Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te (0)

SPORDITRAUMAD



1. Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused Lihas-skeletisüsteemi struktuurid: luud, liigesed, lihased, kõõlused, limapaunad
Luude funktsioon: tugi, hemopoees, Ca ja P ainevahetus
Ortopeedia on kirurgiline eriala, mis on seotud skeleti ja lokomotoorse süsteemi kaasasündinud ja 
omandatud haiguste, alaarengute ja funktsionaalsete probleemide (traumaatiliste või mittetraumaatiliste) 
anamneesi, uurimise, diagnoosimise, profülaktika, ravi ja rehabilitatsiooniga.
Skelett on keha tugi, mis võimaldab liigeste kaudu liikumise.
Luu on bioloogiliselt plastiline, pidevalt remodelleeruv süsteem. Lisaks toetusfunktsioonile toimub luus 
palju metaboolseid protsesse - see on alus rohketele lokaalsetele ja generaliseerunud haigustele ning 
metaboolsetele häiretele.
Luurakud: Osteotsüüdid – luusisesed rakud (rõhu ja surve retseptorid), Osteoblastid – luud tootvad rakud,
mis vooderdavad luupinna, Osteoklastid – luud resorbeerivad rakud , suur hulgituumne rakk
Wolffi seadus – luu vorm ja kuju on sõltuvuses koormusest. (Kui luus koormust ei ole, siis organism ei 
hoia seal vajalikul hulgal kaltsiumi.) Remodelleerumine kestab kogu elu. Trabekulaarset luud 80% aastas, 
kortikaalset luud 20% aastas.
Pikad e. toruluud: diafüüs, metafüüs, epifüüs, epifüsaarplaat
Lühikesed luud: spongioossed, õhukese kortikaalkihiga. Näit. metakarpaal-, metatarsaalluud, falangid
Lamedad luud: 2 kortikaalkihti, spongioosa nende vahel. Näit. koljuluud Luude makroskoopiline struktuur: periost, kortikaalkiht, spongioosne kiht, endost, luuüdi
Trabekulaarne ehk spongioosne luu – pole Haversi süsteemi, kortikaalne luu – Haversi süsteem. Luumurru paranemise faasid: põletikufaas, paranemisfaas, remodelleerumisfaas.
Toruluude vereringe: toitearterid varustavad verega kortikaalkihti, luuüdi, osaliselt liigeskõhre, 
perikondriumi.
Luu verevarustuse katkemine kas veresoone vigastuse või sulgumise tõttu lõppeb luu nekroosiga, kuid 
suurenenud verevarustusele kaasneb luu hüpertroofia ja pikenemine. Liigesed: fibroossed e. sündesmoosid, kõhrelised e. sünkondroosid (nt.ristluu ja vaagnaluuvaheline 
ühendus), sünoviaalsed e. diartroosid (enamus liigestest)
Komponendid: lihas – võimaldab liigese liikumise, sidemed, meniskid, kapsel, fibroosne/sünoviaalne 
liigesvedelik, kõhr– ei sisalda veresooni, toitumine difusiooni teel (pärast traumat vaja saada kiiresti 
liikuma, et kõhre ainevahetus taastuks), subkondraalne luu.
Ligamendid: liigese stabiilsus, eraldi struktuurina, ühenduses liigesekapsliga. Osaline/täielik rebend.
Lihased: liigutusfunktsioon, stabiliseeriv funktsioon
Kõõlused ja limapaunad: tendo ehk kõõlus, bursa ehk limapaun (võimaldab libisemise nahaaluses koes) 1


Skeletisüsteemi uurimine: anamnees, valu, kontraktuur, turse või deformatsioon, väsimus, traumad
Üldine, kliiniline, lokaalne uurimine
Jäsemete mõõtmised: pikkus (kliiniliselt viga kuni l cm), ümbermõõt
Neuroloogilised aspektid: tundlikkus, lihasjõudlus, refleksid
Jäseme verevarustus, lümfisüsteem.
Keskasendi e. (neutraalse) nulli meetod - liikuvus kraadides lisatuna nullile Liikuvuse piiratus: mehaaniline blokk, pehme koe armistumine, turse, paralüüs, spastilisus
Kontraktuurid:
Dermatogeensed – nahast tingitud, arm
Desmogeensed – sidekoeline põhjus (põletusjärgne)
Tendogeensed – kõõlusest tingitud (katkemine, liited)
Muskulaarsed – lihase innervatsioonihäire
Artrogeensed – liigese trauma, kulumine
Neurogeensed
Spastiline (lihase kokkutõmbumisega seotud)
Paralüütiline (lihase lõdvestumisega seotud)
Psühhogeensed – nt. kõõrkaelsus
Posturaalsed – asendist tingitud (varus, valgus)
Rigiidsus – liikuvus kuni 10 kraadi
Anküloos – liikumist ei toimu üldse (fibroosne, pärisanküloos)
Deformatsioon:
Luu – ebanormaalne kuju või pikkus
Liiges – pole asetatav anatoomilisse positsiooni
Korrektsioon: õgvendamine, sirgestamine, parandamine
Selja deformatsioonid: nurkküfoos, ümarküfoos, hüperlordoos
Liigeste ebanormaalne liikumisulatus: sidemete rebend, sidemete lõtvus, lihaste atroofia, luu otste 
deformatsioon (või osteolüüs) Lihaste tugevuse määramine (raskusastmed)
0 – ei ole lihaskontraktsiooni
1 – kerge kontraktsioon, kuid pole liigutusi
2 – liigutused ilma raskusjõuta
3 – liigutused raskusjõu, kuid mitte takistuse vastu
4 – nõrgad liigutused takistuse vastu
5 – normaalsed liigutused takistuse vastu Ortooside kasutamise eesmärgid:
Säilitada skeleti normaalne asend
Vähendada ülekoormuse stressi
Soodustada vigastustest paranemist
Kompenseerida väsinud lihaseid, sidemeid või luid
Kontrollida paralüütilist skeletisüsteemi
Vähendada valu 2


2. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED Kinnised ja lahtised. Vigastatud koed: nahk, lihased, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid.
Pindmised vigastused: 
1) Abrasioon e. hõõrdumine – epidermis irdub, tekib vill, seroosne või verine eksudaat, põletiku ja 
infektsiooni võimalus
Vill: aspireerida, steriilne side
Rebenenud vill: desinfitseerimine, epidermise eemaldamine, salvside
2) Ekskoriatsioon ehk marrastus - naha pindmine defekt, allasuvate kudede põrutus
Ravi: puhastada mehaaniliselt (füs.lahus, 3% H2O2), eemaldada võõrkehad, haava antiseptikumid (piiritus,
kloorheksidiin), katta salvsidemega või antiseptilise mähisega
3) Naha latseratsioon ehk käristus - kudede vigastus suurem, infektsiooni teke tõenäolisem
4) Naha  kontusioon ehk põrutus - naharakkude purustus, hematoom, villid, nahanekroos
Ravi: steriilne side, hematoomi punktsioon vajadusel, nekroosi eemaldamine: salitsüülhappesalv, 
kirurgiline. Abstsessi tekkel kirurgiline ravi.
5) Pindmine põletus või söövitus Haava liigid: põrutus-, lõike-, torke-, rebimis-, sae-, laske-, hammustus- ja mürgistunud haav Lihas-kõõluse vigastused: 
otsene trauma: löök, rebimine, muljumine
kaudne trauma: ülepingutus või ülevenitus
Lokalisatsioon: kõõlus, kõõluse kinnituskoht luule, üleminek lihas-kõõlus, lihase kõht.
Lihase kontusioon: valu, verevalum, funktsiooni häire
Kerge = liigutuste amplituud ~ 70% normist
Keskmine  ~ 50%
Raske ~ 10 – 15%
Ravi: hoiduda koormusest, vajadusel immobiliseerida liiges (ortoos), sportlastel teipimine, resorbeeriv 
ravi.
Lihase ja kõõluse rebend: valu, plõksatus, funktsiooni häire, hematoom, traumaatiline ödeem, difuusne 
spasm, palpeeritav koedefekt. Rebend tekib koe nõrgimas punktis: noortel avulsioonmurd, keskeas 
kõõluse osas.
Põhjused: järsk ülemäärane kontraktsioon, kontraktsiooni järsult piirav takistus, kõõluse degeneratsioon 
(spontaanne rebend)
Ravi: osaline rebend: funktsiooni piiramine, immobilisatsioon, taastusravi
täielik rebend: kirurgiline ravi, immobilisatsioon, taastusravi
Lihase rebend: kolm raskusastet
1. Lihase ülevenitus - mõõdukas lokaalne valu, lihasspasm, turse, funktsiooni häire
2. Lihaskiudude osaline rebend – sümtomid rohkem väljendunud. Komplikatsioonid: rebend suureneb, 
tendiniit, periostiit.
3. Lihaskiudude täielik rebend – (ka fastsia võib olla rebenenud) terav valu, lihasspasm, turse, hematoom, 
funktsiooni puudumine. Lihasvigastuste esmane ravi – RICE
Kannakõõluse vigastused: m.gastrocnemiuse rebend, paratenoniit(kõõluse ümbruskoe põletik), 
kõõluse rebend - süvend kõõluse kohal, säärt pigistades ei liigu (Thompson-Simmondsi test positiivne) Liigessidemete vigastus:
• Venitus – stabiilsus säilub • Osaline rebend – stabiilsus +/- • Täielik rebend – liiges ebastabiilne Osaline rebend – kipsimmobilisatsioon kuni 6 nädalat
Täielik rebend – operatiivne ravi (sideme õmblus) 3


