neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis 3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5- fosforibosüülpürofosfaat on sünteesi limiteerivaks aineks, mille juurde aste-astmelt sünteesitakse heterotsükliliste ringide struktuurid. 4. Analüüsige puriinnukleotiidide de novo sünteesi skeemi ja selgitage, a) milline ühend on AMP ja GMP sünteesi ühine prekursor IMP (inosiin-5`-monofosfaat) b) millistelt aminohapetelt pärinevad puriinide
rasvumise all kannatavad inimesed. (www.inimene.ee) Riskitegureiks, mis soodustavad podagra teket, on: o Liigsöömine ja liikumisvaegus. o Puriinirikka toidu tarvitamine (liha, subproduktid, kaunviljad). o Rohke alkoholi tarvitamine. o Pärilik eelsoodumus. o Mõned haigused: ateroskleroos, isheemiatõbi, hüpertensioon, diabeet. (Sisehaigused, 1996) Etiopatogenees. Inimese organismis on puriinide lagundamise lõpp-produktiks kusihape. Puriinide allikaid on kolm: toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees. Kusihappe sisaldus plasmas sõltud puriinide moodustumise ja eritumise suhtest. Normaalselt on kusihappe süntees ja organismist eritumine tasakaalus. Mingi häire tagajärjel võib tasakaal kaduda ja tekib liigne kusihappesisaldus vereseerumis hüperurikeemia. (Reumatoloogia, 2000) Hüperurikeemiaks loetakse seisundit, mil uraatide konsentratsioon seerumis või plasmas on
põhjustades liigestes piinavat valu. Kuigi tavaliselt saab podagra alguse suure varba põhiliigesest, siis on ta küllaltki levinud sõrmeliigestel. Sagedamini haigestuvad mehed, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, suhkruhaiguse või rasvumise all kannatavad inimesed. Podagra kulus eristatakse 3 staadiumit: asümptomaatiline, äge ning krooniline. Tekkepõhjused Uraadid ehk kusihappe soolad tekivad organismis (peamiselt maksas ja peensooles) teatud ainete puriinide lammutamisel. Kusihappe sisaldus sõltub selle tootmise ning väljutamise vahekorrast. Üleliigne kusihape väljutatakse neerude või soolestiku kaudu. Podagra tekke aluseks on uraatide sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia, mis võib esineda koos selliste haigustega nagu diabeet, rasvumine, sirprakuline aneemia ning neeruhaiguste korral. See võib olla tingitud kas kusihappe
9. TCA tsükli 6. staadiumis leiab aset fumaraadi (-OOC-CH=CH-COO-) süntees suktsinaadist (-OOC-CH2-CH2-COO-). Selgitage: a) Kas see ensüüm vajab koensüümi? Jah, FAD-d. b) Mis toimub suktsinaadiga - oksüdeerimine 11. TCA tsüklit nimetatakse amfiboolseks tsükliks, kuna 12. Analüüsige TCA tsükli seoseid rakkude teiste ainevahetusradadega ja nimetage, millised TCA intermediaadid on prekursoriteks a) aminohapete - oksaalatsetaat, fumaraat b) puriinide - alfa-ketoglutaraat c) pürimidiinide - fumaraat, oksaalatsetaat 14. Kõrgemad taimed ja mõningad mikroorganismid on võimelised sünteesima atsetüül-KoA baasil uusi glükoosi molekule. Selgitage a) kuidas seda reaktsioonitsüklit nimetatakse Krebs-Kornbergi tsükkel b) millistes rakuorganellides paiknevad reaktsioonitsükli ensü
tõusmisest alumistest uriini äravoolu streptokokiline pärilik arenguhäire aminohapete kuseteedest takistus või infektsioon metabolismi häire, ülemistesse, harvem häirumine puriinide liigne esineb hematogeenne tarbimine. Renaalsed levik. E. Coli faktorid soolade ebanormaalne
