Leivaühik. 1 LÜ = 10-12 gr SV= 40 kcal LÜ ehk leivaühiku- süsteem hõlbustab õiget toidu valikut. Selle järgi võrdsustatakse kõik toidukogused, mis sisaldavad süsivesikuid. Diabeetikutele on vaja: · Teada kui palju on toidus süsivesikuid · Määrata arsti või diabeetõe abiga kindlaks mitu grammi süsivesikuid päevas vajab haige · Jaotada LÜ kogus kolme peasöögi ja kolme vaheeine vahel. Hüpotroofia Hüpotroofia mõiste Hüpotroofia on krooniline toitehäire mille tulemusena väheneb kehamass ja nahaalune rasvkude ning organismi elutalitlus kahjustub. Hüpotroofia areneb aeglaselt, järk-järgult või ägedalt. Hüpotroofia esinemisvormid. 1. Prenataalne, üsasisene ehk kaasasündinud hüpotroofia, 2. Postnataalne ehk omandatud hüpotroofia. Omandatud hüpotroofia põhjused ja soodustavad tegurid. Omandatud hüpotroofia tekkepõhjused jaotatakse kaheks:
, 1992). 1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud asendamatud biomolekulid, mis tagavad õigetes kogustes inimese normaalse elutegevuse. Oluline on saada vitamiine tasakaalustatud ja mitmekesise toidu kaudu. Vitamiinide vajadus suureneb rasedusperioodil tunduvalt. Põhiliselt suureneb A, B-rühma, C, D ja E vitamiinide vajadus. Vitamiinivaegus vähendab rasedate vastupanu infektsioon- ja külmetushaigustele. Samuti on vitamiinide puudus üheks platsentapuudulikkuse, loote hüpotroofia, kaasasündinud arenguhäirete, enneaegsuse ja teiste raseduse tüsistuste põhjustajaks (Kaarma jt., 1992). 1.3.4.1 Foolhape Foolhape kuulub B-rühma vitamiinide hulka ja on väga oluline raseduse ajal. Ta osaleb aktiivselt uute rakkude moodustamisel ja tagab normaalse vereloome (Raukas ja Raal, 2009). Samuti on tal neuraaltoru defekte ennetav toime. Sellisteks väärarenguteks on spina bifida ehk lülisamba lõhestumus ja anentsefaalia ehk peaaju puudumus. Foolhappe puuduse korral ei sulgu
Väga tähtis on tähelepanu pöörata madala sissetulekuga sotsiaalsete riskirühmade valguvajaduse rahuldamisele. Valguvaegus põhjustab vesipõhiseid turseid, lihaste nõrkust ning muutusi naha ja juuste ehituses (Caballero, 2005). Lastel pidurdub kroonilise valgunappuse korral kasv ja areng ning samaväärselt täiskasvanutega väheneb vastupanuvõime haigustele (Vaask jt, 2006; Kokassaar jt, 1996). Teaduslike uurimustega on tõestatud, et näiteks hüpotroofia (kehakaalu ja kasvu peetumise) esinemine imikutel on tihti seotud probleemidega toitlustamisel. Aastail 2000- 2002 oli Eesti tervishoiustatistika järgi 1000 elussünni kohta keskmiselt 25 last aeglase kasvu ning väärtoitumusega (Eesti Sotsiaalministeerium, 2003). 9 Aminohapete puudus on kõige tähtsam probleem valkude alatarbel. Kuna organismis valgud
• Iseloomulik: • lastel lok.kahjustus taastub paremini kui difuusne (traumad, meningiidid jne), – lühike kasv, k/s südamerike erinevas raskusastmes vaimse arengu peetus – täiskasvanutel vastupidi kaasuvatest faktoritest: epilepsia, hüpotroofia, “vaene” keskkond (stimulatsiooni puudus) jne. -soost: tüdrukutel toimub reorganisatsioon hiljem kui poistel 47
annaabi.ee 