Liigeste vigastused: 
Rebend: ühes kohas, mitmes kohas, luule kinnitumisel (avulsioon)
Raskusastmed: 
1. osa kiude - sideme pikkus samaks, pole patoloogilist liikuvust
2. rohkem kiude - side pikemaks, vähene patoloogiline liikuvus
3. terviklikkus täielikult katkenud - sideme otsad kaugenenud, patoloogiline liikuvus, liigesekapsli rebend
Korduv vigastus: degeneratsioon, fibroos, armistumine
Sümptomid: valu, funktsiooni häire (lihasspasm), hematoom ja ödeem, patoloogiline liikuvus
Uurimine: kõrvaldada lihaste spasm (anesteesia), uurida patoloogilist liikuvust, nn. hoitud rö ülesvõte
UH, MRI
Ravi: Kerge vigastus - elastne side või bandaaž, teipimine või ortoos
Keskmine ja raske - immobilisatsioon (kips), operatiivne ravi, järgnev taastusravi
Kerge koormamine mõjub soodsalt ! Sideme esmane ühinemine 3 nädalaga, armkoe teke 3 kuuga.
Tensiilne tugevus taastub 6-9 kuuga. Liigese vigastused: hüppeliigese sidemed
Hüppeliigese adduktsioon(inversioon)vigastused – (sagedasemad) lateraalsete sidemete rebend, lateraalse 
päksi avulsioon, bimalleolaarne vigastus
Hüppeliigese abduktsioonvigastused:  bimalleolaarsed vigastused
Hüppeliigese rotatsioonvigastused: unimalleolaarne, bimalleolaarne, trimalleolaarne Kontsluu murd tavaliselt kaela osas.
Artrotees – luude omaaheline ühendamine, kahjustunud pinnad eemaldatakse.
Marsi murd – spontaanne metatarsaalluumurd 2. ja 3. luul.
Kirschneri vardad pannakse metatarsaalluude kanalisse luuotste nihumisel (3-4 nädalat).
Achilleuse kõõluse rebendi järgselt 5-6 nädalat kips erineva nurga all. Algul üle 90o, hiljem 90o.
Achilleuse tendiniidi korral ravi konservatiivne.
Plantaarfastsia pinge – pikaaegsest seismisest, raviks tallatoed.
Lampjalg – pkivõlvi lamenemine, plantaarfastsia väljavenitamine, kandluu vaatab väljapoole.
Ravi: immobilisatsioon 3 nädalat, et side kinni kasvaks, sidet ei tohi liigutada, lihast tohib.
Hallux valgus – 1. metatarsaal on varuses
Hallux rigidus – luuline muutus, liikuvus piiratud, valu
Tendinoos – kõõluse paksenemine ja veresoontevõrgustiku moodustumine. NSAID + venitamine. 
Kõige sagedamini kannakõõlus ja patella ligament. Külmumine: eemaldada märjad riided, katta/siduda külmunud piirkonnad, soojendada tsentraalselt 
perifeersele. Hoiduda aktiivsetest liigutustest. 4


3.  Luumurdude diagnostika ja ravi Luumurd ehk fraktuur:
on mingisuguse mehaanilise jõu läbi tekitatud luu terviklikkuse katkemine ja luu eraldumine vähemalt 
kaheks osaks ehk fragmendiks.
Diagnostika
1. Anamnees: mehhanism, aeg 
2. Kliiniline vaatlus: nähtav või palpeeritav deformatsioon, lokaalne turse, hematoom, lokaalne valulikkus,
funktsiooni häirumine, ebanormaalne (patoloogiline) liikuvus, krepitatsioon
Alati enne instrumentaalset ja rö - uuringut 
3. Lisa kliinilised uuringud: kas esineb haavasid ühenduses luumurruga, verevarustuse häireid 
distaalsemal murrust, närvide vigastus, ajukolju ja siseorganite vigastus
4. Röntgenoloogiline uuring: vähemalt kahes erinevas projektsioonis AP, külg), Rö-filmil vähemalt üks 
naaberliiges.
Mllise murd? (väsimusmurd, murd, ebaliiges, patoloogiline murd, nihestus...) 
kas esineb fragmentide nihkumist (dislokatsiooni), millistes suundades, on f-d rahuldavas positsioonis 
vana murd: kas esineb nähtavat luulist kasvu ja kas on olemas tingimused luu paranemiseks 
kas esineb murruga kaasuvaid vigastusi (naaberliiges,naaberluu...)
5. Muud objektiviseerivad võimalused: 
Radioisotoopne skanneerimine - põhiliselt kahtluste korral murrule 
Kompuutertomograafia - vaagna ja lülisamba murdude korral, liigesesisesed murrud
Magnetresonants uuring (MRI) – abrubsioon murrud, pehmete kudede hindamine Luumurdude klassifikatsioon:
päritolu järgi: kaasasündinud, omandatud 
iseloomu järgi: kinnised, lahtised
tüübi järgi: lihtne, komplitseeritud, kombineeritud
etioloogia järgi: traumaatilised, väsimus ja stressmurrud, patoloogilised murrud
tekke järgi: painutus, tõuke, löögi, dorsioon, kompressioon, abruptsioon, impressioon, 
lokalisatsiooni järgi: diafüsaarne, metafüsaarne, epifüsaarne, (infraktsioon, fissuur, pajuvitsamurd, 
epifüsiolüüs) Ravimeetodid:
Ravipõhimõtted: luu anatoomiline taastamine, luumurru stabiilne bioloogiline fiksatsioon, luufragmentide 
verevarustuse säilitamine, varane aktiivne valuvaba mobilisatsioon. Konservatiivsed, operatiivsed.
Konservatiivne: esmaabi, lahastamine luumurru tunnuste esinemise või laialdase pehmete kudede 
kahjustuse korral.
Meetodid: funktsionaalne ravi (sissekiilunud murd), luumurru immoblisatsioon (dislotseerumata murd), 
luumurru repositsioon ja immobilisatsioon (dislotseerunud murd), pidev ekstensioon (pindmine 
ekstensioon, skelettvenitus) 
immobilisatsiooniks : kipsfiksatsioon, bandaaz, lahas, skelettvenitus
Põhiprintsiibid: säästlikkus, pehmete kudede rekonstruktsioon, luu perfusioon, diafüsaarsed murrud – 
põhiline taastada jäseme telg, liigesesiseselt maksimaalselt taastada liigeste kongruentsus.
Operatiivne: 
1. Luumurru fiksatsioon väliste fiksaatoritega: lahtised luumurrud, suure energiaga vigastused, kus on oht 
pehmede kudede nekroosile, sild osteosüntees liigesesiseste murdude korral, polütrauma haiged, 
ortopeedilised rekonstruktsioonid, mädased tüsistused ja ebaliigesed
2. luumurru kanalisisene (intramedulaarne) fiksatsioon - nael, vardad, kombineeritud fiksaatorid. Suurte 
toruluude diafüsaarsed murrud.
3. luumurru kanaliväline (ekstramedulaarne) fiksatsioon - kruvi, plaat, kompressioonplaat, traatling,
transfiksatsiooni kruvi. Metafüsaarsed ja epifüsaarsed murrud.  5