immuunsüsteemi tugevdamises. Foolhape M-vitamiin ehk Biofunktsionaalne roll realiseerub koensüümse tetrahüdrofolaadi Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul B9-vitamiin ehk (THF) kaudu. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi ja B10-vitamiin ehk puriinide, dTMP, seriini, glütsiini, koliini jt biomolekulide sünteesil. alatoitluse korral, aga ka fenobarbitaali(rahustid), B11-vitamiin ehk Puriinide ja dTMP süntees on peamised nukleiinhapete sünteesi oraalsete kontratseptiivide(beebi pillid), Bc-vitamiin ehk protsessid, mis vajavad foolhapet. Foolhapet vajab antikonvulsantide kasutamisel(krambi vastased),
Pürimidiin; tsütosiin adeniin(püriin) guaniin(püriin) tümiin(pürimidiin) Urasiil(pürimidiin) Puriinide biosüntees 3. Loetlege lähteühendid, mida kasutatakse puriini tsükli aatomite saamiseks. Aspartaat, Glutamiin, Glütsiin, CO2, N5, N10 metüleentertahüdrofolaat, N10-formüültetrahüdrofolat. 4. Kirjeldage reaktsioon, kus sünteesitakse fosforibosüülpürofosfaat. Selgitage kuidas kasutatakse PRPP-d puriinide biosünteesil ning aminohapete biosünteesil. Ehk PRPP sünteesitakse riboos-5-fosfaadi pürofosfokinaasi poolt riboos-5-fosfaadist reaktsioonis, kus kasutatakse enegiaallikana ATP. Tulemusena tekib AMP, tarbitakse 2 ATP ekvivalenti. Puriinide biosünteesil lähtub prpp-st. On kriitiliselt vajalik puriinide biosünteesiks. Katalüüsitakse glutamiini kosseisust aminorühma liitmist PRPP struktuuri kuuluva pürofosfaadi asemele. 5. Kirjeldage kuidas sünteesitakse IMP
· KASUTATAKSE MITTETOKSILISTE ÜHENDITE (NB! Glutamaat) SÜNTEESIKS Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid kuuluvad inimestel ja teistel imetajatel URIINI koostisse. KARBAMIID ehk UUREA Sünteesitakse UUREA TSÜKLIS NB! Norm veres 15-40 mg/100 ml 25 - 35 g/ööp KUSIHAPE Puriinide ainevahetuse lõpp-produkt 0,6-0,7 g/ööp 2,6,8-puriintrioon KREATINIIN 1,5-2,5 g/ööp UUREA e. KARBAMIIDI TSÜKKEL (tuntud ka kui ORNITIINI tsükkel) · Toimub ammoniaagi konverteerimine uureaks. · On iseloomulik enamusele maismaaloomadest. · Tsükli reaktsioonid toimuvad valdavalt maksarakkude tsütoplasmas. · Tsüklis osalevad mitteproteogeensed aminohapped ornitiin ja tsitrulliin ning
karbamiidi moodustumine. Uurea elimineeritakse uriini abil. XXV NUKLEOTIIDIDE METABOLISM 1. Peaaegu kõik organismid sünteesivad puriine ja pürimidiine de novo lihtsatest biomolekulidest, ntks imsuliinmonofosfaat sünteesitakse 11 etapiga -D-riboos-5-fosfaadist. Paljud organismid suudavad säästa puriine ja pürimidiine degradatsioonist. Riboosi degradatsioon annab energiat, puriinide ja pürimidiinide oma mitte. Rakkudele on energeetiliselt ratsionaalne säästa lämmastikaluseid edasisest degradatsioonist ning lülitada nad uuesti nukleotiidide sünteesi. Puriinide ja pürimidiinide sünteesi erinevused: pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidena. Pürimidiinide puhul sünteesitakse lämmastikalus enne kui lisatakse riboos-5-fosfaat. Pürimidiinringi kõik 4 C ja 2 N aatomit pärinevad karbamoüül-P ja aspartaadist. 2
· dekarboksüleerimine · ratsemeriseerumine · kõrvalahela vahetus Koensüüm A CoA või CoASH Atsüülgrupi aktiveerimine moodustub makroergiline tioester side Osaleb atsüülgrupi ülekandereaktsioonides atsüülgrupi doonorina Oluline süsivesikute ja lipiidide metabolismis Olulisemaks ülekantavaks atsüülgrupiks on atsetüülgrupp atsetüül-CoA ehk AcCoA Tetrahüdrofolaat - THF THF osaleb ühesüsinikuliste rühmade ülekandel. Oluline koensüüm puriinide ja pürimidiinide biosünteesil Askorbiinhape Antioksüdant Oluline kollageeni modifitseerimisel Rasvlahustuvad vitamiinid Kriitilise tähtsusega silmanägemise seisukohast trans-retinaali eelkäija Vitamiin D kolekaltsiferool vajalik luustiku normaalseks arenguks, osaleb kaltsiumi ja
Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Arenenud maades on podagra leviku suurenemist seostatud puriinirikaste toitudega ja alkoholi tarvitamisega. Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad
Degraditsiooni tulemusena vabanevad puriinid, mida on rakkudel energeetiliselt ratsionaalne säästa ja lülitada need uuesti nukleotiidide sünteesi. Degratsiooni lõpp-produktid inimestel, lindudel, roomajatel Puriinide katabolismi produktiks on ksantiin, miks oksüdeeritakse imetajatel kusihappeks, mis eritatakse uriiniga. Linnud, roomajad ja putukad eritavad ksantiini kusihappena tahkel kujul. Pürimidiinide biosüntees Pürimidiinide süntees puriinide sünteesist seisneb selles, et pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidest ja lämmastikalus lisatakse enne kui riboos-5-fosfaat. Kui puriiniringi aatomid pärinevad 6 erinevast kohast, siis pürimidiiniringi aataomid ainult kahest eelühendist. Pürimidiini lähteühenditeks on karbamoüülfosfaat, aspartaat ja PRPP. Süntees koosneb 6 erinevast astmest, mille lõpp-produktiks on UMP. Desoksüribonukleotiidide sünteesi põhimõte
Patoloogilises seisundis sisemise faktori puudusega seoses mao limakesta atoofiaga pole juba võimalik saada B12 vitamiini, mis osaleb mitemetes füsioloogilises protsessides (Green 2017 : 2604). Metüülkobalamiin on B12 vitamiini ko-ensümaatiline vorm, mille olemasolu koos metioninsüntaasi vahendusel on vajalik homotsüsteiini transformeerimiseks metioniiniks, et oleks alus erütrotsüüdide prekursorite ehk erütroblastide DNA puriinide ja pürimidiinide sünteesiks (O'Leary 2010: 300). Samuti see osaleb folaadi tsüklis, konverteerides foolhappet metüültetrahüdrofolaadist (MethylTHF) tetrahüdrofolaadiks (THF), mis edasi ensümi abil muutub metüleentetrahüdrofolaadiks (MethyleneTHF) ning järgevates reaktsioonides viib DNA replikatsioonis osaleva tümidiini tekkimiseks (Green 2017:2606). Lühidalt öeldes, metüülkobalamiini ko-faktori puudumise korral esineb foolhape ainevahetuse takistusega,
AH katabolism ja süntees on suurel määral aminotransferaaside ja Glu dehüdrogenaasi koostöö. Glu oksüdatiivsel dehüdrogeenimisel on koensüümiks NAD, taandava amiinimise puhul NADPH. Katabolism: aminohape ja AKG -> aminotrasnferaas -> α-ketohape ja Glu.... Glu ja NAD – >Glu dehüdrogenaas –> AKG, ammoniaak, NADH. Süntees: vastupidi :) 9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka tema kiire elimineerimine verest maksa poolt. Seega Gln ja Ala on ammoniaagi organitevahelised transporterid, tähendab organid saavad vajaliku ammoniaagi Gln(aju, lihased) ja Ala(lihased) vormis. Gln ja Ala tähtsus veel –potentsiaalselt toksiline
kaheahelalise DNA järjestuselõike, kus esineb kahekordnse sümmeetriaga pöördkordused). Superspiraalid. DNA kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel. A=T(DNA) või U(RNA), G=C 4. RNA struktuurielemendid. RNAde struktuuritasemed: mRNA: 1o (oletatakse ka 2o); tRNA: 1o, 2o, 30; rRNA: 1o, 20, 3o, 4o. tRNA sekundaarstruktuur. Ristikheinaleht. Ulatusliku H-sidemete võrgustiku tekke tõttu tRNA palindroomsetes lõikudes moodustub 4 kaksikhelikaalset domeeni, millest 3 lõpevad silmusega (,,juuksenõel") ning neljas ,,tüvega", kus 3' ja 5'-otsad.
