Semliki Forest viirus Grete Kuura Helerin Margus Avastamine ja levik 1944 a, Semliki mets, Uganda Isoleeriti moskiitodest nakatab närilisi, imetajaid Vektoriks lülijalgsed Kuuluvus Positiivse polaarsusega RNA genoom Alpha-sarnaste viiruste supersugukond Sugukond Togaviridae Perekond Alphavirus Liik Semliki Forest viirus Virion d= 65-70 nm Sfääriline Membraaniga nukleokapsiid Glükoproteiinidest ogad antiretseptor T=4 Genoom +RNA Ühekomponentne 11,5 kb Cap-struktuur ja poly(A) saba Elutsükkel Mõju peremeesrakule Translatsiooni ja transkriptsiooni mahasurumine Viirus-indutseeritud apoptoos Vektorites on infektsioon persistentne ja mittetsütotoksiline Kasutamine geenitehnoloogias Head mudelobjektid: 1. Lihtne genoom 2. Laboratoorsed tüved inimesele vähepatogeensed 3. suur mahutavus (kuni 6 kb) 4. ...
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e üliv...
ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumist. Kroonilise C-hepatiidiga inimesed: võivad tunda väsimust tekkida võivad keskendumisraskused iiveldus liiges- ja lihasvalu ärevus või depressioon Sümptomid võivad sageli puududa aastaid. C-hepatiidi viirus Positiivse polaarsusega üheahelaline RNA-viirus. Genoom on 9,5 kb pikk. Viiruse partikkel on kerakujuline, väikene ning kaetud membraaniga. Viirus nakatab inimesi ja šimpanse. Levib peamiselt vere ja harva ka teiste kehavedelike kaudu. Vaktsineerimine Praegu puudub vaktsiin, mis hoiaks ära C-hepatiidi nakkuse. Lähitulevikus ei nähta võimalust vaktsiini väljatöötamiseks. Viirus muteerub väga kiiresti ja keeruline on luua stabiilseid viiruskultuure, kus vaktsiin välja töötada. Kasutatud kirjandus Pildid: http://i2.wp
Geneetika Levinumad viirushaigused Virulentsus- parasiidi võime peremeest kahjustada Glükovalk-valk , mille külge on lisatud süsivesik, vaja et märklaudrakku ära tunda ja sinna siseneda. Gripp Sümptomid- palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus Levib- õhukaudu, pinnakaudu, hingamisteede kaudu Tekivad enamasti Kagu-Aasias Partikkel ümmargune, 80-120 nm Genoom miinusahelaline RNA (7-8 RNA molekuli, igas 1-2 geeni) Geene kokku tavaliselt 11 Leitud 16H-ja 9N .alatüüpi. Mutanteeruvad kergesti Papilloomviirus Kondüloom-suguelunditele tekkinud villid soolatüükad Partikkel kera Genoom kaheahelaline DNAst koosnev rõngasgenoom Nakatab nahka ja limaskesti, levib sugulisel teel Vahel haigustunnused puuduvad
Milline see keel on? Üks Facebooki- vestlus võib alata näiteks nii: T: Heii! :) T: Mis teed? kas sa saaksid mind aidata ühe küsimusega... tegelt, oota.... ma kirjutan küsimuse ja sa kirjuta mis sa vastaks selelele T: sellele* M: tsau, kle niisama jah, okei On näha, et selles on kirjakeele ja argisõnavara. Aga selles on ka koos kirjaliku ja suulise keele grammatilised võtted, näiteks avalik eneseparandus selelele> sellele või kuule partikkel vooru alguses. Praeguse allkeelte süsteemi seisukohast võime öelda, et see tekst paikneb kusagil suulise ja kirjaliku ning avaliku ja argikeele vahepeal. Aga see on nii ainult senise süsteemi taustal. On üsna kindel, et spontaanset dialoogi kasutav netisuhtlus jääb ja muutub ja ühtlasi muutub ka meie arusaam kogu allkeelte süsteemist. Aga veel tähtsam on fakt, et just see allkeel on saanud staatuse, mis seni oli kõnekeelel ja slängidel.
