte kohta. poolvokaal- nende puhul on kõnetraktis tekkiv müra tühine polügeneesiteooria- selle järgi on keeled tekkinud paljudes kohtades eraldi, ükteisest
rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. Valkude kotranslatsiooniline seostumine ER-ga. Karedapinnaline ER. Liiderjärjestus, signaaliäratundja partikkel (SRP), signaalpeptidaas Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. Kuna valgu süntees algab valgu N-terminaalsest osast, siis liiderjärjestus valmibki kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR
rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. Valkude kotranslatsiooniline seostumine ER-ga. Karedapinnaline ER. Liiderjärjestus, signaaliäratundja partikkel (SRP), signaalpeptidaas Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N-terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. Kuna valgu süntees algab valgu N-terminaalsest osast, siis liiderjärjestus valmibki kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle)
. Palve: Kas te saaksite mulle takso tellida? ? Ettepanek: Kas te sooviksite/tahaksite kataloogi ? vaadata? 47 Tingiva kõneviisi moodustamine Tingiv kõneviis moodustatakse tegusõna minevikuvormi ja muutumatu partikli abil. Partikkel võib olla nii enne kui peale tegusõna. Võrdle: . = . ? = ? Eitava vormi kasutamine muudab palve ja ettepaneku viisakamaks, kusjuures ei eelda eitavat vastust: ? Kas te saaksite mulle takso tellida? u Tegumood Vene keeles eristatakse kahte tegumoodi: isikulist ja umbisikulist tegumoodi. w Isikuline tegumood Isikulise tegumoe puhul on tegemist aktiivlausega, kus on olemas tegevuse subjekt ehk alus
membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. (pole õige) 7 2.)Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR kujutab endast valgu ja RNA kompleksi. Selles osaleb 6 erinevat valku ja 1 väike RNA. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. (sünteesitava
laskma-, jooksma-tüübi da-infinitiivi vormides on lõunaeestiline vokaaltüvi: laske, käske, juske (vrd lasta, kästa, joosta); Põhjaeesti joonte osakaalu alusel Helme – kõige lõunaeestilisem: o ai-diftongilised vormid, nt sain ‘sein’; o lõpukadu tegijanime vormides, nt avittej ‘aitaja’; o TA verbi mitmuse 3. p vormid, nt anDva ‘annavad’; o geminatsioonilised noomeni partitiivi vormid ja vai-partikkel; o Tartu murde de-lõpulised illatiivivormid, nt kamBreDe ‘kambrisse’; o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’; o vokaalilõpuline tud-partitsiip, nt kannettu ‘kantud’ (mujal Mulgis on tunnuseks –t); o minnu ‘mind’ vrd miut; o be-tunnuseline kaudne kv: saaBe ‘saavat’, teGeBe ‘tegevat’; Karksi ja Tarvastu (põhjaeesti mõjud alla 30%):
Alfa-sarnaste taimeviiruste ühised jooned on: Genoomide 5’-otstes asub cap-struktuur, mis sünteesitakse viiruse ensüümide poolt. Vähemalt osade geenide ekspresiooniks kasutatakse sgRNA-sid, mis sünteesitakse kasutades subgenoomset promootorit, negatiivse RNA maatritsil. TMV virion TMV virionid kujtavad endast jäika kepikese laadset struktuuri, mis on rakuvälises keskkonnas väga stabiilne. TMV partikkel koosneb ühest molekulist genoomsest RNA-st ja ca 2100 identsest kattevalgu subühikust. Üks kattevalgu molekul seob 3 nukleotiidi RNA-st, spiraali pöörde peale tuleb 49 nukleotiidi ja 16 1/3 kattevalgu molekuli Spiraali maksimaalne raadius on 9nm, RNA fosfaadid asuvad 4nm kaugusel spiraali teljest. TMV infektsioonitsükkel rakus TMV ei oma vektorit ja tungib rakku vigastuste kaudu raku seinas. Madal Ca2+ ioonide
depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA). Modifikatsioon-reguleeritud kanalid - modifikatsiooniks on nt fosforüülimine. Mehhanosõltuvad kanalid – meh. ärrituse toimel avanevad (heliretseptorid). 1.3. Ekso- ja endotsütoos. Endotsütoos – väliskeskkonnast partikkel seondub retseptoriga ja plasmamembraan sopistub sombukeseks selles kohas sisse. Sombuke nöördub rakusisese vesiikulina. Haaratakse verest kõrgmol. aineid. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ja ligand-retseptor kompleks viiakse rakku (Chol sisenemine rakku). Samamoodi sisenevad viirused. Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks (selleks võimelised spets rakud, mis „imevad“ bakterid sisse)
maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse. Rakkudes pikaahelaga rasvhapetest sünteesitakse taas triglütseriidid ja kaetakse valgukihiga ning need liiguvad lümfi. Lühikese ja keskmise ahelaga RH liiguvad pärast resorptsiooni verre. Rasvatranspordi peamine partikkel-lipaas ja kolipaas? Üldised toitumissoovitused-enamasti tuleb usaldada oma isusid. Toit peab olema mitmekesine(või on kasulikum kui margariin, suhkur ei ole valge surm ,kui seda tarbida mõõdukalt ning lapsed/täiskasvanud peaksid tarbima piima ja piimatooteid ja terve inimene ei tohiks karta kolesterooli!) Kolesteroolist sünteesitud hädavajalikud ained-Sapphapped, vitamiin D3, progesteroon, steroidsed mees/naissuguhormoonid, koolhape. Kolesterool on kõikide rakkude membraani koostises.
