Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


SPORDITRAUMAD



1. Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused
Lihas-skeletisüsteemi struktuurid: luud, liigesed, lihased, kõõlused, limapaunad
Luude funktsioon: tugi, hemopoees, Ca ja P ainevahetus
Ortopeedia on kirurgiline eriala, mis on seotud skeleti ja lokomotoorse süsteemi kaasasündinud ja 
omandatud haiguste, alaarengute ja funktsionaalsete probleemide (traumaatiliste või mittetraumaatiliste) 
anamneesi, uurimise, diagnoosimise, profülaktika, ravi ja rehabilitatsiooniga.
Skelett on keha tugi, mis võimaldab liigeste kaudu liikumise.
Luu on bioloogiliselt plastiline, pidevalt remodelleeruv süsteem. Lisaks toetusfunktsioonile toimub luus 
palju metaboolseid protsesse - see on alus rohketele lokaalsetele ja generaliseerunud haigustele ning 
metaboolsetele häiretele.
Luurakud: Osteotsüüdid – luusisesed rakud (rõhu ja surve retseptorid), Osteoblastid – luud tootvad rakud,
mis vooderdavad luupinna, Osteoklastid – luud resorbeerivad rakud , suur hulgituumne rakk
Wolffi seadus – luu vorm ja kuju on sõltuvuses koormusest. (Kui luus koormust ei ole, siis organism ei 
hoia seal vajalikul hulgal kaltsiumi.) Remodelleerumine kestab kogu elu. Trabekulaarset luud 80% aastas, 
kortikaalset luud 20% aastas.
Pikad e. toruluud: diafüüsmetafüüsepifüüs, epifüsaarplaat
Lühikesed luud: spongioossed, õhukese kortikaalkihiga. Näit. metakarpaal-, metatarsaalluud, falangid
Lamedad luud: 2 kortikaalkihti, spongioosa nende vahel. Näit. koljuluud
Luude makroskoopiline struktuur: periost, kortikaalkiht, spongioosne kiht, endost, luuüdi
Trabekulaarne ehk spongioosne luu – pole Haversi süsteemi, kortikaalne luu – Haversi süsteem.
Luumurru paranemise faasid: põletikufaas, paranemisfaas, remodelleerumisfaas.
Toruluude vereringe: toitearterid varustavad verega kortikaalkihti, luuüdi, osaliselt liigeskõhre, 
perikondriumi.
Luu verevarustuse katkemine kas veresoone vigastuse või sulgumise tõttu lõppeb luu nekroosiga, kuid 
suurenenud verevarustusele kaasneb luu hüpertroofia ja pikenemine.
Liigesed: fibroossed e. sündesmoosid, kõhrelised e. sünkondroosid (nt.ristluu ja vaagnaluuvaheline 
ühendus), sünoviaalsed e. diartroosid (enamus liigestest)
Komponendid: lihas – võimaldab liigese liikumise, sidemed, meniskid, kapsel, fibroosne/sünoviaalne 
liigesvedelik, kõhr– ei sisalda veresooni, toitumine difusiooni teel (pärast traumat vaja saada kiiresti 
liikuma, et kõhre ainevahetus taastuks), subkondraalne luu.
Ligamendidliigese stabiilsus, eraldi struktuurina, ühenduses liigesekapsliga. Osaline/täielik rebend.
Lihasedliigutusfunktsioon, stabiliseeriv funktsioon
Kõõlused ja limapaunadtendo ehk kõõlus, bursa ehk limapaun (võimaldab libisemise nahaaluses koes)
1