maha maas maast peale peal pealt juurde juures juurest kõrvale kõrval kõrvalt Ruumi-, aja- ja põhjussuhete väljendamine somaatilise (s.o. kehaosi tähistatava) sõnavara kaudu on olemas paljudes keeltes. On loomulik, et inimene püüab kirjeldada maailma lähtudes iseendast, seetõttu on ootuspärane, et somaatiline sõnavara võib grammatikaliseeruda. Nt prepositsioonid kõrval, kõrvale, kõrvalt; käsil, käsile; partikkel kätte (sain kätte, jõudis kätte), pähe, peast (on peas, õppis pähe) jms. See töö on mul käsil. Võtsin töö käsile. Õppis pähe. Ma ei tea midagi peast. Miski kukkus maha põrandale. Kui grammatikaliseerumine on toimunud, ei saa enam grammatikaliseerunud ühikut laiendada ega muuta selle vormi (tärniga on tähistatud võimatu variant): Ta teeb nii olude sunnil. Ta sai aru. *Võtsin töö puhastele käsile. *Ta teeb nii olude sundidel. *Ta sai arud. 6
· Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal) · Kuju järgi silindrilised, hulktahukalised, silindriline ümbrisega, hulktahukaline ümbrisega, jätketega, lisanditega.
· adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas. · Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega · Semantiline jaotus, nt vastavalt püsivuse astmele: substantiiv püsivaim, verb ajutisim.
Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks.
- Partiklite pika eluea 2..4 päeva, suurima kolesteriidide ja kolesteroolisisalduse tõttu annabki LDL fraktsioon 65..75% kogu veres transporditavast kolesteroolist - LDL liigne metabolism (kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente - LDL partiklite võtmine koerakkudesse 1. LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega 2. LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor-vahendatud endotsütoosina 3. LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub a. Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu b. Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed) c. Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks) d. Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena 4. LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes, vastavalt vajadustee
Diiselmootoris tekib ka tahma (nõge). Põhjuseks on kohatine põlemisõhu puudujääk ja lühiajaliselt toimiv temperatuur 1000-2800 K rõhul 50-100 baari (ka tahmaosakeste tekkeks vajalik aeg on väga lühike, umbes 1 ms). Heitgaasitahma C-sisaldusest nüüd ametlikus keeles enam ei räägita, kasutatakse laiemat mõistet tahked osakesed (ingl 12 Mootor particulate matter), lühendit PM või öeldakse: partikkel. Eestikeelseks terminiks on pakutud kübemed. Väiksuse tõttu (läbimõõt 0,1-1,0 mm) saavad need, põhiliselt süsinikku sisaldavad kübemed, tungida inimese kopsu. PM definitsioon: kõik heitgaasis sisalduvad ained, mis temperatuuril 52 0C püütakse kinni vähemalt 98%-se püüdevõimega teflon- klaaskiudfiltriga ja mida on võimalik seejärel kaaluda. Põlemistemperatuur tõuseb 1900-2000 0C-ni ja rõhk silindris 50-90 baarini. Kõrge
ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla ja moodustub fagosoom . Fagosoom seejärel seostub lüsosoomi graanuliga, mis põhjustab grranuli sisu väljumise fagolüsosoomi. Infektsioosete agentide ja nekrootilise koe viimane samm elimineerimisel on nende hävitamine neutrofiilide ja makrofaagide sees. Mikroobi hävitamine saab teoks peamiselt tänu hapniku vabadele radikaalidele. Hapniku vabad radiaalid on produtseeritud lüsosoomis sees ning nii hoitakse raku enda organelle ROS-i kahjulikke toimete eest
Nimetatud adverbid on muutunud episteemilisteks modaalpartikliteks – neid on lähemalt uurinud Annika Valdmets. Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets, Habicht 2013: 208). Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218). Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab
1. Selgita ,,tömbi" ja kohessiivse otste põhimõtet (,,blunt" ja ,,sticky ends") Need otsad saadakse erinevate restriktsiooni tüüpide tulemusena. Tömbi otstele on iseloomulik komplimentaarse aluste baaspaari olemasolu. Lihtsam ligeerida vektoriga. Probleemiks DNA võib endast ümber pöörata ning valesti sisse minna. Kohessiivsed otsad ilmuvad astmelise katkestuste tõttu (trepi sarnased otsad.). Väga kergesti kleepuvad omavahel: aitavad bakteriofaagile moodustada rõbjast struktuuri. 2. Mis rolli mängib DNA metüleerimine restriktsiooni analüüsis? Metüleerimise abil kaitstakse DNA restriktsiooni eest. Nii nt.kaitseb E.coli oma genoomset DNA enda poolt toodetud ...