Luumurdude tüsistused: 
I Vahetud st. vigastuse ajal - tõsine hemorraagia (väline, sisemine), elutähtsate siseorganite vigastus, 
lokaalsete närvide ja veresoonte vigastus, naha kaotus või kahjustus 
II Varased st. ravi ajal –
Lokaalsed: naha ja teiste pehmete kudede nekroos, gangreen veresoonte kahjustusest või välisest survest, 
surve haavandid ja närvi paralüüs, infektsioon, jäseme telje kaotus. Sisemise fiksatsiooni ebaõnnestumine:
teetanus ja gaasgangreen.
Üldised: süvaveenide tromboos ja kopsuarteri trombemboolia, hüpostaatiline pneumoonia, 
urogenitaaltrakti probleemid, rasvemboolia, crush-sündroom 
III Hilised - aeglustunud konsolidatsioon, "nonunion", ebaliiges, "mal-union" e. konsolidatsioon halvas 
asendis, hiline haavasepsis koos nahadefektiga, sisemise fiksatsiooni ebaõnnestumine, liigeste kontraktuur
ja jäikus, Sudecki sündroom –neuromuskulaarne luudüstroofia, osteoartroos liigese vigastusest või telje 
deformatsioonist, psüühilised häired.  Taastusravi: kui operatiivne ravi võib olla vastunäidustatud, kui immobilisatsiooni pole vaja, kui 
repositsioon pole näidustatud.
Algab kohe pärast üldseisundi stabiliseerumist ja jätkub kuni funktsiooni täieliku taastumiseni või püsiva 
seisundi väljakujunemiseni. 
Põhimõtted: vara, pidevalt, aktiivsus ka immobiliseeritud jäsemele, koormuste pidev suurendamine, 
füüsiline tegevus ei tohi muutuda psüühiliselt koormavaks, jäseme aktiivne kasutamine, aktiivsed 
harjutused, jätkuv passiivne ravikehakultuur, oluline pidada kinni immobilisatsiooni aegadest, 
konsulteerida raviarstiga. 6


4. LÜLISAMBA PATOLOOGIAD Lülisamba füsioloogilised kõverused: kaelaosa 40o, rinnaosa 20-50o, nimmeosa 30-80o.
Skolioos: lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas, kõverus üle 10ó Cobbi järgi
Vormid: torakaal, torakolumbaal, lumbaal, torakaal ja lumbaal.
Tüübid: idiopaatiline, neuromuskulaarne (tserebraalparalüüs, lihasdüstroofia), kongenitaalne 
(hemivertebra, kongenitaalne plokk), neurofibromatoos, mesenhümaalne (Marfani sündroom, Ehlers-
Danlosi sündroom), trauma, ekstraspinaalne (empüeem), osteokondro-düstroofia, infektsioon, metaboolne 
(osteoporoos, rahhiit), kasvaja (seljaaju, lülisammas), lumbosakraalne anomaalia (spondülolistees).
Deformatsioonid: lülisamba dorsioon, õlgade kõrguse erinevus, ogajätked, roidekühm, taljed, nimme 
paksend.
Astmed: 
I  kuni 10° (rotatsioon)
II 10 - 25° (roidekühm)
III 25 - 40° (kiillüli)
IV  üle 40° (spondülartroos)
Ravi: kongenitaalset kiillüli jälgida l - 2 a. järel, kongenitaalset hemivertebra fusiooni 2-3  aastaselt
Cobb kuni 250 - observatsioon
Cobb 25 – 400 - ortroos
Cobb 400  - operatsioon
Röntgen:  seistes külgpainutusega Küfoos: lülisamba liigne kõverus, üle 50o
Etioloogia: kaasasündinud, traumajärgne, iatrogeensetel põhjustel tekkinud, osteoporoosi tõttu tekkiv
Scheuermanni küfoos – teismeeas avalduv lülikeha eesosa kasvuhäire, mis avaldub seljavalu ja selgroo 
kõverdumisena, lühike terav küfoos lülisamba ülaosa keskel.
Asendiküfoos – selgroo kõverdumine, mis on tingitud pidevast valest asendist
Ravi: 50-70o ortoosid, rohkem - operatiivne Spondüloos ja spondülartroos:
Kliiniline leid – valu, lülisamba "jäikus", radikulaarse leiuta
Röntgenoloogiline leid - kitsas intervertebraalne ruum, ebatasased katteplaadid, osteofüüdid 
(spondülofüüdid), lülide deformatsioon.
Spondüloosi ravi: 
Taastusravi – lihaskorsett, vesiravi, muda, osokeriit, akupunktuur
Fikseeriv bandaaz (pehme, kõva pärast op., tõstja vöö)
Medikamentoosne – analgeetikumid, antiflogistikumid, kondroprotektorid
Paravertebraalsed blokaadid
Operatiivne -tugev valusündroom, töövõimetus, neuroloogiline leid Spondülolistees: ühe lüli nihkumine teise suhtes ette või taha
I Düsplastiline 
II Istmiline – lüüs, pikenenud, murd
III Degeneratiivne – OA, disk
IV Traumaatiline
V Patoloogiline Sakralisatsioon: 5. nimmelüli kokkukasvamine sacrumiga
Bechterewi tõbi: lülisamba jäigastumine
operatiivne ravi – totaalküfoos, tserviko-torakaalne osteotoomia, lumbaalne mitmetasandiline osteotoomia
Tuberkuloosne spondüliit: lülikehapõletik 7


