LASTEHAIGUSED (1)

VASTSÜNDINU

Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused.
Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud.

Mõisted:

• Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle

• Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g

• Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda

Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel

• 1500-2500 enneaegne

• 1000-1500 väga enneaegne

• Alla 1000g sügavalt enneaegne

EA ebaküpsuse tunnused

· Ebaproportsionaalne kehaehitus

· Lõgemed laialt avatud

· Vedelikusisaldus organismis suur 85-90%

· Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline

· Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat

· Naha elastsus langenud

· Kaetud lootevillaga

· Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud

· Ei suuda säilitada kehatemperatuuri

· Kõhreline kude ebaküps

· Hammaste lõikumine hilisem

· Lihased hüpotoonilised

· Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad

· Madal naba asetus

· Hääl nõrk

· Vähene aju areng

· Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt

EA põhjused

Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase

Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud , geneetiline foon

Kliinilised faktorid – ema poolsed : günekoloogilised haigused, emaka traumad , abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon - ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused

Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad)

Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad)

Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus?
The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
Koolitada, anda nõu ja toetada vastsündinute intensiivraviosakonnas viibivatele lapsevanematele (The Newborn Individualized Developmental Care and Assessment Program (NIDCAP) offers an individualized and nurturing approach to the care of infants in neonatal intensive care unit (NICU) and special care nurseries (SCN). It is a relationship - based , family-centered approach that promotes the idea that infants and their families are collaborators in developing an individualized program of support to maximize physical, mental, and emotional growth and health and to improve long- term outcomes for preterm and high medical risk newborns.)
Mis on ja milles seisneb “Känguru” meetodi olemus?
Areneva närvisüsteemi stimuleerimiseks on oluline vastsündinuile pakkuda positiivseid aistinguid: tõstes vastsündinut ema rinnale, et ta tunneks emaihu lõhna, soojust ja südametukseid (kängurumeetod), ema silitusi ja häält.
Millised on sagedasemad EA probleemid?
· Kehatemperatuuri hoidmine
· Toitmine
· Osteopeenia
· Nägemine
· Kuulmine
· EA aneemia ja hüprbilirubineemia
· Respiratoorsed
· Neuroloogilised
Milles seisnevad EA toitmisprobleemid? Põhjend
a.
Laps on sonditoitmisel, sest sündides EA pole imemisrefleksi . Esimesel eluaastal oht postnataalsele kasvupeetusele.
Kirjelda kaasasündinud reflekside mõistet-olemust.
Lapse motoorika areng toimub järk-järgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid. Vastsündinud peavad kohanema peamiste eluprotsessidega. Selleks on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist lihtsustavad. Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 3-4 kuu möödudes , et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega : et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda.
Osteopeenia mõiste, olemus
Osteopeenia on Ca ja P vähene sisaldus luudes (vähene mineralisatsioon), mistõttu need muutuvad hapraks ja kergelt murdvaks. Osteoporoosile eelnev seisund.
Mis on EA aneemia põhjused?
· Üsasisese vereloome katkemine
· Puudulik rauadepoo
· Erütropoetiini taseme langemine
· Platsentaar -trasfusiooni puudumine
· EA erütrotsüütide lühike eluiga
· Suurenenud verekadu
Mida tähendab mõiste ROP?
Enneaegsuse RETINOPAATIA – Enneaegsete retinopaatia on silmahaigus, mis on põhjustatud silma võrkkesta veresoonte ebaküpsest arengust. Mida väiksem on enneaegne, seda suurem on risk haigestuda
Milles seisnevad EA kuulmisprobleemid?
Kuulmispuue avaldab negatiivset mõju kogu edasisele arengule – varajane avastamine/sekkumine aitab negatiivset mõju vähendada. Vajadusel abivahendid.
Kirjelda OAE mõistet.
OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist. Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas
Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid?
EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest

• Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus , IVH – intraventrikulaanre hemorraagia.
  
• Epilepsia , tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus
  

Milles seisnevad EA hingamisprobleemid?
· RDS – respiratoorne distress- sündroom – hingamishäirete sündroom
· Progresseeruv hingamispuudulikkus
· Kopsude ebaküpsus
Mis on RDS?
Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata . Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/ vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad enamasti kõik raske hingamispuudulikkuse raviks kopsude kunstlikku hingamist.
Mida nimetatakse apnoeks?
Hingamispeetus
Kirjelda asfüksia olemust.
Lämbumus (lootel või vastsündinul). Asfüksia on platsentaarse või pulmonaalse gaasivahetuse häirest tingitud hüpokseemia (vere hapnikutase on madal) koos hüperkapnia (CO2 on kõrge) ja metaboolse või segaatsidoosiga. Sellele lisandub organite hüpoksilis-isheemiline kahjustus.
Millise vanuseni kasutatakse nn EA lapse kaalu-kasvukõveraid?
Kuni 2. eluaastani
Kirjelda vastsündinu hemolüütilise tõve olemust.
Loote hemolüütiline tõbi on haigus, mille korral ema immuunsüsteem lammutab loote punavereliblesid ehk erütrotsüüte. Selle tagajärjeks on loote verevaesus ehk aneemia, mis võib äärmuslikul juhul lõppeda loote või vastsündinu surmaga. Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon.
Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr?
Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres.
Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon.
Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus.
Põhjused:
· Suur laps
· Enneaegsus
· Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus
· Pikaleveninud sünnitus
· Äkksünnitus
· Tuharseis
Instrumentaalne sünnitusabi
Klassifikatsioon:
a) Pehmete kudede sünnivigastused
b) Luude sünnivigastused
c) Perifeerse NS sünnivigastused
d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused
Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi.
Genitaalide hematoom , ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid.
Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid.
Rangluu murd - õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku.
Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side.
Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas. Ravi – korrelatsioon ja fikseerimine kahe nädala jooksul.
Nimeta perifeerse närvisüsteemi sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid.
Näonärvi parees ehk osaline halvatus
Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.)
Kliinilised sümptomid (tuleb hinnata sümmeetriliselt) ilmnevad mõned päevad pärast sündi:
Vigastatud poolel: suu – nina vagu süveneb, suunurk vajub alla, silm on ülalau poolt pooleldi suletud, iseloomulik on, et nutmisel tõmbub lapse suu tervele poole viltu , kuna vigastatud pool "ei tule kaasa".
2. Õlavarrepõimiku parees
Paresis plexus brachialis (lad.k.), Erb plasy (inglk.k)
Kliinilised sümptomid avalduvad järgmises:Vigastatud poolel:õlg langeb allapoole, Moro ehk “ümberklammerdumis” refleks on ebapiisav või ei vallandu, laps ei liiguta kätt aktiivselt, käsi lebab väljasirutatult ja sissepoole pööratuna keha kõrval.
Ravi- ja õendusabis olulisel kohal füsioteraapia . Vajadusel ka B grupi vitamiinid, mis aitavad kaasa närvisüsteemi regeneratsiooniprotsessile.
Nimeta kraniaalsete sünnivigastuste spt, ravipõhimõtteid ja prognoosi.
Sünnimuhk - Caput succedaneum (lad.k.)
Tekib esimesel elupäeval. Lokaliseerub sünniteid läbinud eesasetseval osal. Peaseisu korral tekib seega kolju pehmete kudede turse ja nahasisene hematoom. Turse ulatub üle koljuluude õmbluse, palpatsioonil ääred pehmed, fluktueeruvad. Turse taandub mõne päeva jooksul. Ravi ei vaja.
Subgaleaalne hematoom
Riskiteguriks instrumentaalne sünnitusabi (vaakum).
Verevalum tekib aponeuroosi all (subaponeurootiline hematoom). Aponeuroosi ja periosti vahele.
Subgaleaalne ruum on umbes sentimeetrine ja võib mahutada kuni 260 ml verd. Seega hematoom võib järk-järgult suureneda ja jääda kohe pärast sündi märkamatuks. Pärast sündi võib hematoom suureneda ( veri võib jõuda isegi kaela nahaalustesse kudedesse) suurenev verevalum tekitab pea ümbermõõdu kiiret suurenemist , palpatsioonil on hematoom pehme, fluktueeruv, Hematoom võib põhjustada kiiret verekaotust, hemorraagilist shokki, hüperbilirubineemiat. Hematoom resorbeerub aeglaselt! Jälgida tuleb verekaotusest tekkida võiva aneemia ja hematoomi imendumisest tekkida võiva hüperbilirubiineemia suhtes. Ravis on tähtis kiire verekaotuse asendamine ja elutähtsate organsüsteemide toetus.
Intrakraniaalsed ehk koljusisesed hemorraagiad
Aju on vastsündinul kõige vähem diferentseerunud organ. Enneaegsel vastsündinul on aju veelgi ebaküpsem. See on ka intrakraniaalsete verevalumite üheks riskiteguriks. Kolme esimese eluaasta jooksul toimub aju intensiivne diferentseerumine-areng.
Intrakraniaalsete vigastuste sagedasemad riskifaktorid-põhjused on:
sügavalt enneaegsed vastsündinud
langenud kapillaaride resistentsus
asfüksia
verehüübivushäired
instrumentaalne abi
eakad sünnitajad (üle 35 a.v.),
sünnitusteede rigiidsus (jäikus).
Intrakraniaalsete hemoraagiate kliiniliste tunnuste avaldumine on asümptomaatiline (puuduvad kindlad spetsiifilised tunnused). Kliiniline sümptomaatika sõltub verevalumi lokalisatsioonist ja suurusest . Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika:

• Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust);
  
• Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv");
  
• Aneemia;
  
• Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus):
  
• Apnoe ;
  
• Tsüanoos;
  
• Lihastoonuse muutused: Krambid , Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus;
  
• Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia;
  
• Bradükardia;
  
• Atsidoos;
  

NEUROLOOGIA

Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas .
Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma
Selgita PCI mõistet.
PCI ehk laste tserebraalparalüüs on püsiv aju kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja rühihäireid. PCI jaguneb: spastiline, düskineetiline ja ataktiline. Lisaks võib esineda ka kognitiivseid-, kommunikatsiooni- ja käitumishäireid
Millised on PCI põhjused, riskitegurid ?
Neuroloogilise puudujäägi põhjuseks on ajukahjustus, mis on tekkinud enne aju lõplikku väljaarengut. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised , HIV).
Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik , vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur .
Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid?

neuroloogilise kontrolli häired;

sensoorika ja taju häired;

gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine , kõhukinnisus );

nägemus – ja kuulmishäired;

oraalmotoorika probleemid;

märgatavalt vähenenud luumass;

vaimse tervise häired;

krambid;

spastika ja kontraktuurid;

inkontinents
Mille alusel klassifitseeritakse PCI?
1. Liigutuste häire tüübi järgi:
• spastiline – kõrge lihastoonus
• hüperkineetiline (düskineetiline) – vastutahteliste liigutuste esinemine
• hüpotooniline – madal lihastoonus
2. Liigutuste häire vormi järgi:
• spastiline dipleegia – kõikide jäsemete, enam väljendunud jalgade spastilisus (lihastoonuse
tõus);
• spastiline tetraparees – kõikide jäsemete, enam väljendunud käte spastilisus.
3. Liigutuste häire raskuse järgi:
1.- 4. aste, kusjuures 4. aste on kõige raskem.
PCI klassifikatsiooni raskusastme järgi.
Funktsionaalsed piirangud on raskusastme järgi klassifitseerimise aluseks.
1. kerge raskusaste e. II aste – esineb kerge funktsoonihäire, mis takistab lapse igapäevast toimetulekut vähesel määral;
2. keskmine raskusaste e. III aste – esineb mahajäämus ealiste motoorsete oskuste arengus ja funktsioonihäire, mis takistab olulisel määral lapse igapäevast toimetulekut ja laps vajab kõndimisel regulaarselt abivahendit;
3. raske e. IV aste – esineb raske funktsioonihäire, mis takistab lapse toimetulekut kõigis eluvaldkondades ja lapse elulemus sõltub otseselt osutatava kõrvalabi kvaliteedist.
Kuidas klassifitseeritakse PCI kliiniliste sdr järgi?
1. 70-80% tserebraalparalüüsiga patsientidest on spastiline vorm. Haaratud jäsemetes võivad. esineda elavnenud refleksid, treemor, lihastoonuse tõus, nõrkus ja iseloomulik varvastel kõnnak.
Spastiline bilateraalne vorm: funktsioonihäire mõlema kehapoole jäsemetes –sõltuvalt pareesi domineerimisest kas kätes või jalgades, eristatakse spastilise dipleegia ja spastilise tetrapleegia alavorme.
Spastiline unilateraalne vorm: üks kehapool haaratud, s.o. spastiline hemiparees.
2. Atetootiline (düskineetiline) vorm esineb 10-20%. Seda tüüpi iseloomustavad ebanormaalselt aeglased, kerratõmbavad liigutused kätes ja jalgades. Tahtmatud liigutused esinevad peaasjalikut stress -situatsioonides ning kaovad magades
3. Ataktiline tserebraalparalüüs esineb 5-10% patsientidest – häiritud on tasakaal ja koordinatsioon . Need patsiendid kõnnivad laial toepinnal ja neil on lisaks ka treemorid. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel).
Kirjelda PCI diagnoosimise põhimõtteid.
Diagnoos põhineb valdavalt kliinilisel leiul ja diagnoosimise protsessis on vajalik välistada progresseeruvad kesknärvisüsteemi patoloogiad. Diagnoosijaks on neuroloog. Diagnostilised uuringud ainevahetuslikud, geneetilised, immunoloogilised, mikrobioloogilisi uuringuid , neurofüsioloogilised testid ja hindamised. PCI diagnoosimisel kõige olulisem on lapse arengu jälgimine. Arvestatakse ka riskifaktoreid (sünnitrauma, sünnitusaegne hapnikupuudus ), mis võivad PCI põhjusteks olla.
Laboratoorsed analüüsid on mõnikord vajalikud, et välistada progresseeruvad ehk järjest süvenevad ainevahetuse ja muid haigusi, mille sümptomid on sageli sarnased PCI-ga.
MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia tehakse kõigile PCI-lastele, et tserebraalparalüüsi diagnoosis kindel olla ja selgitada võimalikult täpselt aju kahjustuse olemus.
Imikueas , kui lapse pealõge on veel avatud, on võimalik ajukudet ja vedelikuruume jälgida ultraheli abil.
Krampide esinemisel tehakse aju biovoolude uuring ehk EEG (elektroentsefalograafia), mille abil võib samuti selgitada ajukahjustuse täpsemat kohta.
Kirjelda PCI ravipõhimõtteid.
Ravi valimisel on oluline lähtuda personaalselt igast lapsest eraldi – tuleb kokku panna tasakaalustatud ja parim kombinatsioon füsioteraapiast, medikamentidest ja kirurgilisest sekkumisest. Ravi eesmärk on arendada kehalist liikuvust ja lihaskonda nii, et laps iseseisvalt oma igapäevase eluga hakkama saaks.
Ravi on kompleksne. Kõige olulisem ravis on füsioteraapia ehk ravivõimlemine, mis toimub igale lapsele eraldi tema vajadusi arvestades. Ravi tulemused on seda paremad, mida varem sellega tegelema hakatakse.
Vajalikuks võivad osutuda ka kõne treening logopeedi õpetusel, ortopeediline ehk liigeste kirurgiline korrigeerimine, psühhoteraapia.
Krampide raviks kasutatakse antikonvulsante ehk krambivastaseid ravimeid (karbamasepiin, klonasepaam).
Kui lihaste toonus on nii tugev, et tekkinud on kontraktsioonid, on võimalik pinges lihasesse süstida spetsiaalset lihast lõõgastavat ravimit.
Kirjelda füsioterapeudi rolli PCI ravis.
Hindab motoorset sooritusvõimet ja kõrvalekaldeid normsoorituse komponentides, teostab füsioteraapia protseduure ja hindab selle tulemuslikkust, koostab koduprogrammi, määratleb abivahendi vajaduse
Kirjelda epilepsia mõistet-olemust.
Epilepsia – neuroloogiline seisund, mis mõjutab peaaju ja kogu närvisüsteemi ning mida iseloomustavad epileptilised hood. Epilepsia mõjutab kõiki vanusegruppe, kuid lapseea epilepsia puhul tuleb ravi määramisel arvestada laste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega.
Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid?
Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha.
Kirjelda epileptilise hoo avaldumist ?
Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus -või pearinglushood, erinevad aistingud.

• Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal.
  
• Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine.
  

Kirjelda esmaabi andmist epilptilise hoo korral?
Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1…5 minutiga.

1. Jääge ise rahulikuks!

2. Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud.

3. Jälgige, et haige end hoo ajal ei vigastaks. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni.

4. Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale!

5. Pöörake haige külili ja pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse.

6. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult.

7. Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi ega äratada haiget raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu.