Reaktsioon on blokeeritud Konkureeriv inhibeerimine - etanooli ja etüleenglükooli koos esinedes eelistab keha etüleenglükooli, kui etanooli hulga suurenedes eelistab jälle etanooli. Mittekonkurentne pöördumatu inhibeerimine - aspiriin atsetüleerib tsüklooksügenaasi pöördumatult. Mittekonkurentne pöörduv inhibeerimine - inhibiitori seondudes muutub ensüümi aktsiivtsentri konformatsioon ning substraat enam sinna ei mahu. Nt merkaptopuriin, leukeemiaravim, mis inhibeerib puriinide biosünteesiahela esimese ensüümi ja sellega ka DNA sünteesi. Ensüümide inhibiitorid ravimitena Sildenafil - viagra toimeaine, kaitseb cGMP-d lagunemise eest, tagades NO initsieeritud regulatsiooni kestva toime. Aspiriin - inhibeerib pöördumatult nii COX-1 kui COX-2, pole selektiivne. Tselekoksiib, Celebrex inhibeerivad vaid COX-2 (ei mahu COX-1), millel on pikaajalise ravi korral väiksemad kõrvalmõjud. Antibakteriaalsed agendid - eluvajalike ensüümide selektiivne inhibeerimine
- Sagedased mittekodeerivas DNAs.Harvad, kuid patogeensed.Harvad (duplikatsioonid, transposonid) Deletsioon:paar bp, suured deletsioonid.- Sage mittekodeerivas DNAs, harvad kodeerivas osas.Harvad (esinevad kordusjärjestustega regioonides) Kromosomaalsed vead: numeraalsed ja struktuurilised.- Harvad, tavaliselt patogeensed. Tihti vähirakkudes ja tavalisemad kui somaatilised mutatsioonid. 27 Transversioonid on pürimidiinide asendused puriinidega ja puriinide asendused pürimidiinidega. Transitsioonid (sagedad) on pürimidiinide asendused pürimidiinidega ja puriinide asendused puriinidega. Mutatsioonide klassifikatsioon: ·Funktsiooni kaod (peamiselt retsessiivsed mutatsioonid)loss of function. ·Muutunud funktsioonid (peamiselt dominantsed mutatsioonid)gain of function. Funktsiooni kaod: · Geeni deletsioon · Osaline geeni deletsioon · Geenistruktuuri muutus (translokatsioon, inversioon) · Insertsioon geeni sisse · Transkriptsiooni takistamine
Superspiraalid. DNA kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. DNA tertsiaarstruktuur - nukleiinhappe ruumiline struktuur DNA kvaternaarstruktuur- kompleksid valkudega (kromatiin), kõrgemat järku nukleiinhapete organisatsioon Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel. A=T(DNA) või U(RNA), G=C. A ja T kaks H-sidet, G ja C kolm. G:C piirkonnad on stabiilsemad. Chargraffi reeglid Adeniini hulk võrdub tümiini hulgaga, samamoodi guaniini hulk tsütosiiniga Adeniini ja guaniini hulk moodustab 50% kogu lämmastikaluste hulgast 4. RNA struktuurielemendid lämmastikalus (A, C, G või U) riboos, mille 2’ –OH rühm muudab RNA reaktiivsemaks kui DNA fosfaatrühm
toimub biosüntees põhiliselt jämesooles, kust toitained olulisel määral enam ei imendu, siis ei ole sellel organismi vajaduste rahuldamise seisukohalt sageli enam tähtsust. B- rühma vitamiinid etendavad tähtsat osa kogu organismi ainevahetuses. Paljud nendest kuuluvad ensüümisüsteemidesse, mille kaudu mõjutavad paljusid ainevahetusprotsesse. Nende kaasabil teostub energia vabastamine ja ülekandmine, samuti struktuurelementide (aminohapete, valkude, puriinide jt) moodustamine. Seoses sellega võib isegi lühiajaline ühe või teise B-rühma vitamiini puudumine põhjustada ainevahetushäireid, viia mõne ensüümi või ensüümsüsteemi aktiivsuse langusele, halvata energiaülekandeid ja pidurdada sünteesiprotsesse, mõjustades sellega loomade tervist, kasvu, toodangut, söödakasutust, vastupanu haigustele. B-rühma vitamiinide vaegushaigusi võib esineda sigadel, samuti vasikatel, lambatalledel.