Paravertebraalne abtsess, sekundaarsed abtsessid, Gibbus, neuroloogilised sümptomid
Vertebraalne sündroom: rühi muutus, funktsioonihäire, paraventebraalsed reaktiivsed muutused Lülikehamurrud – operatiivne ravi; risti- ja ogajätkete murrud – konservatiivne ravi. Osteoporoos:  skeleti süsteemne haigusseisund, luude massi vähenemine ja luukoe mikroarhitektoonika 
häirumine, selle tagajärjel luude hapruse ja luumurruohu suurenemine.  Lumbaalsündroomide konservatiivne ravi:
Äge faas: asend lamamisel, steroidhormoon või NSAID, analgeetikumid, müotonolüütikum, traktsioon,
isomeetria, soojus.
Krooniline vaevus: võimlemine, massaaž, ortoos, koormuse vähendamine, kehahoiak, NSAID, elektriravi,
kiroteraapia, akupunktuur, jooga, vesiravi. Ortoosid: ülesandeks deformatsioonide korrigeerimine või ära hoidmine (skolioos, küfoos), 
immobiliseerida valulikku või ebastabiilset segmenti (luumurd, spondülolistees), kaitsta opereeritud 
lülisammast.
Tservikaal ortoosid – spondüloos, nikastus, stabiilne vigastus, esmaabi
Tservikotorakaalortoosid - operatsiooni järgne, stabiilne murd, pärast halo ortoosi
Tservikotorakolumbosakraal ortoosid – idiopaatiline skolioos
Torakolumbosakraal ortoosid - stabiilne T ja L murd, stabiilne pehme koe vigastus, selja 
immobiliseerimine T8 ja L4 vahel
Lumbosakraal ortoosid - mehhaaniline alaseljavalu, kui valu ägeneb nimme ekstensioonil, 
operatsioonijärgne
Sakroiliakaal ortoosid - nimme-ristluu valu, rasedus nimme-ristluu valuga 8


5. SPORDITRAUMAD Ägedad ja kroonilised
Põhjusteks: kiirelt muutuvad situatsioonid, maksimaalsed pingutused ja keerulised tehnilised vahendid.
Spordiga tegelevate inimeste vanus, tegelemise tase ja intensiivsus erinev, samuti spordialad. 
Patsient ei taha ravi ajaks katkestada oma tegevust ega teha mööndusi treeningu intensiivsusele. 
Ravi on efektiivne vaid õige diagnoosi korral, selleks vaja tunda spordiala spetsiifikat. Kroonilised mikrotraumad
Alluvad halvasti ravile, sest põhjus patsiendile sageli teadmata, kaebuste algus ei ole alati täpselt 
tuvastatav ning pt ei soovi katkestada sportlikku tegevust. 1. Lihase/kõõluse rebend ehk "äratõmmatud lihas“
Ülemäärase kontraktsiooni tulemusel või väliste tegurite mõjul vigastatud lihas/kõõlus.
Llihase/kõõluse kiudude rebend, mis põhjustab veritsuse ja vallandab põletikulise reaktsiooni.
1. aste - osaline kiudude rebend, turse,valu eriti pingutusel ja vastupanul
2. aste - 10-80% kiududest, valu kontraktsioonil, funktsiooni puudus, palpeeritav defekt
3. aste - täielik, ei ole valu 2. Ärarebimismurd
Ülemäärasel kontraktsioonil rebitakse kõõlus koos luulise osaga ülejäänud luult. • Ligamentiit (pindluu-kontsluu (sagedamini eesmine), põlveliigese külgsidemed, abaluu-rangluu,  korakoakromiaalne, korakohumeraalne, karpaal jne.)
Ravi – kaitse (ortoos, teip), põletikuvastane ravi (külmaravi, NSAID per os, lokaalselt ft), süsteravi, 
kirurgiline ravi.
• Paratenoniit – kannakõõlus Ravi – asendi korrektsioon (kõrgem kand kerges supinatsioonis), põletikuvastane (NSAID per os, 
lokaalselt  füsioteraapiaga, külmaravi), süsteravi, kirurgiline ravi
• Limapaunapõletikud – kand Ravi – täpne diagnoos, põletikuvastane kiire!, punktsioon, ortoos, kirurgiline ravi
• Luuümbrise põletik – sääreluul Ravi – ortoos, külmaravi, kirurgiline ravi
• Lihaste kinnituskohad m. biceps femoris • Epikondüliidid Ravi – põletikuvastane, ortoosid, süste- ja kirurgiline ravi Labajalg – pes cavus(high inset), pes planus(flat feet) 9