Kiirabi on vaja kutsuda, kui hoog on toimunud esimest korda elus; haige on end tugevalt vigastanud; ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul; hoo krambi osa on kestnud üle 5 minuti; haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul

TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND
Kirjelda luude ealisi iseärasusi lapseeas?
Luud kõhrelised, hulgaliselt vett, luukuoe regeneratsioonivõime kõrge, toimub luustumine
Nimeta puusaliigese arengulise düsplaasia vormid.

ebastabiilsus

osanihestus e subluksatsioon

nihestus e luksatsioon
Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust.
Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline puusaliiges nihestuda ka hiljem. Puusaliigese arenguline düsplaasia tähendab ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigesekapsli, reieluu proksimaalse otsa ja puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasia, ebastabiilsuse, osanihestuse või nihestusega.
Millised on puusaliigese arengulise nihestuse riskitegurid?
Oligohüdramnion, sünnikestus, enneaegsus (ebaküpsus, lõtvus, arenguhäire), mitmikud, madal sünnikaal, tuhar või jalgseis, geneetilisus, tüdrukud.
Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse kliinilisi tunnuseid.
Abd piiratus , naksumis-libisemine, ristivoltide assümeetria, üks reis teisest lühem, üle 1 a kõnnak (“pardikõnnak”, haigel jalal seistes aga keha tahapoole painutatud, lonkamine ilma teadaoleva põhjuseta)
Millised on puusaliigese arengulise nihestuse dgn spetsiifilised testid?
Ortolani-abduktsiooni testimisel on tuntud naksumine, läheb liigespilusse tagasi
barlow-adduktsiooni korral on tuntud naksumine, läheb liigespilust välja
Allise spt- ristivoltid assümeetria,
Galeazzi- reite pikuste assümeetria.
Milliseid radioloogilisi uuringuid dgn kasutatakse?
UH-kuni 3 k.; RÖ- reieluupea, puusanapa omavaheline suhe.
Millises vanuses peaks normaalselt luustuma reieluupea?
3 - 4 kuud tüdrukud;
5-6 kuud poisid.
Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse ravipõhimõtteid.
Mida varem seda parem! Puusaliigese paigaldus – fikseerimine. Liigeskapsli tihenemine toimub sel juhul nn normaalasendis. Nihestuse püsimisel liigese ebastabiilsus süveneb, hilisem ravi komplitseeritud. Normasendi fikseerimine näidustatud lapse esimesel elupoolaastal - puusaliigeste fleksioon 90°, asendi fikseerimine ortopeediliste abivahenditega (Pavliku rihmad; Freika püksid; von Roseni lahas)
Ravi kestvus nihestuse korral 3-4 kuud. Ravi ajal jälgimine nädalase intervalliga (UH, RÖ). Ravi on tulemuslik, kui puusanapp on paigaldunud ja liiges muutunud stabiilseks. Lastele üle 1-1,5 aasta kirurgiline ravi.
Millised on puusaliigese arengulise nihestuse ennetamise põhimõtted?
Esimene läbivaatus esimestel elupäevadel - Ortolani, Barlow testid positiivsed - ortopeedi kontrollile ! 2 nädala vanusel Ortolani, Barlow testid negatiivsed, teised tunnused positiivsed. Perearsti/õe poolne puusaliigeste kontroll igakuisel lapse profülaktilisel läbivaatusel. NB! Riskirühma vastsündinud.
REUMATOLOOGIA
Milliseid haigusi nimetatakse reumaatilisteks haigusteks?
Reumaatilised haigused e toesehaigused – liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Nende haiguste üheks kardinaalseks sümptomiks on nn reuma – luu- ja liigesevalu, toesevalu, muutlik valu peamiselt liigeste ja luude piirkonnas.
Kirjelda reumaatiliste haiguste olemust.

• turse liigeses
  
• ROM piiratus
  
• tundlikkus
  
• valulised vaegused
  

Milline on sagedasem lapseea reumaatiline haigus?
JIA - juveniilne idiopatiline artriit
Kirjelda JIA etiopatogeneesi.
Idiopaatiline tähendab, et haiguse põhjust ei teata, vallandavateks teguriteks võivad olla infektsioon, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus või väliskeskkonna mõjud.
Iseloomusta JIA olemust.
JIA - süsteemne sidekoehaigus, mis algab enne lapse 16aastaseks saamist ja mida iseloomustab steriilne põletik vähemalt ühes liigeses kestusega vähemalt 6 nädalat. JIA on pikaajaline liigesepõletik , millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena. Juveniilne tähendab, et haigusnähud tekivad enne 16-eluaastat.
Millised on JIA avaldumise tunnused?

• lihasvalud ja liigespiiratus vähemalt 4-s liigeses
  
• põletikulised muutused vähemalt 6 nädalat
  
• liigesjäikus hommikuti
  
• nõrkus
  
• lihasjõu langus
  
• haaratud pigem suured liigesed, pigem ebasümmeetriline avaldumine
  
• liigevalu võib olla “lendav”
  

Nimeta JIA klassifikatsioon.

oligoartriit - haaratud kuni 4 liigest (püsiv ja laienev) - kõige sagedasem

polürtriit - haaratud 5 ja enam liigest

süsteemne
Kirjelda JIA ravipõhimõtteid.
JIA ravis ei ole ühte kindlat meetodit. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Ravi põhineb peaasjalikult ravimitel, millega pidurdatakse kogu organismi ja/või liigeseid haaranud põletiku aktiivsust ja taastusravil, mille abil säilitatakse liigeste liikuvus ja ennetatakse liigeste väärasendi teket.
Millised on JIA taastusravi põhimõtted?
Liigesliikuvuse säilitamine, väärasendite vältimine , võimalikult suure funktsionaalsuse saavutamine. Taastusraviga tuleb alustada haiguse võimalikult varajases etapis ja sellega tuleb tegelda regulaarselt, et säiliks liigeste normaalne liikumisulatus, lihaste hapniku- ja toitainete varustus ja lihasjõud.
Terapeudi roll: töötada välja kodune programm, mis koosneb tasakaalustatud puhkusest ja
harjutustest, asendite õpetus, liigeste kaitsmise tehnikad . Anda nõu füüsiliste tegevuste
valimisel. Konsulteerida kooli personaliga, mis puudutab õppetöös osalemist.
Milline on JIA prognoos?
c 10 a peale haiguspuhangut esineb 30-50% juhtudest sünoviiti. 60% juhtudest liigese erossioon. 1/3 omab haigust täiskasvanu eas.
Milline on sagedasem artriidi vorm lapseeas?
oligoartriit
Kirjelda oligoartriidi olemust, kliinilist pilti.
Põletikulised muutused ja valu kuni 4-s liigeses
HINGAMISELUNDKOND
Kirjelda hingamisteede ealisi iseärasusi lapsel.

• kitsad
  
• lühikesed
  
• limaskest õrn ja veresoonterikas, kaitsefunktsioon madal
  
• ninakõrvalkoopad arenemata
  

Kirjelda hingamiselundkonna ealisi iseärasusi lapsel.

• kopsude ventilatsioon puudulik
  
• hingamine on pindmine , ebakorrapärane, kiire
  
• häälepilu kitsas
  
• häälepaelad lühikesed
  

Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas?

• abdominaalne
  
• diafagmaalne- kostaalne
  
• kostaalne
  

Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid?
viirus , infektsioon, bakter , allergeen
Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed.
Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas?
Köha , kurguvalu
Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit?
Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit.
Miks imikul on nohu raske haigus?
Imik ei hinga suu kaudu.
Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid.
Adenoid on nina- neelu mandel.
Nohu korral adenoid suureneb ja nina hingamine takistub (adenoidne nägu). Ravi: adenoidide eemaldamine.
Kirjelda tonsilliidi olemust, iseloomulikke vaevusi ja ravipõhimõtteid.
Tonsilliit on kurgumandli põletik.
Sümptomid:

• kurgu-neelu valulikkus
  
• tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus
  
• palavik
  
• halb enesetunne
  
• põletikuline eksudaat tonsillides
  

Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine.
Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused?
Larüngiit

• häälekähedus ehk düsfoonia,
  
• kõri on valulik ,
  
• valulik rääkimine ja köhimine,
  
• Palavik
  
• Haukuv-paukuv – kuiv köha
  
• Inspiratoorne düspnoe
  
• Larüngostenoos - Hingamispuudulikkuse tunnused
  

Miks on kõriturse eluohtlik seisund
Lämbumisoht
Milline on esmaabi kõriturse korral?
inhalatsioon (nt aur)
Vabastada laps pitsitavatest riietest, avada võimalusel aken, helistada kiirabisse.
Nimeta alumiste hingamisteede põletikke lapseeas.

