trimestril. foolhappetootmist Toimivad nii gram+ kui ka gram- mikroobidesse BAKTERIOSTAATILINE TOIME Fluorokinoloonid Pärsivad nukleiinhapete Seedetrakti kõrvaltoimed Urotrakti infektsioonide Vastunäidustat Tsiprofloksatsiin sünteesi (DNA / RNA) NS kõrvaltoimed Hingamisteedes ud lastel, (Ciprinol) Laia toimespektriga. Perifeerne neuropaatia Luudes ja liigestes infektsioonid raseduse ja Toimivad nii gram+ kui imetamise ajal
daltepariin - Fragmin 5000TÜ x 1 nadropariin – Fraxiparine 0,6ml (5700TÜ) x 1 ● Kehakaaluga kohandatud ravi (arvestatakse raseduseelset kehamassi) enoksapariin – Clexane 1mg/kg x 2 daltepariin - Fragmin 100TÜ/kg x 2 nadropariin – Fraxiparine 0,1ml/10kg x 2 ● MMH-madalmolekulaarne hepariin Püsiv doos kogu raseduse ajal, kaalu kasvades doosi suurendamine, doosi korrigeerimine anti Xa taseme järgi. UTI - ÜLESANDED 8.05 1. Millised on urotrakti infektsiooni soodustavad tegurid naistel? - Anatoomia: Naiste lühikese ureetra tõttu võivad pärasoole ja genitaalide piirkonnas koloniseeruvad mikroobid kergesti jõuda ureetra kaudu kusepõide. - Seksuaalselt aktiivsetel naistel on sagedamini UTI-episoode, sest perineaalpiirkonna sekreedid võivad saada ureetrasse masseeritud. - Raseduse ajal on UTIsse haigestumine sagedasem, sest seoses endokriinsete muutustega, eriti kõrge
Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid. Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine Sobib: valgu määramiseks, kreatiniini kliirensi määramiseks. Ööpäevase uriini kogumine. A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1. Kahtlus urotrakti infektsioonile; 2. Kahtlus mitteinfektsioossele neeruhaigusele (süsteemsed haigused, hüpertensioon, rasedustoksikoos, ravimid); 3. Kahtlus mitteinfektsioossele postrenaalsele haigusele; 4. Glükosuuria määramine rasedatel ja erakorralistes situatsioonides; 5. Glükosuuria ja ketoainete määramine diabeetikutel; 6. Metaboolse staatuse hindamine (oksendamine, diarröa, atsidoos/alkaloos, ketoos, korduv urolitiaas).
Milles seisneb pülorospasm ja stenoos? Pülorospasm on maolukuti funktsionaalne spasm neuromuskulaarsel tasandil. Plüorostenoos on kaasasündinud püloruse seina hüpertroofia. Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suur toiduhulk väljub oksendamise teel. Millised on sagedasemad kõhuvalu põhjused lapseeas? · Funktsionaalsed kõhuvalud; · Kõhukinnisus; · Soole parasiidid (helmintiaasid); · Urotrakti infektsioon; · Laktoosi talumatus. Mis on funktsionaalne kõhukinnisus? Sümptom, mis esineb väga erinevatel põhjustel. Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas), rooja konsistentsi ja hulga muutus. Funktsionaalne kõhukinnisus- kaebused on esinenud viimase kahe nädala jooksul. Mis on rooja retensioon? Rooja retensioon - viimased kolm-neli kuud on esinenud defekatsiooni sageduse langus (kaks või vähem korda nädalas); rooja
produktidest valmistatud toidud. 1) ETEC põhjustatud enteriidi hilisstaadium lõpeb eksikoosi ja septitseemiaga. Üldiselt on patogeensetest E.coli põhjustatud kolibakterioos tuntud kui neonataalperioodil esinev koduloomade, - lindude ja laste nakkushaigus. Lisaks mainitule võib E.coli põhjustada ka ägedat poegimisjärgset mastiidi- metriidi sündroomi emistel, lehmadel ja koertel ning urotrakti põletikke naistel. 15)E. coli endotoksiini toksilisuse iseloomustus Endotoksiin- LPS asub bakteri rakukestas ja vabaneb bakteri suremisel ning lüüsumisel. Põhjustab palavikku, leukopeeniat, pärsib leukotsüütide ja makrofaagide tegevust, aeglustab südametegevust, tekitab hüpoglükeemiat ja lõpptulemusena sokki. 16)Sigade tursetõve etioloogia ja haiguse patogenees Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E