difusioonina (pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikovulsandid, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid, laguneb streptomütsiini toimel) · Redutseeritakse folaadi reduktaasiga THF-iks (mukoosarakkudes) · Metüül-THF põhiline veres ringlev vorm · Talletatakse maksas ja mujal polüglutamaatvormis Biofunktsioonid: 1. Realiseerub sisuliselt läbi koensüümse THF ühesüsinikuliste jääkide ülekanne puriinide, seriini jt biomolekulide sünteesil 2. Nukleiinhapete sünteesi protsessid 3. Histidiini katabolism 4. Formiaadi detoksikatsioon 5. Homotsüsteiini remetüleerimine 6. Erütrotsüütide areng 7. Soolhappe teke maos Defitsiit: · Alkoholism, alatoitlus, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid, sulfanüülamiidpreparaadid, leukeemia ravim metrotreksaad, epilepsia ravimid · Teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja imetamise ajal foolhappe kõrgenenud
4. asendatavate AH-te süntees süsivesikute arvel NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapete bioloogiline tähtsus on suur. Nad on geneetilise informatsiooni kandjaiks ja määravad iga koe ning raku spetsiifilise valgu sünteesi. Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest mononukleotiididest. Viimaste koostises on lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape. Süsivesikud on esindatud pentoosidena riboosi ja desoksüriboosina. Lämmastikühendid on puriinide ja püridiinide tuletised (A - adeniin, G - guaniin, U - uratsiil, T - tümiin, C - tsütosiin). Lämmastiühendeid koos pentoosiga nimetatakse nukleotiidideks (adenosiin, guanosiin, uridiin, tümidiin, tsütidiin). Organismis on kaht tüüpi nukleiinhappeid RNA (ribonukleiinhape) ja DNA (desoksüribonukleiinhape), mis erinevad oma koostiselt, struktuurilt, funktsioonilt ja lokalisatsioonilt: DNA on kaheahelaline koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest
aminohapeteks. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapete bioloogiline tähtsus on suur, kuna nad on geneetilise informatsiooni kandjaiks ja määravad iga koe ning raku spetsiifilise valgu sünteesi. Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest – mono- nukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad: lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape. Süsivesikud on esindatud pentoosidena (riboosi ja desoksüriboosina). Lämmastikühendid on puriinide ja püridiinide tuletised (A=adeniin, G=guaniin, U=uratsiil, T=tümiin, C=tsütosiin). Lämmastiühendeid koos pentoosiga nimetatakse nukleotiidideks (adenosiin, guanosiin, uridiin, tümidiin, tsütidiin). Organismis on kaht tüüpi nukleiinhappeid: RNA ja DNA (ribonukleiinhape ja desoksüribonukleiinhape), mis erinevad oma koostiselt, struktuurilt, funktsioonilt ja lokaali- DNA: satsioonilt. RNA:
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant
9.4 Liha, kala Organismis omastatakse 92....97 % lihast ja kalast. Lihas sisaldub 18.......24% valke, 38......40% rasvu. Liha rasvasisaldus on pöördvõrdeline valgusisaldusega. Loomsetes rasvades sisaldub palju kolesterooli. Vitamiinidest leidub lihas B1, B2, B5, maksas A. Mineraalainetest P, K, Na, F, Ca. Kala ja kalaõli sisaldab oomega - 3 rasvhappeid - polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a - linoleenhape). Kalarasv sisaldab A vitamiini. Kolesterooli, puriinide, küllastatud rasvhapete tõttu ei soovitata süüa liha iga päev vaid 2....3 korda nädalas. 9.4.1 Kolesterool Organismile vajalik: · rakumembraanide ehitamiseks; · suguhormoonide sünteesiks; · D- vitamiini sünteesiks. Kolesterooli toodab organism ise ning teda satub organismi ka toiduainetest. Kolesterooli norm päevases toiduratsioonis: 300 mg, organism toodab ise umbes 100mg. Keskmises munas - 213 mg kolesterooli Hamburgeris 76mg.