intronite splaissingul. DNA replikatsioon toimub tuumas, vahendab viiruse kodeeritud DNA polümeraas, praimerina kasutatakse terminaalset proteiini koos seostunud tsütosiinmonofosfaadiga. Hiliste geenide transkriptsioon algab pärast DNA replikatsiooni. Kapsiidivalgud toodetakse tsütoplasmas, transporditakse kokkupanekuks tuuma. Algselt pannakse kokku tühi kapsiid, millesse sisestatakse viiruse DNA ja valgud. Replikatsioon on vigaderohke, tekib üks infektsioosne partikkel 11…2300 virioni kohta. DNA, valgud ja defektsed partiklid akumuleeruvad tuuma inklusioonkehakestes, viirus jääb rakku, vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Lüütiline infektsioon limaskestadel, latentne lümfoidkoes, immortaliseeriv hamstritel. Pentoni aluse valgu toksilisus põhjustab raku mRNA transpordi ja valgusünteesi inhibitsiooni. Levib aerosooliga, lähedasel kontaktil või fekaaloraalselt, tekitamaks neeluindektsiooni. Näppudega silma. Viirus infitseerib
keeleteadus on inglise keelest lähtuv :(tegi kriitikat), peaksime hoopis võrdlema mõistet, mitte gram. element või sõna, võib kasutada nt pilte; aspekti.jm keerulisemad kategooriad on keerulisem võrrelda. peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt. Kordamine 1. klusiiv - 2. demonstratiivpronoomen - 3. polaarsus - jaatus ja eitus - väljendusvahendid (partikkel, verbi markeering; eraldi eitusafiks) 4. aeg e tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakat. 5. kõneviis e moodus, modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine dünaamiline - võimed. oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7
Interaktsioon peremeesraku membraanidega toimub välimise kapsiidivalgu µ1 kaudu (N- terminus on müristüleeritud, sisaldab amphipaatilisi heelikseid). Täpne tsütoplasmasse sisenemise mehhanism on teadmata. Oletatakse et ISVP interaktsioon membraaniga viib membraani lokaalse katkestuse tekkimiseni, või viiruse valgud moodustavad membraanis poori taolise struktuuri. Läbi selliste struktuuride (kumb mudel on õige pole veel teada) tungib rakku partikkel, mis koosneb "core" osakesest ja järelejäänud välimise kapsiidi valkudest (2-, -valk). 11 LIISI KINK 12 VIROLOOGIA
sajandi viimasest kümnendist märgatav tõus, mis kulmineerus 19. sajandi esimestel kümnenditel. Seda soodustas aadlike rahapuudus. Pandivaldus oli 1860. aastateni ühtlasi ainus legaalne viis, kuidas bürgeri ehk kodanikuseisusest ja rüütelkondadesse mittekuulunud aadlikud võisid mõisaid pidada. Jacob von Dohren, ka Dohrn (u. 1707--1756) kuulus ilmselt Saksamaal sündinud ja 17.--18. sajandi vahetusel Pärnus tegutsenud raehärrade suguvõssa. Partikkel ,,von" näib osutavat tema aadliseisusele, aga see pole päris kindel. 1729. aastal sai temast Pärnu kodanik, hiljem oli ametis raehärrana, olles ühtlasi ka mõisaomanik. Peale Voltveti ja Kärsu omandas ta 1742. aastal Vahenurme ja 1747. aastal ka Roodi, viimase pidi ta aga loovutama. Raehärradest mõisnikke võis kohata juba Rootsi ajal. 1710. aasta kapitulatsioonides oli rõhutatud aadli ainuõigust mõisatele
signaalpeptidaaside poolt. SRPga interaktsioon on adapteriks ribosoomide ja ER vahel. Polüpeptiidid, millel selline signaal puudub, suunatakse tsütosooli. 4. Valkude suunamine ER-I, SRP ja translokoon, energeetilised aspektid sekretoorsete valkude signaaljärjestus suunab need ERi, seejärel lõigatakse selline järjestus kui funktsionaalselt mittevajalik. Sekretoorsed valgud sisenevad ER luumenisse vahetult pärast sünteesi algust kotranslatoorselt. SRP on signaali äratundmise partikkel. Signaaljärjestuse interaktsiooniks ER membraaniga on vaja kahte valku: SRP ja SRP retseptor. Translokalisatsiooni põhjustab ribosoomi liikumine mRNA-l ja sellest tulenev polüpeptiidahela liikumine ribosoomist välja. Polüpeptiid liigub ER luumenisse läbi translokoni. GTP hüdrolüüsi tulemusena tekkiv konformatsioonimuutus vabastab SRP ja rSRP kompleksi. 5. Millal ja kus toimub signaaljärjestuse lõikamine ja valkude pakkimine ER valkudel