• bonhiit
  
• bronhioliit
  
• kopsupõletik
  

Kirjelda alumiste hingamisteede infektsioonile iseloomulikke tunnuseid lapseeas.

• palavik
  
• köha
  
• ekspiratoore düspnoe
  
• leid auskultatsioonil
  

Milles seisneb ägeda obstruktiivse bronhiidi olemus?
Äge obstruktiivne bronhiit ehk kopsutorupõletik. Olemus: bronhide ahenemise sündroom ehk bronhiospasm, kopsutorude limaskest on turses , esineb põletikulist sekreeti. Põhjuseks viirusinfektsioon või ärritavad gaasid. Süptomiteks on: ekspiratoorne düspnoe, köha, palavik, auskultatoorne leid.
Kirjelda hingamisteede põletike ravipõhimõtteid.
Sümptomaatiline, inhalatsioonid, turse vähendamine, hügieen, toksiinide eemaldamine (vedelikravi),
Milline on bronhiaalastmale iseloomulik vaevus ?
Allergilise reaktsiooni tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained (nt serotoniin), mis omakorda kutsuvad esile bronhospasmi, limaskesta turse ja põletikulise sekreedi.
Kliiniliselt väljendub see

• ekspiratoorse düspnoena (vilistav hingamine) ,
  
• kuiv ärritav köha,
  
• hingeldushood,
  
• lämbumishood.
  

Kirjelda füsioterapeudi rolli hingamisteede haiguste korral.
Nõustamine, hingamistehnikate õpetamine , aeroobse võimekuse parandamine, asendravi.
SÜDAME-VERERINGE JA VERELOOME
Nimeta südame-vereringe ealisi iseärasusi lapsel.
Süda on ümaram, 6.eluaastaks omandab pirni kuju. Imikueas on süda suhteliselt suurem võrreldes kehamassiga ja hõlmab enamuse kopsude vahelisest ruumist. Mida noorem laps, seda horisontaalsemalt süda asetseb. Kasvamise ja kopsude suurenemisega kerkib süda ülespoole, 3.ea omandab süda iseloomuliku põikiasendi. Sünnil vatsakeste seinad ühepaksused, hiljem muutub vasaku vatsakese sein paksemaks. Neljandaks elunädalaks langeb kopsuarteri rõhk normaasele tasemele , enne on kõrgem. Esimesel eluaastal südame kaal kahekordistub. Arterid ja veenid venivad välja koos kehapikkuse kasvuga. Koos vasema südamepoole jõu ja tugevuse arenemisega esimese 6 nädala jooksul, tõuseb süstoolne vererõhk oluliselt, edasi tõuseb süstoolne vererõhk aeglaselt. Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik . Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused.
Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel.
Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi . See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele.
Millised on kaasasündinud (ks) südamerikete tekkepõhjused ?
Südame arengus on eriti kriitiline periood 2-8. rasedusnädal . Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket. Kahjustavateks faktoriteks võivad olla:

viirusinfektsioonid

ema haigused

keemilised ja füüsikalised tegurid

hapnikuvaegus - hüpoksia, loote verevarustuse muutused

immunoloogilised tegurid, veregruppide sobimatus

ainevahetusehäired

kromosomaalne geneetiline kahjustus

geenimutatsioon embrüogeneesi perioodil

pärilik eelsoodumus

ema vanus üle 35a
Kuidas jaotatakse kaasasündinud südamerikkeid lastel?
Tsüanoosiga südamerikked

Tsüanoos, millega kaasneb kopsude liigveresus

Tsüanoos, millega kaasneb kopsuvereringe hüpovoleemia
Tsüanoosita südamerikked:

Šundiga südamerikked (kodade vaheseina defekt , vatsakeste vaheseina defekt, avatud atrioventrikulaarne kanal , avatud arterioosjuha)

Stenoseerivad südamerikked, normaalne või vähenenud kopsuvereringe täituvus (aordiklapistenoos, aordikoarktatsioon)
Millised on kolm sagedasemat tsüanoosita ks südameriket?

VSD ehk vatsakeste vaheseina defekt

ASD ehk kodade vaheseina defekt

Avatud arterioosjuha ( aordi ja kopsuarteri vaheline juha ) ehk Botallo juha ehk ductus arteriosus
Millised tunnused viitavad ks südamerikke esinemisvõimalusele lapsel?

väsimine imemisel

nahavärvuse muutus - tsentraalne tsüanoos (huultel, keelel, suu ja nina kolmnurgas, kehatüve piirkonnas, küünte all)

maksa suurenemine (suure vereringe puudulikkuse korral)

südame löögisageduse tõus

hingamissageduse tõus - hingeldus

lapse rahutus/loidus

aeglane kasv ja areng, sage haigestumine

higistamine
NB! kriitilises seisundis vastsündinu üldseisundi järsu halvenemise põhjuseks võib olla südamerike
Kirjelda lühidalt avatud Botallo juha olemust.
Avatud arterioosjuha (ductus arteriosus ehk Botallo juha)
Kopsuarteri ja aordi vaheline juha (Botallo) tagab lootele vereringe, kuid peale sündi, mil lülituvad töösse ka kopsud , peaks arterioosjuha sulguma (tavaliselt esimese elukuu lõpuks, hiljemalt esimese eluaasta jooksul).
Looteeas ja esimestel elupäevadel on kopsuringe seotud süsteemse ringega avatud arteriaalse juha kaudu. Üsasisese keskkonna madal hapniku ja kõrge prostaglandiinide sisaldus hoiavad lootel arteriaalse juha avatuna. Prostaglandiinide hulk looteeas on kõrge. Nende produktsioon toimub platsentas. Normoloogia kohaselt hakkab sünni järgselt rõhk kopsuvereringes kiirelt langema, sest kopsuveresoonkond laieneb . Esimeste hingetõmmetega tõuseb O2 sisaldus ja langeb prostaglandiinide sisaldus vastsündinu veres. Tänu sellele kontraheeruvad arteriaalse juha seina silelihased, juha lüheneb ja valendik sulgub. Samas sünni järgselt ka platsenta eemaldatakse ja prostaglandiinide produktsioon lõpeb. Arteriaalne juha hakkab funktsioneerima vasemalt paremale (aordist kopsuarterisse). Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks.
Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid.
Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima.
Tunnused:

• Hingeldus,
  
• tahhükardia füüsilise pingutuseta,
  
• süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult).
  
• Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega.
  
• EKG muutused,
  
• RÖ-südame parema poole laienemine.
  
• Ultraheli uuringus sedastatavad: parema koja diastoolse diameetri suurenemine ja kodade vaheseina anomaalne liikumine
  

Raviks operatsioon neljandal-viiendal eluaastal. Tüsistuste korral koheselt
Kirjelda lühidalt VSD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid.
Embrüonaalse arengu häirena tekkinud vatsakeste vaheseina ava. VSD väljendub vasaku vatsakese puudulikkusena juba esimesel eluaastal. See on tingitud suurest vasakult paremale śundist ja vasaku vatsakese ülekoormusest.
Sümptomiteks on:

• Hingeldus,
  
• abililihaste kasutamine,
  
• higistamine,
  
• nõrkus,
  
• väsimus söömise ajal.
  
• Vasaku vatsakese hüpertoofia
  

Ravipõhimõtted:
glügosiidid, diureetikumid.
NB! Väga väike defekt võib sulguda iseeneseslikult.
Suure defekti korral on näidustatud operatiivne ravi enne 3 elukuud või esimese eluaasta jooksul.
Millest oleneb ks südamerikkega lapse seisundi prognoos.
südamerikke anatoomiast
Mida nimetatakse müokardiidiks?
Müokardiit e südamelihase põletik.
Miks võib tekkida lapsel müokardiit?

infektsioosne ja infektsioos-allergiline,

viiruslik (polio-, Coxackie, echo-, gripi-, punetiste viirus),

bakteriaalne (sarlakid),

seentest põhjustatud

allergiline,

autoimmuunne - põhjuseks ravimid ,

vaktsiinid ,

sidekoehaigustega kaasnev
Millised on müokardiidi avaldumistunnused imikul?
Kongenitaalse müokardiidi puhul esinevad haigustunnused juba sünnil või tekivad esimestel elunädalatel. Suremus kuni 30%.

subfebriilne (37-38 kraadi) temperatuur,

isutus,

oksendamine,

kehamassi langus,

hingeldus,

kahvatus,

tsüanoos,

loidus,

lihashüpotoonia,

südame galopprütm, tahhü- või bradükardia,

niitjas pulss ,

vererõhu langus,

oligo - anuuria ,

kerge ikterus ,

hepatomegaalia,

perifeersed tursed .
Haiguse lõppfaasis areneb kardiaalse śoki kliiniline pilt – jahedad, marmoreeritud jäsemed, hallikas-tsüanootiline nahajume, niitjas pulss, vererõhk langenud, oligo-anuuria.
Mis on aneemia?
Aneemia diagnoosimisel on põhiliseks näitajaks vere vähene hemoglobiinisisaldus.
Nimeta lapseea kõige sagedasemini esinev aneemia?
Rauapuudusaneemia
Millised on düsalimentaarse aneemia iseloomulikud kliinilised sümptomid?
Düsalimentaarne - lapse põhitoit/ainuke toit on rauavaene.