6. Traumade ja ortopeediliste haiguste iseärasused lastel Luumurdude iseärasused lapseeas
Kasvav organism, tänu millele kiire paranemine ja remodelleerumine. Aeglustunud kasv/ebaliiges harva.
 Mittetäielikud murrud: rohelise oksa murd, sissekiildunud, äge paindumine  Epifüsaartsooni vigastus - tingib hilisema kasvuhäire  Halvasti koheldud laps Ravi on valdavalt konservatiivne.
Anamnees: kuidas juhtus?, trauma mehhanism, energia tugevus
Kliiniline staatus: Vaatlus: deformatsioon, turse, hematoom
Funktsioon: küünarliigese, randme ja sõrmede liikuvus
Sõrmede tundlikkus, radiaalne pulss, palpatsioon: tihenemine
Esmane immobiliseerimine nii valutult kui võimalik, mitte painutuses reponeerimata küünarliigest
Röntgen: rutiinne AP ja later kui võimalik, põiki kui vajalik, vastaspool võrdluseks 
Ravi põhiprintsiibid: üldanesteesias korrektne reponeerimine, operatiivne reponeerimine ja fikseerimine 
kui vajalik, immobiliseerimine kipslahasega, mitte tsirkulaarkipsi 
Vaskulaarsed probleemid: pulsi puudumine a.radialisel: arter on pitsunud või vigastatud, luumurd 
reponeerida, arteri uurimine.
!!! vigastatud segmendil ots-otsaga õmblus 
Jälgimine: hea rö kontroll, 4 nädalat immobilisatsiooni, rö vajalik enne mobiliseerimist. Funktsioon 
taastub kiiremini, kui laps saab kasutada kätt, nagu ta soovib. Elektriravi ei ole tavaliselt näidustatud. Küünarliigesepiirkonna luumurrud - suprakondülaarne, mediaalne epikondüül, lateraalne kondüül, 
radiuse kael, olecranon
Õlavarreluu pea epifüsiolüüs, reieluukaela murd, reieluu/sääreluu osteoepifüsolüüs, Salter-Harris 
Patoloogilised murrud – Osteopeenia (Crohni tõbi, juveniilne reumatoidartriit), Osteogenesis imperfecta, 
kontraktuurid, kasvajad. Artrogrüpoos - komppöid
Kaasasündinud mitteprogresseeruv haigus, esineb korraga mitmes liigeses ja väljendub kaasasündinud 
kontraktuuridena.
Põhjus: loote akineesia (lihaste või sidekoe defektsusest, mehhaanilisest takistusest), üsasisene kahjustus 
(infektsioon, ravimid, trauma). Esinemissagedus: 1/3000 elussünnist ja ei sõltu lapse soost.
Poiste tüdrukute suhtarv 2:1, ühel kolmandikul juhtudest kahepoolne. Ravi sünnitusmajas! Puusaliigese arenguline nihestus
Ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigeskapsli, reieluu proksimaalse otsa ja 
puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasiaga, ebastabiilsusega, 
subluksatsiooniga või nihestusega. Esineb abduktsioonipiiratus.
Sagedus: 1-2 /1000 vastsündinust, sagedamini tütarlastel ja sagedamini vasak puus.
Põhjused: enneaegsus, madal sünnikaal, esimene sünnitus, tuharseis.
Ravi – venitus, korrigeeriv osteotoomia Osteokondropaatia - (juveniilne osteokondriit). Polüdaktüülia (lisasõrm) Perthes’e tõbi - reieluu proksimaalse epifüüsi avaskulaarne nekroos 
Kaebustena valu puusa-reie-põlve piirkonnas, lonkamine; abduktsiooni, siserotatsiooni, fleksiooni piiratus
puusaliigeses. Sagedamini poisslastel. Idiopaatiline skolioos - 80% kõigist skolioosidest
Täiskasvanu tüüpi - vanuses üle 10 aasta, juveniilne - vanuses 4-9 aastat, infantiilne- vanuses kuni 3 aastat 10


7. ÕLALIIGESE VALU DIAGNOSTIKA JA RAVI Õlaliigese anatoomia - Glenohumeraal -, akromioklavikulaar -, sternoklavikulaarliiges
Subakromiaalne ja skapulotorakaalne liugepind
Õlavöötme lihased:  skapulohumeraalsed 6, skapulotorakaalsed 7, rotaatormansett 4(supraspinatus, 
infraspinatus, teres minor, subscapularis) Diagnoos: anamnees + objektiivne leid 90%. Rö(kahesuunaline), UH, MRI Õlaliigese valu peamised põhjused : 
Subakromiaalruumi kiildumise ehk „impingement” sündroom
Ravi - valu provotseerivate koormuste vältimine, valuvaigistid / süsteravi(subakromiaalne, liigesesisene), 
õlaliigese harjutused, kirurgiline subakromiaalruumi ja rotaatormanseti taastamine
Rotaatormanseti rebend / lubikolle
Jäikus/kontraktuur
Ravi – redressioon/süsteravi, õlaliigese liikuvuse säilitamine, valuvaigistid
Ebastabiilsus
Ravi – osaline nihestus: õlavöötme ja rotatormanseti lihaste tugevdamine
Täielik nihestus: esmakordse puhul konservatiivne ravi, kordumisel kirurgiline liigeskapsli ja sidemete 
taastamine
Osteoartroos GH või AC liigeses: liigespilu kitsenemine, osteofüüdid, ebatasane liigespind
Ravi – kirurgiline liigese asendamine, et valust vabaneda. Liikuvus täielikult ei taastu. M. biceps brachii tendiniit Tendinitis calcarea
Ravi - koormuse piiramine, valuvaigistid / süsteravi, füsioteraapia ja õlaliigese harjutused, lubikolde 
transkutaanne purustamine / kirurgiline eemaldamine Taastusravi põhimõtted: passiivse ja aktiivse liikuvuse taastamine, lihaste tugevdamine ja funktsiooni 
tasakaalustamine 11


8. Põlve valu diagnostika ja ravi Sidemete vigastused: täielik, osaline
Äge trauma – külgsidemed, ristatisidemed, Patella side, isoleeritud, kombineeritud
Diagnostika: manuaalne, instrumentaalne, UH, MRI, Rö (hoitud)
Ravi: immobilisatsioon (ajad!), ortoosid, külm, NSAID Meniski vigastused ja kõhre vigastused: äge trauma
Diagnostika: manuaalne, MRT
Ravi: operatsioon, külm, NSAID Luulised vigastused: äge trauma
Diagnostika: Rö, MRT
Ravi: konservatiivne, operatiivne, lahtine – miniinvasiivne, lahtine – artroskoopiliselt assisteeritud Bursiit: krooniline mikrotrauma
Diagnostika: manuaalne, pes anserina, prepatellaarne, UH, MRT
Ravi: punktsioon, tühjendamine, ravivahend, operatsioon, kontroll, rõhkside, külm Ligamentiit: krooniline mikrotrauma
Diagnostika: manuaalne, instrumentaalne, UH, MRT
Ravi: ortoosid, NSAID, lokaalsed geelid, süstid, operatsioon Kõhrekahjustused: kooniline mikrotrauma
Diagnostika: manuaalne, istrumentaalne, Rö, MRT, patella, reieluu patella all (Q-nurk), põndad Luustumishäired: kooniline mikrotrauma
Diagnostika: Rö
Ravi: reziim, ortoosid, NSAID, operatsioon Irradieeruvad valud: krooniline mikrotrauma
Neurogeensed, biomehhaanilised, pöid, puus, selg Gonartroos: põlveliigese artroos
Diagnostika: manuaalne, instrumentaalne, Rö
Ravi: reziim (selgitus!), ortoosid, NSAID, lokaalsed geelid ja salvid, süstid, hormonaalsed, hülaan -
preparaadid, üldised ravimid, operatiivne ravi, artroskoopia, osteotoomia, endoprotees.  Reaktiivne artriit:
Diagnostika: manuaalne, instrumentaalne, analüüsid
Ravi: spetsiifiline, lokaalne, artroskoopia 12


9. OSTEOARTROOS JA REUMATOIDARTRIIT Osteoartroos: liigeskulumus, 10-12% elanikkonnast
Primaarne - teadmata etioloogia, kõhre laialdane degeneratsioon
Sekundaarne – trauma, jäseme vaegteljelisus, düsplaasia, artriit, kõhre piirdunud degeneratsioon Kondrotsüüdid: sünteetiline funktsioon ↓, kõhre hüdrofiilsus↓ → fibrillatsioon  → detriit
Sünoviaalvedelik OA puhul: halvad määrimis- ja nutriivsed omadused.
Kõhre mehhaanilise destruktsioon: defektne õlitamine, nn. abrasiivkulumine
Soodustavad faktorid: eelnev kahjustus, ülekoormus, vanus, immobilisatsioon, direktne kahjustus, 
kehakaalu suurenemine, metaboolsed/endokriinsed häired
Riskitegurid: mehhaaniline ülekoormus liigeskõhrele (tugev füüsiline koormus, suur kehakaal), 
Kehahoiaku häired, lihasnõrkus; perifeersed vereringehäired, pärilikkus, mikrotraumad, põrutused
Patogenees: kõhre ülekoormus ja kahjustus, liigese vedeliku ensüümide aktivatsioon, kõhre lammutamine,
kõhrealuse luukoe kasv ja tihenemine, osteofüütide teke liigeskõhre servadesse
Liigesvalu põhjused: luukoe sidekoestumine, tsüstide teke  surve närvilõpmetele  VALU, liigesekapsli
paksenemine, selle venitus; liigesekihnu kesta põletik, kõõluste, limapaunade põletik, ümbritsevate lihaste 
spasm.
Stardivalud, valu, mis seotud liigese kasutamisega, rahuolekuvalu, öövalud, valu liigest ümbritsevates 
kudedes, valu võib kiirguda teistesse liigestesse. 
Kliinilised sümptoomid: valu koormusel ja nn. stardivalu, kontraktuur, deformatsioon, palpeeritavad 
osteofüüdid, lonkamine, krepitatsioon. Palpatsioon: tihe sünoviaalmembraan, osteofüüdid, liigesepinna 
hellus, lihaste spasm, krepitatsioon.
Röntgenoloogiline leid: liigeseõõne kitsenemine, osteofüüdid, subkondraalne skleroos (varane!), 
liigesepindade inkongruents, subluksatsioon, subkondraalsed pseudotsüstid (hiline!), trabeekulite murrud. Liigeskõhre kahjustuse astmed: kõhresisene kahjustus, kõhre erosioon subkondraalse luuni, luu kollaps Koksartroos: puusaliigese artroos, sagedasim vorm, M =N
Algul tuim valu puusa piirkonnas, kiirgub põlve. Valu käimisel, liikuvuse vähenemine, lonkamine, 
reielihaste atroofia. Gonartroos: põlveliigese artroos, N >M
Adipoossus, tugev füüsiline koormus, veenilaiendid alajäsemetel. Tavaliselt kahepoolne, algul valud ühes 
põlves. Algul valu käimisel, trepist alla minekul, valu kiirgumine säärde.
Põlveliigese deformatsioon , O või X jalad. Labakäe liigeste artroos: naistel 10 korda sagedamini, oluline pärilikkus
Sõrmeliigeste punetus, turse, sõlmede teke, liigeste liikuvus  Lülisamba artroos: peamiselt haaratud alaselg ja kael
Haiguse teke märkamatu, valu füüsilisel koormusel, pikaaegsel istumisel, seismisel. Seljalihaste pinge, 
närvivalud seotud osteofüütidega – surve närvijuurtele. Ravi: 
Mittefarmakoloogiline - patsiendi õpetamine, kaalu langetamine, liigestele koormuse vähendamine, 
spetsiaalsed harjutused, abivahendid, ortoosid
Glükoosamiinsulfaat, glükokortikosteroidid, hüdrokortisoonatsetaat, kenaloog
Füsioteraapia - UH hüdrokortisoonsalviga, diadünaamiline vool, magnetravi, liikumisravi, vesiravi, 
akupunktuur, koormuse ↓ (kargud, kepp)
Operatiivne - korrigeeriv osteotoomia, artroskoopiline lavaaž ja puhastamine, endoproteesimine, artrodees 13