pürimidiinnukleotiidide sünteesis. Suktsinüül-CoA on kasutatav porfüriinide sünteesis. Fumaraat konverteeritakse aspartaadiks ning kasutatakse järgnevalt mitmete aminohapete ja pürimidiin-nukleotiidide sünteesis. 10. Analüüsige TCA tsükli seoseid rakkude teiste ainevahetusradadega. Nimetage ja jätke meelde, millised TCA intermediaadid on eelühenditeks a) aminohapete sünteesil: -ketogluratraat (Gln, Arg, Pro), oksaalatsetaat, fumaraat b) puriinide sünteesil: -ketoglutaraat c) pürimidiinide sünteesil: oksaalatsetaat d) rasvahapete sünteesil: atsetüül-CoA e) glükoosi molekulide sünteesil: oksaalatsetaat 11. Fumaraasi reaktsiooni (7.reaktsioon) G'=-3,4 kJ/mol, kuid G=~0. Milline on fumaraadi ja malaadi suhe raku tingimustes 37C juures? Kas vaadeldav reaktsioon on TCA kontrollpunktiks? Ühest fumaraadist tekib üks L-malaat. Vaadeldav reaktsioon ei ole TCA kontrollpunktiks. 12
Emased heterosügoodid CIB kromosoomi suhtes ristatakse kiiritatud isastega. Esimese ristamise CIB tunnustega emased järglased ristatakse metsiktüüpi isastega. 136. Transitsioonid ja transversioonid. Transitsioon: 4-puriin asendub puriiniga ja pürimidiin pürimidiiniga Transversioon: 8-puriin asendub pürimidiiniga ja pürimidiin puriiniga. 137. N-aluste tautomeersed vormid mutatsioonide tekkel. H-aatomite üleminekud puriinide ja pürimidiinide ühest kindlast asendist teise (harv nähtus). Amino- või ketovorm (stabiilsed), imino- või enoolvorm (vähemstabiilsed). Imino- või enolvormid viivad A:C või G:T paaride tekkeni, valesti paardunud N-aluspaaride tekkeni. Tekivad mutatsioonid - A:T paar asendub G:C paariga või G:C paar asendub A:T paariga. A:C paaris siis moodustub 2 H-sidet ja G:T paaris siis moodustub 3 H-sidet (tavaliselt). 138. N-aluste analoogid mutatsioonide tekkel.!!! 5-Br-uratsiili paardumine
arengu aeglustumine, nägemishäired. Vanuses 3-4 a lapsed surevad. Haigus on pärilik. Pompe haigus – puudub -gükosidaas, mis vajalik glükogeeni lagundamiseks. Peroksüsoomide struktuur, suurus, ehitus. Väikesed ühekordse membraaniga organellid (0,2-1 mikromeeter diameeter) Loetlege, millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides? - Pikaahelaliste rasvhapete oksüdeerimine - Puriinide, prostaglandiinide katabolism - Hapniku radikaalide metaboliseerumine - Alkoholi jt toksiliste ainete lagunemine - Sialdavad flavoproteiinseid oksüdaase, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid hapniku kasutamisega - Vesinikperoksiidi lagundamine (katalaas) Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse? Tsütoplasmaatilistel ribosoomidel sünteesitud peroksüsoomide valgud sisaldavad peroksüsoomi
aeglustumine, nägemishäired. Vanuses 3-4 a lapsed surevad. Haigus on pärilik. Pompe haigus puudub -gükosidaas, mis vajalik glükogeeni lagundamiseks. Peroksüsoomide struktuur, suurus, ehitus. Väikesed ühekordse membraaniga organellid (0,2-1 mikromeeter diameeter) Loetlege, millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides? - Pikaahelaliste rasvhapete oksüdeerimine - Puriinide, prostaglandiinide katabolism - Hapniku radikaalide metaboliseerumine - Alkoholi jt toksiliste ainete lagunemine - Sialdavad flavoproteiinseid oksüdaase, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid hapniku kasutamisega - Vesinikperoksiidi lagundamine (katalaas) Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse? Tsütoplasmaatilistel ribosoomidel sünteesitud peroksüsoomide valgud sisaldavad peroksüsoomi transpordi signaali,