nrr, v, tum, re jutustama jaatavat vastust; vrd num) nscor, ntus sum, nsc sündima; tekkima nnnllus, a, um mõni nti, nis f päritolu; hõim, rahvas ns pron. pers., gen. nostr ja nostrum meie ntra, ae f loodus; loomus; olemus nsc, nv, ntum, ere tundma õppima, nvis, is f laev teada saama; perf. nv (= sci) olen -ne (küsiv partikkel) kas; -ne ...an kas ...või tundma õppinud, s.o. tunnen, tean I n 1. adv. ära, ärge, ärgem, ärgu; 2. conct. noster, nostra, nostrum pron. poss. meie (= ut nn) et ei, et mitte (oma) 14 ntus, a, um tuntud, teatud, tuttav officium, i n kohus(tus); amet(ikoht); novem num. indecl. üheksa vastutulelikkus, teene nv perf
merozoiidid, mis lähevad RBC, rõngasjas staadium areneb tekib skisont, mis nakatab uusi RBC. Kui areneb välja gametotsüüt, ja sääsk imeb sellist verd, siis sääseks toimub gametotsüdide areng gameetideks ning toimub viljastamne,arenebsügoot, ookineet, mis siseneb soolde ja kasvavad. Vabanevad sporosoiidid ja migreeruvad sääse süljenäärmetesse. DNA viiruse elutsükkel. Siseneb rakku (valk laguneb, vabaneb DNA), DNA transkrisptsioon (et valgu toota) ja replikatsioon. Uus viirus partikkel uutst valkudest ja replitserunud DNA-st. DNA ja RNA viiruste ehitus. DNA-ümbris, kapsiid,valk,DNA RNA- ümbris, kapsiid,valk,RNA Viiruse katte moodustumine. Viiruse kate võetakse rakust väljudes kaasa (kodeeritud eelneavlt viiruse poolt) Esalt ER ja siis võetakse Golgi kompleksist Inimese immunodefitsiitsust põhjustava viiruse märklaudrakud ja rakkudele seostumise retseptorid. Makrofaagile kinnitumiseks on beeta kemokiini retseptor (CCR5), T-helperitel on alfa
Südametegevuse häired Na+ /K+ -ATPaas Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale ABC pump (multi-drug resistance) Värvipimedus [H+] gradient kui pump (rodopsiin) ENDOMEMBRAANID Tsütoplasmavõrgustik = ER ja sekreetoorne rada ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. SRP (signaali äratundja partikkel) on proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA. Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? N-terminaalses otsas korduvad leutsiini jäägid ning ka lüsiini jäägid. Signaaljärjestus komplekseerub SRP-ga, translokaatoriga
sünteesitud valk ribosoomist. Valkude seostumine ER-ga 1. Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. 5 2. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal- recognition particle). 3. Kui liiderjärjestus on SRP-ga seostunud, siis valgusüntees e. translatsioon peatatakse ajutiselt. See on oluline selleks, et oodata, kuni SRP seostub oma retseptoriga ja valk ei satuks tsütoplasmasse. Ülaltoodust tulenevalt on rakus seega kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole)
Depolariseerumine saaks toimuda kui liigsed Cl ioonid lahkuvad rakust ning rakku pääseks K ja Na ioone. Endomembraanid (ER/Golgi) 1. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku 1- antiproteaas, seerumalbumiin, insuliin, glükagoon, glükoproteiinid, proteoglükaanid, kollageen, amülaas, endorfiin, monoklonaalsed antikehad, erütropoietiin, mutsiinid, 2. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. SRP on tsütoplasmas paiknev valguline RNA-d sisaldav kompleks, mis seostub signaaljärjestusega, ribosoomi suure subühikuga ja SRP retseptoriga. SRP koosneb ~300 nukleotiidi pikkusest RNA ahelast ja kuuest valgust (P9,P14,P19,P54,P68,P72 number näitab molekulmassi kilodaltonites). P54 vahendusel toimub seostumine valguga ja SRP retseptoriga. Signaaljärjestuse äratundmise koht on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku
Süntees toimub vastavalt mRNA programmile. Ribosoomid koosnevad alati kahest ebavõrdsest osast, suurest ja väiksest subühikust. Nimetus "ribosoom" tuleneb RNA sisaldusest. Ribosoomi mõlemad subühikud koosnevad RNA'st ja valkudest. Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulamssid on sulgudes). Ribosoom Subühikud rRNA r-Valgud
lõpus. Fakt, et ribosoomides on RNA katalüütilise funktisooni kandjaks on olnud oluliseks aluseks nn. "RNA maailma" hüpoteesilse. Selle hüpoteesi kohaselt tekkis elu kõigepealt RNA baasil, mis kandis algselt nii geneetilist informatsiooni kui oli ka keemiliste reaktsioonide läbiviijaks. Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulmassid on sulgudes). Ribosomaalse RNA (rRNA) pikkus nukleotiidides on lisatud. Ribosoomi valkude (r-valkude) puhul on toodud molekulmasside vahemik,
enda võtme Kb ehk Dekrüpt = Kb(Ka(m))=m. Antud juhul on Alicel ja Bobil sama võti ja see võti on salajane. Üks kõige lihtsamaid algoritme on nt nihe paremale 3 võrra, Caesar Cipher ehk a = d, b = e jne. Kuidas seda lahti murda: ● Ciphertext-only attack - Ehk meil on ainult krüpteeritud tekst ja mitte midagi muud. Saab kasutada loogikat ja statistikat, et aidata seda lahti murda. Nt inglise keeles 1 tähelised “sõnad” oleks I või partikkel a. 3 tähelisi sõnu pole ka palju, nii saab juba mingid tähed paika ja on vähem vaja “brute force” meetodil läbi proovida. ● Known-plaintext attack - Kui pealtkuulaja for some reason teaks täpselt et sõnumis esineb “alice” ja “bob”, siis tal on tähepaarid olemas 7 tähe jaoks. Või on õnnestunud saada ligipääs hunnikule ciphertextile ja vähemalt ühele dekrüpteeritud versioonile.
replitseerub immuunsüsteemi rakkudes. Viiruse tsükkel on sõltuv aktiveeritud T-rakkude transkriptioonifaktoritest. HIV infitseerib CD4+ rakke, makrofaage, dendriitrakke. Viirus siseneb rakku teatud kemokiinide retseptorite abil. Veidi täpsemalt: HIV kinnitumine ja rakku tungimine toimub gp120 ja gp41 abil ning märklaudraku pinnal asuvate CD4 ja kemokiini retseptorite kaudu. HIV infitseerib T-rakke, makrofaage ja dendriitrakke. Viiruse partikkel seostub CD4 ja koretseptoriga T-rakul Viiruse ümbris sulandub rakumembraaniga, lastes viiruse genoomil rakku siseneda Pöördtranskriptsioon kopeerib viiruse RNA genoomi topeltahelaliseks cDNA-ks Viiruse cDNA siseneb raku tuuma ja integreerub peremeesraku DNA-ga T-raku aktivatsioon indutseerib madalatasemelist proviiruse transkriptsiooni RNA transkriptid paljundatakse ja seotakse, saab toimuda varajaste geenide tat ja rev translatsioon
(valgulised): initsiatsioon – määrab õige lugemisraami, elongatsioon – ahela pikendamine, terminatsioon – valmis peptiidahela vabastamine. Bakteriaalne ribosoom – 2/3 tRNA ja 1/3 valku Eukarüootide ribosoom – ½ tRNA ja ½ valku. Organellidel (mitokondrid, kloroplastid) – 2/3 valku ja 1/3 tRNA-d 21 Makromolekulide ja nende suuruse iseloomustamiseks kasutatakse ühikud S (Svedberg). Mida suurem partikkel, seda suurem S. S – raskusväljas liikumise kiirus, mis sõltub molekulmassist kui mõõtmetest (tihedusest) – mittelineaarne sõltuvus. - Valk on 3x tihedam kui vesi, tRNA 2x tihedam kui vesi. Mida suurem massi tihedus, seda kiiremini liigub raskusväljas Bakteri ribosoom: 2,5 x 10 6 D – väike 30 S, suur 50 S, rRNA moodustab 66% ribosoomide massist, kuivmassist 20-40% Inimese ribosoom: 4,2 x 10 6 D – väike 40 S, suur 60 S , rRNA moodustab 60%
annaabi.ee 
