pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5
Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud: Fonticulus mastoideus – 2nibujätkelõget - on vastsündinu koljulaes olev kileline piirkond e. lõge (kolju külgmistes 13 sarnaluu 6 otsmikuluu osades asuvad 2 nibujätkelõget) 11 ülalõualuu 2 kiiluluu ja seda ümbritsevad oimuluu, 12 suulaeluu 5 oimuluu kiiruluu ja kuklaluu.
Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud: Fonticulus mastoideus – 2nibujätkelõget - on vastsündinu koljulaes olev kileline piirkond e. lõge (kolju külgmistes 13 sarnaluu 6 otsmikuluu osades asuvad 2 nibujätkelõget) 11 ülalõualuu 2 kiiluluu ja seda ümbritsevad oimuluu, 12 suulaeluu 5 oimuluu kiiruluu ja kuklaluu.
Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool 7
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga
normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine - kasvuhormoon (STH somatotroopne hormoon) seda produkteeritekse somatoliberiini mõjul. Hüpofüüsi eessagaras
laktoositalumatus tsöliaakia-gluteiinitalumatus Kõhulahtisus põhjustab mitmeid terviseprobleeme rotaviirusliku kõhulahtisuse korral vedel roe (oksendamine ja palavik) bakteriaalse kõhulahtisuse korral kõrge palavik, verd ja/või lima sisaldav roe antibiootikumide kõrvaltoimena neeruvaagnapõletik ja kopsupõletik vedelikupuudus (keele ja limaskestade kuivus,pisarate puudumine, imikutel sissevajunud lõge, harvenenud urineerimine, laps rahutu, väsinud ja unine tugev kõhuvalu loid olek, ebaadekvaatne käitumine kiire pulss, hingeldus äge peavalu, kuklakangestus kaalulangus Haiguse ennetamise võimalused sage ja korrektne kätepesu haige laps ei tohiks viibida kollektiivis (lasteaed,kool) lapse vaktsineerimine esimesel elupoolaastal (rotaviiruse vastu) Haigustunnuste leevendamine Pakkuge naatriumit ja kaaliumit sisaldavat lahust. Apteekides käsimüügis
1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötme...
siidiusside toodetava siidi kiudude abil on võimalik aidata kaasa kahjustada saanud närvirakkude ja ühenduste taastumisele. Spidrexi nimeline siid pärineb siidiussidelt, keda on geneetiliselt muudetud selliselt, et närvirakkudel oleks toodetava siidi külge kergem kinnituda. Siidimüts on imikutele väga kasulik, see kaitseb veel kinnikasvamata lõge ja vastsündinu kuulmisaistinguid ümbritseva melu eest. Imiku pea on võrreldes muu kehaga suhteliselt suur, seega ka soojuskadu pea kaudu. Siidimütsiga kaitstult püsib imik soojana. Siid masseerib ka imiku pead ning vahel mõjub see uinutavalt. Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu. Hoiduda tasuks ka kriimustamisest, hõõrumisest ja tugevatoimelistest keemilistest ainetest. Siid ei
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, l...
roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II Probleemid: • Vedelikukaotus- tekib dehüdratatsioon • Soolakaotus • Kõrgenenud kehatemperatuur • Üldmürgistuse nähud (intokikatsioon) Ravi ja jälgimine: • Üldseisundi osas- teadvus, pulsi täituvus, jume • Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja väljub öösel anaalpiirkonda
Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus. 4. Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed. Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa. Ulatuslikuim on painutus ja seda aitab suurendada keskrandmeliiges. 5. Põlveliiges kui kompleksliiges. Jms. 6. Kolju. Nim koljuluudevaheliste õmbluste tüübid Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena? Lõge mitm. Lõgemed. Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased. Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis). Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb.
Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud
liigub klaaskehasse, läätse eesmisest pinnast saab ülemine osa ja tagumisest pinnast alumine osa. Selle operatsiooni käigus silmaläätse ei eemaldata. · Ekstrakapsulaarne ekstraktsioon selle operatsiooni käigus tehakse kornea serva väike lõige, ning eemaldatakse selle kaudu kõigepealt läätse ähmastunud sisu ja siis eemaldataakse älejäänud osa läätsest. · Intrakapsulaarne ekstraktsioon Lõge tehakse suurem, selle kaudu viiakse läätse sisse sond. Sondi kaudu juhitakse silma vedelat lämmastikku, mis külmutab läätse ja see tõmmatakse koos läätsega silmast välja. Seda meetodit kasutatakse tänapäeval vähe, sest lõige on suur ja on oht reetina irdumiseks. Lääts eemaldatakse koos kapsliga. · Fakoemulsifikatsioon sond sisestatakse väikese kornea lõike kaudu. Sond väljutab
5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub.