Skeletisüsteemi uurimine: anamnees, valu, kontraktuur, turse või deformatsioon, väsimus, traumad
Üldine, kliiniline, lokaalne uurimine
Jäsemete mõõtmised: pikkus (kliiniliselt viga kuni l cm), ümbermõõt
Neuroloogilised aspektid: tundlikkus, lihasjõudlus, refleksid
Jäseme verevarustus, lümfisüsteem.
Keskasendi e. (neutraalse) nulli meetod - liikuvus kraadides lisatuna nullile
Liikuvuse piiratus: mehaaniline blokk, pehme koe armistumine, turse, paralüüs, spastilisus
Kontraktuurid:
Dermatogeensed – nahast tingitud, arm
Desmogeensed – sidekoeline põhjus (põletusjärgne)
Tendogeensed – kõõlusest tingitud (katkemine, liited)
Muskulaarsed – lihase innervatsioonihäire
Artrogeensed – liigese trauma, kulumine
Neurogeensed
Spastiline (lihase kokkutõmbumisega seotud)
Paralüütiline (lihase lõdvestumisega seotud)
Psühhogeensed – nt. kõõrkaelsus
Posturaalsed – asendist tingitud (varus, valgus)
Rigiidsus – liikuvus kuni 10 kraadi
Anküloos – liikumist ei toimu üldse (fibroosne, pärisanküloos)
Deformatsioon:
Luu – ebanormaalne kuju või pikkus
Liiges – pole asetatav anatoomilisse positsiooni
Korrektsioon: õgvendamine, sirgestamine, parandamine
Selja deformatsioonid: nurkküfoos, ümarküfoos, hüperlordoos
Liigeste ebanormaalne liikumisulatus: sidemete rebend, sidemete lõtvus, lihaste atroofia, luu otste 
deformatsioon (või osteolüüs)
Lihaste tugevuse määramine (raskusastmed)
0 – ei ole lihaskontraktsiooni
1 – kerge kontraktsioon, kuid pole liigutusi
2 – liigutused ilma raskusjõuta
3 – liigutused raskusjõu, kuid mitte takistuse vastu
4 – nõrgad liigutused takistuse vastu
5 – normaalsed liigutused takistuse vastu
Ortooside kasutamise eesmärgid:
Säilitada skeleti normaalne asend
Vähendada ülekoormuse stressi
Soodustada vigastustest paranemist
Kompenseerida väsinud lihaseid, sidemeid või luid
Kontrollida paralüütilist skeletisüsteemi
Vähendada valu
2


2. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED
Vasakule Paremale
Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #1 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #2 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #3 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #4 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #5 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #6 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #7 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #8 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #9 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #10 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #11 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #12 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #13 Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 401617 Õppematerjali autor

1. Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused
2. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED
3. Luumurdude diagnostika ja ravi
4. LÜLISAMBA PATOLOOGIAD
5. SPORDITRAUMAD
6. Traumade ja ortopeediliste haiguste iseärasused lastel
7. ÕLALIIGESE VALU DIAGNOSTIKA JA RAVI
8. Põlve valu diagnostika ja ravi
9. OSTEOARTROOS JA REUMATOIDARTRIIT

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid

Füsioterapeut
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja

Spordimeditsiin
thumbnail
8
doc

Põlvevigastused

Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu ja paik

Kehaline kasvatus
thumbnail
3
docx

Tegutsemine traumade ja õnnetuste järel

sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda. Üks sagedamini esinev trauma on hüppeliigese nikastus, mida tihti alahinnatakse. Selle tõsidust saab hinnata paistetuse järgi. Mida kiiremini jalg üles paistetab, seda tõsisem on vigastus. Juhul, kui sirgele jalale toetumine on võimatu, võib olla tegu luumurruga. Igal juhul tasub pöörduda traumapunkti ja pidada nõu ortopeediga. Mida teha? Kui on tekkinud trauma, saab ka ise kohe paludki ära teha ning olukorda leevendada ja hullema juhtumine ära hoida. Esmaabi puhul kehtib tegutsemisviis ­ RICE (rest, ice,

Kehaline kasvatus
thumbnail
9
doc

Vigastused

Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat. Kinnise luumurru korral ei ole trauma ilmselgelt nii tõsine kui lahtise korra. Nahk luumurru kohal on terve. Siiski on jäsemes tugev valu ning murru koht läheb paiste. Kinnise luumurru paranemisaeg jääb umbes kahe nädala kuni ühe kuu vahele. Luumurde võib liigitada ka veel stabiilseks ja ebastabiilseks murruks. Stabiilse murru korral ei liigu murdunud luu osad, kuna tegemist on osalise murruga või luuotsad on üksteise sisse surutud. Sellised vigastused esinevad tavaliselt randme-, õla-,

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna teadvusehäirega kannatanu lamama küliliasendisse. Vältida jalgade ülestõstmist (ajuturse oht) ja söögi-joogi pakkumist (oksendamise võimalus). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel päeval. Esmaabi RICE

Kehaline kasvatus
thumbnail
27
docx

Sport Ja vigastused

Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse traumade eest. Jooksjatel võivad tekitada ohtu jalas olevad jalanõud, kui nad on kulunud, siis ei ole neil piisavalt toetust ja kaitset.

Sport
thumbnail
7
docx

Osteoartroos

kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prutuse vi väänamise tagajärjel tekivad liigeseid ümbritsevate kudede rebendid ja väike verejooks. Vigastuse paranemisel moodustub armkude, mis on tervete kudedega vrreldes vähem elastne ja vib järgmise trauma korral uuesti kahjustuda. Nii toimub kahjustuse süvenemine. Vigastuse ümber olevad lihased tmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Khrede omavaheline hrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised).

Kirurgia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun