Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. MEIOOS- Raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda- moodustub haploidne rakk. Sugurakud ja eosed moodustuvad nii. (Kui munarakk viljastatakse moodustub n+n-2n diploidne rakk) Interfaas- enne meioosi
Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. Kokkuvõte
kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb 2ks, tulemuseks 2ks tütarrakku.Mitoosi lõpus toimub tsütoplasma jaotamine e.tsütokinees. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2ks korda
(kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsenrioolpaaride liikumise tulemusena rakk polariseerub ja nende vahele moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad), metafaasiks (kromosoomid liiguvad raku keskele, moodustavad ekvatoriaaltasandi, on maksimaalselt kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentriomeeridele), anafaasiks (tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad rakupoolustele, tsentromeerid kahestuvad) ja telofaasiks (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, membraan nöördub keskosast sisse)) ja seejärel tsütokinees (tsütoplasma jagunemine; tekib kaks tütarrakku). Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. See faas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks -> moodustub 2 tütarrakku. Interfaasis toimuvad protsessid : 1. DNA replikatsioon e kahestumine 2
Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel tsütokinees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
kinnitusdiskid, sünaptonemaalne kompleks, rekombinatiivsed sôlmed, toimub krossingover, seda markeerivad pärast kiasmid Metafaas tütarkromatiide homoloogide paare hoiavad hoiavad koos koos tsentromeerid kiasmid Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromosoomi, mis koosneb kromos.-i, 2-st mis kumbki koosneb tütarkromatiidist 1-st kromatiidist Kus Kôikides kudedes Sugurakkude leiab lähterakkudes, aset
Rakutuum suureneb Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele 3. Anafaas: Tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad Kromatiidid eralduvad Tsentromeerid kahekordistuvad 4. Telofaas: Kääviniidid kaovad Sünteesitakse tuumamembraanid Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioos kaasneb sugurakkude kõpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemsuena tekib neli tütarrakku. I jagunemine
Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Moodustub ekvatoriaalnetasand. Maksimaalselt kokku keerdunud. Anafaas Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaotumiseks tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. MEIOOS Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. Seda kromosoomistikku nim. haploidseks. Kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasned sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Tekib neli
Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas – päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku.
d) telofaas tsütoplasma kahestumine, rakumembraan nöördub sisse, kaks tütarrakku moodustub, tsentrioolid kahestuvad, tuumakesi EI moodustu ja tuumamembraani ei teki Esimese jagunemise tulemus: kromosoomide arv kaks korda vähenenud, need koosnevad kõik kahest kromatiidist, DNA EI kahekordistu Interfaasis: lühiajalisem võrreldes mitoosiga Profaasis: tsentrioolid liiguvad poolustele Metafaasis: kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, kinnituvad kääviniidid Anafaasis: tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid eralduvad, kääviniidid lühenevad Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed ja tuumamebraan, kääviniidid lagundatakse Meioosi tulemus: ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku
anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid; metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele; anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad; telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed, kokku tekib 4 tütarrakku.
Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole · Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõiki kromosoomide kromotiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. · Telofaas- kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim
· METAFAAS kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. · ANAFAAS lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab kromatiidide lahkumisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele · TELOFAAS kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan hõõrdub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. 3
Rakkude jagunemise viisi, kus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda nim. Meioos. Meioosi kromosoomistik on haploidne. (diploidne). Keharakk somaatiline rakk. Sugurakk gameet. Meioos sugurakkude küpsemine ja eoste moodust. Meioosi algus sama mis mitoos aga toimub kromosoomide ristsiire ja geenivahetus. 1.jagunemine krom 2 korda vähenenud.interfaas lühike. Profaas tsentrioolide paarid raku poolustele. Metafaas-kromosoomid ekv. Tasandile ja kääviniidid tsentromeeridele. Anafaas- tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad. Telofaas-kromatiidid lahti,tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku.suguline e. Generatiivne paljunemine.sügoot viljastunud munarakk.spermi eellane spermatogoon.munandimanuses spermid.ovogoonid ja ovogenees.1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest arenguvõimetut ja viljatut rakku(polotsüüti)
Moodustuvad kääviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Tuumamembraan laguneb Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunid ja mikroskoobis vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad. Tsentromeerid kahestuvad. Algab kromaatide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse. Tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub kaks tütarrakku. Tsütokinees- tsütaplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi lõpus. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud.
Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole. II jagunemine profaas paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett. Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks- moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 1
· Anafaas- käeviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromosoomid raku poolustele. · Telofaas- käeviniidid kaovad kromosoomid ei keerdu täielikult lahti ja tuumakesi ei teki. tütarrakkud ei alusta kohe uut jagunemist. 2 jagunemine · Profaasis- liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad käeviniidid. · Metafaas-keskele koonduvad kromosoomid. · Anafaasis-kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng · Spermatogenees- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. · Spermatogoonid- on spermide esmased eelased. paljunevad mitoosi teel suguküpsuse saabumisel
suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele.Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks- moodustuvad 2 tütarrakku. Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Meioosi käigus tekivad sugurakud. I jagunemine - Profaas tuumamembraanid
Karüokinees rakutuuma jagunemine; tsütokinees tsütoplasma jagunemine; interfaas kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgmisse. FAASID: Profaas kromosoomid keerduvad niivõrd, et muutuvad miksroskoobis nähtavaks. Kaovad tuumakesed, suureneb rakutuum. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa, jäävad ühele tasandile. Metafaasis on kromosoomid kõige paremini vaadeldavad. Anafaas tsentromeerid kahestuvad kromosoomide kromatiidid eralduvad. Telofaas sünteesitakse tuumamembraanid. Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS - Rakkude jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis küpsevad sugurakud ning moodustuvad eosed. Haploidne kromosoomistik kaks korda vähenenud kromosoomistik (n); diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik (2n); 2n = 46; n = 23 FAASID: I JAGUNEMINE:
Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Metafaas I I metafaasis hoiavad homoloogide paare kuni anafaasini koos kiasmid, mis täidavad siin sama funktsiooni kui tsentromeerid tavalises mitoosis. Anafaas I I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et kumbki tütarrakk saab juhusliklt nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. Mida rohkem on kromosoome organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv, inimesel näiteks 223, mis teeb umbes 8 miljonit erineva kromosoomikomplekti. Telofaas I
ekvatoriaaltasandil. Esimese jagunemise ANAFAASIS kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad ja liiguvad poolustele. Esimese jagunemise TELOFAASIS rakumembraan pöördub sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub 2 diploidset rakku (2n=43) Teise jagunemise eel INTERFAASI ei toimu ja see liitub PROFAASIGA Teise jagunemise METAFAASIS on kromosoomid ühendatud kääviniitidega ja asuvad ekvatoriaaltasandil. Teise jagunemise ANAFAASIS kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad ja liiguvad poolustele (ATP jõul) Teise jagunemise TELOFAASIS moodustub mõlemas t tütarrakust 2 haploidse (N=23) kromosoomistikuga rakku MITOOS MEIOOS *toimub keharakkudes *toimub sugurakkudes *diploidne kromosoomistik (2n=46) *haplidne kromosoomistik (n=23) *rakud on identsed *rakud geneetiliselt erinevad
Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tsentriooli paarid Kromosoomid on Tsentromeerid lahtju, tekivad liiguvad vastassuunas, maksimaalselt kokku kahekordistuvad. tuumakesed. rakk polaliseerub. keerdunud. Kääviniidid Kromatiidid lahknevad Tsütoplasma jaguneb Tsentroolide vahele kinnituvad ekvatoriaaltasandil kaheks-moodustuvad 2 moodustuvad kromosoomide rakupoolustele. tütarrakku. kääviniidid. tsentrioolidele. Tuumamembraanid lagunevad.
· Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud. · Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. · Tekib 2 tütarrakku. Meioos: · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks. · Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolid liiguvad rakus kahte suunda → rakk polariseerub, poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. METAFAAS – kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasapinnale, kromosoomid on maksimmalselt kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele, osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. ANAFAAS – kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. Tsentromeerid kahestuvad. TELOFAAS – kääviniidid kaovad, sünteesitakse rakumembraanid, kromosoomid keerduvad lahku, tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks (tsütokinees) ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 1. profaas – homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning võib toimuda kromosoomide ristsiire ehk krossingover – kromosoomid vahetavad
Neid kolme tüüpi esineb inimestel - Telotsentriline otsas täiesti. (esineb nt lehmadel). Satelliiti pole, nagu akrotsentrilisel. Vöödistuse järgi töödeldakse ensüümidega : - G-banding vöödistus kogu kromosoomi ulatuses - R-banding (R-reverse) temperatuuriga. Heledad kohad mis G-ga tumedad. Ühesõnaga tagurpigi G-banding. - Q-banding fluorestseeruv muster. Muster sarnane G-le. Ainult teatud piirkonnad: - C-banding tsentromeerid ja heterokromatiin. - T-banding telomeerid - NOR-värving tuumakese organisaator piirkonnaga seotud valgud. Kromosoomide grupid: - A metatsentrilised, submetad 3 paari. Kõige suuremad. - B suured sub-meta. 2 paari. Lühikese ja pika õla suhe 1:3. - C keskmised submeta. Naistel 8, meestel 7. - D keskmised akrotsentrilised. 3 paari. - E väikesed submeta. 3 paari. - F väikesed metatsentrilised (nagu kikilips). 2 paari.
Anafaasis I- lühenevad kääviniidid ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas I- nöördub rakumemrbaan sisse, kahestub tsütoplasma ja moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. KrOMOSOOMID EI PÖÖRDU TÄIELIKULT LAHTI, TUUMAMEBRAANE ENAMASTI EI TEKI JA TUUMAKESI EI MOODUSTU. Profaas II-tsentrioolid liiguvad paarid raku poolustele, kääviniidid. Metafaas II- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas II- tsentromeerid kahestuvad, liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad. Telofaas II-kromatiidid keerduvad lahti, tuumamembraanid, tuumakesed tekivad, tsütokinees, kääviniidid lagunevad. Tekib neli haploidset rakku, on erinevad geneetliselt. Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng
Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad METAFAAS Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksmimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas lõpeb kromatiidide jõudmisega rakupoolustele. TELOFAAS Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvad tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Kirjelda meioosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku
ttarrakkudes. Ainult neli faasi: Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele kviniidid. Lpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad hele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kviniidid lhenevad, tsentromeerid kahestuvad - kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lpeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaas: kviniidid kaovad, snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nrdub keskosast sisse, tstoplasma jaguneb kaheks, kaks ttarrakku (tstokinees). Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tbile iseloomuliku kuju ja talituse. MEIOOS
Mitoosi faasid(2): Profaas: rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele käviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsutoplasma jaguneb kaheks, kaks tütarrakku, mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks.
teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne II Interfaas: lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II Profaas: liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid II Metafaas: paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele II Anafaas: kromosoomide tsentromeerid kahekordistuvad, selle tulemusena lahknevad kromatiidid ja liiguvad kääviniitide lühenemisega raku poolustele II Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taastub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Spermi ja Sperm Munarakk munaraku võrdlus
· tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud · tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS · kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale moodustub raku ekvatoriaaltasand · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele · ANAFAAS · lühenevad kääviniidid · kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest tsentromeerid kahestuvad · TELOFAAS · kääviniidid kaovad · sünteesitakse tuumamembraanid · kromosoomid keerduvad lahti · tekivad tuumakesed · membraan nöördub keskosast sisse · tsütoplasma jaguneb kaheks tsütokinees Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja rakud ei saa piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa piiramatult suureneda. MEIOOS
pooluste vahele moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa, paigutuvad ühele tasapinnale- ekvatoriaaltasand. Kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele, osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas: lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kromosoomide kromatiiid eralduvad teineteisest (kõigepealt tsentromeerid kahestuvad). Kromatiidid lahknevad rakupoolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks- tekib 2 geneetiliselt identset tütarrakku. Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud (kasvukuhikutes). Ei paljune närvi ja vöötlihaskoe rakud, ei paljune ka punaste vereliblede rakud (neil pole tuuma).