Nahk ja limaskestad muutuvad kahvatuks, kui hemoglobiini väärtus on alla 70–80 g/l.

Väljendunud aneemia korral on laps sageli loid ja väsinud.

Hemolüüsi korral lisandub naha ja limaskestade kollasus ning sageli kaasneb põrna suurenemine.

Tahhükardia ja/või tahhüpnoe lisandumine viitavad olulisele kudede hüpoksiale ning sellised lapsed vajavad uuringuid ja ravi haiglas.
Millised on rauapuudusaneemia ravipõhimõtted?
Ravi oleneb aneemia põhjusest

• vähendada piima tarbimist, loobuda lutipudelist ja mitmekesistada menüüd.
  
• Tahhükardia ja/või tahhüpnoe korral on vajalik erütromassi ülekanne.
  
• Rauapuuduse korral vajab laps kuid rauapreparaati.
  
• Rauapuudusaneemia korral on näidustatud järgmine rauaasendusravi: Fe2+ 4–6 mg/kg päevas. Rauavarude täitmiseks ei piisa ühekuulisest ravitsüklist, vaid ravi peab kestma kuni punaverenäitajate normaliseerumiseni ja edasi veel 1–2 kuu jooksul.
  

Mis on infektaneemia?
Infektsioonist põhjustatud aneemia???
Mis on hemolüütiline aneemia?
Punaliblede lagunemise tõttu tekkiv kehvveresuse vorm.
Hemolüütiline aneemia on kehvveresuse vorm, mis seisneb kaasasündinud või omandatud haiguste tagajärjel tekkivas erütrotsüütide enneaegses lagunemises. Organismi antikehad hävitavad punaliblesid kiiremini, kui neid luuüdis toota suudetakse, viies erütrotsüütide hulga olulise vähenemiseni.
Kuidas avaldub hemolüütiline aneemia?
Avaldumine sõltub aneemia raskusest, kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda.

• kiire väsimine,
  
• üldine nõrkus,
  
• peavalu,
  
• koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine.
  
• ikterus
  

Leukeemia mõiste.
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena.
Millised leukeemia vormid on lapseeas kõige sagedasemad?
Äge lümfoblastiline leukeemia
Millised on leukeemia diagnoosimise ja ravipõhimõtted?
Diagnoositakse verepildi ja/või luuüdiuuringu põhjal.
Ravipõhimõtted: ALL peamine raviviis on keemiaravi .
PÄRILIKUD JA AINEVAHETUSLIKUD HAIGUSED
Diabeet
Kirjelda juveniilse diabeedi (JD) mõistet-olemust.
Juveniilne diabeet e I tüübi diabeet on autoimmuunne seisund, mille korral organism hävitab pankreases olevad insuliini tootvad beeta- rakud . Sellest tulenev insuliinipuudus viib veresuhkru taseme tõusuni.
Nimeta JD tekkepõhjuseid ja riskitegureid.
Juveniilse diabeedi täpne tekkepõhjus on teadmata, kuid põhjusteks võib olla geneetiline eelsoodumus või kokkupuude mõne viirustekitajaga.
Riskiteguriteks on:

• Haiguse esinemine suguvõsas
  
• Geneetiline vastuvõtlikkus
  
• Madal vitamiin D tase organismis
  
• Kokkupuude viirustekitajatega
  

Milline on JD iseloomulike kliiniliste spt triaad ?

• Polüuuria
  
• Suurenenud janu
  
• Polüfaagia e näljatunne
  

Hüper - ja hüpoglükeemia mõiste.
Hüperglükeemia on eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tõuseb normist kõrgemale.
Hüpoglükeemia on seisund, mille puhul veresuhkur langeb alla 3,3 mmol/l.
Milline on veresuhkru normtase?
Veresuhkru normväärtus ( hommikul tühja kõhuga määratuna) on vahemikus 3,5 - 5,5 mmol/l.(lubatud kõikumine kuni 6,1 mmol/l).
Nimeta JD ravipõhimõtted.

Insuliini süstid.

Insuliinipumba kasutamine.

Vere glükoositaseme pidev jälgimine.

Tervislik, reguleeritud dieet .

Füüsiline aktiivsus, et organism suudaks insuliini efektiivsemalt kasutada.
Väikelapseeas olev JD lapspatsient. Kas antud eas lapspatsiendil on oht hüpo - või hüperglükeemia tekkeks? Põhjenda .
Kuhu süstitakse insuliini (lihasesse, veeni, nahasisse või nahaalla)?
Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude , sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse.
NB! Alla 10- aastastel lastel soovitatakse vältida kõhu prk., kuna nahaalune kude on veel õhuke.
Millest sõltub insuliini imendumine ?
Insuliini imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhunaha alt, seejärel küünarvarde ja reide süstituna ning kõige aeglasemalt tuharasse süstituna.
Selgita lühidalt dieetravi eesmärke ja ravipõhimõtteid lapseeas.
Ravikompleksi kuuluvad toidu süsivesikute koguse ja toiduaegade määramine vastavalt süstitavale insuliinikogusele. Et insuliini süstitakse alati enne söömist, peab toidu süsivesikute sisaldus vastama süstitava insuliini kogusele. Praktilises elus õpetatakse lapsi süsivesikute kogust määrama 10g täpsusega.
Mis on glükomeeter ja milleks seda kasutatakse?
Glükomeeter on lihtsalt kasutatav seade, mis toetab insuliinravi reguleerimist. Võttes näputsast paar tilka verd, saavad diabeetikud selle abil ise endal veresuhkru taset määrata.
Mis on LÜ- mõiste?
Leivaühik. 1 LÜ = 10-12 gr SV= 40 kcal
LÜ ehk leivaühiku- süsteem hõlbustab õiget toidu valikut. Selle järgi võrdsustatakse kõik toidukogused, mis sisaldavad süsivesikuid.
Diabeetikutele on vaja:
· Teada kui palju on toidus süsivesikuid
· Määrata arsti või diabeetõe abiga kindlaks mitu grammi süsivesikuid päevas vajab haige
· Jaotada LÜ kogus kolme peasöögi ja kolme vaheeine vahel.
Hüpotroofia
Hüpotroofia mõiste
Hüpotroofia on krooniline toitehäire mille tulemusena väheneb kehamass ja nahaalune rasvkude ning organismi elutalitlus kahjustub . Hüpotroofia areneb aeglaselt, järk-järgult või ägedalt.
Hüpotroofia esinemisvormid.

Prenataalne, üsasisene ehk kaasasündinud hüpotroofia,

Postnataalne ehk omandatud hüpotroofia.
Omandatud hüpotroofia põhjused ja soodustavad tegurid.
Omandatud hüpotroofia tekkepõhjused jaotatakse kaheks:

• eksogeenseteks;
  
• endogeenseteks.
  

Eksogeensed tekkepõhjused:
· · alimentaarsed: toidu kvantitatiivne ja kvalitatiivne vaegus , toidu koostisosade õige vahekorra häirumine. Näiteks: tõhustustoidu varane või hiline menüüsse lülitamine, toidusegude ebaõige valmistamine, toidu vitamiinivaegus, rinnapiima valgu ja rasvavaegus ema ebaõige toitumise tõttu, toitesegude ja toitude, toitainete ja mineraalide ning vitamiinide mittevastavus lapse ealistele nõuetele.
· · infektsioossed: nakkused , esimeste elukuude ägedad mao - ja seedetrakti nakkused, sagedased respiratoorsed viirusinfektsioonid, sepsis.
· · sotsiaalsed: halvad elutingimused , ebaõige päevakava , eale mittevastav uneaeg, värske õhu, hoolduse-hügieeni vajakajäämine.
Tagajärjeks lapsel häirub närvisüsteem ja seedetrakti funktsioon, mis omakorda takistab-raskendab toitainete kasutamist ning soodustab toitumisvaeguse teket.