5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub.
Henri üle väga uhke, ta ei tahtudki, et Henri oleks mingilgi moel teistsugune. Ema oli see, kes tema eest hoolitses ja teda kasvatas. Isa arust oligi see ema töö, sest tema jaoks hakkas poiss alles siis midagi tähendama kui Henri hakkab ratsutama. Ema õpetas Henrile perekonnaajalugu ja kõike muud sugupuust. Hoolimata Henri taibukusest ja iseloomust, mis emale nii väga meeldis, oli ema Adele siiski väga mures. Henri tervis ei olnud kõige parem ja tugevam. Henri ei olnud küll kidur, kui lõge ei tahtnud kinni kasvada ja tal olid samuti kõnehäired- Henri soseles veidi. Henri õppis 8- aataselt juba nii ladina kui kreeka keelt. Kõigile oli näha kui varaküps ta oli. Kuid teadmised ja soused ei olnud kooskõlas tema füüsilise televise ja välimusega. Tal olid lõngus õlad, ahtake rind ja kõhnad jalad. 1872 lahkus pere Bosci lossist Pariisi, sest isa Alphons'l oli nii parem. Nad asusid elama Perey aristokraatlikusse perekonapansionisse Retiro kvartal 5
Eriti oluline on vedelikuvaegust jälgida väikelastel! Esmalt muutub keel kuivaks, väheneb sülje- ja uriinieritus. Tõsisemal juhul muutub laps ebatavaliselt loiuks, nutab ilma pisarateta. Kui kõhunahk 7 sõrmede vahele volti võtta, siis lahti lastes tasandub volt väga aeglaselt; silmad vajuvad auku. Imikul vajub ka suur lõge lohku. Vedeliku tarbimine: Vedelikku tuleb gastroenteriidi puhul juua tavapärasest rohkem, täiskasvanul lausa mitu liitrit päevas. Joodava vee hulk peab asendama suurenenud kaod (oksendamine ja vedel väljaheide), sellest peab jätkuma vajadusel ka higistamiseks (näiteks palaviku puhul) ja organismi põhiainevahetuse rahuldamiseks. Oluline on jälgida, et säiliks regulaarne urineerimine. Kui kõhulahtisuse käes vaevleval inimesel jätkub uriini kolmeks portsuks päevas, siis ei ole
Raputatud laste vanus varieerub, kuid riskirühma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed. Väikelapse raputamise võimalusi on mitu. Enamikul raputamise juhtudest haaratakse kinni lapse kaenla alt ning seda nimetatakse raputatud lapse haardeks. Last võidakse raputamise ajal haarata ka kätest, rinnust, jalgadest jne. Raputamine on väikelapsele ohtlik kuna väikelapsel on võrreldes täiskavanuga väga pehme kolju. Vastsündinu lõge on avatud, kaitsmaks lapse aju sünnitusel tekkida võivate traumade eest. Lapse pea on suur, aga aju ja kolju ei ole omavahel proportsioonis ning kolju sees on palju ruumi, nii et lapse kasvades saaks kasvada ka aju. Suur koljusisene ruum annab lapse raputamisel ajule võimaluse koljusiseselt vabalt liikuda. Lastel puudub kontroll pea liikumise üle ja nad ei saa ise jõulist raputamist takistada. Lapse pea on väga õrn ning vigastustele vastuvõtlik.
selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg (flexio ja extensio) ja sagitaaltelg (abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg (flexio ja extensio). 16. Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja viimasena luustub eesmine lõge. 17. Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Lihase osad: pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 18. Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid I. kõõluskeskmele 1. Hingamislihas 2. Aitab tekitada kõhupressi. 19. Õlavarre kakspealihas: lad
Selle tagajärjel tekkivad haigusnähud ei ole kindlate iseloomulike tunnustega, üldisemat laadi haigustunnused. C vitamiini hüpovitaminoos- kevadväsimus, töövõimekus langeb. Avitaminoos- vitamiini täelik puudus, iseloomulike kindlate haigustunnustega, haigusel üldjuhul nimetused. · Skorbuut- c vitamiini avitaminoos, hambad langevad välja, igemed veritsevad · Rahhiit- D vitamiini avitaminoos- luude pehmenemine, kui lapsed hakkavad kõndima, tekivad X jalad, suur lõge jääb kauemaks kui 2 esluaastani avatuks, kanarind. Võimalikud tekkepõhjused vitamiini puudusel: · Vitamiini puudulik saamine toiduga, aga D vitamiini sünteesitakse nahas UV kiirguse mõjul, · Vitamiini omastamise häire, organism ei omasta saadud vitamiini. KÄIB SEEDIMISE ALLA, UNUSTAS RÄÄKIDA! · Vitamiin B12 (väline vereloome faktor) on hädavajalik punaliblede ehk erütrotsüütide tekkeks. Teda saab loomse toiduga, loomade lihas ja maksas
kahel kujul juba ains nom. Variandid diipol, gepard, oktaav ja sümptoom käänduvad nagu õpik. PÕHITÜÜP HABE · Habeme, habet, habemesse, habemete, habemeid, habemetesse e habemeisse. · Astmevahelduseta nom 2-silbilised e-lõpulised sõnad, millele gen liitub silp me. Erandsõnana kuulub siia ka a-lõpuline süda. · Ase, ebe, ese, häbe, ige, jäde, jäse, kibe, kude, kübe, lade, lise, lõge, made, nide, pide, pude, pune, sade, side, suge, säde, süda, tase, tühe, ude, vare. VORMISTIKUST · Ains part lõpp t liitub tüvele, millest on välja langenud silp me (eset, jäset, ladet, madet, taset) · Sõna süda ains part on südant. · Ains illat sse · De-mitmuse tunnus on te · Mitm part on i-tunnuseline d-lõpuline (asemeid, kubemeid, sademeid, udemeid)
2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Õlavarreluu - HUMERUS Võimalikud liigutused liigeses: 1) eemaldamine - lähendamine
instrumentaalne abi eakad sünnitajad (üle 35 a.v.), sünnitusteede rigiidsus (jäikus). Intrakraniaalsete hemoraagiate kliiniliste tunnuste avaldumine on asümptomaatiline (puuduvad kindlad spetsiifilised tunnused). Kliiniline sümptomaatika sõltub verevalumi lokalisatsioonist ja suurusest. Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus;
53 3. Sünnituse kolmandaks perioodiks on päramiste periood, mis algab peale lapse sündi ning kestab kuni platsenta ja lootekestade sünnini. Sünnituse esimene periood Sünnituse alguses asetub loote pea vaagna sissepääsu nii, et nägu on pööratud ema külje suunas. Enamikul loodetest jääb selg ema vasema küle poole ja jäsemed paremale. Loote pea on maksimaalses painutusasendis, väike lõge ja noolõmblus asuvad sünnituskanali juhtjoonel. Avanemisperioodi algul on noolõmblus vaagna suhtes ristimõõdus, pöördub seejärel põikimõõdu kaudu otsemõõtu. Loote pea sättumist saab hinnata vaginaalsel läbivaatusel noolõmblust ja lõgemeid palpeerides.Loote eesasetseva osa asukohta hinnatakse tema juhtiva punkti kaugusega sentimeetrites 0-tasapinnast (spinaaltaseapinnast). 0-tasapinnast kõrgemalejäävaid
* Esmakordsel kohtumisel uurimisse patsiendiga on raske eristada kroonilisi sümptomeid akuutsetest * Vaikne, apaatne ja rahulik laps on sageli eluohtlikus seisundis laps, karjuv laps on seevastu hea märk Pea Vähem juukseid, vähem kehakarvu Avatud lõge lastel kuni 2. eluaastani Nägu Nina suurenemine kõhrkoe muutuste Ninasõõrmete liikumine hingamisel on tõttu märk õhupuudusest Kõrvad Kuulmisvõime vähenemine, kuuldeaparaat 227 Silmad Nägemisvõime vähenemine, kitsamad pupillid; pupillide seisund võib olla kahjustatud katarraktist või kaest Suu Valehambad Kael Vähenenud liikuvus, suurenenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