Artroskoopiline lavaaž: eemaldab vabad kehad, põletikumediaatorid, kõhre laguproduktid. Vähendab 
vaevusi ja parandab igapäevast aktiivsust, ei stimuleeri kõhre regeneratsiooni.
Artrodees: endoproteesimise vastunäidustus või ebaõnn, valitud liigesed (randme-, pöidla põhiliiges, 
hüppeliiges) Remuatoidartriit: süsteemne sidekoehaigus, mis kliiniliselt väljendub kroonilise põletikulise protsessina 
liigestes. Tagajärjeks liigeste funktsiooni häire ja deformatsioonid, mis viivad invaliidistumisele.
Põletiku tagajärjel hävinevad liigeste pinnad, lisaks haaratud ka teised organsüsteemid, organismi 
üldhaigestumine. 1% elanikkonnast, naised haigestuvad 3 x rohkem kui mehed, keskmine vanus 
haigestumisel on 20-50 aastat.
Hommikune jäikus sageli eelneb artriidile, jääb püsima artriidi tunnusena
Üldsümptomid: palavik, lihasvalu, nõrkus, väsimus, isu ja kaalu langus
Ravi eesmärgid: valu ja põletiku vähendamine, autoimmuunse põletiku pidurdamine, liigeste funktsiooni 
taastamine, püsivate defektide kõrvaldamine, rehabilitatsioon: psühholoogiline, tööalane
Ravimid: NSAID, glükokortikosteroidid + haiguse kulgu modifitseerivad ravimid ehk baasravi
Taastusravi alustatakse vahetult peale operatsiooni või 1. postop. päeval.
Liigese liikumisulatuse ja jäseme lihasjõudluse taastamine, üld- ja spetsiifilised võimlemisharjutused, 
kehaasendid, igapäevased toimingud ja harrastused.
Kombineeritakse vesiravi, massaaži ja akupunktuuri või füsioteraapiaga.
Viiakse läbi 2-3 korda päevas 2-3 kuu jooksul peale operatsiooni, edaspidi igapäevaste toimingute ja 
harrastuste näol.
Liigutused aeglases tempos, lõdvestades lihaseid pärast igat harjutust.
Vältida valu teket liigutustel, sportimine ei tohi põhjustada suurt dünaamilist koormust liigesele. Käitumisjuhend puusaliigese endoproteesiga haigele:
I nädal harkisjalu, II nädal lubatud tervele küljele padjaga, opereeritud küljele keeramine 3-6 nädalal
II nädalast keeramine kõhuli, ka magamine
käimine 1-2 päeval, koormus 10-15 kg, karkudeta kõndimine (5-6)8-12 nädalal
karkudel trepist : 
üles - terve jalg, kargud, opereeritud jalg
alla - kargud ja opereeritud jalg, terve jalg
Istumisel kõrgem tool, WC poti kõrgendus soovitavalt 8 nädalat, raskuste kandmine peale järelkontrolli 
mitte üle 20 kg.
Jalgrattasõit pärast järelkontrolli 8 nädalal, ujumine, suusatamine,tantsimine 12 nädalal Põlveliigese endoproteesiga patsient:
Käimine, ujumine, jalgrattsõit pärast 12 nädalat soovitav
Vältima peaks – kukkumist, sügavat kükitamist, põrutusi, raskuste tõstmist ja kandmist. 
Vajadusel ortoos.
Harjutused: rahulikus tempos, korduste arvu suurendamine järk-järgult, harjutamine valu piirini, 2-3 korda
päevas. 
Põlveliigese endoproteesimisel peab liikumisulatus taastuma järgmiselt:
1. nädal - painutus 60°
2. nädal - painutus 70° - 90°
3. nädal - painutus 90° ja enam
Vajadusel liigese redresseerimine 14