Endogeensed põhjused

• arenguanomaaliad;
  
• ainevahetusanomaaliad: fermentopaatiad, malabsorptsiooni sündroom, tsöliaakia, mukovistsidoos, kesknärvisüsteemi kahjustused, pärilikud immuunpuudulikkuse seisundid, endokriinsed haigused diabeet.
  

Millised on kolm hüpotroofia astet?
Hüpotroofia jaotatakse vastavalt haiguse raskusele kolmeks astmeks:
I astme hüpotroofia - toitumuse% on 90-75%;
II astme hüpotroofia - toitumuse% on 75-60%;
III atme hüpotroofia ehk atroofia - toitumuse% on alla 60% .
NB! Normotroofia toitumuse% on 110-90%.
Toitumuse %= tegelik kehakaal :vajaliku kehakaaluga x 100%
Kirjelda I astme hüpotroofia tunnuseid.

• nahaalune rasvkude vähenenud kõhupiirkonnas;
  
• nahk ja limaskestad kahvatud;
  
• naha elastsus -turgor veidi langenud;
  
• lihastoonus veidi langenud;
  
• psühhomotoorne areng vastab eale;
  
• vegetatiivse närvisüsteemi häiretest: laps rahutu, magab halvasti;
  
• immunoloogilise reaktiivsuse näitajad on normaalsed või veidi langenud.
  

Selgita füsioterapeudi rolli hüpotroofia pt ravimeeskonnas.
Füsioterapeut saab läbi viia stimuleerivat ravi - massaaži , ravivõimlemise teostamine emotsionaalse ja lihastoonuse tõstmise eesmärgil. Ei teostata haiguse ägedas perioodis ! See aitab kaasa õigete liigutusharjumuste tekkimisele, ainevahetuse normaliseerumisele ja organismi vastupanuvõime tõstmisele.
Rahhiit
Selgita rahhiidi mõistet-olemust.
Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus, mille tulemusena tekib luumassi vähenemine, luustik jääb hõredaks.
Nimeta rahhiidi tekkepõhjuseid.
D-vitamiini puudus või D-vitamiini ainevahetushäire, kaltsiumi või fosfori puudus, imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist.
Milline on sagedasemaks rahhiidi esinemise põhjus tänapäeval?
D-vitamiini puudulik manustamine või andmata jätmine (90% juhtudest)
Kirjelda rahhiidi esinemistunnused haiguse algperioodil.
Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis , mil on juba välja kujunenud luumuutused.
Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse „rahhiitiline käevõru“ ning roietel „rahhiitiline roosikrants“. Pehmestuvad ka koljuluud , mis väljendub luule vajutades iseloomuliku “plõksuna”, s.o. kraniotaabes. Lõgemed pealael sulguvad normaalsest hiljem.
Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib nn O-jalgsus, aga ka X-jalgsus.
D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud
Millised on rahhiidi ennetamise põhimõtted?
Tagamaks D-vitamiini saamist, vajavad lapsed alates 5. elupäevast lisaks D-vitamiini vähemalt esimese eluaasta jooksul. Sügisel sündinud lastele soovitatakse D-vitamiini isegi 1,5 aasta vanuseni, kuna talveperioodil on vähe päikest. Vanematele lastele on D-vitamiini allikateks kalatooted , sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted on kindlalt tähtsaimaks kaltsiumiallikaks toidus.
Luustiku tugevust mõjutavad ka liikumine, perekondlikud eripärad ehk geneetilised faktorid.
Eelistama peaks ka magedamat toitu ja vältima kohvi, sest nii sool kui kofeiin viivad kaltsiumi organismist välja. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20. eluaastani, on oluline piisavalt kaltsiumi-ja D-vitamiinirikast toitu tarbida kogu lapsepõlve vältel.
Kas D vitamiini preparaat võib põhjustada allergiat? Kui jah, siis miks? Põhjenda.
Mitmenda eluaastani inimese luukond kasvab ja formeerub?
Umbes 20. eluaastani.
Kirjelda füsioterapeudi rolli rahhiidihaige lapspatsiendi ravis.
Füsioterapeutiline sekkumine sümptomipõhine, tegeleda võib lihasjõu suurendamisega, funktsionaalsuse tõstmisega ning kukkumiste ennetamisega.
Allergia
1.Nimeta naha iseärasusi lapseeas.

• Valu, temperatuuri ja taktiilse tundlikkuse retseptorite arvu suurenemine ja formeerumine intensiivne esimesel eluaastal.
  
• Eaga valutundlikkus tõuseb ja täpsustub lokalisatsioon.
  
• Vastsündinutel võib esineda füsioloogilist kollasust, vastsündinud laste nahk võib olla kaetud lootevillaga. Nahal, eriti ninal , otsmikul ja lõual, võivad esineda väikesed valged vistrikutaolised täpid - miiliad ehk umbunud rasunäärmed.
  
• Laste nahk on võrreldes täiskasvanud inimese nahaga õrnem, kõrgema niiskussisaldusega ja suurem on ka naha pinna ning keha ruumala vahekord . Imikutel on ka higi ja rasva moodustumine minimaalne, sest naha hüdrolipiidkiht on õhuke ja ebaühtlane. Samuti erineb imiku ja väikelapse naha pH täiskasvanu naha pH-st (vastsündinul on naha pH 6,5 ja täiskasvanul 5,5).
  

2. Mis on ülitundlikkus - mõiste?
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku.
Naha ülitundlikkus ehk hüperesteesia- valu tekitab iga vähimgi puudutus, Patsiendid ei talu sageli isegi tekki oma kehal. Pt talub valusana tegevusi, mis normaalselt valusad ei ole või on tajutav valu tunduvalt tugevam kui ärritaja .
3. Mis on allergia - mõiste?
Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele immunoloogilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes.
4. Mida nimetatakse allergeenideks- mõiste?
Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni.
5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta.
????
Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid.
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid : eksoallergeenid ja endoallergeenid
Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm , toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud ( bakterid , viirused , seened)
6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas?
Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed.
7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas?
Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla kerged (sügelus, nõgeslööve, seedetrakti vaevused , nohu, astma ) või eluohtlikud (anafülaktiline šokk).
Nõgeslööve ehk urtikaaria- nahale tekivad sügelevad kublad (selle põhjus võib olla ka mitteallergiline).
Atoopiline dermatiit - avaldub sügeluse ja punetusena naha eri piirkondades (väikelastel põskedel, kooliealistel lastel liigeste painutuspiirkondades)
Allergiline nohu- väljendub aevastusena, nina sügelusena ja limase nohuna, sellega kaasneb sageli allergiline konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine , punetus ja turse)
Astma- avaldub lastel pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kidunete ja vilinatena.
3. Milliseid dermatoallergoose võib esineda lapseeas?
Nõgeslööve ja atoopiline dermatiit, allergiline turse, ekseemid
4. Kirjelda atoopilise dermatiidiga lapse naha leidu?
See avaldub sügeluse ja punetusena naha eri piirkondades. Võib levida kogu kehale, sageli nahk kratsitud ja infitseerunud. Väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuspiirkondades ja noorukitel lisaks sellele ka tuharatel ja reite tagapinnal. Talvel võib esineda kämmaldel ja jalataldadel.
5. Selgita pollinoosi mõistet-olemust.
Pollinoos ehk heinapalavik on haigus, mille põhjuseks on ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Limaskestadele (silmad, hingamisteed ) sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad mitmed vaevused. Peamisteks allergeenideks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm.
6. Kirjelda allergilise riniidi tunnuseid?
Väljendub aevastusena, nina sügelusena ja limase nohuna, sellega kaasneb sageli allergiline konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine, punetus ja turse).
Aastaringselt esinevale nohule on iseloomulik pidev ninakinnisus, mis on tingitud ninalimaskesta püsivast tursest. Kaasnevad ka aevastused ja vesine- limane eritis ninast .
Hooajalise nohu puhul on juhtivad sümptomid aevastused, vesine- limane eritis ninast ja silmade kipitus.
7. Kirjelda urtikaarset nahalöövet.
Nahale tekib sügelev kubjaline lööve , esineda võib ka üldine halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesvalud, tursed. Kublad võivad tekkida ka limaskestadele- kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust.
Lastel põhjustavad nõgestõbe kõige sagedamini ravimid. (võivad põhjustada ka keemilised ained, toiduained, putukahammustused, vaktsiinid, sooleparasiidid, suhkurtõbi, neeruhaigus jm)
8. Millised on allergia dgn-se põhimõtted?
Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid ja kaebused . Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja.
Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni.
Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima piirata erinevate ainete kasutamist ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist.
Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus.
9. Nimeta allergia ravipõhimõtteid.
Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine.
Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb kasutada ravimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime.
Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad.
Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt:
1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja -aine (histamiini) toimet.
2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid
3. allergilisele põletikule toimivad neerupealiste hormoonpreparaadid - glükokortikoidid.
Imikute mähkmeallergia puhul aitavad sageli õhuvannid ning teise firma mähkmete kasutamisele üleminek.
Tsüstiline fibroos . Tsöliaakia.
Mis haigus on tsüstiline fibroos - mõiste?
Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi haarav pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab kehavedelike viskoossuse tõusu.
Millised on tsüstilise fibroosi haigustunnused?