Samuti esined neid episoode, kui haige avaldas vastupanu ravimite võtmisele, söömisele, pesemisele, joomisele. Minevikurollidega seondub haigel kurbus/viha/tühjustunne, kuna eluolu on väga palju muutunud ja haigel on raske oma liikumatusega leppida. Tunneb ennast enda kehas ,,vangis". Seisundit halvendasid/mõjutasid mitmed erinevad diagnoositud haigused ja infektsioonid, mis vajavad ravi või sümptomaatilist käsitlust: hüpertensioon, afaasia, hemipleegia, ajuinsult, astma, glaukoom, urotrakti infektsioon. Haige kehakaal on märgatavalt vähenenud, kuna varem kaalus haige 73kg, kuid nüüd haiglas kaaludes 68kg. Samuti oli märgata turseid halvatud kehapoole labakäel (paremal). Samuti esines astma tõttu õhupuudus ja vajas lisahapniku manustamist. Valu haige ei kaeba. Õnnetusjuhtumeid pole enne haiglasse sattumist esinenud. Haigused/seisundid muudavad haige kognitiivse ja ADL võimekuse, meeleolu ja käitumise ebastabiilseks, kuna on märgata seisundi halvenemist.
tekitada silmapõhja verevalumeid, häirub võrkkesta töö. Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad õhemaks, võides läbi lasta rasvu ja valke, mis tekitavad silmapõhja kollakaid laike. Kardiovaskulaarne puudulikkus - seisund, mille korral süda ei jõua pumbata verd normaalse metabolismi korraldamiseks vajalikul hulgal. Kõrge vererõhu puhul uuritakse südamefunktsiooni, neerufunktsiooni tööd ja silmapõhjasid. NEFROLOOGILISED E. NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul. keha vedelikusisaldust ja elektrolüütide (nt naatrium, kaalium, fosfor ja kaltsium) sisaldust veres, eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke, toota hormoone, mis regul. vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luude ainevahetust. Albuminuuria albumiin on maksas sünteesitav plasmavalk. Albuminuuria on seisund, mille korral sisaldub uriinis albumiine e. plasmavalke. Risk neerukahjustusele.
õppimisvõimet. Leevendab kurnatust, stressi ja väsimust. Eemaldab allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi. Eemaldab õhusaastust, tolmu. Leevendab hingamisteede haigusi. Vähendab alkoholi järelmõjusid. Aitab tasakaalustada sisekliimat. 4.Kirjelda kuumast töökeskkonnast tulenevat mõju inimesele ning kuumastressi: Tekib dehüdratsioon, mis põhjustab töövõime vähenemist, nõrgendab funktsionaalsust,põhjustab kõhukinnisust ja urotrakti ifektsioone.(LOL) Kasvab naha verevarustus.Kuumastress ilmneb kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. TESTID: 1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal- , 3-kesk- ja 4-kõrgsageduslikud): (mõni neist võib olla ka kahes rühmas) A) Mobiiltelefon, (2) B) tavaline (õli)elektriradiaator, (2) C) kuvar,(3) D) raadiomast, (4) E) merenavigatsiooni raadioside, (4?) F) induktsioonkuumuti, (3)
õppimisvõimet. Leevendab kurnatust, stressi ja väsimust. Eemaldab allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi. Eemaldab õhusaastust, tolmu. Leevendab hingamisteede haigusi. Vähendab alkoholi järelmõjusid. Aitab tasakaalustada sisekliimat. 4.Kirjelda kuumast töökeskkonnast tulenevat mõju inimesele ning kuumastressi: Tekib dehüdratsioon, mis põhjustab töövõime vähenemist, nõrgendab funktsionaalsust,põhjustab kõhukinnisust ja urotrakti ifektsioone.(LOL) Kasvab naha verevarustus.Kuumastress ilmneb kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. TESTID: 1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal- , 3-kesk- ja 4-kõrgsageduslikud): (mõni neist võib olla ka kahes rühmas) A) Mobiiltelefon, (2) B) tavaline (õli)elektriradiaator, (2) C) kuvar,(3) D) raadiomast, (4) E) merenavigatsiooni raadioside, (4?) F) induktsioonkuumuti, (3)
Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased) , ß(süda, neerud), (bronhioolid, veresooned, seedetrakt, maks, emakas). Neuroni ja sihtmärkorgani vaheliseks neurumediaatoriks on NA. Millised ensüümid lammutavad sümpaatililises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi) ja tsütoplasmaatilise ensüümi COMT (katehhool-o-metüültransferaasi) poolt.