kromosoomi lõik muudab asukohta. Kahe kromosoomi vahel: ◦ Insertsioon – lõik ühest kromosoomist läheb teise kromosoomi üle ◦ Translokatsioon – lõigud kromosoomide vahel lähevad vahetusse Geenmutatsioon Mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. Punktmutatsioon on tavaliselt põhjustatud kemikaalidest või DNA replikatsiooni häirest.: ◦ Puriinide asendumine (tsütosiin↔tümiin) ◦ Pürimidiinide asendumine (adeniin ↔guaniin) ◦ Puriin ↔pürimidiin Kui asendunud lämmastikalus kodeerib sama aminohapet, on tegu vaikiva mutatsiooniga. Kui asendunud koodon lõpetab valgusünteesi, on tegu nonsenssmutatsiooniga. Kui asendunud koodon kodeerib teist aminohapet, on tegu missensse mutatsiooniga. Geenmutatsioonide mõju tunnusele Mutatsioon ei avaldu
Prokarüootide DNA sisaldab 5MC; selle deamineerimine annab meile T (CG ® TA). Selliseid regioone, milles on palju 5MC, nimetatakse muteerumise tulipunktideks (mutation hot spots). Indutseeritud mutatsioonid mutageenid. Kiirgus (röntgen, UV) - Ioniseeriv kiirgus lõhub makromolekulide kovalentseid sidemeid, ka DNA-l ja põhjustab kromoomaalseid mutatsioone. Ioniseerival kiirgusel on kumuleeriv mõju ja see tapab rakud kõrgete dooside korral. UV (254-260 nm) põhjustab puriinide ja pürimidiinide dimeeride teket ja sellega ebanormaalseid DNA ahelaid. Keemilised mutageenid - aluste analoogid on sarnased lämmastikalustega ja need inkorporeeritakse replikatsioonil DNAsse. Mõned neist põhjustavad vale paardumist (5- broomuratsiil). Aluseid modifitseerivad ained: deamineerivad, hüdroksüleerivad, alküleerivad. Interkaleerivad ained: hüdrofoobsed molekulid nagu proflaviin, etiidiumbromiid, lähevad aluste vahele ja seovad endaga replikatsioonil uue aluse (insertsioon)
Kuna tegemist on retsessiivse alleeliga, on haiged tavaliselt poisslapsed. LNS-i põdevad haiged on vaimselt alaarenenud ning nende keha, eriti käed, teeb pidevaid aeglasi võnkuvaid liigutusi. Haiged kipuvad end ise kahjustama. See avaldub esmalt huulte ja suu seespoole närimises, hiljem asuvad nad ka oma käte kallale. Selleks, et LNS sündroomiga haigeid iseenda eest kaitsta, kõrvaldatakse neil hambad ning nad vajavad järelvalvet. HPRT on ensüüm, mida vajatakse puriinide metabolismis. Normaalsetel indiviididel on HPRT tase kõrge just ajus. Huntingtoni tõbi. Huntingtoni tõbi (HD) on neurodegeneratiivne surmaga lõppev haigus, mis pärandub autosoomselt ning avaldub dominantselt. HD esineb sagedusega 1:10000 ning esimesed sümptomid avalduvad tavaliselt 30-nda kuni 50-nda eluaasta vahel. Siis on haigetel jäänud elada veel 10 kuni 15 aastat. Mutantset HD alleeli kandvatel haigetel
lämmastikuaatomid moodustavad ühe tsükli. 3. DNA kaksikahela ehitus. 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilise struktuuri. Mudeli loomisel lähtusid nad järgmisest informatsioonist: 1) Erwin Chargaff kolleegidega analüüsis DNA koostist. Segus, et tümiini kontsentratsioon vastas alati adeniini kontsentratsioonile ja tsütosiini kogus guaniini hulgale. Samuti näitasid nad, et pürimidiinide summaarne kontsentratsioon DNA molekulis vastas kõigil juhtudel puriinide summaarsele kontsentratsioonile. 2) Maurice Wilkins'i ja Rosalind Franklin'i poolt saadud DNA röntgenstruktuuri analüüsi tulemused. DNA kristallstruktuuri uuringud näitasid, et DNA on 2-ahelaline, kusjuures ümber molekuli telje kordub regulaarselt (iga 0,34 nm järel) teatav alamstruktuur. Watson ja Crick esitasid DNA mudeli, mis hiljem leidis kinnitust ka eksperimentaalselt. DNA on paremalepöörduv kaksikahelaline heeliks. Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud
DNAga. Kõrgem struktuur: kromosoom, aga ainult raku jagunemise hetkel ja seostunud histooniga. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel (A=T, G=C) 30. Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni? Heterokromatiin- 10% genoomist, telomeerse ja tsentromeerse ala moodustamine Eukromatiin- vähem kondenseerunud, põhistruktuuriks 30nm fiibrid ja lingud (loops) Tasakaal eu ja heterokromatiini vahel- geenide vaigistamine. Kokkupakitud alale ei ole võimalik transkriptsioonifaktoreid siduda, mistõttu sealt ei toimu transkriptsiooni. 31
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse rakkude kasvatamiseks selektiivset söödet tavaliselt HAT söödet (hüpoksantiin-aminopteriin-tümidiin). Juhul, kui üks rakutüüpidest on defektne tümidiini kinaasi suhtes (TK-) ja teine näiteks hüpoksantiini fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva. Kasvada saavad üksnes hübriidid. HAT söötmes olev aminopteriin blokeerib tavalise puriinide ja tümidülaadi sünteesiraja, mistõttu rakud saavad kasvada ainult siis, kui neis on funktsionaalsed TK ja HPRT alleelid ning söötmes tümidiin ja hüpoksantiin. Kui hübriidsed rakud on selekteeritud, isoleeritakse kloonid e. rakuliinid (tegemist on ühe raku järglaskonnaga). Iga rakuliini puhul jälgitakse, milliseid valke sünteesitakse ning milliste valkude puudumine/olemasolu on seotud konkreetse inimese kromosoomi puudumise/olemasoluga. Üks hübriidne
ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse rakkude kasvatamiseks selektiivset söödet tavaliselt HAT söödet (hüpoksantiin-aminopteriin-tümidiin). Juhul, kui üks rakutüüpidest on defektne tümidiini kinaasi suhtes (TK-) ja teine näiteks hüpoksantiini fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva. Kasvada saavad üksnes hübriidid. HAT söötmes olev aminopteriin blokeerib tavalise puriinide ja tümidülaadi sünteesiraja, mistõttu rakud saavad kasvada ainult siis, kui neis on funktsionaalsed TK ja HPRT alleelid ning söötmes tümidiin ja hüpoksantiin. Kui hübriidsed rakud on selekteeritud, isoleeritakse kloonid e. rakuliinid (tegemist on ühe raku järglaskonnaga). Iga rakuliini puhul jälgitakse, milliseid valke sünteesitakse ning milliste valkude puudumine/olemasolu on seotud konkreetse inimese kromosoomi puudumise/olemasoluga. Üks hübriidne
teineteisega seonduvad – aluste paardumine. DNA struktuur Wilkins ja Franklin kasutades kristallograafia meetodeid, leidsid, et DNA-l esinevad fibrillid. J. Watson ja F. Crick esitasid 1953. a DNA ruumilise struktuuri mudeli. Koosneb 2 nukleiinhappe ahelast, mis moodustab kaksikspiraali läbimõõduga 20A. Suhkur-fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused on heeliksi sees. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemetega. Paari moodustavad puriinide ja pürimidiinide vahel. A-T (2 vesiniksidet) ja G-C (3 vesiniksidet) – komplementaarsed paarid. Need on isosteerilised paarid (täidavad sama ruumiosa). Regulaarne ja ühtlase jämedusega kaksikspiraal. DNA kaksikheeliks teeb ühe täispöörde 34 A kohta. Aluspaaride vahe on 3,4 A. Ühe täispöörde kohta on 10 aluspaari. DNA ahelad kaksikheeliksis on antiparalleelsed – suhkru ja fosfaadi vahelised fosfoestersidemed on vastasahelates vastassuunalised. Antiparalleelsus tähendab, 5’
Luupus-antikoagulandid esinevad sagedamini SLE ja ka teiste autoimmuunhaiguste, infektsioonide (nt HIV) ja pahaloomuliste kasvajate puhul, samuti mõnede ravimite (nt fenotiasiinid) tarvitamise korral. (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/_Toc121805179) Röntgenoloogiline diagnostika – nt reumatoidartriidi puhul Spektrofotomeetriline määramine – määratakse adenosiini desaminaasi (S-ADA, jt) Adenosiini desaminaas on kõigis kudedes esinev ensüüm, mis osaleb puriinide ainevahetuses. Eriti palju ADA on lümfaatilises koes, kus tal on keskne roll rakkude diferentseerumisel. Rakulise immuunsuse aktiveerumise puhul on ADA aktiivsus kõrgem, ADA vähene aktiivsus viitab rakulise immuunsuse puudulikkusele. Uuritavaks materjaliks kasutatakse Hemolüüsivaba seerum/plasma, pleuravedelik, liikvor. Kõrge S-ADA (normväärtus S – ADA < 21U/L) viitab rakulise immuunsuse aktiveerumisele (mõned infektsioonhaigused, autoimmuunhaigused, pahaloomulised kasvajad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