• Häired kopsude töös
  
• Sarnaste haigustunnuste esinemine suguvõsas
  
• Sagedased kopsupõletikud
  
• Pidev köha sitke rögaga
  
• Hingamisteede ahenemise tunnused
  
• Füüsiline alaareng
  
• Seedehäired - roojas suurenenud rasvade hulk
  

Tüsistusteks võivad olla õhkrind, kopsuverejooks, kopsude funktsioonihäire ja südamepuudulikkus, kõhunäärme puudulikkus, meestel steriilsus, naistel menstruatsiooni puudumine.
Nimeta tsüstilise fibroosi vormid?
Tsüstiline fibroos kopsuilmingutega (esineb ligikaudu 85% juhtudest)
Tsüstiline fibroos sooleilmingutega (umbes 10% juhtudest)
Tsüstiline fibroos muude ilmingutega
Täpsustamata tsüstiline fibroos
Mis haigus on tsöliaakia - mõiste?
Tsöliaakia e gluteenenteropaatia on haigus, mille puhul esineb gluteenitalumatus.
Millised on tsöliaakia avaldumistunnused?

Krooniline kõhulahtisus

Kõhukinnisus

Gaasid

Kõhuvalu

Alakõhu tursumine

Iiveldus ja oksendamine

Väljaheites on suurenenud rasvade sisaldus
Atüüpilisteks tunnusteks on kasvupeetus , kõhnumine, ülekaalulisus või rasvumine, rauavaegusaneemia, haavandid suu limaskestal, neuroloogilised ja psühholoogilised vaevused.
Millised on tsöliaakia ravipõhimõtted?
Ainsaks efektiivseks ravimeetodiks on eluaegne range gluteenivaba dieet.
Nimeta Ott Leplandi kassi nimi?
Sipsik
SEEDETRAKTI HAIGUSED
Kirjelda seedetrakti ealisi iseärasusi lapseeas.
Looteeas on seedetrakt steriilne
•10-20h pärast sündi hulgaliselt mikroobe
•Rinnapiimatoidul - peamiselt piimhappebakter
•Sega ja/või kunstlikul toidul – segafloora (soolekepike)
•Süljenäärmete sekretsioon on esialgu vähene (↑ 4.-5.kuust)
•Nn füsioloogiline süljevoolus
Toidu tagasiheide – söögitoru sulgurlihase transitoorne lõõgastumine
•Söögitoru VS 10cm, TK 25-30 cm
•Magu horisontaalne
Mis on füsioloogilise GÖR-i olemus ja tunnused?
Füsioloogiline GÖR (gastroösofageaalne refluks). Esineb tervetel lastel, eriti esimestel elukuudel pärast toitmist.
Tekib äkki, ilma iivelduseta ja ebameeldiva aistinguta;
Väheste toidumasside väljumine toimub kergelt, kiirelt;
Lapse üldseisund, emotsionaalne toonus ei muutu, ei häiru.
Missugused tegurid soodustavad toidu tagasiheidet?
Ebaregulaarne toitmine,
ületoitmine,
vaegtoitmine,
aerofaagia (rohke õhuneelamine),
eale mittevastav toit,
liiga rasvarikas toit.
Nimeta abinõu toidu toidu tagasiheite e. füs. GÖR-i esinemisel.
vältida soodustavaid faktoreid,
jälgi, et rind ei oleks liiga piima täis ja pingul imetamise alustamisel ,
jälgi, et laps poleks toitmise alustamisel liiga näljane,
jälgi, et oleks õiged imetamisvõtted.
Kuidas toidutagasiheidet ja oksendust diferentseerida?
Toidutagasiheide tekib äkki, toidumassid väikesed.
Oksendamisele eelneb iiveldus, toidumassid suured.
Millised on sagedasemad oksenduse põhjused lapseeas?
toidurezhiimi rikkumise korral,
närvisüsteemi küpsusetus,
sünnitrauma korral, koljusisese rõhu tõusust,
allergiliste seisundite korral,
B1 hüpovitaminoosi korral,
seedetrakti ja seedetrakti väliste haiguste korral.
Milles seisneb pülorospasm ja stenoos?
Pülorospasm on maolukuti funktsionaalne spasm neuromuskulaarsel tasandil.
Plüorostenoos on kaasasündinud püloruse seina hüpertroofia.
Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suur toiduhulk väljub oksendamise teel.
Millised on sagedasemad kõhuvalu põhjused lapseeas?
· Funktsionaalsed kõhuvalud;
· Kõhukinnisus;
· Soole parasiidid (helmintiaasid);
· Urotrakti infektsioon;
· Laktoosi talumatus.
Mis on funktsionaalne kõhukinnisus?
Sümptom, mis esineb väga erinevatel põhjustel. Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas), rooja konsistentsi ja hulga muutus.
Funktsionaalne kõhukinnisus- kaebused on esinenud viimase kahe nädala jooksul.
Mis on rooja retensioon?
Rooja retensioon - viimased kolm-neli kuud on esinenud defekatsiooni sageduse langus (kaks või vähem korda nädalas); rooja konsistentsi muutus; defekatsiooni vältimine.
Mis on enkoprees ?
Avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises (võib olla nii psüühika kui soolefunktsiooni häire). soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse nn “pükste määrimine”. Sel juhul roe “ lekib ” kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel ja savitaoline.
Millised on sagedasemad funktsionaalse kõhukinnisuse põhjused lapseeas?
1) alimentaarsed põhjused
Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit).
Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks.
2) perekondlik eelsoodumuslik põhjus
3) neurogeensed põhjused (spastiline, tahteline, hüpo/atooniline)
Kuidas kõhukinnisust ennetada?

• Õige, eakohane toit ( mitmekesine , kiudaineterikas, mitte liialt rasvane );
  
• Alates II elupolaastast, kui laps istub, harjutada potireziimiga;
  
• Liikumine, veeprotseduurid, võimlemine , kehaline tegevus, mängud;
  
• Perekonna kokkukuuluvus, üksteise mõistmine.
  

Selgita füsioterapeudi rolli kõhukinnisusega pt ravimeeskonnas.
Massaaž, lisaks liikumise soodustmine.
Nimeta kõhulahtisuse tekkepõhjuseid lapseeas.
Lapse toitmise vead, patogeenste mikroobide sattumine lapse organismi, normaalne soolefloora muutub patogeenseks. Lapse hooldusvigadest tingitud seedehäire. Soodustavad tegurid: allergia, hüpotroofia, B-rühma vitamiinide vaegus.
Kirjelda kõhulahtisuse sdr ennetamise põhimõtteid.
Eakohane toit+ õige toitmisrežiim, lapse õige hooldamine, karastamine , ülekuumenemise vältimine; vältida rinnast võõrutamist ja uue toidu lisamist menüüsse kuumal aastaajal. Ägedate haiguste, palaviku korral anda lapsele vedelikku väikestes kogustes korraga.
Selgita helmintiaaside mõistet.
On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb.
Selgita stomatiidi olemust.
Suu-limaskesta põletik
– Tekitaja herpes simplex-viirus
– Primaarinfektsioon, mille üldnähtudeks on palavik, halb enesetunne ja peavalu.
– Herpeseville leidub põskede limaskestal, huultel ja keelel, sageli lõhkevad need kiiresti ja jätavad väikese erosiooni.
– Igemed on punetavad , tursunud ja sageli veritsevad.
- Suu on väga valulik ning laps keeldub toidust.
– Paraneb iseenesest, palavik langeb 4 päeva pärast ning villid hakkavad kaduma peatselt selle järel.
Milles seisneb tsöliaakia olemus?
Tsöliaakia e. gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad nisust , rukkist , odrast (ja mõnedel juhtudel kaerast) valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoole limakest (järk-järgult hävivad limaskesta hatu kuni täieliku kaoni). Peensoole limaskesta hattude kaudu aga imenduvad oganismi toitained ning seetõttu kujuneb toitainete vaegus.
LASTE NAKKUSHAIGUSED
Mõisted:
Immuniseerimine - vaksineerimine. Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist.
revaktsineerimine - kordusvaksineerimine
kunstlik immuunsus - kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste) järel kujunenud immuunsus
loomulik immuunsus - kaasasündinud immuunsus
passiivne immuunsus - organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi
aktiivne immuunsus - vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus
immuniseerimise plaaniline kava - riiklik tegevuskava, mille raames teostatakse plaanilisi immuniseerimisi vastavalt väljatöötatud ja kinnitatud riiklikele programmidele. Siin tuuakse ära haigused, mille vastu vaktsineerida ; kontingent, keda vaktsineerida; vanus; millal vaktsineerida.
immuniseerimispass - dokument, kuhu tehakse kõikide vaksineerimiste kohta sissekanne
karantiin - nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu.
Kuidas levivad laste nakkushaigused?
Nakkushaigusi põhjustavad haigustekitajad, milleks on enamasti silmale nähtamatud mikroorganismid : viirused või bakterid . Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu.
Millised on lööbeliste lastenakkushaiguste iseloomulikud avaldumistunnused?
Kuidas on võimalik lastenakkushaigusi ennetada?

• Isikliku hügieeni õpetamine,
  
• vanemate teavitamine ,
  
• haiget last mitte lastekollektiividesse viia,
  
• laste jälgimine,
  
• haiguspuhangu ajal vältida lapsega rahvarohketes kohtades käimist,
  
• vaktsineerimine .
  

Milliste lastenakkushaiguste vastu vaktsineeritakse lapsi plaanilise immuniseerimiskava alusel?
1) tuberkuloos;
2) B-viirushepatiit;
3) difteeria;
4) teetanus;
5) läkaköha ;
6) poliomüeliit e. lastehalvatus;
7) leetrid;
8) punetised;
9) mumps;
10) Hemofilus influenza b-tüüp.
11)Rotaviirusnakkus! (al. 2014 aasta suvest)
UROTRAKTI HAIGUSED
Urotrakti infektsiooni mõiste
Urotrakti infektsioon e kuseteede põletik on nakkus mõnes organismi urinaarsüsteemi osas.
Urotrakti infektsioon (UTI) jaotatakse lokalisatsiooni järgi kahte suurde rühma. Nimeta need rühmad.
Tsüstiit - haarab alumisi kuseteid
Püelonefriit - põletik trakti ülemises osas, neeru ja/või tema karikate põletik.
Milline on UTI levinuim tekitaja?
9 juhul 10st on UTI tekitajaks kolibakter - Escherichia coli.
Kas esimesel eluaastal esineb UTI sagedamini poistel või tüdrukutel? Miks?
Esimesel eluaastal haigestunute seas on poisse enam kui tüdrukuid, sest poistel on sagedamini kaasasündinud neeruanomaaliaid, millele kergesti lisandub bakteriaalne infektsioon. Põletiku teket soodustab ka füsioloogiline fimoos, mis loob soodsad tingimused bakterite paljunemiseks ja põletiku ülenevaks levikuks alumistest kuseteedest neerukoesse. Seevastu nn ümberlõigatud poistel on UTI 10 korda harvem. Füsioloogiline fimoos peaks taanduma 3. eluaastal.
*Fimoos on patoloogia , mille korral ei liigu eesnahk osaliselt või täielikult üle peenisepea.
Miks teismeliseeas tütarlastel UTI haigestumine sageneb?
Kuna tekib menstruatsioon , millega kaasneb eriti hoolikas tähelepanu vajadus suguelundite hügieenile. Lisaks võib hilisemas teismeeas olla see seotud ka aktiivse sugueluga/alustamisega.
Kas imiku- ja väikelapseeale on iseloomulik ülemine UTI või alumine UTI?
Imikueale on iseloomulik ülemiste kuseteede infektsioon ehk püelonefriit, vanematel lastel esineb sagedamini tsüstiiti.
Kus lokaliseerub põletik püelonefriidi korral?
Neeru parenhüümis
Millised tegurid soodustavad uroinfektsiooni teket ja levikut?

• vedelikupuudus
  
• suguelu
  
• anatoomilised iseärasused
  
• ebapiisav hügieen
  
• diabeet
  
• immuunsüsteemi nõrkus
  
• invasiivne sekkumine kuseteedesse, näiteks põiekateetriga
  
• mõned ravimid
  

Kus lokaliseerub põletik tsüstiidi puhul?
Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide.
Milline on lapseea tsüstiiti iseloomustav kliiniline sündroom? Nimeta sümptomid (5).

• kõrge palavik
  
• nõrkus- ja väsimustunne
  
• ärritunud olek
  
• vähenenud söögiisu
  
• oksendamine
  

Võib esineda ka valusat ja tihedat urineerimist, valu kõhus.
Nefrootilise sündroomi mõiste.
Nefrootiline sündroom on erinevate põhjuste poolt esile kutsutud neerupäsmakese ehk glomeeruli tõsine kahjustus, millega kaasneb tugev valgu, vere ja lipiidide eritus uriiniga, vereplasma valgusisalduse langus ning tursed ja kolesteroolisisalduse tõus veres.
Glomerulonefriidi mõiste ja sagedasem tekitaja?
NEERUPÕLETIK
Sagedaseim tekitaja- A-grupi beetahemolüütiline streptokokk .
Glomerulonefriit on autoimmuunne neerupõletik, mille korral organismi immuunsüsteem, mis peaks hävitama baktereid ja viirusi, hakkab kahjustama oma neerukude ning neerud hakkavad läbi laskma valku ja/või vere punaliblesid. Glomerulonefriit võib kulgeda ägedalt või krooniliselt.
Primaarse glomerulonefriidi puhul on sageli täpne päsmakese kahjustumise põhjus teadmata.
Sekundaarne tekib peale streptokokk-nakkust: angiin, kroonilise tonsilliidi ägenemine, ülemiste hingamisteede katarr, sarlakid; peale muud bakterite tekitatud infektsioone või viirusnakkust (hepatiit), süsteemsete sidekoe- , veresoonte haiguste korral.
Enureesi mõiste.
Enurees on viie aasta vanuseks saanud lapse tahtmatu ja mõnikord ka tahtlik urineerimine riietesse või voodisse vähemalt kaks korda nädalas kolme kuu jooksul.
Enureesi esinemissagedus lapseeas
5 aastased 33%
8 aastased 18%
11 aastased 7%
17 aastased 0,7%
Milliste teguritega seostatakse primaarse enureesi teket?
Lapsele ei ole potirežiimi õpetatud või pole seda tehtud piisavalt, regulaarselt ja seoses sellega ei ole tal pikka kuiva perioodi (kuus kuud/üle selle) olnud. (Last pole õpetatud – ja/või ta pole õppinud kuiv olema).
• Arengu häired
• Põie funktsiooni häired
• Vasopressiini (antidiureetiline hormoon - suurendab vee peetust) puudulikkus
• Psühhotrauma
• Pärilik eelsoodumus (60-70%)
• Kuseteede infektsioonid
• Teised haigused.
Sekundaarne enurees, milliste haiguste puhul võib esineda?

• Diabeet,
  
• suurenenud adenoidid ,
  
• tonsilliit,
  
• allergiline nohu,
  
• helmintoosid (usstõved).
  

Millisest vanusest saab enureesi diagnoosida? Miks-põhjenda?
Alates 5-st eluaastast.
Laspel peab endal tekkima motivatsioon ja soov olla kuiv.
Enureesi ravipõhimõtted
Hea raviefekti saavutamiseks peab laps olema motiveeritud. Laps ja lapsevanemad peavad olema valmis, et ravi võib olla pikk ja vajab kogu pere toetust, sest tulemused ei ole kohesed. Esmase ravivõttena kasutada lapse tunnustamist, kiitmist. Hea on pidada päevikut, kuhu märgitakse üles kuivad ja märjad ööd. Arsti soovitusel ravi äratussüsteemiga- vajalik lapse ja lapsevanema hea koostöövalmidus ja motiveeritus. Arsti soovitusel medikamentoosne ravi.