1. DNA- replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks. 5. Rakk lõpetab kasvu. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS: kromosoomid hästi nähtavad, tuumamembraan lõhustatakse, tuumakesed kaovad 2. METAFAAS: kromosoomid liiguvad keset rakku ning paigutuvad ühele tasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3. ANAFAAS: tsentromeerid jagunevad 2ks, kromosoomid jagunevad 2ks, kromosoomid liiguvad poolustele, kasutatakse ATP energiat 4. TELOFAAS: käävinidid hajuvad ja tuuma ümber sünteesitakse membraan ÜHEST RAKUST ON TEKKINUD 2 RAKKU, ERINEVAD NAD VAID SUURUSELT. MITOOSI TÄHTSUS: #toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel #tütarrakkud on geneetiliselt identsed #suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv #mitoos on vajalik surnud v. hukkunud rakkude asendamiseks MEIOOS
Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. · Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. · Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku koju ja talitluse. Meioos
ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi, tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Kromosoomid täielikult lahti ei keerdu, tuumamembraane ja tuumakesi ei moodustu. Kromosoomide arv on kaks korda vähenenud 27.Kirjeldada meioosi II jagunemise faase! Profaasis liiguvad tsentrioolid taas poolustele, tekivad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad teineteisest, liiguvad koos kääviniitide lühenemisega poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinees. 28.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi 29.Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1. jagunemise profaasis 30.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? sugurakud 31
Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad). Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb jõudmisega rakupoolustele . Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. 3.Meioosiks nimetatakse raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda . Meioosis
· Mitoosi profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks), rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub (tsentrioolid liiguvad vastassuundadesse), tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. · Mitoosi metafaas: kromosoomid raku keskossa, paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Mitoosi anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad), kromatiidid jõuavad rakupoolustele. · Mitoosi telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb kaheks (tsütokinees), moodustub 2 tütarrakku. · Inimese looteline areng: sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode
Profaas kromosoomid on niivõrd kokku keerdunud, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomid liiguvad taku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.(ekvatoriaalnetasand) Kromosoomid on maximaalselt kokku keerdunud ja sa seega ka kõige nähtavamad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas Kääviniidi lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid erladuvad üksteisest. Tsentromeerid peavad kahestuma. Algad kromatiitide lahknemisega ekvatroiaaltasandil ning lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitake tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järkjärgul lahti- tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sise , tsütoplasma jagueeb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks. 15)
Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas kromosoomi tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib neli tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Mitoos(astmed) Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks.
Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. 3) anafaas Tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekkvatoriaaltasanduk ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. 4) telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks.
Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole. II jagunemine profaas paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett. Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Toimub meiroosi 1
Telofaasis kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvads(tsentrioomis 2 paari tütarrakke) Meioosi II jagunemine Interfaas liitub teise jagunemiose profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele, nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromatiidid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, tekivad tuumakesed ja tuumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taasrub tsütoskelett. 9. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku · kromosoomide arv väheneb 2 korda 10. Meioosi ja Mitoosi võrdlus
17. Mis toimub meioosi interfaasis? I anafaasis? II anafaasis? Meioosile eelnevas interfaasis toimub DNA kahekordistumine, rakuorganellide arvu suurenemine, makroergiliste ühendite süntees ja tsentrioolide kahestumine. I jagunemise anafaas poolustele lahknevad homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarkromatiidist. Homoloogide lahknemine on sõltumatu s.t. vanematelt pärit homoloogid lahknevad tütarrakkudesse juhuslikult. II jagunemise Anafaas - Tsentromeerid lõhustuvad, endised kromatiidid (nüüd ühekromatiidsed kromosoomid) lahknevad poolustele 18. Kas, kuidas ja miks toimub rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel? X-kromosoom keskmise suurusega submetatsentrik Y-kromosoom väga väike submetatsentriline kromosoom X ja Y kromosoomide otstes asetsevad homoloogilised PAR1 ja PAR2 piirkonnad. Sünapsis ja rekombinatsioon X ja Y kromosoomide vahel leiab aset PAR1 (2,6 Mb) piirkonnas 19
Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse. Nende vahele tekivad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. 2.metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.anafaas: kääviniidid lühenevad ja kõikide kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid peavad kahestuma). Kromatiidid jõuavad rakupoolustele. 4.telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimub tsütokinees. 4.3. Rakkude jagunemine meioosi teel. Mis on meioosi peamine eesmärk? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homollogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad
Replikatsioon - Tsentrosoom kahekordistub - Kromosoomid on kahekromatiidilised - Tuum on suurenenud - Ensüümide süntees · Mitoosi faasid 1.Profaas 2.Metafaas: - Kromosoomid hakkavad liikuma raku keskossa - Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele - Tuumamembraan laguneb lõplikult - Tsentrosoomid asuvad raku poolustel - Kromosoomid on paigutunud raku ekvatoriaaltasapinnale 3.Anafaas: - Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad - Kääviniidid lühenevad ja tõmbavad kromatiidid teineteisest lahku - Kromatiidid e. tütarkromosoomid lahknevad ja liiguvad raku poolustele 4.Telofaas: - kääviniidid kaovad - Sünteesitakse uued tuumamembraanid - Kromosoomid keerduvad lahti - Tekivad tuumakesed Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis nähtavad muutused 5.PROMEANTE - Kromosoomid keerduvad ja muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks - Tuumakesed kaovad
Seega kaks ahelat on omavahel koos nii, et üks on suunaga 5'-3' ja teine 3'-5'. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakteril on kaheahelaline rõngaskromosoom, mis võib olla superspitaliseerunud, et vähem ruumi võtta. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Kromosoomidel on mitu kokkupakkimise struktuuri. Esimene on .... 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Tsentromeerid hoiavad tütarkromatiide pärast replikatsiooni koos ja sinna kinnituvad valgud, mis viivad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspooltele. Telomeerid kaitsevad kromosoome lagundamise eest, kokkukleepumise eest ja geneetilise materjali kadumise eest replikatsiooni käigus. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Suund on 49. DNA replikatsiooni kolm mudelit konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne. Milline
*Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas -rakk polariseerub * Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid(kromo täpne jaotus) *Lõpp-tuumamembraanid lagunevad Metafaas- *kromosoomid liiguvad raku keskossa- tasapinnaliselt- Ekvatoriaaltasand *kromosoomid maksimaalselt kokkukeerdunult * Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele(teine osa kinnikunud tsentrioolidele) Anafaas- *kääviniidid lühenevad *kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid kahestuvad) * algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõppeb rakupoolustele jõudmisega Telofaas- * kääviniidid kaovad * sünteesitakse tuumamembraanid *kromosoomid keerduvad lahti- tekivad tuumakesed Tsütokinees- tsütoplasma jaguneb kaheks, selle tulemusena tekib kaks tütarrakku Osad rakud diferentseeruvad- omandavad vastava koe tüübile kuju ja talitluse- kaotavad jagunemisvõime(närvi, vöötlihasrakud)
Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas kromosoomi tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib neli tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste
annaabi.ee 
