Imikuiga lapse areng ning kasvamine-lühiülevaade erivajadustest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

48

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f

Alushariduse pedagoog

6

docx

Erivajadustega lastehoolekanne ja eripedagoogika alused

Atetoos ­ mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea ­ mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia ­ sihitu, tahtele mitte alluv liikumine. Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ­ ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus). Düslaalia ­ häälduspuue. Bradülaalia ­ kiirenenud kõne tempo. Tahhulaalia ­ aeglustunud kõne tempo. Kogerus ­ kõne rütmi ja voolavuse hälve. Alalaalia ehk lapse ea afaasia ­ kõne mõistmis ja kõnelemis raskused. Lihtsalt afaasia ­ täiskasvanu kõne oluline või täielik kadumine. Rinolaalia ­ suulõhe põhjustatud ninakõne. See on häälduspuue. Ehholaalia ­ kajakõne. Grisoomia 21 e. downisündroom ­ s.t. 21 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Ei ole pärilik. Risk saada Downi sündroomiga last (vanemas eas). Väga varakult avastatav. Neil esineb raske või mõõdukas vaimne alaareng. Elavad umbes 30 eluaastani. Esineb väga sageli

Lapsehoidja

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia ­ kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika ­ õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil moel arenevad laste võimed selliseks, nagu täiskasvanul. Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab

Eripedagoogika

8

doc

Tserebraalparaalüüs

on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha kasutamist. Ajukahjustus inimese arenemise ja kasvamise ajal enam ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. Olenevalt sellest, millise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning võib esineda ka vaimupuue. Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Põhjused.

Närvihaigused

18

docx

Sündroomide tabel

on 2 asemel 3 silmavahega ülespoole tulema on rohkem kromosoomi. viltused silmad, suure lihtsate kannatlikk Sugurakkude nahavoldiga lamenenud igapäevaste ust vaja. vale kukal, lühike ja jäme toiminguteg Downid on jagunemise kael, väikesed ja a, olenevalt püsimatud risk tõuseb ümarad kõrvad, väike vaimse ning ema vanusega suuõõs – ajab keelt arengu raskusi suust välja, ahvivagu ja tasemest on tähelepanu lühikesed sõrmed, võimalised ga, hüpotoonia, lühike ka õppima õpetamisel kasv, 1. ja 2. varbavahe lugema ja tuleb suur, pehmed ja sirged kirjutama. arvestada

Kategoriseerimata

17

docx

Neuroloogia konspekt

Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus:  Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju)  Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid)  Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote

Eripedagoogika

28

doc

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.........................................................................

Arenguõpetus

54

docx

LASTEHAIGUSED

· Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad)

Meditsiin

Kommentaarid (0)