Valk lahtikeerdunud. Tsütoplasma-tuuma vahel toimub transport läbi tuumapoori kompleksi, ehk läbi spetsiifiliste pooride, mis on valmis läbi laskma kõrgmolekulaarseid ühendeid. (või pigem vaata küsimus number 5. vaja on signaale NLS ja NES + tuuma transpordi retseptorid.)Tsütoplasma ja ER-i vahel toimub transport aga läbi translookonite. Osa võtab SRP signal recognition particle, ehk signaali äratundev partikkel, mis on RNA signaaljärjestus, mis ütleb, kas valk saab ER-i või mitte. Pmst vaja on GTPd, SRP-d ja selle retseptorit moodustamas kompleksi ning translookonit, kui signaaljärjestus seostub translookoniga siis selle värav avaneb ja valk liigub ER-i sisse. Erinevuseks on veel see, et ER-i liikudes peab valk lahtikeerduma, tuuma minekuks aga ei pea. 4. Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust.
COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. Valkude kotranslatsiooniline seostumine ER-ga. Karedapinnaline ER. Liiderjärjestus, signaaliäratundja partikkel (SRP), signaalpeptidaas Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. Kuna valgu süntees algab valgu N-terminaalsest osast, siis liiderjärjestus valmibki kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR
rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. Valkude kotranslatsiooniline seostumine ER-ga. Karedapinnaline ER. Liiderjärjestus, signaaliäratundja partikkel (SRP), signaalpeptidaas Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N-terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. Kuna valgu süntees algab valgu N-terminaalsest osast, siis liiderjärjestus valmibki kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle)
. Palve: Kas te saaksite mulle takso tellida? ? Ettepanek: Kas te sooviksite/tahaksite kataloogi ? vaadata? 47 Tingiva kõneviisi moodustamine Tingiv kõneviis moodustatakse tegusõna minevikuvormi ja muutumatu partikli abil. Partikkel võib olla nii enne kui peale tegusõna. Võrdle: . = . ? = ? Eitava vormi kasutamine muudab palve ja ettepaneku viisakamaks, kusjuures ei eelda eitavat vastust: ? Kas te saaksite mulle takso tellida? u Tegumood Vene keeles eristatakse kahte tegumoodi: isikulist ja umbisikulist tegumoodi. w Isikuline tegumood Isikulise tegumoe puhul on tegemist aktiivlausega, kus on olemas tegevuse subjekt ehk alus
süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. (pole õige) 7 2.)Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR kujutab endast valgu ja RNA kompleksi. Selles osaleb 6 erinevat valku ja 1 väike RNA. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. (sünteesitava valgu, SRP ja SRP-retseptori vahendusel). Kui liiderjärjestus on SRP-ga seostunud, siis valgusüntees e
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Alfa-sarnaste taimeviiruste ühised jooned on: Genoomide 5’-otstes asub cap-struktuur, mis sünteesitakse viiruse ensüümide poolt. Vähemalt osade geenide ekspresiooniks kasutatakse sgRNA-sid, mis sünteesitakse kasutades subgenoomset promootorit, negatiivse RNA maatritsil. TMV virion TMV virionid kujtavad endast jäika kepikese laadset struktuuri, mis on rakuvälises keskkonnas väga stabiilne. TMV partikkel koosneb ühest molekulist genoomsest RNA-st ja ca 2100 identsest kattevalgu subühikust. Üks kattevalgu molekul seob 3 nukleotiidi RNA-st, spiraali pöörde peale tuleb 49 nukleotiidi ja 16 1/3 kattevalgu molekuli Spiraali maksimaalne raadius on 9nm, RNA fosfaadid asuvad 4nm kaugusel spiraali teljest. TMV infektsioonitsükkel rakus TMV ei oma vektorit ja tungib rakku vigastuste kaudu raku seinas. Madal Ca2+ ioonide
depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA). Modifikatsioon-reguleeritud kanalid - modifikatsiooniks on nt fosforüülimine. Mehhanosõltuvad kanalid – meh. ärrituse toimel avanevad (heliretseptorid). 1.3. Ekso- ja endotsütoos. Endotsütoos – väliskeskkonnast partikkel seondub retseptoriga ja plasmamembraan sopistub sombukeseks selles kohas sisse. Sombuke nöördub rakusisese vesiikulina. Haaratakse verest kõrgmol. aineid. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ja ligand-retseptor kompleks viiakse rakku (Chol sisenemine rakku). Samamoodi sisenevad viirused. Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks (selleks võimelised spets rakud, mis „imevad“ bakterid sisse)
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
intronite splaissingul. DNA replikatsioon toimub tuumas, vahendab viiruse kodeeritud DNA polümeraas, praimerina kasutatakse terminaalset proteiini koos seostunud tsütosiinmonofosfaadiga. Hiliste geenide transkriptsioon algab pärast DNA replikatsiooni. Kapsiidivalgud toodetakse tsütoplasmas, transporditakse kokkupanekuks tuuma. Algselt pannakse kokku tühi kapsiid, millesse sisestatakse viiruse DNA ja valgud. Replikatsioon on vigaderohke, tekib üks infektsioosne partikkel 11…2300 virioni kohta. DNA, valgud ja defektsed partiklid akumuleeruvad tuuma inklusioonkehakestes, viirus jääb rakku, vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Lüütiline infektsioon limaskestadel, latentne lümfoidkoes, immortaliseeriv hamstritel. Pentoni aluse valgu toksilisus põhjustab raku mRNA transpordi ja valgusünteesi inhibitsiooni. Levib aerosooliga, lähedasel kontaktil või fekaaloraalselt, tekitamaks neeluindektsiooni. Näppudega silma. Viirus infitseerib
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...