epitsüstoomi Püsiva kateetri paigaldamisel eelistada 100% silikoonkateetrit Kõik meetodid on muudetavad ( epitsüsto vahetada PEK vastu) Jääkuriini mõõtmine- jääkuriini normaalselt ei esine. Elustiili muutmine Kehakaalu vähendamine Tervislik toitumine Suitsetamisest ja alkoholist loobumine Kohvijoomise vähendamine Neerude tööd stimuleerivate toiduainete tarbimise vähendamine Urotrakti ärritavate toiduainete tarbimise vähendamine ( vürtsid, kohv, alkohol, tsitruselised) Öise urineerimise vältimiseks õhtuse vedelikutarbimise piiramine Õe ülesanded põiehäiretega patsiendi nõustamisel: Põiehäirete iseloomu selgitamine Ravimite kasutamise jälgimine, kõrvaltoimete selgitamine Põietreeningu ja vaagnapõhjalihaste treeningu õpetamine Inkontinentsivahendite vajaduse väljaselgitamine ja kasutamise õpetamine
mõõteskaalat; mõõtja eelistab vererõhu registreerimisel võrdsustavaid kümnendikke (Muhonen 2001, Eesti ... 2004, Viigimaa jt 2006, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007). Alla 3 aasta vanustel lastel mõõdetakse vererõhku järgmistel juhtudel: laps on enneaegne ja väga madala sünnikaaluga; neonataalses perioodis intensiivravi; kaasasündinud südamerike (opereeritud või opereerimata); esinevad korduvad urotrakti infektsioonid, hematuuria või proteinuuria; urotrakti anomaaliad; perekonnas on kaasasündinud neeruhaigusi; teostatud organ-transplantatsioon; esineb halvaloomuline kasvaja või on tehtud luuüdi transplantatsioon; laps saab ravimeid, mis tõstavad vererõhku; esinevad muud hüpertensiooniga kulgevad haigused (neurofibromatoos, tuberkuloos, skleroos); esinevad intrakraniaalse rõhu tõusu sümptomid (Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007). Arteriaalne hüpertensioon. Primaarset hüpertensiooni lapse- ja noorukieas seostatakse
Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S. pneumoniae kihnuga tüved põhjustavad invasiivseid infektsioone, kihnuta tüved vähepatogeensed. Omadus läbida barjääre - meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp. Mikroobide hulk - TBC (10 rakku); shigelloos (>103 raku); salmonelloos (>108 raku). Mikroobide paljunemiskiirus inkubatsiooniperiood Adhesioon Bakterite pilid (pilid; fimbriad) - vahendavad bakterite kinnitumist makroorganismi rakkudele
piimaeritust ja vee metabolismi. Hüpofüüsi tegevus sõltub hüpotalamusest. Hüpotalamo-hüpofüsaarses süsteemis kasutatakse hormoonide regulatsioonil neuraalset kontrolli, kronotroopset kontrolli ja kõige enam tagasiside mehhanisme. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Neerud: paiknevad retroperitoneaalselt kõhukelme taga, alumiste roiete Kõrgusel, 11 x 6 cm, 140 g, koos kusejuhade, põie ja kusitiga moodustavad urotrakti. Neerude verevarustus: veri siseneb neeruarterite kaudu, mis lähtuvad kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine. Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