sajandi viimasest kümnendist märgatav tõus, mis kulmineerus 19. sajandi esimestel kümnenditel. Seda soodustas aadlike rahapuudus. Pandivaldus oli 1860. aastateni ühtlasi ainus legaalne viis, kuidas bürgeri ehk kodanikuseisusest ja rüütelkondadesse mittekuulunud aadlikud võisid mõisaid pidada. Jacob von Dohren, ka Dohrn (u. 1707--1756) kuulus ilmselt Saksamaal sündinud ja 17.--18. sajandi vahetusel Pärnus tegutsenud raehärrade suguvõssa. Partikkel ,,von" näib osutavat tema aadliseisusele, aga see pole päris kindel. 1729. aastal sai temast Pärnu kodanik, hiljem oli ametis raehärrana, olles ühtlasi ka mõisaomanik. Peale Voltveti ja Kärsu omandas ta 1742. aastal Vahenurme ja 1747. aastal ka Roodi, viimase pidi ta aga loovutama. Raehärradest mõisnikke võis kohata juba Rootsi ajal. 1710. aasta kapitulatsioonides oli rõhutatud aadli ainuõigust mõisatele
signaalpeptidaaside poolt. SRPga interaktsioon on adapteriks ribosoomide ja ER vahel. Polüpeptiidid, millel selline signaal puudub, suunatakse tsütosooli. 4. Valkude suunamine ER-I, SRP ja translokoon, energeetilised aspektid sekretoorsete valkude signaaljärjestus suunab need ERi, seejärel lõigatakse selline järjestus kui funktsionaalselt mittevajalik. Sekretoorsed valgud sisenevad ER luumenisse vahetult pärast sünteesi algust kotranslatoorselt. SRP on signaali äratundmise partikkel. Signaaljärjestuse interaktsiooniks ER membraaniga on vaja kahte valku: SRP ja SRP retseptor. Translokalisatsiooni põhjustab ribosoomi liikumine mRNA-l ja sellest tulenev polüpeptiidahela liikumine ribosoomist välja. Polüpeptiid liigub ER luumenisse läbi translokoni. GTP hüdrolüüsi tulemusena tekkiv konformatsioonimuutus vabastab SRP ja rSRP kompleksi. 5. Millal ja kus toimub signaaljärjestuse lõikamine ja valkude pakkimine ER valkudel
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
merozoiidid, mis lähevad RBC, rõngasjas staadium areneb tekib skisont, mis nakatab uusi RBC. Kui areneb välja gametotsüüt, ja sääsk imeb sellist verd, siis sääseks toimub gametotsüdide areng gameetideks ning toimub viljastamne,arenebsügoot, ookineet, mis siseneb soolde ja kasvavad. Vabanevad sporosoiidid ja migreeruvad sääse süljenäärmetesse. DNA viiruse elutsükkel. Siseneb rakku (valk laguneb, vabaneb DNA), DNA transkrisptsioon (et valgu toota) ja replikatsioon. Uus viirus partikkel uutst valkudest ja replitserunud DNA-st. DNA ja RNA viiruste ehitus. DNA-ümbris, kapsiid,valk,DNA RNA- ümbris, kapsiid,valk,RNA Viiruse katte moodustumine. Viiruse kate võetakse rakust väljudes kaasa (kodeeritud eelneavlt viiruse poolt) Esalt ER ja siis võetakse Golgi kompleksist Inimese immunodefitsiitsust põhjustava viiruse märklaudrakud ja rakkudele seostumise retseptorid. Makrofaagile kinnitumiseks on beeta kemokiini retseptor (CCR5), T-helperitel on alfa
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
sünteesitud valk ribosoomist. Valkude seostumine ER-ga 1. Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. 5 2. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal- recognition particle). 3. Kui liiderjärjestus on SRP-ga seostunud, siis valgusüntees e. translatsioon peatatakse ajutiselt. See on oluline selleks, et oodata, kuni SRP seostub oma retseptoriga ja valk ei satuks tsütoplasmasse. Ülaltoodust tulenevalt on rakus seega kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole)
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ...
Süntees toimub vastavalt mRNA programmile. Ribosoomid koosnevad alati kahest ebavõrdsest osast, suurest ja väiksest subühikust. Nimetus "ribosoom" tuleneb RNA sisaldusest. Ribosoomi mõlemad subühikud koosnevad RNA'st ja valkudest. Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulamssid on sulgudes). Ribosoom Subühikud rRNA r-Valgud
lõpus. Fakt, et ribosoomides on RNA katalüütilise funktisooni kandjaks on olnud oluliseks aluseks nn. "RNA maailma" hüpoteesilse. Selle hüpoteesi kohaselt tekkis elu kõigepealt RNA baasil, mis kandis algselt nii geneetilist informatsiooni kui oli ka keemiliste reaktsioonide läbiviijaks. Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulmassid on sulgudes). Ribosomaalse RNA (rRNA) pikkus nukleotiidides on lisatud. Ribosoomi valkude (r-valkude) puhul on toodud molekulmasside vahemik,
enda võtme Kb ehk Dekrüpt = Kb(Ka(m))=m. Antud juhul on Alicel ja Bobil sama võti ja see võti on salajane. Üks kõige lihtsamaid algoritme on nt nihe paremale 3 võrra, Caesar Cipher ehk a = d, b = e jne. Kuidas seda lahti murda: ● Ciphertext-only attack - Ehk meil on ainult krüpteeritud tekst ja mitte midagi muud. Saab kasutada loogikat ja statistikat, et aidata seda lahti murda. Nt inglise keeles 1 tähelised “sõnad” oleks I või partikkel a. 3 tähelisi sõnu pole ka palju, nii saab juba mingid tähed paika ja on vähem vaja “brute force” meetodil läbi proovida. ● Known-plaintext attack - Kui pealtkuulaja for some reason teaks täpselt et sõnumis esineb “alice” ja “bob”, siis tal on tähepaarid olemas 7 tähe jaoks. Või on õnnestunud saada ligipääs hunnikule ciphertextile ja vähemalt ühele dekrüpteeritud versioonile.
replitseerub immuunsüsteemi rakkudes. Viiruse tsükkel on sõltuv aktiveeritud T-rakkude transkriptioonifaktoritest. HIV infitseerib CD4+ rakke, makrofaage, dendriitrakke. Viirus siseneb rakku teatud kemokiinide retseptorite abil. Veidi täpsemalt: HIV kinnitumine ja rakku tungimine toimub gp120 ja gp41 abil ning märklaudraku pinnal asuvate CD4 ja kemokiini retseptorite kaudu. HIV infitseerib T-rakke, makrofaage ja dendriitrakke. Viiruse partikkel seostub CD4 ja koretseptoriga T-rakul Viiruse ümbris sulandub rakumembraaniga, lastes viiruse genoomil rakku siseneda Pöördtranskriptsioon kopeerib viiruse RNA genoomi topeltahelaliseks cDNA-ks Viiruse cDNA siseneb raku tuuma ja integreerub peremeesraku DNA-ga T-raku aktivatsioon indutseerib madalatasemelist proviiruse transkriptsiooni RNA transkriptid paljundatakse ja seotakse, saab toimuda varajaste geenide tat ja rev translatsioon
(valgulised): initsiatsioon – määrab õige lugemisraami, elongatsioon – ahela pikendamine, terminatsioon – valmis peptiidahela vabastamine. Bakteriaalne ribosoom – 2/3 tRNA ja 1/3 valku Eukarüootide ribosoom – ½ tRNA ja ½ valku. Organellidel (mitokondrid, kloroplastid) – 2/3 valku ja 1/3 tRNA-d 21 Makromolekulide ja nende suuruse iseloomustamiseks kasutatakse ühikud S (Svedberg). Mida suurem partikkel, seda suurem S. S – raskusväljas liikumise kiirus, mis sõltub molekulmassist kui mõõtmetest (tihedusest) – mittelineaarne sõltuvus. - Valk on 3x tihedam kui vesi, tRNA 2x tihedam kui vesi. Mida suurem massi tihedus, seda kiiremini liigub raskusväljas Bakteri ribosoom: 2,5 x 10 6 D – väike 30 S, suur 50 S, rRNA moodustab 66% ribosoomide massist, kuivmassist 20-40% Inimese ribosoom: 4,2 x 10 6 D – väike 40 S, suur 60 S , rRNA moodustab 60%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
